Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Antonio Lucio Vivaldi (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Antonio Lucio Vivaldi
1678- 1741
Vivaldi on Itaalia barokiajastu viiulimängija ja helilooja , kes arendas välja soolokontserdi ning rajas programmilise (helimaalingulise) orkestrimuusika. Ta oli omapärane isiksus, kelle eluloost pole eriti palju teada. Vivaldi muusika suur austaja ja uurija oli J. S. Bach .
Lapsepõlv
Vivaldi sündis 4. märtsil Veneetsias Püha Markuse kiriku viiuldaja peres. Poiss oli sündides haiglane ning vanemad kartsid, et ta ei jää ellu. Samal päeval olevat olnud Veneetsias maavärin , mis kõiki kohutas. Hirmunud ema tõotas, et kui kõik hästi lõpeb, peab tema pojast preester saama. Nii pandigi 15-aastane Antonio kirikukooli.
Viiulimängu õppimine oma isa juhendamisel oli nii edukas, et noormees võis üsna pea asendada isa kirikuorkestris.
Tööaastad
Vivaldile ei meeldinud preestriamet - see ei sobinud kokku tema rahutu loomuse ja muusikaharrastustega. Sagedased hingamisteede haigused segasid missadel laulmist . Vivaldist sai 1703.a. viiuliõpetaja ühes Veneetsia vaeslastekodus, kus ta töötas vaheaegadega oma elu lõpuni. Tema rajatud kooliorkester oli oma aja üks võimekamaid. Sellele orkestrile kirjutas Vivaldi oma tähtsamad teosed.
Helilooja reisis palju töötades lühiaegselt erinevates Euroopa õukondades. Sageli telliti temalt karnevalihooaegadeks uusi oopereid. Ta oli erakordselt kiire kirjutaja: ooperi " Tito Manlio" olevat ta kirjutanud viie päevaga.
Elu lõpp vaesena
18. juunil 1741 sõitis Vivaldi seoses oma teoste ettekannetega Viini, kuid jäi seal peatselt haigeks ning suri 28. juulil samal aastal.
Ta maeti Viini ühe haigla kalmistule vaestele mõeldud platsile. Vivaldi oli suure sissetulekuga mees, kuid priiskava eluviisi tõttu suri vaesena.
Tähtsamad teosed
Vivaldi on üks viljakamaid heliloojaid maailmas, kes on kirjutanud üle 700 heliteose, nende hulgas on:
üle 400 concerto grosso.
umbes 100 kontserti
73 sonaati
ligi 50 ooperit
mitmeid keelpillikvartette
kantaadid
oratooriumid
sümfooniad
kammermuusika
kristlik muusika
Vivaldi loomingu iseloomustus
  • Helikeel on väga isikupärane ja kergesti äratuntav. Sageli leidub seal sünkopeeritud rütme , sekventsilisi käike, kordusnoote peale oktaavihüppeid.
  • Muusika on energiline ja rõõmus , aeglastes osades ilusa meloodiaga.
  • Vivaldi oli üks esimesi, kes hakkas kasutama viiulil sordiini (kõla summutajat) ja pizzicato -tehnikat (mäng ilma poognata, pillikeeli näppides).

Vivaldi kõige kuulsam teos on "Aastaajad"(kirjutatud 1724) , mis kujutab endast nelja viiulikontserti. Loetakse esimeseks programmiliseks teoseks muusikaajaloos. Teose aluseks on võetud Vivaldi enda kirjutatud sonetid . Sonetiread on kirjutatud partituuri ja muudetud muusikalisteks kujunditeks
Kontserdid
Mandoliinile

  • "Kontsert kahele mandoliinile" G-duuris, RV 532

Plokkflöödile ja flöödile
  • Kontsert D-duuris, RV 95, "La pastorella"

  • Kontsert C-duuris sopranplokkflöödile, RV 443

  • Kontsert C-duuris sopranplokkflöödile, RV 444

  • Kontser A-mollis sopranplokkflöödile, RV 445

Antonio Lucio Vivaldi #1 Antonio Lucio Vivaldi #2
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-12-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 38 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 276107 Õppematerjali autor
Vivaldi on Itaalia barokiajastu viiulimängija ja helilooja, kes arendas välja soolokontserdi ning rajas programmilise (helimaalingulise) orkestrimuusika. Ta oli omapärane isiksus, kelle eluloost pole eriti palju teada. Vivaldi muusika suur austaja ja uurija oli J. S. Bach.

Lapsepõlv
Vivaldi sündis 4. märtsil Veneetsias Püha Markuse kiriku viiuldaja peres. Poiss oli sündides haiglane ning vanemad kartsid, et ta ei jää ellu. Samal päeval olevat olnud Veneetsias maavärin, mis kõiki kohutas. Hirmunud ema tõotas, et kui kõik hästi lõpeb, peab tema pojast preester saama. Nii pandigi 15-aastane Antonio kirikukooli.
Viiulimängu õppimine oma isa juhendamisel oli nii edukas, et noormees võis üsna pea asendada isa kirikuorkestris.

Tööaastad
Vivaldile ei meeldinud preestriamet - see ei sobinud kokku tema rahutu loomuse ja muusikaharrastustega. Sagedased hingamisteede haigused segasid missadel laulmist. Vivaldist sai 1703.a. viiuliõpetaja ühes Veneetsia vaeslastekodus, kus ta töötas vaheaegadega oma elu lõpuni. Tema rajatud kooliorkester oli oma aja üks võimekamaid. Sellele orkestrile kirjutas Vivaldi oma tähtsamad teosed.
Helilooja reisis palju töötades lühiaegselt erinevates Euroopa õukondades. Sageli telliti temalt karnevalihooaegadeks uusi oopereid. Ta oli erakordselt kiire kirjutaja: ooperi "Tito Manlio" olevat ta kirjutanud viie päevaga.

Elu lõpp vaesena
18. juunil 1741 sõitis Vivaldi seoses oma teoste ettekannetega Viini, kuid jäi seal peatselt haigeks ning suri 28. juulil samal aastal.
Ta maeti Viini ühe haigla kalmistule vaestele mõeldud platsile. Vivaldi oli suure sissetulekuga mees, kuid priiskava eluviisi tõttu suri vaesena.

Tähtsamad teosed
Vivaldi on üks viljakamaid heliloojaid maailmas, kes on kirjutanud üle 700 heliteose, nende hulgas on:
üle 400 concerto grosso.
umbes 100 kontserti
73 sonaati
ligi 50 ooperit
mitmeid keelpillikvartette
kantaadid
oratooriumid
sümfooniad
kammermuusika
kristlik muusika


Vivaldi loomingu iseloomustus
• Helikeel on väga isikupärane ja kergesti äratuntav. Sageli leidub seal sünkopeeritud rütme, sekventsilisi käike, kordusnoote peale oktaavihüppeid.
• Muusika on energiline ja rõõmus, aeglastes osades ilusa meloodiaga.
• Vivaldi oli üks esimesi, kes hakkas kasutama viiulil sordiini (kõla summutajat) ja pizzicato-tehnikat (mäng ilma poognata, pillikeeli näppides).


Vivaldi kõige kuulsam teos on "Aastaajad"(kirjutatud 1724) , mis kujutab endast nelja viiulikontserti. Loetakse esimeseks programmiliseks teoseks muusikaajaloos. Teose aluseks on võetud Vivaldi enda kirjutatud sonetid. Sonetiread on kirjutatud partituuri ja muudetud muusikalisteks kujunditeks

Sarnased õppematerjalid

Antonio Vivaldi
1
docx

Antonio Vivaldi

Antonio Vivaldi 1678-1741 Vivaldi on itaalia helilooja, kes arendas välja soolokontserdi ning rajas programmilise (helimaalingulise) orkestrimuusika. Ta oli omapärane isiksus, kelle eluloost pole eriti palju teada. Vivaldi muusika suur austaja ja uurija oli J. S. Bach. Lapsepõlv Vivaldi sündis 4. märtsil Veneetsias Püha Markuse kiriku viiuldaja peres. Poiss oli sündides haiglane ning vanemad kartsid, et ta ei jää ellu. Samal päeval olevat olnud Veneetsias maavärin, mis kõiki kohutas. Hirmunud ema tõotas, et kui kõik hästi lõpeb, peab tema pojast preester saama. Nii pandigi 15-aastane Antonio kirikukooli. Viiulimängu õppimine oma isa juhendamisel oli nii edukas, et noormees võis üsna pea

Muusikaajalugu
Antonio Vivaldi
10
docx

Antonio Vivaldi

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MAJUTUSTEENINDUS ANTONIO VIVALDI Uurimustöö Juhendaja: Pärnu 2005 Sissejuhatus Elulugu.............................................................................................................................................4 Lapsepõlv.....................................................................................................................................4 Töö algus....................................

Muusika
Antonio Vivaldi
5
doc

Antonio Vivaldi

Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Referaat muusikaajaloos Antonio Vivaldi koostas: TarmoEtti Tartu 2007 Sisukord · 1 Biograafia · 2 Looming o 2.1 Kontserdid 2.1.1 Mandoliinile 2.1.2 Plokkflöödile ja flöödile o 2.2 Ooperid Biograafia Antonio Lucio Vivaldi (4. märts 1678 Veneetsia ­ 28. juuli 1741 Viin) oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. Tema kuulsaim neljast viiulikontserdist koosnev teos kannab koondnime "Neli aastaaega". Tema isa Giovanni Battista oli enne professionaalset viiuldajakärjaari habemeajaja. Isa õpetas ka pojale st.Marksi katedraalis viiulimängijana töötamise ajal viiulimängu ning koos kandsid nad Veneetsias ette mitu kontserti. 1693. aastal hakkas Vivaldi õppima preestriametit ning selleks ta ka 1703

Muusikaajalugu
Referaat-Antonio Vivaldi
4
docx

Referaat, Antonio Vivaldi.

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSPUUSEPP Paul Tilk Antonio Vivaldi Referaat Juhendaja: Kai-Tõe Ellermaa PÄRNU 2011 Sissejuhatus Antonio Lucio Vivaldi (4. märts 1678 Veneetsia ­ 28. juuli 1741 Viin) hüüdnimega il Prete Rosso ("Red Priest"), sest tema punased juuksed, oli itaalia barokk helilooja, preester, ja virtuoosne viiulimängija. Vivaldi on tunnustatud kui üks suurimaid barokk heliloojad, ja tema mõju tema eluajal oli levinud üle Euroopa. Vivaldi on tuntud peamiselt komponeerimise instrumentaalkontsertide, eriti viiul, samuti püha kooriteoseid ja üle 40 oopereid. Tema

Muusika ajalugu
Antonio Lucio Vivaldi
8
docx

Antonio Lucio Vivaldi

Antonio Lucio Vivaldi SuPeRjUuStUsAi Sisukord sissejuhatus elulugu looming kokkuvõte kasutatud kirjandus sissejuhatus Antonio Lucio Vivaldi, sündinud 4. märtsil 1678 Veneetsias, suri 28. juulil 1741 Viinis, oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. Õppides viiulit isa käe all asendas ta teda ka Püha Markuse Katedraali orkestris. 15-aastaselt pandi ta õppima preestriks, kelleks Vivaldi 10 aastat hiljem ka sai kuid töötas preestrina tervislikel põhjustel vähem kui aasta. Ta töötas viiuliõpetajana ning hiljem ka orkestri- ja koorijuhina Veneetsia orbude- ja vallaslastekodus Ospedale della Pietà. 18.saj tesest kümnendist hakkas sonaatide ja kontserdite kirjutaja Vivaldi looma ka vokaalmuusikat, ning esinemiseks palju reisima. Vivaldi loomingut iseloomustab dramaatiline, kuid lihtne ja ökonoomiline kirjaviis. Paistes silma erakordse produktiivsuse ja töötempoga

Ballett
Barokk muusika ning uued žanrid
8
odt

Barokk muusika ning uued žanrid

instrumentaalansambel ja koor. Saksamaal sai kantaadist luterliku jumalateenistuse lahutamatu osa. INSTRUMENTAALKONTSERT Barokk-kontsert oli tavaliselt 3-osaline (kiire-aeglane-kiire) teos solisti(de)le ja orkestrile. Kiiretes osades vahelduvad orkestri- ja soololõigud, aeglases osas mängib solist meloodiat orkestri saatel. Soolopillideks on kõige sagedamini viiul ja oboe. Instrumentaalkontserdi väljaarendaja ja kuulsaim looja oli Antonio Vivaldi. FUUGA Fuuga oli barokiajastu muusika tähtsaim vorm. See on mitmehäälne toes, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast fuga ­ põgenemine (hääled justkui ajaksid üksteist taga). Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd, toccata või fantaasia. Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri- ja oreli-, aga ka koorimuusikas. Suurima meisterlikkuse saavutas fuuga G. Fr. Händeli ja J. S

Muusika
Muusikaajalugu
29
doc

Muusikaajalugu

. Teine ooper ,,Eurydike" kanti ette 1600, mõlema muusika lõi Peri. Alessandro Striggo ja Monteverdi 5- vaatuseline ooper ,,Orpheus" (1607), toetus müüdile, kasutab orkestrit. 1637. ehitati Veneetsiasse I vaba sissepääsuga ooperiteater. Seal hakati kordama esitusi, rahaliselt ei oldud nii hästi varustatud, hakati kokku hoidma koori arvelt, orkestri pealt. Dekoratsioonid olid tüüpilised, riietus pidulik, ajaloolist tõepära ei järgitud. Antonio Cesti- ,,Kuldõun" Meespeaosad olid tavaliselt kirjutatud kastraartidele. Kirikumuusika zanrid: Kammerlaul-ansamblimadrigal asendus 17. sajandi esimesel poolel sooloaaria ja duetiga, mida lauldi baso continuo või väikese ansambli saatel. Retsitatiiv on kõnelähedane laul, mis arenes varabaroki laulvast deklamatsioonist, teksti ülesehitus kooskõlas kõne loogikaga. Kantaat- algselt pärineb 17.sajandi vaimulikust kontserdist, mille tekst oli võetud enamasti

Muusikaajalugu
Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus
24
doc

Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus.

4viimast kammersonaadi eeskuju). Soolokontsertis vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti. Solistid pole orkesrtist sõltumatud nagu concerto grosso`s vaid nende vahelõigud toetuvad orkestri bassile. Soolopillid sagedamini on viiul ja oboe. Kontsert on reeglina kolmeosaline (k- a-k); kiiretes osades vaheldub orkestri mängitud korduv teema virtuoossete soololõikudega, aeglases osas mängib solist meloodiat orkestri saatel. Peameistrid Torelli ja Vivaldi. Viiulikontserte on loonud ka Telemann, Bach, orelikontserte Händel ,klavesiinikontserte Bach. Lk.12 6. J. S. Bach (1685-1750) Sündinud Eisenachhis kuulsas muusikute perekonnas (kantorid, organistid, linna muusikud, heliloojad). Peale varajast vanemate kaotust kasvab oma organistist venna juures. Hea humanitaarharidus, Lüneburgis kooripoiss ja kooriperfekt. Reisid Cellesse

Muusika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun