OOPER, OPERETT ja MUUSIKAL (0)

OOPER .
Ooper on muusikaline lavateos , milles esitatakse kogu tekst lauldes. Ooper ühendab mit erinevat kunstilist valdkonda:kirjandust, muusikat, näitekunsti, kujutavat kunsti ja tantsu.
Ooperi loomine algab helilooja ideest mille liberist kirjutab lahti liberetoks ehk ooperi tekstiks. Liberisti ja helilooja koostööna valmib partituur . Libereto alusel asub lavastaja partituuri järgides lavastust looma. Tähtis osa on ka kunstnikul kes loob lavakujundusega keskonna.
Ooper algab meeleolu loova instrumentaalse avamänguga. Tegevustik liigendub vaatusteks mis jagunevad piltideks ja need omakorda stseenideks. Mõnedes ooperites on instrumentaalsed vahemängud ehs intermezzo’d.
Peaosi esitavad professionaalsed lauljad . Nad ei kasuta mikrofone, seetõttu koolitatakse neid laulma nii,et nende hääl kostaks üle orkestri ka saali viimaste ridadeni. Klassikaliselt laulavad peaosa armastajapaar, tenor ja sopran. Primadonna on ooperi naispeategelane .
Aaria on tehniliselt keerukas soololaul milles saab laulja oma meisterlikust demonstreerida. Sellele eelneb tavaliselt jutustav kõnelaul – retsitatiiv.
Mitme tegelase ühislaulu nim. ansambliks. Kahe laulja kooslaul on duett , kolm lauljat moodustavad trio ja neli lauljat kvarteti. Koori ül on massitseenides väljandada tundeid. Kogu etendust juhatab dirigent. Ooperis võib kaasa teha ka balletirühm.
Maailmakuulsad ooperid :
Wolfgang Amadeus Mozart , “Figaro pulm”, “Võluflööt”
Georges Bizet, “ Carmen ”
Giuseppe Verdi , “Traviata”, “Rigoletto”, “Aida”
Giacomo Puccini, “ Boheem ”, “Tosca”, “ Madame Butterfly”
Operett .
Operett  on lõbusa sisuga elurõõmus muusikaline lavateos, milles vahelduvad laul, kõne ja tants. Opereti muusikas on pearõhk laulul, mis on lihtsa ning meeldejääva viisiga. Operetis tantsivad tavaliselt osalised ise. Opereti tegelastest kerkivad esiplaanile kaks paari: esimene armastaja ja primadonna ning pisut koomiline meesosatäitja ja kelmikas naisosatäitja. Peale solistide osalevad operetis ka koor ja orkester .
Viini operetis pannakse suurt rõhku esinduslikule riietusele. Mehed kannavad frakke või uhkeid hussaarirõivaid , primadonna kannab etenduse jooksul vähemalt 4-5 õhtukleiti. Hiljem arenes klassikalisest operetist uuem operett, mida nimetatakse uusviini operetiks. Uuemale operetile on iseloomulik päevakajalise satiiri puudumine. Opereti žanr muutus meelelahutuslikuks.

Maailmakuulsaid operette:
Jacques Offenbach , “Ilus Helena”
Franz Lehar, “Lõbus lesk ”, “Krahv Luxemburg ”
Imre Kalman , “ Silva ”, “Bajadeer”, “Krahvinna Mariza”
Muusikal .
Muusikal on selline lavateos, mis sisaldab endas opereti, vodevilli ja revüü elemente. Liikumisstseenid on muusikalis märksa keerukamad kui operetis, nii mõnigi muusikalinäitleja on olnud silmapaistvalt võimekas tantsija . Muusikal ei pruugi sugugi olla pelgalt meelelahutuslik žanr, üsna tihti on süžee aluseks mõni tõsine ühiskondlik või psühholoogiline sõlmküsimus. Muusikal kui žanr tekkis 20.sajandi esimesel poolel. Edukast muusikalist tehakse reeglina ka film .
Tuntud muusikale :
Richard Rodgers “ Oklahoma ”, “Helisev muusika ”
Frederick Loewe “Minu veetlev leedi”
John Kander “ Kabaree ”
Andrew Lloyd Webber “Kassid”, “Ooperiteatri fantoom ”
Claude-Michel Schönberg “Hüljatud”
EESTI TEATRITE REPERTUAAR KÄESOLEVAL HOOAJAL

Mis ?

Kus ?

Nimi
OOPER
Valgevene Ooperi- ja Balletiteater, Tallinn
Madama Butterfly

OPERETT
Teater Vanemuine, suur maja, Tartu
Lõbus Lesk
MUUSIKAL
Teater Vanemuine, suur maja, Tartu
Helisev Muusikal