MUUSIKALISED KOOSSEISUD (0)

MUUSIKALISED KOOSSEISUD
2. ORKESTER

• Orkester on suurekoosseisuline muusikagrupp, mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist.
  

• Nimetus on tuletatud kreekakeelsest sõnast orchestra mis 6. - 5. sajandil eKr tähendas antiikteatri eeslava (orkestrat).
  

• Orkestrist tänapäevases mõistes saab rääkida alles barokiajast (1600 – 1750). Sel ajal toimus instrumentaalmuusikas tormiline areng, arenesid keelpillid.
  

• Klassitsismiajal (1750 – 1830) muutus orkestrimuusika väga populaarseks. Orkestrisse kuulusid: 10 I viiulit , 10 II viiulit, 4 vioolat, 4 tšellot, 4 kontrabassi, 2 flööti, 2 oboed, 2 klarnetit , 2 fagotti, 2 metsasarve, 2 trompetit ja timpanid . Tekkis tänapäevane klassikaline sümfooniaorkestri koosseis.
  

/Korraldati palju kontserte. Instrumentaalmuusikat mängiti ooperiteatrites, õukondades, sellega tegelesid ka linnakodanikud muusikasõprade seltsis . Ettekanded kestsid 5-6 tundi. Kavas vaheldusid sümfooniaid laulusolisti, pianisti või viiuldaja esinemiste ja ansamblipaladega. Publik ei istunud kohtadel, vaid tegeles paljude asjadega: sõi, jõi, vestles sõpradega või jäi magama. Haydn olevat kirjutanud 94. sümfoonia hüüdnimega „Üllatussümfoonia“ tukkujate äratamiseks. Inglismaal korraldati ka muusikafestivale. Need olid 2-3 päevased. 1813. a. asutati Londoni Filharmooniaühing, mille peaeesmärk oli kaasaja suurte orkestriteoste esitamine./ Kuula: Haydn „Üllatussümfoonia“ nr 94 http://www.youtube.com/watch?v=d_6mrLc_mEw (alates 9:33 – II osa Andante ).

• Romantismiajal (1830 – 1900) suurenesid orkestrid veelgi, sest väike orkester ei suutnud rahuldada talle esitatud nõudeid. Orkestris oli juba 100 või rohkem liiget. Romantismi ajal toimus vaskpuhkpillide areng.
  

/Orkestrid hakkasid käima külalisesinemistel nii kodu- kui välismaal. Mugav oli reisida rongiga, sest võrreldes hobutõldadaega olid need mugavamad ja kiiremad. Suurema publiku mahutamiseks oli vaja ehitada suuremaid kontserdisaale./
Orkestrite liigid:

Klassikalises sümfooniaorkestris mängivad keel-, puupuhk-, vaskpuhk- ja löökpillid – ca 100 pillimängijat. „Sümfoonia” tuleneb kreekakeelsest sõnast symphónia, mis tähendab kooskõla. http://www.youtube.com/watch?v=zM3y09RjKLs&list=PLB81572E6B8A682B8

Kammerorkester – 10-12 keelpilli, millele võivad lisanduda puhkpillid ja klavessiin http://www.youtube.com/watch?v=siwuYgkJcdA

Keelpilliorkester – keelpillid http://www.youtube.com/watch?v=0qEJH1152Bo

Puhkpilliorkester – puu- ja vaskpuhkpillid ning löökpillid http://www.youtube.com/watch?v=sgYJcBVSy1I

Rahvapilliorkester – rahvapillid http://www.youtube.com/watch?v=coHC1JSB3sc

Jazzorkester – 17 instrumenti: 5 saksofoni , 4 trompetit, 4 trombooni + rütmigrupp ( trummid , bass, kitarr ja klaver). http://www.youtube.com/watch?v=5HZFBbkosOA
Dirigent näitab paremas käes oleva taktikepiga tempot ja rütmi, vasaku käega dünaamikat ja pillirühmade sisseastumisi. Dirigent juhatab partituuri ehk koondnoodistiku järgi. Maailmakuulsad dirigendid olid/on
Leonard Bernstein (1918 – 1990)
Herbert von Karajan (1908 – 1989)
Nikolaus Harnoncourt (1929)
Kurt Masur (1927)

Claudio Abbado (1933)

Neeme Järvi (1937)
Paavo Järvi (1962)
Kristjan Järvi (1973)
Kolm Järvit: isa kahe pojaga – maailmakuulsad eesti rahvusest dirigendid
/17. sajandi Prantsusmaal löödi takti pika sauaga vastu põrandat. Jean- Baptiste Lully lõi saua otsaga põranda asemel vastu jalapöida ja suri gangreeni tagajärjel./
Kontsertmeister on orkestri juhtviiuldaja, kes esitab viiulisoolod ning annab enne kontserti orkestrile häälestuse: a- noodi .
Eesti esindusorkester on ERSO, peadirigent Neeme Järvi, Rahvusooper Estonia peadirigent on Vello Pähn, Vanemuise teatri sümfooniaorkestri peadirigent on Paul Mägi, Estonian Dream Big Band dirigent on Siim Aimla.