Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

MUUSIKALISED KOOSSEISUD (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

MUUSIKALISED
KOOSSEISUD


2. ORKESTER

  • Orkester on suurekoosseisuline muusikagrupp, mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist.

  • Nimetus on tuletatud kreekakeelsest sõnast orchestra mis 6. - 5. sajandil eKr tähendas antiikteatri eeslava (orkestrat).

  • Orkestrist tänapäevases mõistes saab rääkida alles barokiajast (1600 – 1750). Sel ajal toimus instrumentaalmuusikas tormiline areng, arenesid keelpillid.

  • Klassitsismiajal (1750 – 1830) muutus orkestrimuusika väga populaarseks. Orkestrisse kuulusid: 10 I viiulit , 10 II viiulit, 4 vioolat, 4 tšellot, 4 kontrabassi, 2 flööti, 2 oboed, 2 klarnetit , 2 fagotti, 2 metsasarve, 2 trompetit ja timpanid . Tekkis tänapäevane klassikaline sümfooniaorkestri koosseis.

/Korraldati palju kontserte.
Instrumentaalmuusikat mängiti ooperiteatrites, õukondades, sellega
tegelesid ka linnakodanikud muusikasõprade seltsis . Ettekanded
kestsid 5-6 tundi. Kavas vaheldusid sümfooniaid laulusolisti,
pianisti või viiuldaja esinemiste ja ansamblipaladega. Publik ei
istunud kohtadel, vaid tegeles paljude asjadega: sõi, jõi, vestles
sõpradega või jäi magama. Haydn olevat kirjutanud 94. sümfoonia hüüdnimega „Üllatussümfoonia“ tukkujate äratamiseks.
Inglismaal korraldati ka muusikafestivale. Need olid 2-3 päevased.
1813. a. asutati Londoni Filharmooniaühing, mille peaeesmärk oli kaasaja suurte orkestriteoste esitamine./ Kuula:
Haydn „Üllatussümfoonia“ nr 94
http://www.youtube.com/watch?v=d_6mrLc_mEw (alates 9:33 – II osa Andante ).
  • Romantismiajal (1830 – 1900) suurenesid orkestrid veelgi, sest väike orkester ei suutnud rahuldada talle esitatud nõudeid. Orkestris oli juba 100 või rohkem liiget. Romantismi ajal toimus vaskpuhkpillide areng.

/Orkestrid hakkasid käima
külalisesinemistel nii kodu- kui välismaal. Mugav oli reisida rongiga,
sest võrreldes hobutõldadaega olid need mugavamad ja kiiremad.
Suurema publiku mahutamiseks oli vaja ehitada suuremaid kontserdisaale./
Orkestrite liigid:
  • Klassikalises sümfooniaorkestris mängivad keel-, puupuhk-, vaskpuhk- ja löökpillid – ca 100 pillimängijat. „Sümfoonia” tuleneb kreekakeelsest sõnast symphónia, mis tähendab kooskõla. http://www.youtube.com/watch?v=zM3y09RjKLs&list=PLB81572E6B8A682B8
  • Kammerorkester – 10-12 keelpilli, millele võivad lisanduda puhkpillid ja klavessiin http://www.youtube.com/watch?v=siwuYgkJcdA
  • Keelpilliorkester – keelpillid http://www.youtube.com/watch?v=0qEJH1152Bo
  • Puhkpilliorkester – puu- ja vaskpuhkpillid ning löökpillid http://www.youtube.com/watch?v=sgYJcBVSy1I
  • Rahvapilliorkester – rahvapillid http://www.youtube.com/watch?v=coHC1JSB3sc
  • Jazzorkester – 17 instrumenti: 5 saksofoni , 4 trompetit, 4 trombooni + rütmigrupp ( trummid , bass, kitarr ja klaver). http://www.youtube.com/watch?v=5HZFBbkosOA
    Dirigent
  • MUUSIKALISED KOOSSEISUD #1 MUUSIKALISED KOOSSEISUD #2 MUUSIKALISED KOOSSEISUD #3 MUUSIKALISED KOOSSEISUD #4 MUUSIKALISED KOOSSEISUD #5 MUUSIKALISED KOOSSEISUD #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-04-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Erki Ojala Õppematerjali autor
    Orkestri tutvustus

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    7
    docx

    Muusika konspekt kogu 9. klass

    Dirigent seisab orkestri ees. Paremas käes hoiab ta taktikeppi, millega näitab tempot ja rütmi, vasaku käega kujundab dünaamikat ja näitab pillirphmade sisseastumisi. Dirigent juhatab heliteost partituuri ehk koondnoodistiku järgi. Partituur sisaldab kõikide orkestripillide partiisid kohakuti asetsevail noodijoontel. Karikatruur dirigendist dirigeerimas Dirigent Partituuri üks lehekülg 20. sajandil sümfooniaorkestrit iseloomustab liikumine ökonoomsuse poole. Koosseisud vähenesid, pillirühmadest enim lisandus väga erineva tämbriga pille löökpillide rühma. Heliloojad hakkasid klassikalisi orkestripille uute kõlavärvide otsingul kasutama ebatraditsioonilisel viisil: nt puupillide nn ülepuhumine, vaskpillide huulikutesse karjumine, sosistamine, keelpillide kõlakasti vastu koputamine jm. Sümfooniaorkestris on neli pillirühma: · keelpillid · puupuhkpillid · vaskpuhkpillid · löökpillid

    Muusika
    thumbnail
    414
    pdf

    Tiit Lauk humanitaar

    TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

    Muusika ajalugu



    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun