Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Parempoolsed parteid esimese maailmasõja eel ja järel". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
konservatism, maailmasõda, liberalism, parempoolne, poolsed, lisett, sigur, parempoolsus, mõttesuund, demokraadid, sotsiaalliberalism, natsism, fasism, reformierakond, ekre, peremudel, maksud, reziimi, riigiametnikud, leviva, natsid, fasistid, äärmuslik, valitsema, 20ndatel, sotsialism, liberaalid, mõtteviisi, jazzipoolt vaadates saali paremal tiival, uuendusmeelsed aga vasemal. XIX sajandi esimesel poolel domineeris Euroopa poliitilises elus kaks peamist suunda: · Alalhoidlik-konservatiivne, mida nimetati parempoolseks ja · Vabameelne-liberaalne, mida nimetati tollal vasakpoolseks. KONSERVATISM Konservatismi (lad conservare säilitama, alal hoidma) all mõeldakse vanameelsust või alalhoidlikkust. Websteri sõnastiku järgi on konservatism poliitiline meelelaad, mis püüab säilitada kehtestatut; see on traditsioonil ja sotsiaalsel stabiilsusel põhinev poliitiline filosoofia, mis rõhutab kehtivaid institutsioone ja eelistab järkjärgulist arengut järskudele muutustele. Üks tuntum konservatismi põhjendaja oli inglise-iiri filosoof Edmund Burke, kes avaldas 1790 teose ,,MõtiskIused Prantsuse revolutsioonist". Seal kritiseeris ta Prantsuse revolutsiooni sünnitatud XVIII sajandi valgustusfilosoofiat, mis püüdis ühiskonda
praktiline valitsemiskunst (Macchiavelli, Montesquieu) n 19. saj lõpul moodsa poliitikateaduse sünd: n Prantsuse ja Saksa ideoloogiate uurimine ja võimusotsioloogia (de Tracy, Comte, Michels, Pareto, Weber; 1871 Ecole Libre des Sciences Politiques Pariisis) n Ameerika poliitikateadus (Lippmann, Laski; Chicago koolkond; 1880 School of Social Sciences Colombia ülikoolis New Yorgis) n Pärast Teist maailmasõda plahvatuslik areng n Struktuurfunktsionalism (Parsons, Merton) ja varane süsteemiteooria (Lasswell) 1920-65 n Biheivioristlik pööre 1945-70 (Easton, Downs, Almond ja Verba jt) n Hiljem keskendumine reaalsele rakendatavusele n Süvenemine sisusse, diskursusanalüüs, kriitiline teooria ja sotsiaalkonstruktsionism (Wallerstein, Foucault, Habermas) n Matematiseeritud mudelid, mõistusliku valiku ja mänguteooria (Downs, Olson, Niskanen)
o Peale religiooniajastu lõppu ideoloogiate suur tähendus; ilmaliku ja kiriku võim pole enam samad; selge ilmaliku võimu ülekaal (poliitiline võitlus uuel tasandi; "-ism"-de tähendus), Ressursiteooria o Ressursiteooria: kõik poliitilised ideoloogiad tekivad ühiskonna kasutuses olevatest ressurssidest, nende piiratusest ja soovist neid juurde hankida, o Ressursid: materiaalsed, rahalised, inimesed, oskused-teadmised, geograafiline asend ja ruum. Vasak- ja parempoolsus o Muutunud laialt kasutatavaks terminiks; koondab endasse mitmeid tähendusi; rakendus eri kontekstides- poliitikas o Klassikaline sünnilugu Prantsuse generalstaadid 1789: Kuningas Louis XVI kutsub kokku rahvasaadikud: (vastavalt kuninga suhtes suhtujad), eesistuja suhtes paremal kuninga pooldajad (pole kuninga suhtes väga radikaalselt meelestatud, kuid omavad vastuolusid; rahumeelse arengu pooldajad), vasakul jakobiinid (võtnud oma poliitiliseks motoks
20.saj kui suur väljakutse eri ideoloogiate arendamiseks ning kõrvutamiseks; püüded hakkama saada ilma ideoloogiata või leida muid variante ühiskonna toimimise jaoks. KONSERVATISM: Käsitletud kui liberalismi vastast, kui liberalismi partnerit, kui liberalismist võrsunud poliitilist ideoloogiat. Kui liberalismi vastasjõuna, negatiivne kuvand varauusaegne Euroopa (15.-18.saj), põhitees: kõik jõud, kelle vastu liberalism töötab, on konservatiivsed, vana ja tagurliku esindajad (nt monarhia pooldajad, kirik jm religioossed ringkonnad). 19.saj konservatism kui see, mille vastu on vasakpoolsed (nt rahvuslus). Kui liberalismi poliitilise partnerina üldlevinud parem-vasakskaala kasutamise tulem. 19.sajandi lõpus konservatismi taassünd, järk-järguline areng pärast I ms. Oluline kõrvutada neokonservatismi ja neoliberalismi kui ühe asja eri variatsioone. II ms järgsel ajal
· Tuginev traditsioonidel, rahvuslusel ja kristlikul moraalil · Indiviidid on vabad, sünnilt võrdsed · Keegi ei pea valitsema · Vabadus on tähtsam kui võrdsus · Mõõdukate maksude poolt ning riigi sekkumise vastu · Progresiivne · Inimloomus on ebatäiuslik · Töö heaolu parandamiseks · Esindajad: G.W. Bush, Winston Churchill, Ronald Reagan, Margaret Thatcher o Individualistlik üh. pakub vabadust o Traditsiooniline euroopalik o Uus konservatism Hayeki mõjul esile kerkinud o Neo konservatism pettusid liberalismis, Bushi toetajad o 21.saj. alguses oli selle ideoloogia lõpp Sotsiaaldemokraatia · Väärtustab võrdseid võimalusi · Tugevat riiki, mis kindlustab väärika elatustaseme · Turumajandus · Tsiviilkontroll · Kodanikke toetatakse · Hoidutakse kihistumisest · Tekkis Saksamaal · Eraldus sotsialismist · Esindajad: Otto Bauer, Willy Brand, Eduard Bernstein
Selle eesmärgiks on täielik võrdsus ja eraomandi puudumine. Fasism (Itaalia) Poliitiline õpetus mis väärtustab ainult oma rahvust, on rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud. Natsionaalsotsialism (Saksamaa)- Poliitiline õpetus mis väärtustab ainult oma rahvust, on rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud. Dominioon Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Majanduslik liberalism Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. Isolatsionism Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitika. Maffia Organiseeritud kuritegevus. Autoritaarne diktatuur - Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. Totalitaarne diktatuur - Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. Rikuti demokraatlike inimõigusi. Tegemist oli hirmuvalitsusega.
Kodanikuühiskond. Ühiskonnaelus osalemise võimalused. Huvi- ja survegrupid. Valimised. Valimiste vajalikkus. Üldmõisted. Valimisõiguse ajaloost. Valimissüsteemid: enamusvalimised ja võrdelised valimised. EV Riigikogu valimised. Kohalike volikogude valimised. Poliitilised voolud enne ja nüüd. Erakonnad. Poliitiline skaala. Parem- ja vasakpoolsuse mõiste tekkimine. Alalhoidlikkus ja vabameelsus 18. sajandil ja 19. saj alguses. Sotsialistliku voolu kujunemine. Parempoolsus tsentrism vasakpoolsus. Parem- ja vasakpoolsus tänapäeval. 20. sajandi ja tänapäeva vasakvoolud (sotsiaaldemokraatia, "kolmas tee"). Heaoluühiskond. 20. sajandi liberaalsed voolud (klassikaline liberalism, sotsiaalliberalism). 20. sajandi parempoolsed voolud (konservatism, kristlik demokraatia, neokonservatism). Fasism ja natsism. Erakonnad. Konservatiivsed, liberaalsed ja sotsialistlikud erakonnad. Parteide arv ja jaotumine. Kirjandus põhjalikumaks teemaga tutvumiseks: A
tsivilisatsioonivormi. Kõik muud ühiskonnad kuulutati mahajäänuteks. Vankumatu usk progressi progressiidee. Sellega kaasnes missioonitunne valge rass või suurrahvas on kutsutud maailma juhtima ja euroopastama Imperialism - imperialism on suurriikide püüe saavutada poliitilist ja majanduslikku mõjuvõimu kogu maailmas. Sotsialism - Sotsialism on ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia. Konservatism - Konservatism ehk konservatiivsus ehk alalhoidlikkus on enamasti demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Alalhoidliku riigijuhtimise mõtteviisina välditakse kergekäelisi ning vägivaldseid riigikorralduse muutusi. Liberalism - ehk vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik.
Esimese maailmasõja lõpp Teise maailmasõja algus Rahvusvaheline olukord 1918-1920. 1918. lõppes I maailmasõda. Antandi riigid saavutasid võidu Keskriikide üle. Sõlmiti kokkuleppeid, et riikidevahelised tülid laabuksid. Sõjategevus lõppes Compiégne'i vaherahuga. Püsivate rahulepingute sõlmimiseks kutsuti kokku Pariisi rahukonverents. Sõjasüüdlaseks kuulutati Saksamaa, kes pidi loovutama maid ja tasuma reparatsiooni. Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Saksamaa ei mõistnud, miks nemad sõjasüüdlaseks tembeldati ning nad soovisid kaotust tasa teha
see täiesti aksepteeritav. 20 saj I poole Europa poliitika on veel hästi seletatav läbi pol ideoloogiate , samas kui II MS järgse pol seletamisel tuleb otsida muid seletusi , argumente ideoloogiatele lisaks. Ideoloogiad on retroperspektiivsed. Sõnumid , mida ideoloogiatega väljendatakse viitavad minevikus esinenud sündmustele . St. et juba sündides on mõned ideoloogiad aegunud, ei pruugi enam tulevikus olla relevantsed. Nt liberalism sündis aristokraatia ja religioonivastase ideoloogiana. Vaadeldes Euroopa edasist arengut näeme, et religioon ja aristokraatia kaotavad oma tähtsuse ühmääratlejatena. ( jäävad tahaplaanile) . Uued teema ja konfliktid tulevad peale, tekib vajadus uue ideoloogia või senise ümbermõtestamise järele . Vabaduse teema , vabaduse mõtestamine ja käsitlemine , muutub euroopas keskseks probleemiks 1 19/20.sajandi jooksul
1939. 23. augustil sõlmiti Molotov-Ribbentropi pakt, millega kohustusid nii Venemaa kui Saksamaa säilitama erapooletuse juhul, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lepingule lisati ka salajane protokoll, milles piiritleti Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnad Euroopas. Ühesõnaga jagati Euroopa kaheks. Jossif Stalin suri 1945. aastal. 5 Itaalia diktatuur- fasism Pärast Esimest maailmasõda oli Taalia suurtes raskustes. Itaalia majandus oli väga nõrk ja tööpuudus väga suur. Samas oldi pettunud ka Pariisi rahukonverentsis, sest loodetud piirkonnad sai endale Jugoslaavia. Itaalias oli terevalt lõhenenud ühiskond ja tugev streigiliikumine haaras tervet riiki. Sõjajärgsetel aastatel vahtus valitsus tihti ja siseriiklik olukord oli keeruline. Kõigis nendes rasketes tingimustes tekkis väiks rühmitus nimega Võitlusliit, kuhu kuulusid endised sõjaväelised ja töötud
· Haigused · Versailles'I lepingu tingimused ebaausad- uus sõda Millised riigid purunesid? Millised tekkisid? Lagunesid austria-ungari, venemaa, türgi ja saksamaa Tekkisid: Poola, ungari, leedu, läti, eesti, soome, jugoslaavia, tsehhoslovakkia KONTROLLTÖÖ Õ teemad lk 12-71 (Rahvusvaheline olukord enne sõda, I maailmasõda ja Versaillesi rahuleping) Juhised kordamiseks: Vastasleerid 20.sajandi algul ja nende huvid /Antant-Kolmikliit (hiljem Keskriigid)/ Pingekolded sõja eel (vt , mis toimus Balkanil) Sõja ajend, põhjused ja tulemused, tagajärjed (võitjatele, kaotajatele),(sh vaata kaarti enne sõda ja pärast sõda) Sõja algus ja lõpp (kuup. + aasta)
võimaldasid paremini sisustada vaba aega. Kodanlus- ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadlile ning teiselt poolt talupoegadele ja töölistele. Proletariaat- palgatöölised Imperialism on suurriikide soov oma territooriume naabrite arvelt laiendada ja kolooniaid hõivata. See tekkis siis, kui suurriigid tahtsid selgeks saada, kes on ikkagi kõige tugevam. 10.POLIITILISED ÕPETUSED 19. SAJANDIL Iseloomusta lühidalt järgmisi poliitilisi voole: konservatism, liberalism, rahvuslus, sotsialism (sh sotsialism-utopism), marksism Konservatism- Tekkis Prantsuse revolutsiooni ajal. konservatiivid olid seisukohal et mehed on tähtsamad kui naised. konservatism säilitas ajaloolist järjepidavust ja traditsioonilisi väljavaateid. Nad olid seisukohal, et kõik ühiskonna liikmed ei tegeleks poliitikaga. Nad ei toetanud üldist valmisõigust ja naiste võrdsust poliitikas. Liberalism- soovisid kaitsta revolutsiooniaastatel kättevõidetud vabadusi
III PAREMPOOLSED JA VASAKPOOLSED PARTEID Kodanik saab oma poliitilisi eelistusi kõige hõlpsamini väljendada siis, kui ta liitub teiste endasarnaste inimestega mingisse ühendusse. Sarnase ilmavaatega inimeste ühendus ongi PARTEI või eestipäraselt ERAKOND. Poliitilisel parteil saab olla vaid üks eesmärk: pääseda demokraatlike valimiste kaudu parlamenti, et siin teostada oma ideoloogiat (ideid, vaateid). Ideoloogia saab olla kas parempoolne või vasakpoolne, kuid võib olla ka vahepealne e tsentristlik. Poliitiliste ideoloogiate jaotus sündis Suure Prantsuse revolutsiooni algusaastal (1789), kui parlament asus veel Versailles's ja kui arutati üksnes seda, milline roll saab olema konstitutsioonilise monarhia raames kuningal. Parlamendi esimehe lauast paremal võtsid istet riigipeale (kuningale) tugevama võimu (nn vetoõiguse) ihalejad ja vasakule need, kes nägid kuningat üksnes esindusfunktsioonis. Suuri poliitilisi
lapstööjõu kasutamine paljud inimesed ei suutnud enam oma peret toita mässu käigus purustati paljud masinad 13. Too näiteid ühiskonna sotsiaalse koosseisu muutumise kohta võrreldes varasema ajaga! Tõi kaasa urbaniseerumise ehk linnastumise. Kasvas tööliste arv ja vähenes talupoegade arv, käsitöölised kadusid peaaegu täielikult tugevnes ja kasvas kodanlus, kasvas haritud inimeste arv, tekkis töötute kiht. 14. Selgita mõisted: 1)Konservatism- on enamasti demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Alalhoidliku riigijuhtimise mõtteviisina välditakse kergekäelisi ning vägivaldseid riigikorralduse muutusi. 2)liberalism- (ladina sõnast liberalis) ehk vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. 3)sotsialism- on ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia.
rahvuslik identiteet kujuneb (19.saj) kodanike poliitilise osalemise kaudu (hääleõigus jne). Kui Lääne-Euroopas paneb rahvas oma riigi juhtimise paika, siis Saksamaal teeb seda keiser. Kui Prantsusmaal mõjutab revolutsioon rahva osalemist riigi valitsemises, siis seal enam ei olegi sellist olukorda, et kodanik ei saaks riigi valitsemisesse sõna sekka öelda vms. Sama protsess toimub Belgias, Hollandis ja Põhjamaades. See on üheks põhjuseks miks neis riikides ei teki pärast I Maailmasõda demokraatia kaotamist/kadumist vms. Saksamaal on küll riigipäev, meeste valimisõigus jne, paraku siiski seal juhivad poliitilist tegevust ja riiki valitsejad. Valitsus allub valitsuskabinetile, mitte ei ole rahvavalitsust vms. Riik kujundab rahvuse mitte rahvus ei kujunda riiki! (Saksamaa ühinemisega on et rahvas loob riigi, aga Lääne-Euroopas on vastupidi) Eestis nt enne tekib rahvus ja alles seejärel luuakse riik, Prantsusmaal ja Inglismaal tekkis enne riik ja siis alles rahvus. 19
III PAREMPOOLSED JA VASAKPOOLSED PARTEID Kodanik saab oma poliitilisi eelistusi kõige hõlpsamini väljendada siis, kui ta liitub teiste endasarnaste inimestega mingisse ühendusse. Sarnase ilmavaatega inimeste ühendus ongi PARTEI või eestipäraselt ERAKOND. Poliitilisel parteil saab olla vaid üks eesmärk: pääseda demokraatlike valimiste kaudu parlamenti, et siin teostada oma ideoloogiat (ideid, vaateid). Ideoloogia saab olla kas parempoolne või vasakpoolne, kuid võib olla ka vahepealne e tsentristlik. Poliitiliste ideoloogiate jaotus sündis Suure Prantsuse revolutsiooni algusaastal (1789), kui parlament asus veel Versailles's ja kui arutati üksnes seda, milline roll saab olema konstitutsioonilise monarhia raames kuningal. Parlamendi esimehe lauast paremal võtsid istet kuningale tugevama võimu (nn vetoõiguse) ihalejad ja vasakule need, kes nägid kuningat üksnes esindusfunktsioonis. Suuri poliitilisi erinevusi
EUROOPA 19. SAJANDIL Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. Viini süsteem ja selle lagunemine. Industriaalühiskonna kujunemine. Rahvuse sünd, rahvuslik liikumine (etapid) ja maa ühendamine Saksamaa näitel. Poliitilised õpetused: konservatism, liberalism, sotsialism. Majandusõpetused: merkantilism, majanduslik liberalism, utilitarism, füsiokraatia teooria Prantsuse revolutsioon 1789 – 1799 Revolutsioonisõjad 1792 – 1802 Napoleoni sõjad 1803 – 1815 I Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. I 1. Revolutsiooni mõju ja tagajärjed: 1) Asutava Kogu põhimõttelised reformid: - 1789 - AK võttis vastu “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni”, mis koosnes 17 artiklist ja algas sõnadega: Inimesed sünnivad ja jäävad vabaks ning õigustelt võrdseks
ajaloolist kogemust ja ajaloolisi tõsiasju ignoreerivate reformidega. Vastukaaluks sotsialismi ühiskonnastamispõhimõtetele rõhutab konservatiivne ideoloogia isikuvabadust, poliitilist pluralismi (poliitiliste põhimõtete üheaegset eluõigust), hariduse ja sotsiaalhoolekande diferentseeritust vastavalt sotsiaalsete klasside vajadustele ning ühiskonna majanduselu korraldamist turumajanduse põhimõtetel. Praktilises poliitilises tegevuses peab konservatism oluliseks riigi tugevdamist sisemiste ja väliste ohutegurite vastu ning pöördub seetõttu suurt tähelepanu välis- ja kaitsepoliitikale ning sisemise julgeoleku ja õiguskorra tugevdamisele. Neokonservatism Pärast II maailmasõda oli konservatiivne ideoloogia teatud sündmuste mõjul sunnitud end otsima uutes tingimustes. Moodne oli demokraatlik ja liberaalne poliitiline filosoofia. 60-70.aastatel maailmaarengule kaasnesid galopeeriv inflatsioon,
stabiilsust, `vana moodi' edasiminekut. Minevikus: Poola, Eesti, Tänapäeval: Totalitaarne- Diktatuur. Võim koondub ühe juhi ja tema sõltlaste kätte. Kontrollitakse inimeste mõtteavaldusi ja tegevust, üleüldiselt kogu nende elu. Massirepressionid- hirmuga hoitakse ühiskonda kontrolli all. Tegemist on hirmuvalitsemisega. Kõrgeimaks seaduseks on diktaatori suva. Minevikus: Itaalia, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa Tänapäeval: Põhja-Korea 14. Itaalia maailmasõda vahel millised probleemid aitasid fasistidel võimule saada. Itaalia kandis I MS-is suuri kaotusi Rahvas oli pettunud Pariisi konverentsi tulemustes, kus ei tunnustatud Itaalia panust sõjas. Riigis olid majanduslikud raskused, tööpuudus. Olukorda kasutasid ära kommunistid, kes viisid Itaalia veel raskemasse olukorda. 15. Fasism Fasism on poliitiline ideoloogia, mis taotleb rahvuslikele, rassiliste ja kultuurilistele
rahvaarvule, valitakse 2 aastaks, 435 liiget) ja Senatist (osariikide esinduskogu, igal osariigil 2 kohta, 100 liiget). 6 Föderaalvalimised: 1) iga 2 a järel valitakse ümber 1/3 senatist ja terve Esindajatekoda (vahevalimised); 2) iga 4 a järel kattuvad need presidendivalimistega (üldvalimised). Kehtib enamusvalimiste süsteem. On 2 suurt erakonda: vabariiklased ja demokraadid, mis on pigem liikumised kui erakonnad, isegi liikmete üle ei peeta arvestust, puuduvad juhtimisstruktuurid ja programmdokumendid. Igal Kongressi liikmel on oma büroo kuni mitmekümne abilisega. President koos asepresidendiga valitakse rahva poolt valijameeste kaudu 4 aastaks. Ta on riigipea, valitsusjuht ja relvajõudude ülemjuhataja. Valitsust nimetatakse presidendi administratsiooniks. Ennetähtaegseid valimisi ei toimu
), sotsiaalne mobiilsus muutus (sotsiaalne liikuvus, sai võimalikuks liikumine ühest klassist teise.), töölisliikumise teke (töölised võitlesid oma õiguste eest organiseeriti ametiühinguid. Ametiühingud organiseerisid kindlustuskassa vanaduse, puhkuse jne jaoks. Tööline maksis sellesse summa ja siis kui vaja sai sealt tagasi teenida. Esimesed tekkisid 18. sajandi lõpus Inglismaal ja Prantsusmaal, algselt illegaalsed.), erinevate poliitiliste õpetuste teke (liberalism, konservatism, sotsialism.), imperialismi teke (suurriikide konkurents mõjuvõimu ja territooriumide pärast. Territooriumide all on mõeldud kolooniaid, sest kolooniad oli koht kuhu oma toodet müüa ja kust saada toorainet. Suurriikide vahel jagati maailm ära mõjusfäärideks. Inglismaa oma oli suurim, järgnes Prantsusmaa.) 15 16 27.03.08 Impeeriumide rajamine ja kolooniad
RAHVUSLIK LIIKUMINE Mis on rahvus? Erinevates regioonides ja kultuuride Rahvust mõistetakse eraldi. Kõige tuntum on Hans Kohni kaks eirnevat arusaama: 1. lääne arusaam(civic): rahvus midagi vabatahtlikku, kultuuriliselt neturaalne, seostub poliitiliste nähtustega, ühesugused poliitilised väärtused kodaniku rahvuslus 2. ida arusaam (etniline)- rahvus seostub selgelt etnilise kuuluvuseega,rahvus pole mitte ideoloogiline või poliitline tõekspidamine, vaid sünnipärane, selge kultuurilise kaasasündivusega(ka saksa oma) 3. Stalini definitsioon(1913)- rahvuslus on ajalooliselt rajatud, püsiv inimeste kooslus, tuginedes ühisele keelele, territooriumile, majanduslikule elule ja psühholoogiliselt loodud ühisele kultuurile. Segu etnilisest ja poliitilisest. Keeleline traditsioon ongi kõige vanem. Saksa rahvusteoreetikud Herder ja Fichte. Herder seotud Baltikumiga, Herder mõjutatud valgustuslikest ideedes, rõhutas rahvast
1822 tunnustab tollane president James Monroe ladina-ameerika riike. See läks vastuollu euroopas kehtinud Püha-Liidu põhimõtetega, et Hispaania saaks kunagi oma kolooniad tagasi. 1823 James Monroe doktriin Euroopa ei tohi kunagi Ameerikat pidada enda koloniaalobjektiks ega vallutada ladina-ameerikat. 1830 tõusis areenile demokraatlik partei.1855 tekkis ka vabariiklik ehk Viigide Partei. Vabariiklik partei kasvas välja viigide parteist. Omavahel võitlesid viigid ja demokraadid. Viigide partei kaotas oma partei seisuse 40ndate lõpus. 1849 ,,Star-Spangled Banner (Know Nothing) salaorganisatsioon. Olid eelkõige immigrantide vastu, eriti iirlaste ja katoliiklaste vastu. Nõudsid, et kõik katoliiklased kõrvaldataks riigiametnikest. Ameerika rahvaarv kasvas kolmekordseks ja pindala laienes. Kasvas ka osariikide arv. Osariigid, mis olid endistel mehhiko aladel, tekkisid sõjaliste konfliktide tagajärjel. Sama ajal tekkisid uus-mehhikos Nevadas ja Utah's konfliktid
AJALUGU: I ja II maailmasõda MAAILM 20. SAJ ALGUL Maailm oli tugevalt Euroopa-keskne - üldlevinud oli veendumus, et maailma arengu ja progressi vundamendiks on Euroopa riigid ja euroopalikud ideed ning väärtushinnangud Jõudu hakkasid tõestama USA (põlvnes silmnähtavalt Euroopast) ja Jaapan (tugevus sõltus selles, kuivõrd palju oli ta suutnud üle võtta euroopalikke saavutusi, eriti sõjanduses ja tehnikas)
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Se
Ajaloo kordamine - §11-14 Maailm kahe maailmasõja vahel 1. Poliitiline kaart pärast I maailmasõda (uued riigid) Austria-Ungari laguneb Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia ja Tsernogooria piirkonnad liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveeni (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome. Uued riigid veel Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. 2. Rahvusvahelised suhted 1920ndatel: Pariisi rahukonverents, Versailles'i rahu tingimused, reparatsioonide küsimused, Rahvasteliidu asutamine, Ruhri okupeerimine, Dawesi plaan,
Meka kaupmees Muhamed hakkas kuulutama ühe jumala usku. Ta nõudis Allahi austamist. Islami püha raamat-Koraan. Islami usu 5 põhiseisukohta: 1) Allah on jumal ja Muhamed on tema prohvet. 2) Tuleb annetada vaestele. 3) Iga päev tuleb 5 korda Meka suunas palvetada. 4) 1 kord aastas, ramadani kuul tuleb paavstuda. 5) Tuleb oma elujooksul teha palverännak Mekass. * Poliitilised ja majanduslikud õpetused 19. sajandil. Kujunemise aeg ja põhjused, liberalism, sotsialism; merkantilistid ja füsiokraadid, majanduslik liberalism Konservatism - 1830. aastatel. Ajal, mil ühed pidasid vajalikuks järske muudatusi, s.o revolutsioonilist teed, teised aga tahtsid tagasi pöörduda vana korra juurde, leidus neidki, kes ei pooldanud kumbagi teed. Väideti, et kõik olemasolev on mõistuspärane. Suurbritannias võtsid alalhoidliku ideoloogia omaks toorid, kellest 1830. aastatel kujuneski konservatiivne partei.
3 nov 1918- Rev. Käärimised, puhkes Kiili madruste ülestõus ja algas Saksamaal revolutsioon. Saksamaa ei suutnud edasi sõdida, sest sõdurite seas valitses mässumeelsus. 3. nov 1918- kapituleeris Austria Päras novembrirevolutsiooni saksa keiser loobub troonist. 11 nov 1918- Compiegne metsas rahukokkuleppe 1) saksa kapitulieerub tingimustega 2) viib välja oma väed vallutatud aladelt. 11 nov. 1918 – lõpeb maailmasõda Compiegne rahuga 28. nov. 1918- algab Vabadussõda, punaarmee tungib Eestisse. Rahulepingud kõikide riikidega sõlmitakse Pariisi rahukonverentsil. 1919- 1920.- Pariisi rahukonverents. Põhitegijad- Antanti osalised. Inglismaalt: D. Lloyd Georg, Prantsusmaalt- G. Clemensau, Usa president- W. Wilson. 1922 a- Mussolini marsib Rooma.- Itaalia muutub totalitaarseks riigiks. W
..........................................................................20 Sõjaliste liitude tekkimine......................................................................................................... 20 Kriisikolded:.............................................................................................................................. 20 Balkani poolsaar- "püssirohutünn"............................................................................................20 Esimene Maailmasõda................................................................................................................... 22 28.06.1914 11.11.1918............................................................................................................... 22 Põhjused.....................................................................................................................................22 Sõja algus...................................................................................
40 aastat Krimmi sõda 1854-1855: · Sõja ametlikuks ajendiks olid vaidlused kristlike pühapaikade hooldusõiguse üle Lähis-Idas ja misjonäride tegevus Türgis. · Nikolai I lootis Pühale Liidule. Preisimaa ja Austria jäid passiivseks. · Prantsusmaa oli muutunud "tasakaalustamise objektist" ise "tasakaalustajaks". · Tõi kaasa sõdaderohke 1854/1855 1871, mil tekkisid ja lagunesid kiiresti koalitsioonid Ideoloogiad: · Konservatism. Edmund Burke. Rõhutavad olemasolevate sotsiaalsete institutsioonide rolli. · Liberalism. John Locke, David Hume, Jeremy Bentham, John Stuart Mill. Rõhutavad vabaduste ja õiguste laiendamise võimalusi. Ühe inimese vabaduste piiramine on õigustatud üksnes siis, kui see piirab kellegi teise vabadust. · Sotsialism. Nn. Utopistid (Karl Marx ja Friedrich Engels). Rõhutab võrdsete
strateegilisi juhtnööre selleks tegevuseks. Poliitilise ideoloogia struktuur: · seos mingi suure silosoofilise süsteemiga · filosoofilisest süsteemist tulenev programm · sihtide saavutamise strateegia Ideoloogia funktsioonid: · õigustamine · mobiliseerimine · mõttelise korra loomine Nüüdisideoloogiate kesksed teemad : progress, utoopia (Thomas Moore 1478 1535), demokraatia, sotsialism, natsionalism, liberalism. Poliitiline spekter vasakult paremale. Vasak-parem jaotus pärineb Prantsuse Rahvusassambleest, kus radikaalid istusid vasakul tiival, moderaadid keskel ja konservatiivne aadel paremal. Partei nimetused ei öelnud tollal midagi, mistõttu Prantsusmaa ,,kolm vaimset perekonda" said tuntuks kui vasakpoolsed, tsentristid ja parempoolsed. Vasakpoolsed tahtsid tunduvaid sotsiaalseid muudatusi ja võrdsust, parempoolsed äärmist sotsiaalset ebavõrdsust ja ei mingeid muudatusi.
1. Maailm 20. sajandi alguses nn lühike 20. saj e lähiaeg (1914-1991), äärmuste ajastu (kohutavate katastroofide sajand-uskumatute saavutuste sajand) >1914-1918 -I maailmasõda *1871-1914 polnud Euroopas sõdu, ca 100 aastat suuremast sõjast >1991 NSVL kokkuvarisemine, idablokki e sotsialismileeri kokkuvarisemine eurotsentrism- Euroopa-keskne maailm >mõjukaimad riigid: nt Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Umgari, Itaalia >Euroopa on majanduslikult ja sõjaliselt kiiremini arenenud > 1/3 inimestest elas kolooniates; 1/3 poolkolooniates (Eur sõltuvad, nt Hiina)
annaabi.ee 
