Mitoos Rakutsükkel on raku eluring ühest rakujagunemisest teise rakujagunemise lõpuni Mitoos on päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Mitoos toimub kõigis keharakkudes ning jaguneb kaheks: 1. Karüokinees – tuuma jagunemine 2. tsütokinees – tsütoplasma jagunemine Inimese kehas on 46 kromosoomi. Kromotiidid on ühendatud tsentromeetri abil. Üks kromotiid koosneb ühest DNA molekulist. Replikatsioon on koopia valmistamine olemasolevast DNA-ahelast. Kui DNA replikatsiooni käigus tekkinud vigu ei suuda ensüümid parandada, siis tekivad mutatsioonid. Mitoosi faasid: 1. Interfaas → selgelt näha rakutuum, aga mitte kromosoomid → DNA replikatsioon → tsentrisoomid kahekordistuvad → suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv → ATP süntees 2. profaas (ettevalmistav faas) → on näha kromosoomid (keerduvad kokku)
Histoonid – Valgud, mille ümber on mässitud DNA ahelad, kaitsevad DNA-d ja aitavad seda kokkupakkida. Inimesel on keharakkudes 44 autosoomi ja 2 sugukromosoomi (kas XX või XY) DNA pakkimine: DNA keerub ümber histoonide (DNA on mässitud ümber histoonide) tekib nukleosoom, nukleosoomide keerdumsel tekib kromatiin. Kromatiin keerdub omakorda -> tekib kromotiid. Ja kromotiidist koosnem kromosoom. 24. DNA replikatsioon Replikatsioon – ehk DNA süntees, mille käigus DNA kahekordistatakse ehk duplitseeritakse. Replikatsioon on vajalik raku jagunemiseks, et uued rakud saaksid võrdselt identsed DNAd. Komplementaarsusprintsiip – nukleotiidide vastavus üksteisele. (A-T, C-G) Etapid: 1. Ensüüm nimega helikaas lõhub DNA biheeliksi ning tekitab ahelate lahtikeerdumise 2
annaabi.ee 
