Palju erinevaid liike imetajad, linnud, roomajad, putukad, kalad,. Ekvatoriaalne vihmamets loomad ja llinnud on väga lärmakad. 6. Keskonna probleemid Vihmametsade hävitamine aitab kaasa kliimasoojenemisele. Atmosfääris CO2 -he sisaldus suureneb. Hävitatakse paljude taimede ja loomade elupaigad. 7. Inimene vihmametsas Ekvatoriaalne niiske ja kuum kliima ei ole inimesele tervislik. Keskpäeval on taevas selge, ilmuvad õhtupoolikuks tihedad äikesepilved ja algab mitu tundi kestev paduvihm. Vihmametsade põliselankud on tõrjutud enamjaolt mandrite ja saarte siseosa ürgmetsadesse. 8. Iseloomulikud tunnused Kõrged epipüüdid, mullad on väheviljakad, imetajaid pole eriti palju, loomad elavad puudel, valitseb palav ja niiske ekvatoriaalne kliima. Kuu kesmine temp. on 26 kraadi või enam. Aastas langeb sademeid harilikult 2000mm ringis.
Weather vocabulary 1. Kõige hullem põud üle aastate-the worst drought for many years 2. Järsk paduvihm-sudden downpour 3. Jääkülm päev- freezing cold day 4. Valge särav härmatis- white glittering frost 5. Ala oli rängalt üle ujutatud- area was badly flooded 6. Lumi hakkas sulama ja tänavad muutusid väga libedaks- the snow started to melt and streets became very slippery 7. Paks udu- thick fog 8. Ilmateade ennustab tormiseid päevi-weather forecast predict stormy days 9. Ta töö sõltub ilmast- his work depends on the weather 10. Ilm on ettearvamatu- weather is unpredictable 11
Vesuuv Vesuuv on vulkaan Euroopas Apenniini poolsaarel Türreeni mere kaldal. Ta asub Campanias Napoli lahe ääres Napolist kagus. Vulkaan on tänapäeval 1281 meetrit kõrge. Vesuuvi geograafilised koordinaadid on 40.8N, 14.4E Üle kahe tuhande aasta tagasi kasvatati selle tulemäe nõlvadel viinamarju, rajati linn. 79. aastal 24. augustil juhtus aga katastroof. Ootamatult paiskus Vesuuvi tipust välja hiiglaslik must pilv. Peagi algas kohutav paduvihm, mis segunes tulise tuhaga. Kuum pori mattis enda alla viinamarjaistandused, aiad, põllud ja asulad. Vesuuvi purske tagajärjel mattus Pompeji koos Herculaneumi ja Stabiaega 7-9 m paksuse tuhakihi alla. Linn mattus nii kiiresti, et inimesed ei jõudnud põgeneda. Tuhakihti hakati eemaldama esmalt 1748 a. ja järjekindlalt 1860 a. Praegu on umbes kolm neljandikku linnast välja kaevatud. Seetõttu on tollased ehitised suurepärastelt
1. METEOROLOOGIA - teadus maa atmosfri ehitusest, omadustest ja protsessidest, meteoroloogilistest elementidest. KLIMAtOLOOGIA - uurib kliima tingimusi,vtmeid 3.HU KOOSTISOSAD - lmmastik 78%, hapnik 21%, argoon 0,93%, ssihappegaas 0,03%, veeaur, aerosool 6.Peamisteks pikeseneelajateks on: TROPOSFRIS- pilved, veeaur, aerosool STRATOSFRIS - osoon 7.HUTEMP, HURHU JA HU TIHEDUSE SEOS - jahe hk on raskem seega on tihedam ja avaldab maapinnale rohkem rhku. 11.PIKESEKIIRGUSE HULK SLTUB - pilvedest, pikese krgusest, hus olevast veeaurust, koha kaugusest ekvaatorist jne 12. PIKESEKIIRGUSE HULK SLTUB PIKESE KRGUSEST HORISONDIL - kui pike paistab seniidis, langeb pinnahikule rohkem pikesekiirgust kui madalama pikesekiirguse korral 13. PILVISUS MJUTAB PIKESEKIIRGUSE HULKA - Pikesekiirgus vib juda maapinnale hajuskiirgusena. 14. ALBEEDO - tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse. Aluspinna albeedo sltub pinnast. kige rohke...
d, rannikualad madal/kõr hooned, elektrikatk ge õhuliinid, estus, temperatuu elanikkond veetrasside r, külmumin (lume)tor e, m, tulekahju paduvihm Sotsiaalsed Elanikkond Rahulolem Elanikkon Massirahut 3 1 3 3 C atus d us, streik Spetsiifilised Välismõjutused Epideemia Elanikkon Inimeste 4 2 3 4 D d, d, laiahaardel terrorism, keskkond ine kiirgusõnn haigestumi
naaberaladel, mille ümber esineb päripäeva pöörlev õhukeeris ja mile keskel esinevad laskuvad õhuvoolid. >Ilm on selge tuulevaikne kuiv. . Antitsükloni mõju kliimale: Madalrõhkkond ala, mille kohal õhurõhk on madalam kui naaberaladel, mille ümber esineb vastupäeva pöörlev õhukeeris ja mile keskel esinevad tõusvad õhuvoolid. >Ilm on pilvine, tuuline, sajune. Soe front: taevas pilviseks, lausvihm , tuul. põhjust jäidet. Fülm front: võimsad sünksajupilved, paduvihm äike, temp langeb järsult, Troposfäär: atmosfääri kõige alumine, 10-15 km paksune kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna masiist ja kus leiavad aset kõik peamised ilmastikubnähtused. Kiirgusbilanss:maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Albeedo: tagasi peegeldunud kiirguse suhe pinale langenud kiirgussesse. Mussoon: ulatuslik õhuvoolide süsteem peamiselt rannikupiirkondades, milles tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks.
*Tsüklon: - Tõusvad õhuvoolud - Õhurõhk madal - Õhk liigub servadelt keskele - Talvel pehme, lörts - Suvi jahe, vihm * Kõrgrõhkkond (antitsüklon): - Laskuvad õhuvoolud - Õhurõhk kõrge - Õhk liigub keskelt servaaladele - Talv külm, selge - Suvi soe, kuiv *SOE FRONT peale tungib soe õhumass. Kerge soe õhk liigub külmale õhule peale ja jahtub. Lausvihm, lumi, tuisk, jäide. Sademed frondi ees. *KÜLM FRONT peale tungib raske külm õhk, lükkab sooja õhu üles. Paduvihm, äike. Sajab frondi taga. *KASVUHOONEGAASID - Peamisteks soojuskiirguse neelajateks on: CO2, CH4, Naerugaas N2O, Freoonid, Veeaur, MaalähedaneO3 jt gaasid *Õhumasside omadused: - POLAARNE ÕM külm ja kuiv - PARASVÖÖTME MERELINE - niiske, suvel jahe ja talvel suhteliselt soe - MANDRILINE ÕM - kuiv, suvel soe ja talvel külm - TROOPILINE ÕM kuiv ja palav - EKVATORIAALNE ÕM niiske ja palav *ÕHURINGLUST MÕJUTAB: - Coriolisi jõud (tekib Maa pöörlemisel)
2) mandriline palav, kuiv. Kujuneb Sahara kõrbe kohal. Laskuvad õhuvoolud. Eestisse ei jõua. · Ekvatoriaalne väga kuum, niiske. Kujuneb madalrõhu vööndis. Tõusev õhuvool. Sajab väga palju, sademete hulk ületab auramise. Eestisse ei jõua. Frondid kahe õhumassi eraldusvööndid. 1) Püsiv mitu päeva paigal, ei saa määrata liikumissuunda 2) Soe tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale. Sadu enne fronti. 3) Külm vastupidi. Paduvihm, äikest, rünksajupilved temp. langeb. Sadu pärast fronti. Jugavoolud kõrgemates õhukihtides olevad kõrged õhuvoolud. Kaasnevad tsüklonid, antitsüklonid. On põhjustatud temp. muutustest. Tsüklon madalrõhuala. Suvel sajune, pilvine, tuuline, jahe. Talvel sula, sademed, lörts, vihm, tuuline, pilvine, soe. Kujuneb tavaliselt frontide kohal. Tsükloni eesosas (idas) on kagu-ja lõunatuuled (soe). Antitsüklon kõrgrõhuala. Suvel päikseline, pilvitu, soe, nõrk tuul.
tegemist tuulealuse või tuulepealse mäenõlvaga. Aastaringselt on vihmametsade vööndis ilm igal päeval üsna sarnane. Varahommikust kuni keskpäevani on taevas selge ning õhutemperatuur tõuseb järjest. Maapind soojeneb järjest ning mullast ja taimedelt aurub õhku ohtralt vett, mis kerkib kõrgemale ja moodustab seal jahtudes suuri vihmapilvi. Keskpäevaks või pärastlõunaseks ajaks kattub taevas pilvedega ning algab tugev paduvihm, mis kestab tavaliselt paar tundi. Pärast vihma muutub taevas jälle selgemaks ning päikesepaisteks, kogu loodus hakkab särama ja haljendama, kuni ootamatult saabub öö. Kuna ekvaatorilähedastel aladel on päike kogu aasta kõrgel pea kohal, on ka päev ja öö kogu aeg enam-vähem ühepikkused. Taimed Taimed ei tunne ekvatoriaalkliimas soojuse ega niiskuse puudust, sellepärast on taimkate tihe ja lopsakas ning liigirikas
Kongo Igikeltsa aladel- Siberis, Põhja-Ameerikas külmuvad kuni 10 kuuks, äravoolukatkestused, suvine suurvesi- Jenissei, Ob Kesk- ja Lääne-Euroopa tasandiku jõed- kerge talvine maksimum- Seine Vahemerelises kliimas- talvel kõrge veeseis- Tiber Lühiajalised- kõrbe või poolkõrbe jõed Üleujutused- perioodilised- lume sulamine, vihmaperiood, sõltuvad kliimast Erakordsed- äkiline lume sulamine, tugev tuul mererannikul, paduvihm Millised tagajärjed on üleujutustel? Soodustav inimtegevus- kallaste kindlustamine, linnades asfalteerimine, kaitseks on tammid, veehoidlad. Üleujutused esinevad ka mere ja suurte järvede rannikul, mille põhjuseks on torm või maavärin. Põhjavee kasutamine- joogivesi, tööstused, põllumajandus, mineraalvesi joogiks oma tervistavate omadustega. Põhjavee reostumine- tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogusse,
Nimi tuleb sellest, et seda purset kirjeldas Plinius Noorem kahes Tacitusele saadetud kirjas. Pursete ajalugu: Teadaolevalt on vulkaan pursanud aastatel 79, 203, 472, 512, 787, 968, 991, 999, 1007, 1036, 1631, 1660, 1682, 1694, 1698, 1707, 1737, 1760, 1767, 1779, 1794, 1822, 1834, 1839, 1850, 1855, 1861, 1868, 1872, 1906, 1926, 1929 ja viimati 1944. Vesuuvi kõige kuulsam purse toimus 24. augustil 79. Ootamatult paiskus Vesuuvi tipust välja hiiglaslik must pilv. Peagi algas kohutav paduvihm, mis segunes tulise tuhaga. Kuum pori mattis enda alla viinamarjaistandused, aiad, põllud ja asulad. Vesuuvi purske tagajärjel mattus Pompeji koos Herculaneumi ja Stabiaega 7-9 m paksuse tuhakihi alla. Pääses 20 000 - 30 000 elanikku, 2000 inimest hukkus. Tuhakihti hakati eemaldama esmalt 1748 a. ja järjekindlalt 1860 a. Praegu on umbes kolm neljandikku linnast välja kaevatud. Tuhapilve levik. Vaade Pompeji'le: Mõju inimestele:
Aasta keskmine suhteline õhuniiskus on 80-83%, see on maksimumis talvekuudel ja väikseim maikuus. Kliima merelisuse tõttu on Eesti taevas pilves üle poole päevadest ning sademete hulk ulatub maa kaguosas 750 millimeetrini aastas. Keskmine sademete summa varieerub 550-800 mm. Kõige vähem sajab rannikuvööndis, kus kõige kuivem aeg aastast on kevad ja suve esimene pool. Enim sademeid on kõrgustikel ja läänerannikust 30-60 km kaugusel. Eesti teadaolevalt suurim paduvihm oli 19. juulil 1973 Võrus, kus 10 minuti jooksul mõõdeti 15,4 mm sademeid. Suurim aastane sademetekogus on olnud 1157 mm, kuusumma 351 mm. Eesti saab kaks korda vähem päikesekiirgust kui Vahemere idarannik. Aastane päikesepaiste kestus Eestis kõigub 1600 ja 1900 tunni vahel (vähem kui pool maksimaalsest võimalikust), päikeselisem on rannikul ja saartel, pilvisem kõrgustikel. Eesti-siseste temperatuurierinevuste kujundajaks on Läänemeri, mis hoiab talvel rannikualad palju soojemana
- kollatõbi, sammaspool, soetõbi, hobutõbi, järi, rats (mütsinokk), koolma, kasi, Ado Grenzstein: - vilu, kitikus,sihkama Johannes Aavik: - vilgas, kumada, pertsima, tulitama, jaunis, veenma, roim, nördima, rüve, ese, uje, naasma, nentima, muie, meenuma, sulg, siia, röögatama, neim (kättemaks), segment, albama (tähelepanu jälgima), rõet (tapalava), rünu (taga rääkima), õõv (õõvastama), ürm (õnnetusjuhtum), Johann Voldemar Veski: - paduvihm, roie, liiges, lõik, konnakulles Dialektismid: murdesõnad Etümoloogia: teadus sõnade päritolust Sugulaskeeled: soome, liivi, vadja, isuri, karjala Sõnad: - abrivalentne - paraboolne - advekaante - troska: voorimehesõiduk - füüsikus: arst - kilter: töö ülevaataja mõisas - parmas: lõigatud vilja sületäis - tünder: suur tünn - meigas: kaelustuvi - filisterlik: väikekodanik - suspendeerima: edasi lükkama - rustikaalne: robustne
13. Petty crime- väärtegu 14. Serious crime- tõsine kuritegu 15. Street crime- tänaval juhtunud kuritegu 16. Turn to crime- kurjale teele minema 17. Violent crime- vägivaldne kuritegu 18. Au pair- lapsehoidja 19. Bon appetit- head isu 20. Bon voyage- head reisi 21. Critique- kriitik 22. Cuisine- köök 23. En suite- magamistuba koos privaatvannitoaga 24. Faux pas- piinlik apsakas 25. Fiance- kihlatu 26. Blizzard- lumetorm 27. Breeze- tuul 28. Downpour- paduvihm 29. Drizzle- tibutama 30. Flood- üleujutus 31. Heatwave- kuumalaine 32. Hurricane- orkaan 33. Shower- hoovihm 34. Sleet- lörts 35. Snowdrift- lumehang 36. Break up- lahku minema/tegevust lõpetama 37. Drink up- kiiresti ära jooma 38. Hang up- lõpetama 39. Line up- järjekorras seisma 40. Mess up- segadust tekitama 41. Own up- tunnistama 42. Pull up- peatuma 43. Split up- lahutama 44. Turn up- äkitselt kohale ilmuma 45. Beat- kedagi võitma 46. Draw- viiki jääma 47. Lose- kaotama 48
· Talvel külmem ilm · Suvel soojem ilm Kõrgrõhu hari antitsükloni väljasopistumisosa (mõju väiksem) Madalrõhulohk tsükloni väljasopistumisosa Front kahe õhumassi eraldusriba/eralduspiirkond. näitaja Külma frondi üleminek Sooja frondi üleminek t° - muutused Temperatuur langeb Temperatuur tõuseb Tuul Põhjakaartetuuled Lõunakaartetuuled Sademed Paduvihm (frondi taga) Sajab lund või tuiskab, tibutab (frondi ees) õhurõhk tõuseb langeb Kasvuhoone efekt üldiselt normaalne klimaatiline protsess mille juures osa maapinnalt peegeldunud päikesekiirgust ei pääse enam atmosfäärist välja. Selle tulemusena on õhu temperatuur keskmiselt 15°C. Seoses CO2 konsentratsiooni suurenemisega atmosfääris aga
Moodustub lauspilvkate.Hakkab sajama. Külm front-tekib,kui külmem õhumass liigub soojale peale. Tekivad võimsad rünksajupilver, sajab paduvihma ja esineb äikest. Temperatuur langeb järsult. 20.Kliimat kujundavad tegurid- Arktiline õhumass: külm , kuiv . Parasvöötme mereline õhumass: niiske,suhteliselt soe. Parasvöötme kontinentaalne õhumass:suvel soe, talvel külm. Troopiline mereline: soe, niiske. Ekvatoriaalne:kuum, niiske, igapäevane paduvihm. Antarktiline: väga külm ja kuiv. 22. Kasvuhooneefekt- temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päiikesekiirrgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Atmosfäär isse toimib kasvuhoonena, sest veeaur, süsihappegaas jt neelavad pikalainelist kiirgust ega lase seda suurel määral atmosfäärist välja. Arvatakse ,et see ongi põhjustanud kliima soojenemise.
· Talv-külm, selge Talvel pehme, lörts · Suvi soe, kuiv Suvi jahe, vihm FRONT kitsas vöönd kahe erinevate omadustega õhumasside vahel. · SOE FRONT peale tungib soe õhumass. Kerge soe õhk liigub külmale õhule peale ja jahtub. Lausvihm, lumi, tuisk, jäide. Sademed frondi ees. · KÜLM FRONT peale tungib raske külm õhk, lükkab sooja õhu üles. Paduvihm, äike. Sajab frondi taga. Mussoonid · Talvemussoon puhub mandrilt ookeanile. · Suvemussoon puhub ookeanlit mandrile.
Antitsüklon e kõrgrõhkkond : laskuvad õhuvoolud, kõrge õhurõhk, õhk liigub keskelt servaaladele, talv külm, selge, suvi soe, kuiv. Tsüklon : tõusvad õhuvoolud, õhurõhk madal, õhk liigub servaaladelt keskele, talv pehme, lörts, suvi jahe, vihm. Soe front: peale tungib soe õhumass, kerge õhk liigub külmale õhule peale ja jahtub lausvihm, lumi, tuisk, jäide, sademed frondi ees. Külm front peale tungib raske külm õhk, lükkab sooja õhu üles paduvihm, äike, sajab frondi taga. Kliimat kujundavad tegurid: geograafiline laius (kui palju saab koht päikesekiirgust); kaugus ookeanist (mandriline/mereline kliima); hoovuste mõju(nt soe hoovus toob sademeid; rannikualade kliima); pinnamood (pinna tõustes langeb to 6o km kohta). Eesti kliimat mõjutavad tegurid: parasvöötme õhumassid, päikesekiirguse hulk, Atlandi ookeani mõju(pehmed talved, palju sademeid), kohalikud iseärasused(Läänemeri), reljeef
kipsihorisondi tõttu. Orgaanilise elu poolest on kivikõrbed vaesed. Seda kõrbetüüpi iseloomustavad pujud ja kipsilembesed taimed. Sademete tõttu ei varja hõre taimestik midagi ning seepärast on pinnavormid kõrbes enamasti väga nurgelised ja nukilised. Tavaliselt paiknevad kivikõrbed mäestike jalamil, tüüpilised kivikõrbed asuvad näiteks Mongoolias Kivikõrbed Kui kõrbes sajab, on see tavaliselt paduvihm, millest täituvad jõesängid ning tekivad käredavoolulised ojad. Võimsad vooluveed kujundavad maastikku kandes kivisid endaga kaasa ning uuristades aluspinda. Kividest tahub tuulest kantud liiv imepäraseid skulptuure. Ka ööpäevane temperatuuride kõikumine murendab kaljusid. Mõnikord võivad kaljurahnud selle tulemusena valju raksuga lõheneda. Ameerika Ühendriikides leidub palju loodusimesid, üks mõjukamaid ja
väga vähe kuu keskmine temperatuur ja sademete hulk. Ekvatoriaalne kliima esineb Amazonase madalikul Lõuna-Ameerikas, Kesk- ja Lääne- Aafrikas (Guinea lahe rannik ja Kongo jõgikond), Indo-Hiina poolsaare läänerannik, Malaka poolsaar, Austraalia põhjarannik ja Okeaania. Samuti Kesk- Ameerikas, Hindustani poolsaare läänerannik. Hommikuti on harilikult selge ilm. Päeval, kui päike soojendab maapinda tugevalt, tõuseb niiskusest küllastunud õhk ülespoole. Pärast keskpäeva algab paduvihm, millega tavaliselt kaasneb äike. Õhtuks on ilm jälle ilus ja selge. Nii toimub see peaaegu iga päev aastast aastasse. Ekvatoriaalses vöötmes on eriti soodsad tingimused taimede ja loomade elutegevuseks, inimesele on sealsed elutingimused ebatervislikud. Kokkuvõte Mina tahaks elada ekvatoriaalses kliimas, sest mulle meeldivad soojad ilmad aga mitte liiga kuivas,seega on mõnus, kui on ikka natuke vihma ka. Üks selline koht oleks näiteks Aafrika keskosas asuv Kongo
Hoiab pead käte vahel- ON ÕNNETU Ilus kui ladva õun- KENA VÄLIMUSEGA Magab nagu surnu- SÜGAVAS UNES Nagu viies rattas vankri all- ÜLELIIGNE Teeb tööd kui karu- TÖÖRÜGAJA Punane kukk ktusel- TULEKAHJU Hammust ihuma- TEISE PEALE VIHA KANDMA Vahelt must kass jooksnud- TÜLIS OLEMA Istub kui nõelte otsas- PIINLIK OLUKOD Vesi ahjus- HÄDA KÄES Hambad varna panema- NÄLGIMA Ei püsi pudeliski- PÜSIMATU Sajab nagu oavarrast- PADUVIHM Lehmad kaotasid pead- LEHMAD SATTUSID SEGADUSSE Nina pidi vedama- VALETAMA Kärbseid pähe ajama- TÜHJA JUTTU AJAMA JA SEGAMA Triibulised püksid- ON VITSA SANUD MÕNE PAHATEO PÄRAST Pikad näpud- VARASTAJA Tegi sääred- PÕGENES Hammast ihuma- TEISE PEALE VIHA KANDMA POEB TIIVA ALLA TERITAB KÕRVU KUULAB TEISTE JUTTU PEALT KUU PEALT KUKKUNUD MÕISTATUSED KOOS VASTUSTEGA Lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma näela paistmata?- KAPSAS
Antarktiline Külm, kuiv. Kujunenud mandrit katva jääkilbi kohal. Frondid Soe front Soe õhk liigub külmale peale, soe õhk jahtub, selles sisalduv veeaur kondenseerub ja tekivad pilved. Alguses kiudpilved, mis hiljem moodustavad lauspilvkatte. Hakkab tibutama lausvihma, talvel sajab lund, tuiskab, tekib jäide. Sajuala on frondi ees. Leppemärgid- punased, Külm Külm õhumass liigub soojale alla. Soojal ajal tekivad rünksajupilved, äike, paduvihm, õhutemp. front langeb järsult. Talvel esineb külma frondiga äikest harva. Sajuala frondi taga. Leppemärgid- sinised, 3.Atmosfääri koostis *Lämmastik- 78%. Teke: org. ainete lagunemisel. Tähtisus: vajalik toitaine taimekasvuks. *Hapnik- 21%. Teke: fotosünt. organismide elutegevuse käigus. Tähtus: hingamiseks *Süsihappegaas- 0,03%. Teke: fossiilsete kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärel. Tähtsus: põhjustab kliima soojenemist.
tuulepealse mäenõlvaga. Aastaringselt on vihmametsade vööndis ilm igal päeval üsna sarnane. Varahommikust kuni keskpäevani on taevas selge ning õhutemperatuur tõuseb järjest. Maapind soojeneb järjest ning mullast ja taimedelt aurub õhku ohtralt vett, mis kerkib kõrgemale ja moodustab seal jahtudes suuri vihmapilvi. Keskpäevaks või pärastlõunaseks ajaks kattub taevas pilvedega ning algab tugev paduvihm, mis kestab tavaliselt paar tundi. Pärast vihma muutub taevas jälle selgemaks ning päikesepaisteks, kogu loodus hakkab särama ja haljendama, kuni ootamatult saabub öö. Kuna ekvaatorilähedastel aladel on päike kogu aasta kõrgel pea kohal, on ka päev ja öö kogu aeg enam-vähem ühepikkused. 3 MULLASTIK Soojas ja niiskes ekvatoriaalses kliimas kujunevad vihmametsades välja
Biosfäär Maa pinnakohtide ruumiosa, mis sisaldab elusorganisme. Kõige suurem ökosüsteem. Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogum. 4. Ökosüsteemides toimuvad muutused Stabiilne populatsioon - Populatsioon, milles sündimus ja suremud on ajalises tasakaalus. Kuidas muutub ökoloogiline tasakaal? Kasvavas populatsioonid ületab sündimuse suremuse. Kahanevas on vastupidi. Seda võivad põhjustada nt: paduvihm, põud, maavärin, temperatuuri muutused. Mis tagajärjed on ökoloogilise tasakaalu muutustel? Kui ökosüsteemi iseregulatsioon lakkab toimimast, muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus. Selle tulemusena võib üks ökosüsteem asenduda teisega. N: kuusiku maharaiumisel kasvavad sinna enne lehtpuud, mis muudavad metsatüüpi. Milliseid seaduspärasusi esineb aine ülekandumisel ühelt troofiliselt tasemelt teisele?
painduvatest okstest onnid, mis paiknevad kuivanud jõesängides ja nõgudes, kuid ainult seal kus on läheduses vett. Busmanilapsed õpivad juba väga varakult kuidas ise vett hankida, vibu käsitseda ja ulukit jälitada. Busmanid on sõbralik ja töökas rahvas, neil on omad kombed, seadused, laulud ja tantsud. Nad usuvad Kuusse kui Kõigevägevamasse ja paluvad talt vihma ja õnnistust jahiretkede kordaminekuks. Sageli lähebki manamine täide ning tuleb vihmaperiood. Paduvihm puhkeb ootamatult ning vett langeb alla lausa kosena, kuid sadu lakkab sama järsku kui oli alanud. Oma töö oli vihm teinud ning pannud piiri põuale. Kaevud täituvad veega, kuivanud jõesängides voolab taas vesi, puud lähevad lehte ja löövad õide, liivad kattuvad rohuga, saakalid, lõvid, leopardid, antiloobid ja kaelkirjakud naasevad kodustesse paikadesse. Kalahari on nüüd elustunud ja lakanud olemast kõrb. 4
Bunini nelja novelli kokkuvõtted Stjopa Noor kaupmees, Krassilstsikov, sõitis ühel õhtul Tserni. Õhtu oli tormine, kõikjal äike ning paduvihm. Tee oli väga mudane ning halvasti nähtav, nii et mees pidi vankriga mööda maanteed sõitma, sest selle kõrval polnud see enam võimalik. Varsti ilmus nähtavale tuttav, vanale leskmehele linnakodanik Proninile kuuluv sissesõiduhoov. Ta keeras sinna sisse, kuna hobune oli väga väsinud ning pikk maa oli veel minna. Kedagi ei paistnud seal olevat ning ta läks sisse, sest uks oli paokil. Järsku libistas ennast lavatsilt alla peremehe tütar Stjopa, kes oli algul kartnud, et
kõrgemal. Polaröö on ajavahemik, mille vältel päike püsib ööpäev silmapiirist madalamal. Soe front on atmosfäärifront, mis tekib, kui soe õhumass liigub külma õhumassi suunas ja tõuseb üles. Sajab vihma, 7agely on see hoovihm. Soe front liigub keskmise kiirusega 10 km tunnis. Külm front on atmosfäärifront, mis tekib, kui külm õhumass liigub sooja õhumassi suunas ja soe õhk tõuseb üles külma õhu peale. Frondi liikumisega kaasneb paduvihm äiksega. Liikumise kiirus on 15-50 km/tunnis. Tuulte teke: o Tuul tekib rõhkude erinevusest o Mida tihedamad on rõhkudejooned seda tugevm on tuul Maailma levinumad tuultesüsteemid: Õhuringluse põhjustajad: o gradientjõud - õhurõhu erinevused o Coriolisi jõud - maakera pöörlemine -> põhjapoolkeral kalduvad paremale, Lõunapoolkeral- vasakule o hõõrdejõud - takistus maapinnal, suuna muutus Õhumassid:
Hakkab tibutama lausvihma, talvel sajab lund, tuiskab, tekib jäide. Sajuala on frondi ees. Leppemärgid- punased, Ç Külm front Külm õhumass liigub soojale alla. Soojal ajal tekivad rünksajupilved, äike, paduvihm, õhutemp. langeb järsult. Talvel esineb külma frondiga äikest harva. Sajuala frondi taga. Leppemärgid- sinised, 6. Tsüklonid Antitsüklon ehk kõrgrõhkkond- Pilvitu, talv pakaseline, suvi päikeseliselt soe. Esineb rohkem kevadel, suvel. Tsüklon ehk madalrõhkkond- Pilvine, talv pehme, suvi jahe. Esineb rohkem sügisel ja talvel.
Soe front tekib siis, kui soojem õhumass liigub külmale peale ja sunnib viimast taganema. Ilm: paks lauspilvkate, talvel lumi ja tuisk Pärast frondi üleminekut temperatuur tõuseb ja sadu lakkab, kuna soe õhk on jõudnud ka maapinnani. 33. Iseloomusta külma fronti ja sellega kaasnevat ilma. Külm front tekib siis, kui edasiliikuvkülm õhk on raske ja liigub maapinna lähedal, lükates sooja õhu enda eest üles. Ilm: rünksajupilved, paduvihm, võib esineda äikest, õhutemperatuur langeb järsult, tuul pöördub põhjakaarde. 34. Nimeta kliimat kujundavaid tegureid.(5) · Reljeef · Hoovused · Mandriliustikud · Maismaa ja mere jaotus · Päikesekiirte langemisnurk maapinna suhtes, seega koha kaugus ekvaatorist. 35. Mis on sudu? Sudu on tahmunud udu, mis esineb suurlinnades ja tööstuspiirkondades, kus fossiilsete
Soe front: tekib sooja õhumassi liikudes külmale taevas tõmbub pilve ülespoole liikudes soe õhk jahtub veearu kondenseerub ja tekivad pilved kiudpilved tibutab lausvihma, talvel lumi ja tuiks ja jäide Külm front: külmem õhumass liigub sooja peale õhk raske, liigub pinna lähedal soe õhk lükkub üles rünksajupilved paduvihm õhutemp langeb järsult 16. Millal on päike seniidis põhjapöörijoonel, ekvaatoril, lõunapöörijoonel, kus esineb polaaröö, polaarpäev? Kevadine 21.03 ja sügisene pööripäev 23.09 - päike seniidis ekvaatoril, päike ja öö ühepikkused Suvine pööripäev - 22.06, päike põhjapöörijoonel seniidis (23,5 laiuskraadil), polaarpäev, põhjapoolkera pikim päev Talvine pööripäev - 22.12, päike lõunapöörijoonel seniidis (23,5 laiuskraadil), polaaröö,
Keemiliste elementide alusel - Ferralliitmullad. Lageraie > erosioon > kõrbestumine. Muldade degradatsioon, hävimine ja kaitse. Degradatsioon ehk lagunemine. Kaitstes mulda kaitseme eluprotsesse ja elutingimusi maal, sest mullas kasvavad taimed,mis toodavad hapnikku, Seovad süsihappegaasi, on toiduks inimestele ja loomadele jne. Põhine mullahävitaja on erosioon. On kiirendatud erosioon inimmõju tõttu (lageraie) hiljem suur tuulehoog või paduvihm. Geoloogiline erosioon põhjustab looduslike : tuuleerosioon ja vee- erosioon. Tagajärjeks võib olla kõrbestumine. Probleemid on ülekarjatamine, põllumaade ära kurnamine, lageraie. Kõrbestumine on ka arenenud riikide probleem, näiteks Austraalia. 12% on kõrbed, põua all kannatab 35% maismaast. Esimene kõrbestumise ilming on viljatu pinnase kandumine suhteliselt viljakale mullale ja selle enda alla matmine. Muldade sooldumine. Põhjustab kunstlik niisutamine
Lahendused: 1) inimeste toitumisharjumuste muutmine. Tuleks kasutada mitmekesisemat toiduvalikut ( kala, spetsiaalselt kasvatatud vetikad, pärmseened, bakterid ) 2) Arengumaades on vaja täiustada maaharimisviise ja tehnoloogiat ning vältida monokultuuride kasvatamisest tulenevat mullastiku vaesumist. 2) Mullastiku hävimise põhjustavad nii looduslikud tegurid kui ka inimtegevus. Erosiooni tingivad mitmesugused abiootilised tegurid: paduvihm ja vooluveed, tuul ning temperatuuri kõikumine. Eriti ulatuslik seal, kus taimestik puudub või kasvatatakse monokultuure. Hävimist saab vähendada ulatusliku maaharimisega, terrass- ja ribapõllundusega ning õigete külvikordade järgimisega. 3) Kõrbestumine. Kuivad ja poolkuivad alad moodustavad umbes kolmandiku maismaa pindalast. See on tingitud kliimateguritest, kui ka inimeste tegevusest. Põhjustena võib välja
väldin suviti muru kastmist põhjaveega 3. Nimetage šelfialadelt ammutamise piirkondi 1) nafta 4p. Mehhiko laht Põhjamere all Lõuna-Hiina meri Pärsia laht 2) maagaas 4p. Pärsia laht Lõuna-Hiina meri Põhjamere all Mehhiko laht 4. Millised Maa piirkonnad saavad 1) kõige rohkem sademeid, miks 2p. -Ekvaatori ümbrus, sest ekvatoriaalne kliima, kus sajab iga päev, õhuniiskust on palju - Bengali lahe põhja-ja idarannik, sest mussoontuuled, pool aastat sajab ja vihm on paduvihm 2) kõige vähem sademeid, miks 2p. -pöörijoonte piirkond, sest päikesekiirgust on palju, tekib kõrgrõhuala, kus on laskuvad õhuvoolud - polaaralad, sest külm, auramine on väike, selle kohal kõrgrõhuala, laskuvad õhuvoolud. 5. Kuidas jaotatakse jõgede äravoolualasid? Tooge näide piirkonna kohta 2+2p. -perifeersed äravoolualad, mille pindala on kokku 117 ml km² ja kust jõgede vesi jõuab maailmamerre - siseäravoolualad, kust vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või
Mehhiko laht Lõuna-Hiina meri Pärsia laht Mehhiko laht Põhjamere all Põhjamere all 4. Millised Maa piirkonnad saavad 1) kõige rohkem sademeid, miks 2p. üle 3000 mm/aastas: ekvaatori ümbrus - sajab iga päev; õhuniiskust palju Bengali lahe Põhja- ja Idarannik - mussoontuuled; pool aastat sajab; paduvihm 2) kõige vähem sademeid, miks 2p. Alla 100 mm/aastas: pöörijoonte piirkond – laskuvad õhuvoolud; kõrgrõhuala; palju päikesekiirgust Mandrite sisealad – sademed ei jõua keskosani, langevad ennem maha 5. Kuidas jaotatakse jõgede äravoolualasid? Tooge näide piirkonna kohta 2+2p. 6. Miks on Araali mere pindala vähenenud? 2p.
o Juurdekasv ajaühikus ehk iive- sõltub populatsioonis olevate isendite sündimusest · Populatsiooni tüübid o Stabiilne populatsioon (arvukus on püsiv, sündimus ja suremus on tasakaalus) o Kasvav populatsioon (arvukus suureneb, sündimus on suurem kui suremus) o Kahanev populatsioon (arvukus langeb, suremus on suurem kui sündimus) paduvihm põud maavärinad erakorraliselt madal või kõrge territoorium kiskjate ja parasiitide suur arvukus · Populatsiooni lained on arvukuse kõikumised mingi aja jooksul. Lained on alati ebaühtlased, tekivad sest: o Arvukus kasvab---tarbimine kasvab---ressursside hulk kahaneb---sündimus langeb---arvukus kahaneb--- ressursid taastuvad---sündimus suureneb---arvukus kasvab.....
Kui tsüklon liigub Läänemerele ning Eesti jääb tsükloni idapoolsele äärealale, siis mõjutab meid soe õhumass. Kui lõunatsüklon liigub lõunast põhja mööda Ida-Euroopa lauskmaad siis valitsevad põhjakaarte tuuled ning pilves ja sajune ilm. Kahe vastupidises suunas kulgeva õhuvoolu vahele jääb valdavalt lõunast põhja kulgev frontaalvöönd. Äärmuslikud ilmanähtused kaasnevad suvisel ajal.(äike paduvihm,rahe.tromb) Troopilise tsüklonid .Kõigekohutavamaid ilmastikust tingitud looduõnnetusi põhjustavad troopilised tsüklonid, mida nimet. ka orkaanideks ja Ida-Aasias taifuunideks. Need kujutavad endast võimsaid õhukeeriseid palavvöötmes. Kuna õhurõhu gradient on suur , siis on tuuled äärmiselt tugevad, puhanguti isegi üle 100m/s. Troopilised tsüklonid tekivad ookeanide kohal 5.-25. põhja- ja lõunalaiuse piirkonnas, kus pinnavee temperatuur on kõrge. Tsüklonitel on kindel ehitus
77 ning sellest, kas on tegemist tuulealuse või tuulepealse mäenõlvaga. Aastaringselt on 78 vihmametsade vööndis ilm igal päeval üsna sarnane. Varahommikust kuni 79 keskpäevani on taevas selge ning õhutemperatuur tõuseb järjest. Maapind 80 soojeneb järjest ning mullast ja taimedelt aurub õhku ohtralt vett, mis kerkib 81 kõrgemale ja moodustab seal jahtudes suuri vihmapilvi. Keskpäevaks või 82 pärastlõunaseks ajaks kattub taevas pilvedega ning algab tugev paduvihm, mis 83 kestab tavaliselt paar tundi. Pärast vihma muutub taevas jälle selgemaks ning 84 päikesepaisteks, kogu loodus hakkab särama ja haljendama, kuni ootamatult saabub 85 öö. Kuna ekvaatorilähedastel aladel on päike kogu aasta kõrgel pea kohal, on ka 86 päev ja öö kogu aeg enam-vähem ühepikkused. 87 88 89 4. Vihmametsade taimed 90 Taimed ei tunne ekvatoriaalkliimas soojuse ega niiskuse puudust, sellepärast on 91 taimkate tihe ja lopsakas ning liigirikas
Piirikivi - andis Juhan Liivi välja; vilu, kitsi, lontrus, taine mees, tihkama. K. A. Herman - kiivas, leem, rõdu, küpsis e praad, pügal e kraad 4 Tammemägi (Setumaa) - virve, taidur, naima, targastma, itkema, suigatama, toona. Grüntal Ridala (Muhumaa) - lõust, läitma, pigemini, range, võigas, tõhus, tüüne. Gustav Suits - mõskma e pesema, ätse e karikakar. Eduard Vilde (Rakvere) - pork, tulitama, melu. Mihkel Veski - istik, paduvihm, suir e õietolm, loik, lomp, vats, sõltus e trip. Lubi - küülik, raal, pell e toruklamber, olme, kuukulgur. Anniste - ulme, õilis. Kaalep - vandel. Kusjuures, Čapekilt tuleb sõna robot. Johannes Aavik • Saaremaalt, purism - keele puhastamine võõrsõnadest (nt soome k elekter - sähkö) • enne teda mõtles Tiesmann ka sõnu välja, aga söödi aafrikas ära (kingalin, lutolin) • ütleb, et “verraten” on kohutavaim sõna -> reetma
A. G. Piirikivi andis Juhan Liivi välja; vilu, kitsi, lontrus, taine mees, tihkama. K. A. Herman kiivas, leem, rõdu, küpsis e praad, pügal e kraad !4 Tammemägi (Setumaa) virve, taidur, naima, targastma, itkema, suigatama, toona. Grüntal Ridala (Muhumaa) lõust, läitma, pigemini, range, võigas, tõhus, tüüne. Gustav Suits mõskma e pesema, ätse e karikakar. Eduard Vilde (Rakvere) pork, tulitama, melu. Mihkel Veski istik, paduvihm, suir e õietolm, loik, lomp, vats, sõltus e trip. Lubi küülik, raal, pell e toruklamber, olme, kuukulgur. Anniste ulme, õilis. Kaalep vandel. Kusjuures, Capekilt tuleb sõna robot. Johannes Aavik · Saaremaalt, purism keele puhastamine võõrsõnadest (nt soome k elekter sähkö) · enne teda mõtles Tiesmann ka sõnu välja, aga söödi aafrikas ära (kingalin, lutolin) · ütleb, et "verraten" on kohutavaim sõna > reetma Võõrsõnad
muutub äike pikaealisemaks ja ohtlikumaks. (Wikipedia…22.11.2012.) Üheelemendiline äike ei ole organiseerunud. See koosneb üksikust ja suhteliselt väikesest rünksajupilvest. Mitmeelemendiline äike on juba mõningal määral organiseerunud, st koosneb mitmest rünksajupilvest. Seetõttu katab selline äike palju suuremat ala ja on pikema elueaga. Võib põhjustada juba tõsisemat äikest, peamine oht on tugevad tuuleiilid (äikesepagid), kuid ka rahe ja paduvihm. Enamik äikestest, mida kogeme, on just mitmeelemendilised. Organiseerituselt järgmisel astmel on pagijoonena joondunud rünksajupilved (äike). Ka see koosneb paljudest rünksajupilvedest, kuid need paiknevad sel juhul väga pika reana, mille pikkus on sageli sadu kilomeetreid ja eluiga tunde, vahel üle ööpäeva. Organiseerituse astmel kõige kõrgemal on ülielemendilised äikesed. Need on väga haruldased, mille tekkeks on vaja
mäenõlvaga. Aastaringselt on vihmametsade vööndis ilm igal päeval üsna sarnane. Varahommikust kuni keskpäevani on taevas selge ning õhutemperatuur tõuseb järjest. Maapind soojeneb ning mullast ja taimedelt aurub õhku vett, mis kerkib kõrgemale ja moodustab seal jahtudes suuri vihmapilvi. Keskpäevaks või pärastlõunaseks ajaks kattub taevas pilvedega ning algab tugev paduvihm, mis kestab tavaliselt paar tundi. Pärast vihma muutub taevas jälle selgemaks ning päikesepaisteks, kogu loodus hakkab särama ja haljendama, kuni ootamatult saabub öö. Kuna ekvaatorilähedastel aladel on päike kogu aasta kõrgel pea kohal, on ka päev ja öö kogu aeg enamvähem ühepikkused. Vihmametsades on puna ja kollamullad, nende nimed on just tulnud vastavalt värvusele. Aga vihmametsade
tõmmati vanker katusele või laoti puuriit ukse ette. Alati oli targem sandid sisse paluda. Esimesena astus tuppa mardiisa, kes kaasas olevast kaelakotist teri põrandale külvas ja seejuures viljaõnne soovis. Seejärel mardid tantsisid, esinesid ja küsisid ande. Peamiselt anti martidele toiduaineid, aga ka viina, õlut ja raha. Ka nende jaoks, kes mardijooksus ei osalenud, oli toidulaud mardipäeval pühapäevasem. Nii püüti meelitada põlluhaldjaid, et põud ega paduvihm põllule liiga ei teeks. Toitu oli tavaliselt rikkalikumalt, eriti liha. Mardipidu ja mardipulmad Kohe pärast andide kogumise lõppu võidi jagada annid omavahel võrdselt ära, nagu tihti tänapäeval tehakse. Kui sanditamas käisid noored inimesed, peeti mardipidu päeva või paari pärast. Peoks valmistati kogutud kraamist toitu, mehed jõid mardiõlut. Pidu võis kesta mitu päeva. Enamasti oli selle paigaks seltsimaja, varem ka mõni suurem talumaja.
Kahe mandrilise laama kokkupõrkel (Euraasia ja India). Esineb tugevaid maavärinaid, kivimid kuhjubad üksteise otsa, subduktsiooni ei toimu. Vulkaanipurskeid on vähe, sest maakoor on väga paks (Himaalaja). 4. Kuidas tekib külm front? Mis sellega kaasneb?Front on kitsas eraldusvöönd kahe erineva õhumassi vahel. Külm front liigub tavaliselt kiiremini kui soe front. Külmad õhumassid liiguvad soojade õhumasside alla, kuna külm õhumass on raskem soojast. Paduvihm, äike, temep langus. Sajab frondi taga. -kui külm õhumass liigub sooja õhumassi suunas ja soe tõuseb külma peale. SOE FRONT peale tungib soe õhumass. Kerge soe õhk liigub külmale õhule peale ja jahtub. Lausvihm, lumi, tuisk, jäide. Sademed frondi ees. 5. Kirjeldage karsti ja sellega seotud pinnavorme? Karstiks nimetatakse põhja- ja pinnavee poolt kivimite keemilise lahustamise ja mehhaanilise kulutamise ja mehhaanilise kulutamise tagajärjel tekkinud pinnavormide ja
7. Kas riigis esineb maavärinaid, vulkaanipurskeid? Kui jaa, siis milline on nende mõju inimtegevusele? Lõuna-Itaalias asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv (1281 m) ja Etna (3350 m). Sageli esineb seal ka maavärinaid. Üle kahe tuhande aasta tagasi kasvatati Vesuuvi nõlvadel viinamarju, rajati linn. 79. aastal juhtus aga katastroof. Ootamatult paiskus Vesuuvi tipust välja hiiglaslik must pilv. Peagi algas kohutav paduvihm, mis segunes tulise tuhaga. Kuum pori mattis enda alla viinamarjaistandused, aiad, põllud ja asulad. Vesuuvi purske tagajärjel mattus Pompeji koos Herculaneumi ja Stabiaega 7-9 m paksuse tuhakihi alla. Tuhakihti hakati eemaldama esmalt 1748 a. ja järjekindlalt 1860 a. Praegu on umbes kolm neljandikku linnast välja kaevatud. Etna tihedasti asustatud jalamil on puuviljaaiad, õlipuuistandused ja põllud, kõrgemal vahelduvad metsad, laava- ja tuhaväljadega. 1669
erksust ja elevust tuhmidesse ja lühikestesse sügispäevadesse ning rõõmunatukesi inimeste ellu pikkadel sügisõhtutel. Usuti, et mardiõhtu pühitsemine toob õnnistust põldudele. Pereisa pruulis mardipäevaks õlut ja pereema küpsetas odrakaraskit, et talu söögilaud oleks pühapäevasem. "Siis on põlluhaldjas sellest meelitatud ning laseb järgmisel suvel põllule sadada kosutavat vihma ning paista päikest ja nurme ei ründa rahehood ega paduvihm ning ei piina põud." Ka oli kombeks süüa mardihane. Hani oli kodutalus tähtis kodulind, karjane kaagutamas vainul ja jõekäärus. Üksluised ja igavad olid mardipäeva ajal põllud. Lepik tukkus ja heinamaa oli tõsine. Ainult rohelised rukkiorased rõõmustasid silma koos Tikamäe kuuskede ja mändide igihaljusega. Enne marti olid naised virgad, et saada Mardile mauk kaela riputada. Ja viht linast ja takust lõnga pidi mardipäevaks tingimata juba valmis olema. Ning mardiõhtut
Üldine õhuringlus-ehk globaalne õhuringlus ehk atmosfääri üldine tsirkulatsioon ehk üldtsirkulatsioon on suuremõõtmeliste õhuvoolude süsteem, mille järgi toimub õhumasside liikumine maakeral. Soe front-n atmosfäärifront, mis tekib, kui soe õhumass liigub külma õhumassi suunas ja tõuseb üles Külm front-on atmosfäärifront, mis tekib, kui külm õhumass liigub sooja õhumassi suunas ja soe õhk tõuseb üles külma õhu peale. Frondi liikumisega kaasneb paduvihm äiksega Mussoon- on püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Läänetuuled-on püsivad tuuled, mis on ülekaalus parasvöötmes. Nad puhuvad põhja- ja lõunapoolkera troopika piirkondadest, kus kujuneb kõrgrõhuala, 60° laiuskraadide suunas, kus kujuneb madalrõhuala Briis-ehk vinu on maismaa ja mere kokkupuutealal ja nende vahetus läheduses puhuv temperatuurierinevustest põhjustatud kohalik tuul.
· Soe front - tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale. · Külm front - esineb siis, kui külmem õhumass liigub soojale alla. 23) Soe front - on atmosfäärifront, mis tekib, kui soe õhumass liigub külma õhumassi suunas ja tõuseb üles (tibutab lausvihma). 24) Külm front - on atmosfäärifront, mis tekib, kui külm õhumass liigub sooja õhumassi suunas ja soe õhk tõuseb üles külma õhu peale. Frondi liikumisega kaasneb paduvihm äikesega. 25) Tsüklon ehk madalrõhuala ehk madalrõhkkond - on ümbritsevast atmosfäärist madalama õhurõhuga ala. Kujunevad tavaliselt välja frontidel ookeani kohal. Talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel aga jahe ilm. 26) Antitsüklon e. kõrgrõhuala e. kõrgrõhkkond - on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala. Antitsükloni keskmes on õhurõhk kõrgem ja langeb äärte suunas. Talvel on ilm pakaseline ja suvel päikeseliselt soe.
Ökosüsteemides toimuvad muutused Populatsiooni, milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus, nimetatakse stabiilseks populatsiooniks. Kuidas muutub ökoloogiline tasakaal? o Populatsiooni, mille arvukus ajas suureneb, nimetatakse kasvavaks populatsiooniks. Siin ületab sündimus suremuse. o Kahaneva populatsiooni arvukus langeb, sest suremus ületab sündimuse. o Seda võib põhjustada näiteks paduvihm, põud, maavärinad, kõrge ja madal temperatuur. Mis tagajärjed on ökoloogilise tasakaalu muutustel? o Kui ökosüsteemi iseregulatsioon lakkab toimimast, muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus. o Selle tulemusena võib üks ökosüsteem asenduda teisega. Milliseid seaduspärasusi esineb aine ülekandumisel ühelt troofiliselt tasemelt teisele?
Loodusõnnetused Lõuna-Itaalias asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv (1281 m) ja Etna (3350 m). Sageli esineb seal ka maavärinaid. Üle kahe tuhande aasta tagasi kasvatati Vesuuvi nõlvadel viinamarju, rajati linn. 79. aastal juhtus aga katastroof. Ootamatult paiskus Vesuuvi tipust välja hiiglaslik must pilv. Peagi algas kohutav paduvihm, mis segunes tulise tuhaga. Kuum pori mattis enda alla viinamarjaistandused, aiad, põllud ja asulad. Vesuuvi purske tagajärjel mattus Pompeji koos Herculaneumi ja Stabiaega 7-9 m paksuse tuhakihi alla. Tuhakihti hakati eemaldama esmalt 1748 a. ja järjekindlalt 1860 a. Praegu on umbes kolm neljandikku linnast välja kaevatud. Etna tihedasti asustatud jalamil on puuviljaaiad, õlipuuistandused ja põllud, kõrgemal vahelduvad metsad, laava- ja tuhaväljadega. 1669. aastal purustas Etna
5. Iseloomusta eri tüüpi kõrbeid ja too näiteid, kus nad asuvad. Kivikõrb Kivikõrbed on tekkinud kunagistest mäestikest. Miljonite aastate vältel kulus ja murenes kaljupind kuuma ja külma ning tuule, vihma ja porsumise tagajärjel. Sademete tõttu hõre taimestik ei varja midagi ning seepärast on pinnavormid kõrbes enamasti väga nurgelised ja nukilised. On suuri kaljurünkaid, mida ümbritsevad kiviklibuvallid ja on suuri kruusalagendikke.Kui kõrbes sajab, on see tavaliselt paduvihm, millest täituvad jõesängid ning tekivad käredavoolulised ojad. Võimsad vooluveed kujundavad maastikku kandes kivisid endaga kaasa ning uuristades aluspinda.Kividest tahub tuulest kantud liiv imepäraseid skulptuure. Ka ööpäevane temperatuuride kõikumine murendab kaljusid. Mõnikord võivad kaljurahnud selle tulemusena valju raksuga lõheneda. Seenkaljusid leidub mitmesuguse kuju ja suurusega. Neil kõigil on aga kübarataoline ülemine osa, mis toetub alt ahenevale jalale.
annaabi.ee 
