Atmosfäär (6)

Geograafia

1. Atmosfäär e õhkkond- maad ümbritsev õhukiht.
Albeedo - tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse 0,9 või üle selle.
Efektiivne kiirgus- maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe.
Kiirgusbilanss - maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe.
Osooniauk- osoonikihi olulised hõrenemised stratosfääris. Esinevad sesoonselt polaaraladel, eriti Antarktika piirkonnas.
Kasvuhooneefekt - temp ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte (klaasi, kile) all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Peamisteks soojuskiirguse neelajaks on veeaur, CO2, CH4.
Globaalne õhuringlus- atmosfääri üldine õhuvoolude süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral.
Mussoon - ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks
(talvel sisemaalt ookeani suunas, suvel ookeanlit maismaa suunas).
Front - kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel.
Tsüklon- e madalrõhkkond
Antitsüklon- e kõrgrõhkkond
Happevihm- lämmastiku- ja väävlioksiidid lahustuvad veepiiskades ja muudavad vee happeliseks , nii kujunevad happesademed, mis muudavad looduslikud veekogud ja mullad happeliseks.
Inversioon- olukord, kus kõrgemal asuvas õhukihis on temp kõrgem kui madalamas õhukihis. See tõkestab õhu edasise tõusmise.
2.Õhumassid
Arktiline
Külm, kuiv. Talvel pakane, suvel jahe. Kujuneb Põhja-Jäämere jääväljade kohal.
Parasvöötme mereline
Sajune, pilvine . Talvel soe, suvel jahe. Kujuneb parasvõõtmes ookeanide kohal.
Parasvöötme kont .
Kuiv. Talvel väga külm, suvel soe. Kujuneb mandri kohal keskmistel laiustel .
Troopiline mereline
Soe, niiske, laskuvate õhuvoolude tõttu puuduvad sademed. Kujunenud ookeanide kohal kõrgrõhuvööndis ja passaattuulte vööndis.
Troopiline kont.
Palav , väga kuiv, laskuvate õhuvoolude tõttu on taevas pilvitu. Kujuneb kõrbete kohal (N: Sahara).
Ekvatoriaalne
Kuum, niiske. Esinevad võimsad tõusvad õhuvoolud, iga päev sajab paduvihma. Kujunenud ekvaatori lähedases madalrõhuvööndis ookeanide ja mandrite kohal.
Antarktiline
Külm, kuiv. Kujunenud mandrit katva jääkilbi kohal.
Frondid
Soe front
Soe õhk liigub külmale peale, soe õhk jahtub, selles sisalduv veeaur kondenseerub ja tekivad pilved . Alguses kiudpilved , mis hiljem moodustavad lauspilvkatte. Hakkab tibutama lausvihma, talvel sajab lund, tuiskab, tekib jäide. Sajuala on frondi ees. Leppemärgid- punased, 
Külm front
Külm õhumass liigub soojale alla. Soojal ajal tekivad rünksajupilved, äike, paduvihm, õhutemp. langeb järsult. Talvel esineb külma frondiga äikest harva. Sajuala frondi taga. Leppemärgid- sinised, ∆
3.Atmosfääri koostis
*Lämmastik- 78%. Teke: org. ainete lagunemisel. Tähtisus: vajalik toitaine taimekasvuks.
*Hapnik- 21%. Teke: fotosünt. organismide elutegevuse käigus. Tähtus: hingamiseks
*Süsihappegaas- 0,03%. Teke: fossiilsete kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärel. Tähtsus: põhjustab kliima soojenemist.
*Veeaur-0,5-4%. Teke:vee aurustumisel maapinnalt. Tähtsus:vähenevad õhutemp. kõikumised
Sfäärid
*Troposfäär- kõige alumine atmosfääri kiht, ulatub u.15km-ni.Temp. langeb. Selle kohal on tropopaus.
*Stratosfäär- ulatub ligi 50km-ni. Temp. tõuseb. Seal on osoonikiht.
*Mesosfäär- 50-85km. Temp. langeb, õhk on hõre.
*Termosfäär- ulatub u 500km-ni. Temp. tõuseb. Virmalised.
Tuule kiirust ja suunda mõjutavad tegurid-
*Gradientjõud: jõud, mis tekib õhurõhkude erinevusest ja mille tulemusel liigub õhk horisontaalselt kõrgema rõhualalt madalama rõhuala suuans.
*Coriolisi jõud: ehk inertsjõud. Põhjapoolkeral kalduvad selle jõu mõjul liikuvad kehad, sh õhk ja vesi, oma liikumise suunast paremale, lõunapoolkeral vasakule. See jõud on max. poolusel ja puudub ekvaatoril .
*Hõõrdejõud: selle tulemusena tuule kiirus maapinna kohal väheneb ja tuule suund muutub.Mida suurem on jõud, seda enam kaldub tuul põhjapoolkeral esialgsest liikumissuunast vasakule. Sellest tulenevalt võib näha tuule suuna kuni 30-kraadilist erinevust ehk tuulenihet kõrgemate õhukihtide ja maapinnalähedase tuule vahel.
4.Tsüklonid
Antitsüklon ehk kõrgrõhkkond- Pilvitu, talv pakaseline, suvi päikeseliselt soe. Esineb rohkem kevadel, suvel.
Tsüklon ehk madalrõhkkond- Pilvine, talv pehme, suvi jahe. Esineb rohkem sügisel ja talvel.
Lõunatsüklon- Tekivad Vahemere või Musta mere piirkonnas ja liiguvad lõunast põhja poole. Nendega kantakse kuuma ja niisket troopilist õhku suurtele laiustele. Kui Eesti jääb tsükloni idaossa, siis mõjutab meid tsükloni soe õhumass. Kui Eesti jääb tsükloni lääneossa, siis on meil pilves ja sajune ilm.
5.Troopilised tsüklonid
Tekivad ookeanide kohal 5.-25. põhja- ja lõunalaiuse piirkonnas, kus pinnavee temp. on kõrge. Neil on kindel ehitus. Võimas õhukeeris, kus toimub õhu intensiivne tõusev liikumine. Tsükloni ala katavad rünksajupilved. Keerise keskel on tsükloni silm, kus on selge taevas ja õhk laskub. Silma ümber on silma sein, kus on kõige võimsamad pilved , kus sajab kõige enam ja kus on kõige tugevamad tuuled.
6.Äikese teke
*Õhumassisisesed- tekivad tugevate konvektsioonivoolude tagajärel sama õhumassi sees. Esinevad peamiselt pealelõunasel ajal, eriti mägedes.
*Frontaalsed- esinevad koos külma frondiga. Frontaaläike on seda tugevam, mida suurem on õhutemp-i erinevus kahel pool fronti, mida suurem on tõusva õhu niiskusesisaldus ja mida kiiremini liigub front edasi. Äikesepilved ulatuvad läbi troposfääri.
7.Vulkaanipursete mõju ilmale
Õhku paiskub väävliühendeid, väheneb atmosfääri läbipaistvus ja päikesekiirguse juurdevool maale, mis põhjustab ilma jahenemise mitmeks aastaks.