KT materjal 11.kl (1)

1. METEOROLOOGIA - teadus maa atmosf��ri ehitusest, omadustest ja protsessidest, meteoroloogilistest elementidest. KLIMAtOLOOGIA - uurib kliima tingimusi,v��tmeid 3.�HU KOOSTISOSAD - l�mmastik 78%, hapnik 21%, argoon 0,93%, s�sihappegaas 0,03%, veeaur, aerosool 6.Peamisteks p�ikeseneelajateks on: TROPOSF��RIS- pilved, veeaur, aerosool STRATOSF��RIS - osoon 7.�HUTEMP, �HUR�HU JA �HU TIHEDUSE SEOS - jahe �hk on raskem seega on tihedam ja avaldab maapinnale rohkem r�hku. 11.P�IKESEKIIRGUSE HULK S�LTUB - pilvedest, p� ikese k�rgusest, �hus olevast veeaurust, koha kaugusest ekvaatorist jne 12. P�IKESEKIIRGUSE HULK S�LTUB P�IKESE K�RGUSEST HORISONDIL - kui p�ike paistab seniidis , langeb pinna�hikule rohkem p�ikesekiirgust kui madalama p�ikesekiirguse korral 13. PILVISUS M�JUTAB P�IKESEKIIRGUSE HULKA - P�ikesekiirgus v�ib j�uda maapinnale hajuskiirgusena. 14. ALBEEDO - tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse. Aluspinna albeedo s�ltub pinnast. k�ige rohkem peegeldavad heledad ja kuivad pinnad 1)21.juuni-suvine p��rip�ev.p�ike paistab seniidis p�hja p��rijoonel, valgustab p�hja poolkera . Polaarp�ev on p�hja polaarjoonest pooluseni, polaar �� l�una polaarjoonest pooluseni. EEstis on SUVI 2)22.dets- talvine p��rip�ev. P�ke seniidis l�una polaarjoonel, valgustab l�una poolt. polaarp�ev on ll�una polaarjoonest pooluseni , polaar�� p�hja polaarjoonest pooluseni. EEstis on TALV 3)Kevadine ja s�gisene v�rdp�evsus. P�ike seniidis ekvaatoril , valgustab p�hja-ja l�unapoolkera v�rdselt, ��-p�ev �hepikkused, eestis on kevad/s�gis, polaaraladel �� ja p�ev �hepikkused. 1. TUUL - �hu horisontaalne liikumine, �hu paneb liikuma �hur�hkude erinevusest tekkinud gradientj�ud, mis on suunatud k� rgema r� huga aladelt madalamale. TUULENIHE - tuule suna kuni 30kraadine erinevus k�rgemate �hur�hkude ja maapinnal�hedase tuule vahel. ISOBAARID - samar�hujooned, ISOTERMID - sama temperatuurijooned 2. MERETUUL - puhub p�eval, sest p�eval soojeneb maa kiiremini, soe �hk kerge, t�useb, tekib MRK-ala, asemele tuleb jahedam �hk merelt, ��sel vastupidi 4. �HURINGLUSELE AVALDAVAD M�JU - P�ikesekiirugse erinevast jaotusest ja sellest tingitud r�hualad, maismaa erinev soojenemine ja jahtumine, k� rged m�estikud, Corliolisi ja h��rdej�ud. 5. Sahara saab p�ikest, sest sahara k�rb on KRK ja seal on valdavalt kuivad, selged, p�ikesepaistelsed ilmad. ekvaatoril MRK: 6. Gr��nimaa saab rohkem p�ikesekiirgust, sest skandiinavia pS m�jutab soe hoovus , see liigub �le skandinaavia m�estiku, �hk jaheneb ja tekivad pilved, sademed. Gr��nimaal p�sib KRK FRONT - kitsas eraldusv��nd kahe erineva �humassiga eraldusv��ndi vahel K�LMA FRONDI �LEMINEK - Temperatuur langeb,tuul muutub loodetuuleks, tekivad sademed, �hur�hk t�useb SOOJA FRONDI �LEMINEK - Temperatuur t�useb, tuul muutub kagust edelasse, tekivad sademed, �hur�hk langeb 8. TS�KLON, 1000-1500KM, L�� NEST -itta, 7-30m/s TORNAADO , suvaline suund, TROMB, m�nik�mmend km, suvaline sund VESIP�KS, veekohal, m�nik�mmend cm-m, suvaline suund, 3-11m/s TUULISPASK , maa kohal, l�bim��t m�ni m, suund suvaline, kiirus �v�ike 10. Ts�klonitega kaasenevad: sademed, paduvihm, rahe , tuuled, vesip� ksid , �ike