Vesuuv (2)

Vesuuv
Vulkaani asend:
Vesuuv on Lõuna-Itaalias Napoli lähedal asuv tegevvulkaan , mille kõrgus on 1277 m. Peakoonus paikneb hiidkraatris, mis tekkis 79. a. purskel. Vesuuv on Euroopa mandriosa ainus tegevvulkaan.
Vulkaani ehitus:
Vulkaan on koonusekujuline kivistunud laavast mägi. Vulkaani keskel on toru ehk lõõr. See on ühenduses magmakoldega, mis asub maakoores. Vulkaani tipus on kraater e kanaliava ja selle kaudu purskab magmakoldest laavat, kuumi gaase , tuhka, auru ja kive. Tavaliselt eelneb vulkaani purskele maavärin. Magmakoldega on ühenduses ka daikid ja sillid. Daikid on tardunud magmat sisaldavad sooned , aga sillid on kihtsooned, mis sisaldavad samuti tardunud magmat.
Vulkaani liik:
Vesuuv on kihtvulkaan. Kihtvulkaanid purskavad pikkade vaheaegade tagant vaheldumisi gaasi, tuhka ja laavat, seepärast vahelduvad nende kuhikus laavakihid tuhakihtidega.
Kihtvulkaani läbilõige
Laava levik erinevatel aastatel.
Purske tüüp:
Pliinia -tüüpi purse – plahvatuslik ja väga ohtlik purse, saanud nime Vesuuvi purske järgi, mis hävitas Pompei . Need on pursked, mis teevad ajalugu. Purskega kaasneb suur kogus püroklastilist materjali ning purskepilv võib tõusta kümnete kilomeetrite kõrgusele. Jagatakse subpliinia-, pliinia- ja ultrapliinia-tüüpi purseteks. Nimi tuleb sellest, et seda purset kirjeldas Plinius Noorem kahes Tacitusele saadetud kirjas.
Pursete ajalugu:
Teadaolevalt on vulkaan pursanud aastatel 79, 203, 472, 512, 787, 968, 991, 999, 1007, 1036, 1631, 1660, 1682, 1694, 1698 , 1707, 1737 , 1760, 1767, 1779, 1794, 1822, 1834, 1839, 1850, 1855, 1861, 1868, 1872, 1906, 1926, 1929 ja viimati 1944.
Vesuuvi kõige kuulsam purse toimus 24. augustil 79. Ootamatult paiskus Vesuuvi tipust välja hiiglaslik must pilv. Peagi algas kohutav paduvihm, mis segunes tulise tuhaga. Kuum pori mattis enda alla viinamarjaistandused, aiad, põllud ja asulad. Vesuuvi purske tagajärjel mattus Pompeji koos Herculaneumi ja Stabiaega 7-9 m paksuse tuhakihi alla. Pääses 20 000 - 30 000 elanikku, 2000 inimest hukkus. Tuhakihti hakati eemaldama esmalt 1748 a. ja järjekindlalt 1860 a. Praegu on umbes kolm neljandikku linnast välja kaevatud.
Tuhapilve levik.
Vaade Pompeji’le:
Mõju inimestele:
Vesuuvi jalamit ja madalamaid nõlvu katavad aiad ja viinamarjaistandused,kuna sealne muld on väga viljakas. Umbes 600 m kõrgusel paikneb vulkanoloogialaboratoorium. Huvireisijate kasutada on tipu lähedale ulatuv köisraudtee.
Kuigi Vesuuvi kraatri põhjast on viimasest purskest saadik vaid auru ja suitsu välja tulnud, siis peetakse seda jätkuvalt üheks maailma ohtlikumaks vulkaaniks, sest see on varemgi ajaloos vaikne olnud. Kuigi purset vahetus tulevikus tõenäoliseks ei peeta, siis kaugemas tulevikus nähakse suurt ohtu, sest vulkaanil on ajalooliselt olnud kalduvus äärmiselt ootamatutele ja vägivaldsetele pursetele ning sellel võivad olla katastrofaalsed tagajärjed arvestades, et mäe ümbruses elab üle 3 miljoni inimese.
Kasutatud kirjandus:
http://www.kossbiel.de/Cossy/italien2003/Bilder/F5_19_Pompei_Maultiertreiber.JPG
http://ppmss.de/assets/pompeij1gr.jpg
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/ff/MountVesuvius.JPG
http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.travelvista.net/wp-content/uploads/2010/01/Mt-Vesuvius-Volcano.jpg&imgrefurl
http://2.bp.blogspot.com/_q8kQPMI5s4o/R0mTGEGy6vI/AAAAAAAAAso/2p6Ub3GQE18/s400/vesuvius+bodies.jpg
http://geograafia10b.pbworks.com/f/1232439910/Kihtvulkaan.jpg
http://et.wikipedia.org/wiki/Vesuuv
www.miksike.ee/referaadid/vesuuv.htm
geo. haridus .eu/geoloogia/testid/vulkaanid2.htm
www.miksike.ee/docs/referaadid/vulkaanid_ellyke.doc