Atmosfäär (0)

Atmosfäär - Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga.
Atmosfääri koostis:

• Hapnik 21%
  
• Lämmastik 78%
  
• süsihappegaas
  
• veeaur
  
• lisaained
  

Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks .Hapnik tekib fotosünteesi käigus ja on vajalik organismide hingamiseks.Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamise , vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust – kliima soojenemine. CH4 ( metaan ) – tekib soodes , põlemisel, loomakasvatusel, prügimägedes, kulu põletamisel. KLIIMA SOOJENEMISE PÕHJUSEKS!
Troposfäär: pilved, sademed, ilm, kliima.
Stratosfäär: kuni 50 km. Neelab päikesekiirgusttemp. tõus. Kaitseb ultraviolettkiirguse eest.
Mesosfäär: meteoorid, 50-85 km.
Termosfäär: 80-480 km, virmalised .
Päikese kiirgusspektori jagunemine: 56% silmaga nähtav valgus – valgus. 36% infrapunane – soojus , 8% ultraviolettvalgus – päevitus. Osa neeldub, (pilved, osoon , veeaur, aerosoolid , tolm), osa peegeldub tagasi. Maapinnale jõuab umbes pool kogukiirjusest. Suurem osa neeldub – maapind soojeneb, alles siis soojeneb õhk.
Albeedo – iseloomustab aluspinna peegeldumisvõimet. Värskel lumel kõige suurem (0,8-0,95), musta pöetud põllu albeedo 0,15.
Kiirgusbilanss – maapinnalt peegeldunud ja maapinnal neeldunud kiirjuste vahe. Positiivne – maapind saab rohkem kiirgusenergiat, kui ära annab  mp soojeneb, soojus läheb sügavamale.
Osooniauke tekitavad freoonid ehk tugevad katalüsaatorid. Osooniauk Antarktika kohal on tegelikult täiesti loomulik nähtus. Osoon tekib põhiliselt ekvaatori kohal olevas stratosfääris, seal on osooni teke intensiivsem kui selle lagunemine .
Globaalprobleemide tagajärjed: kliima soojenemine, veetemp. tõus – alad ujutatakse üle, kõrbete teke, taimede suremine, tervise halvenemine.
Globaalne õhuringlus – suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral.
Õhumassid – õhuhulk, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused (temp, niiskus, tolmusisaldus, läbipaistvus):

• arktiline – väga külm ja kuiv. Eestis talvel – tugev pakane . Kujunenud Põhja-Jäämere kohal või Antarktise mandri kohal
  
• parasvöötme 1) mereline – niiske, talvel soe, suvel jahe. Pilves ja sajune ilm, talvel tuuline . Eestis sulailmad. 2) mandriline – kuiv, suvel soe, talvel külm, kujuneb sisealadel. Eestis sageli.
  
• Troopiline 1) mereline – soe, niiske, kujuneb troopilistel laiustel kõrgrõhu vööndis. Laskuvad õhuvoolud. Pilvi ei teki, sademeid pole. 2) mandriline – palav , kuiv. Kujuneb Sahara kõrbe kohal. Laskuvad õhuvoolud. Eestisse ei jõua.
  
• Ekvatoriaalne – väga kuum, niiske. Kujuneb madalrõhu vööndis. Tõusev õhuvool. Sajab väga palju, sademete hulk ületab auramise. Eestisse ei jõua.
  

Frondid – kahe õhumassi eraldusvööndid.

Püsiv – mitu päeva paigal, ei saa määrata liikumissuunda

Soe – tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale. Sadu enne fronti.

Külm – vastupidi. Paduvihm, äikest, rünksajupilved  temp. langeb. Sadu pärast fronti.
Jugavoolud – kõrgemates õhukihtides olevad kõrged õhuvoolud. Kaasnevad tsüklonid, antitsüklonid. On põhjustatud temp. muutustest.
Tsüklon – madalrõhuala.
Suvel sajune, pilvine , tuuline, jahe.
Talvel sula, sademed, lörts, vihm , tuuline, pilvine, soe.
Kujuneb tavaliselt frontide kohal. Tsükloni eesosas (idas) on kagu-ja lõunatuuled (soe).
Antitsüklon – kõrgrõhuala.
Suvel päikseline, pilvitu, soe, nõrk tuul.
Talvel päikseline, külm, pakaseline, tuulevaikne.
Tornaado – keeris Põh-Am preeriavööndis. Kannavad viljaka mulla ookeanisse.