Atmosfäär (0)

Atmosfäär ehk õhkkond

• On maad ümbritsev õhu kest.
  
• Ulatub umbes 1000km kõrgusele.
  
• On kihilise ehitusega.
  
• On pidevas liikumises.
  
• Leidub kõigis ..
  

Õhu koostis

• Lämmastik 78%
  
• Hapnik 21%
  
• Muud gaasid 1% (argoon, süsihappegaas, vesinik , heelium )
  
• Lisaks veeaur, tolmu-ja soolaosakesed
  

Gaaside teke ja tähtsus

GAAS
TEKE
TÄHTSUS
Lämmastik
orgaailise aine lagunemisel
toitaine taimekasvuks
Hapnik
roheliste taimede fotosünteesil
hingamiseks, põlemiseks
Süsihappegaas
hingamisel, põlemisel, vulkaanipurskel
neelab soojuskiirgust, mõju maa temp.-le fotosünteesiks
Veeaur
aurumisel aluspinnalt, hingamisel vulkaanipurskel
sademed, veeringe , mõjutab õhu temp.

• Termosfäär – 1000km, üle avakosmoseks, virmalised temp. Tõuseb
  
• Mesosfäär – ulatus 80km, õhk väga hõre, temp langeb kuni -90kraadi
  
• Stratosfäär – ulatus 50km, osoonikiht 20-25km vahel temp tõuseb osoonikiht neelab UV kiirgust
  
• Troposfäär – ulatus 12km, temp langeb 6 kraadi ühe km kohta, enamus atmosfääri massist siin kujuneb ilm
  

Troposfäär

• Ulatub 16km-ni
  
• Kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa (80%) õhkkonna massist.
  
• Temp langeb keskmiselt 6 kraadi km kohta.
  
• Siin leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, liigub õhk, kujuneb ilm ja kliima.
  

Stratosfäär

• Ulatub ligi 50 km kõrguseni.
  
• Moodustab umbes 20% atmosfääri massist.
  
• Temp hakkab kõrguse kasvades tõusma (osoonikiht neelab peaaegu täielikult päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb).
  
• Vulkaaniline tuhk võib siiani ulatuda
  

Mesosfäär

• Ulatub umbes 85km-ni.
  
• Osooni ei ole ja temperatuur langeb kõrguse lasvades kiiresti -90*C
  
• Õhk on üsna hõre.
  

Termosfäär

• Ulatub 1000km-ni läheb sujuvalt üle avakosmoseks.
  
• Temperatuur hakkab uuesti kasvama. Õhumolekule on sellisele kõrgusele jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise eneriga tõttu temperatuur tõuseb.
  
• Esinevad virmalised.
  

Kiirgusbilanss

Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe.

Maa soojuskiirgus

Kõrgema temperatuuriga maapinnalt suunatud kiirgus madalama temperatuuriga atmosfääri.

Atmosfääri vastukiirgus

On kõrgema temperatuuriga atmosfääri poolt madalama temperatuuriga maapinna poole suunatud kiirgus.

Efektiivne kiirgus

On Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe.

Maa pinnale jõudev kiirgus

• Hajuskiirgus
  
• Otsekiirgus
  
• Kogukiirgus
  

Maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk sõltub

• Koha geograafilisest laiusest – Päikese kõrgusesst horisondil
  
• Osoonikihist
  
• Öö ja päeva pikkusest pilvisusest
  
• Atmosfääris olevast veeaurust
  
• Aluspinna omadustest (neelab/peegeldub)
  

Üldine õhuringlus

• atmosfääri haarav püsiv õhuvoolude süsteem

• TUUL – õhu horisontaalne liikumine maapinna suhtes. Mõjutatud õhurõhkude erinevusest.
  
• ÕHUMASS – ühesuguste omadustega (temperatuur, niiskus) suur õhukogum. Saab oma omaduse maapinnalt.
  

Õhumassid

• Polaarne õhumass – külm ja kuiv.
  
• Parasvöötme mereline – niiske, suvel jahe ja talvel suhteliselt soe
  
• Mandriline õhumass – kuiv, suvel soe ja talvel külm.
  
• Troopiline õhumass – kuiv ja palav .
  
• Ekvatoriaalne õhumass – niiske ja palav.
  

Õhuringluse skeem paberil !

Õhuringlust mõjutab:

• Coriolisi jõud (tekib Maa pöörlemisel) õhk kaldub põhjapoolkeral paremale lõunapoolkerale vasakule.
  
• Mere ja maapinna erinev soojenemine ja jahtumine
  
• Reljeef
  

Tuuled

• PASSAADID – püsivad, ekvaatori suunas puhuvad tuuled. Põhjpoolkeral kirdepassaat, lõunapolaarkeral kagupassaat .
  
• MUSSOONID – sessoonsed tuuled, mis tekivad mere ja maa erinevast soojenemisest ja jahtumisest
  
• LÄÄNETUULED – parasvöötme 40 kraadi – 60 kraadi laiustel puhuvad tuuled. Kohtuvad poolustelt tulev külm ja 30 kraadi tulev soe õhk.
  

Tsüklonid ja antitsüklonid

• Kujutavad endast õhukeeriseid
  
• Kujunevad õhurõhu erinevuste tulemusena
  
• Teket ja liikumist mõjutavad maakeral püsivad ning suured madala ja kõrge rõhuga alad.
  

Antitsüklon Tsüklon

• Laskuvad õhuvoolud Tõusvad õhuvoolud
  
• Õhurõhk kõrge Õhurõhk madal
  
• Õhk liigub keskelt servaaladele Õhk liigub servadelt keskele
  
• Talv-külm, selge Talvel pehme, lörts
  
• Suvi – soe, kuiv Suvi – jahe, vihm
  

FRONT – kitsas vöönd kahe erinevate omadustega õhumasside vahel.

• SOE FRONT – peale tungib soe õhumass. Kerge soe õhk liigub külmale õhule peale ja jahtub. Lausvihm, lumi, tuisk, jäide. Sademed frondi ees.
  
• KÜLM FRONT – peale tungib raske külm õhk, lükkab sooja õhu üles. Paduvihm, äike. Sajab frondi taga.
  

Mussoonid

• Talvemussoon – puhub mandrilt ookeanile.
  
• Suvemussoon – puhub ookeanlit mandrile.