kirjutama Kuulati palju ladina keelt niiviisi õpiti see selgeks Naiskloostrid tuntud käsikirjade valmistajad Ka koolid õpiti kirjatarkuse algeid Kloostrite tähtsusest II Parimates kloostrikoolides õpetati lisaks: Piiblit kirikuisasid muusikat meditsiinialgeid Haritud naisfiguure keskajal I Hildegard von Bingen Saksa nunn, kirjanik ja helilooja 8-aastaselt kloostrisse õppis lugemist ja kirjutamist Konsultandiks piiskoppidele, paavstidele ning kuningatele Esimene teadaolev ravitsemisoskust süstematiseerinud naisautor Haritud naisfiguure keskajal II Christine de Pisan Luuletaja, kirjanik, ajaloolane Veendunud naiste ja meeste võrdses arukuses Püüdis avada oma teoste abil naistele koolid Naiste hääl sai kuuldavaks tänu temale Haritud naisfiguure keskajal III Hrotswitha Saksamaa naiste loova kirjandus- liku kultuuri rajaja Uuris ajalugu, kirjutas luuletusi ja näidendeid
maksta raha tagasi ning see oli kasulik nii pangale kui ka kaupmehele kaupmees sai käia rutem reisil, saades ise ka kasumit, ning pangad said intresside pealt raha. Rikkad inimesed paigutasid raha pankadesse, kus ka neile tiksus intressi. Pangad võisid kahju saada siis, kui laenaja vahepeal suri ning raha tagasi ei makstud. Edukad pankurid muutusid päratult rikkaks, ning rajasid pangakontoreid üle terve Euroopa, laenates raha ka kuningatele, keisritele ja paavstidele. 6. Põhja-Itaalia linnade õitseng (lk 16-17) Keskaja teisel poolel kujunes Põhja-Itaaliast Euroopa kõige arenenum piirkond. Sealsed linnad olid saavutanud iseseisvuse ning seal edenes kaubandus ja käsitöö, arenes rahamajandus. Sealsed kaubalinnad Veneetsia ja Genova rikasutisd tänu vahenduskaubandusele vahemerel. Vahendati araabia kaupu, viies neid Saksamaale ja mujale Lääne-Euroopasse. Sealsed linnad hoidsid sõprussidemeid ida- ja araabiamaadega. Hoolitseti heade suhete eest
Luteri usul ei rõhutatud enam kirikus käimist, ei kulutatud kaunistuste peale raha. Kloostrid pandi kinni. J.Calvin-prantslane kes pooldas protestantlust. Pani aluse kalvinismile. Prantslased olid hugenotid, inglased aga puritandid. Anglikaanikitik-Pani aluse Henry VIII. Kuningas oli kiriku pea. Kloostrid saadeti laiali. Vastureformatsioon : 1) Kasutati inkvisitsiooni kohtuid-hävitati teisitimõtlejaid ja uuriti väärõpetust. 2) Jesuiitide ordu- allub otse paavstidele, juht on kindral, kõrgel haritud. 1618-1648-Kolmekümneaastane sõda Saksamaal. 1648.a. Vestfaali rahu-tunnistati katoliikluse ja luterluse kõrval ka kalvinismi ning muudeti Euroopa kaarti.
kaubanduse allakäigu. XIV sajandi lõpul hakkas elanikkonna arvukus taas kasvama,olenemata musta surma esimesele lainele järgnenud tõvepuhanguid.Linnaelu areng jätkus,kusjuures kõige tormilisemalt edenes areng Itaalia linnades,mis olid varemgi rikkaimad Euroopas.Killustatus ei takistanud käsitöö,kaubanduse ja panganduse arengut.Paljudes kohtades tekkisid kapitalistlikud ettevõtted.Panganduses tõusis mõjukaimaks Firenze Medicite pankurisuguvõsa,kes laenas nii kuningatele kui ka paavstidele raha.XV saj võtsid Medicid Firenzes võimu endale ning hakkasid linnriiki monarhidena valitsema.Rikkusi kasutasid kunstide ja ehitustegevuse soosimiseks. Konflikt Prantsuse ja Inglise dünastiate vahel oli alanud juba XII saj,mil Inglise kuningad said abielude kaudu osa Prantsusmaast oma võimu alla.Kuigi Prantsuse valitsejad võtsid enamiku valdustest oma võimu alla tagasi,puhkes vana vaen uuesti.Inglise kuningal Edward III oli võimalus pärida Prantsusmaa troon ja ühendada
Otto suutis jagu saada juba pikka aega Saksamaad rüüstanud ungarlastest. Ta krooniti Rooma keisriks. 4.Miks paavstide autoriteet hakkas nõrgenema? Sellepärast, et Prantsusmaal hakkas kuningavõim üha tugevnema ning Prantsuse kuningas tahtis kirikut enda valdusesse, eriti vastumeelne oli talle see, et kirikumaksudena kogutud raha riigist välja paavsti kuuriale saadeti. Seetõttu puhkes tüli paavsti ja kuninga vahel. 5.Mida tähendas Paavstide Avignoni vangipõli? Avignoni loss kuulus paavstidele. Avignonis elas järjestikku 9 paavsti, kes olid kõik päritolu prantslased. Itaallastele paavsti lahkumine ei meeldinud, nad nim. paavsti eemalviibimist Avignoni vangipõlveks. 6.Võrdle frantsisklaste ja dominiiklaste ordut? Frantsisklaste ordu rajas Franciscus Põhja-Itaalias, kes oli jõuka kaupmehe poeg. Mungad kandsid halli munga rüüd mistõttu nim. neid hallideks vendadeks. Nad pidid olema vaesed, käima paljajalu ja hankima elatist kerjates või lihtsate töödega.
Ül. 1. Kontrollida piiskopkonna vaimulike tegevust. 2. Pühitseda ametisse preestreid. 3. Kloostrite, kirikute ja kabelite sisseõnnistamine. IV Preester -usuelu korraldaja koguduses. Ül. 1.Jagada sakramente 2.Korraldada jumalateenistusi. 4.Idamaade ristisõjad: üldised põhjused ja tagajärjed, I ja IV ristisõda Üldised põhjused: 1.Soov vabastada Jeesuse pühahaud Jeruusalemmas moslemite käest. 2.Paavstidele andsid sõjakäigud võimaluse end kogu ristirahva juhina näidata. 3.Retkesid toetasid Itaalia suured kaubalinnad. 4.Bütsantsi keisri palve tulla appi võitlema moslemite vastu, et türklastele kaotatud alad tagasi saada. 5.Euroopa valitsejate soov vaigistada rüütlite omavahelisi tülisid suunates nad itta. + üldine rikastumise soov. I ristisõda (1096-1099) IV ristisõda (1202-1304)
Saksamaa Saksamaal õitses klassitsistlik arhitektuur. Nimekas arhitekt oli Karl Friedrich Schinkel. Ta on kavandanud mitmeid hooneid Berliinis Vana Muuseum, Uus Peavahihoone, Schauspielhaus. Kuulsad on klassitsistlikud Brandenburgi väravad Berliinis (1791, arh. Langhaus). Itaalia Itaalia kuulsaim klassitsismi esindaja on skulptor Antonio Canova (1757-1822). Loomingule iseloomulik rahu, lihtsus, tasakaal. On skulptuuris sama, mis David maalikunstis. Teinud hauamonumente, sh paavstidele. Kujutanud ka Napoleonit ja tema perekonnaliikmeid. Napoleoni õde Paolina Borghese Veenusena Venemaa Väga rikkalik on klassitsistlik arhitektuur. Palju ehitisi Peterburis Admiraliteedihoone, Smolnõi palee, Kaasani kirik, Vene Muuseum, Maneezi näitusesaal, Teaduste Akadeemia hoone jne. Tegutses nii vene kui itaalia arhitekte (Carlo Rossi, Giacomo Quarenghi). Eesti Klassitsism valitses 1780-1840. Stiil on just arhitektuuris oluline. Tartus tegutses ülikooli arhitekt Johann
Saksamaa Saksamaal õitses klassitsistlik arhitektuur. Nimekas arhitekt oli Karl Friedrich Schinkel. Ta on kavandanud mitmeid hooneid Berliinis – Vana Muuseum, Uus Peavahihoone, Schauspielhaus. Kuulsad on klassitsistlikud Brandenburgi väravad Berliinis (1791, arh. Langhaus). Itaalia Itaalia kuulsaim klassitsismi esindaja on skulptor Antonio Canova (1757-1822). Loomingule iseloomulik rahu, lihtsus, tasakaal. On skulptuuris sama, mis David maalikunstis. Teinud hauamonumente, sh paavstidele. Kujutanud ka Napoleonit ja tema perekonnaliikmeid. □ Napoleoni õde Paolina Borghese Veenusena Venemaa Väga rikkalik on klassitsistlik arhitektuur. Palju ehitisi Peterburis – Admiraliteedihoone, Smolnõi palee, Kaasani kirik, Vene Muuseum, Maneeži näitusesaal, Teaduste Akadeemia hoone jne. Tegutses nii vene kui itaalia arhitekte (Carlo Rossi, Giacomo Quarenghi). Kaasani kirik Peterburis Eesti Klassitsism valitses 1780-1840
oskusi ja patukahetsuse paigad,kuhu sai varjuda ühiskondlike segaduste eest. Rõhutati tööd ja majanduslikku sõltumatust. Gregoriuse koraal- 1häälne kirikulaul. 4.-5-saj kujunes paavstlus. Aglul oli see kõikide piiskoppide austav nim. 4.saj hakkasid Rooma piiskopid üha enam rõhutama oma eesõigust kirikuasjade otsustamisel. Paavst Gregorius Suur- Tema ajal muutus kirikuliturgia. Vaimulike võimu märgiks kandis paavst mitrat. Ilmaliku võimu märgiks tiaarat. Kesk-It-st kujunes paavstidele võimu tugiala ja algas eemaldumine Bütsantsist ja Konstantinoopoli patriarhist. Kirikukümnis1/10 oma kasumist kiriku toetuseks katedraal- piiskopi kirik(toomkirik) visitatsioonpiiskopi kontroll kirikutes,koolides.misjonristiusu levitamine misjonärristiusu levitaja. Benedictuse kloostrielu reeglid: alandlikkus,distsipliin,loobuti kõigest isiklikust,allusi kloostriülemale, kloostrit ei tohtinud vahetada,öine ja päevane jumalateenistus,töötati majapidamises,harimine
(majordoomus, Pippin, langobardid, kirikuriik)- Frangi kuningate võim hakkas alla käima ja nende asemel tõusid riigis esile nende kojaülemad e. majordoomused. Samal ajal olid Rooma paavstid vaenujalal Itaalia langobardi kuningatega. Paavst palus kaitset Frangi majordoomuselt Pippinilt ja lubas talle vastutasuks Frangi kuninga tiitli. Eelmine kuningas tagandati ja saadeti kloostrisse. Pippin alistas langobardid ja andis kogu Rooma ümbruskonna paavstidele valitseda. Nii tekkis Itaalia keskosas kirikuriik, kus paavstile kuulus nii kiriklik võim kui ka ilmalik võim. 23. Arutle mis oli Karl Suure vallutuspoliitika tulemuseks. (saksid, Gallia, Itaalia , Saksamaa, kroonimine, keisrivõimu taastamine)- Ta oli sõdades nii edukas, et valitses paljude maade üle ja suutis rahvaid ristiusku pöörata. Suure osa oma valitsusajast veetis sõjaretkedel kaitstes riigipiire ja allutades uusi rahvaid frankide võimule.
Tema kujundatud on näiteks Rooma Peetri kiriku kuppel. Michelangelo suri 1564. aastal ning elas 89- aastaseks. (3) 6 3. Kokkuvõte Michelangelo kui renessansi aja kuulsaim kunstnik on andnud palju Maailma kunstikogule. Teistest kunsnikest erines Michelangelo selle poolest, et tal polnud võimalust nautida oma kuulsust ega edu. See tulenes suuresti paavstide vahelistest konfliktidest. Paavstidele, kes temalt kunsti tellisid, pidi ta töid tegema sunnitult ja see muutis teda kurvaks. Skulptori ameti kõrvalt oli tal aega ka teiste aladega tegeleda. Nagu näiteks arhitektuuri, maalikunsti ja luulega. Ka nendel aladel oli Michelangelo väga andekas. Seega võib Michelangelot pidada oma aja geeniuseks. 7 4. Pildid Pilt 1. Peetri kiriku kuppel Pilt 2
investuuriks.Innocentius 3-as:tema ajal jõudis kätte paavstivõimu kõrgaeg.Kujunes välja kogu Lääne-ja Põhja-Euroopat hõlmava katoliku kiriku tsentraliseeritud korraldus.Ristisõjad:Paavstivõimu tõusuga kasvas usuline vaimustus.See avaldus ka soovis vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas uskumatute moslemite käest. Sõdade ajendiks sai Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile tulla appi moslemite vastu võitlema. Paavstidele andsid sõjak äigud idamaadesse võimalusena näidata end kogu ristirahva juhina püha ürituse nimel. Püüti tugevdada oma kaubanduslikke positsioone vahemere idaosas. Kristuse haua vabastamine. Kokku oli ristisõdu 8 kuid edu sellega ei saavutatud.Sunnimaisus ja pärisorjus- Lääne-Euroopa talupojad sõltusid kõrgkeskajal oma isandatest-feodaalidest. Maa mida talupojad harisid kuulus tavaliselt isandale, enamik talupoegi olid
kloostri abtissiks. Hiljem rajas ta mitmeid teisi nunnakloostreid. Hildegard oli mõjuvõimas naine, kes pidas aru nii paavstide kui keisritega. Ajaloos poldud teda enne 16. sajandit pühakuks kanoniseeritud, ehkki seda üritati mitmeid kordi (viimane toimus 1244. aastal). 16. sajandi lõpus nimetati ta ilma ametliku kanoniseeringuta pühakuks, tema püha päeva tähistatakse 17. septembril. Hildegardist on säilinud ligi sada kirja nii keisritele, paavstidele, nunnadele ja aadlikele. Ta kirjutas umbes 70 luuletust ja üheksa raamatut. Tähtsamad neist olid "Scivias" ("Tunne teid!"), "Liber Vitae Meritorum", "De Operatione Dei". Christine de Pizan Christine sündis 1363 aastal. Ta oli luuletaja, kirjanik ning ajaloolane. Oma päevadel oli ta tuntud ja kõrgelt soovitatud luuletaja. Ta tegi 41 täispikka tööd 30 aastaga. Teda tuntakse kui Euroopa esimest professionaalset naiskirjanikku.
Soovisid vaest kirikut, võrdset vara ja askeetliku eluviise. "Inimene saab õndsaks ainult usu ja tegude kaudu, vaimulike pole vaja."prantsusmaal albilased ja Tsehhis hussiidid. Inkvisitsioon- Katoliku kiriku organ ketserite leidmiseks, ümbervenmisek ja karistamiseks. Ketserid kahjustasid autoriteedi ja kiriku mainet. Karistati vara konfiskeerimise, vangistamise või surmanuhtlusega. Avignoni vangipõlv- 14. saj Itaalias valitses segadus ja Paavstidele oli ohtlik Roomas viibida. Nad asusid Prantsusmaale Avignoni. Esimene paavst, kes jäi Rooma oli Urbanus VI. Suur kisma- Urbanus I nõudis kommete rangust. Tema vaenlased valisid paavstiks Clemens VII ja naasid tagasi Avignoni. Katoliku kirik lõhenes. Roomas ja Avignonis eksisteeris kaks eri paavsti Vaimulikud ordud Munklus tekkis Egiptuses ja levis 4. saj Euroopasse. Lääne munklusele alusepanijaks Püha Benedictus(5-6 saj) .Rajas Monte Cassiino kloostri ja kirjutas kloostri elu reeglid
saa oma summasi tagasi. 32. humanism- inimest väärtustav maailmavaade renesanss- antiigi taassünd, kus huvi hakati tundma antiikkultuuri vastu . Veneetsia ja Genovia- rikastusid tänu vahenduskaubandusele Vahemerel. Milano ja Firenze- tähtsaimad siselinnad , kus suur tähtsus oli kaubandusel, käsitööl ja riide tootmisel. pankurisuguvõsa Medici- Keskaja Euroopas kõige rikkaim pankurisuguvõsa, kes laenas raha ka paavstidele ja riigivalitsejatele. Erasmus Roterdam- Saksa kõige kuulsaim humanism, kes uurides piiblit jõudis järeldusele, et katoliku kiriku õpetus, vaimulike eluviis ja kirikukorraldus pole kooskõlas pühakirjaga. 1.Põhja-Itaalia linnad olid vabanenud Püha Rooma keisrite ülemvõimu alt ja said iseseisvateks linnriikideks. Neis linnades arenes kaubandus, käsitöö ja rahamajandus(suured rikkad pangad) 2.3 Tähelepanu keskmesse tõusis inimene ise, ei pühendatud enam ennast nii palju jumalale,
Leonardo, ei sallinud. Frizzi riietus elegantselt, kuid tema kohta öeldi, et ta mängib moenarri, kuigi ise on täielik peletis. Frizzi oli Michelangelo pooldaja ning ei saanud olla nii da Vinci kui ka Michelangelo pooldaja, nad olid konkurendid. Frizzi ei laimanud da Vincit avalikult, kuid kui ta Lisaga rääkis, siis ta kiitis Michelangelot, et temal on iseloomu. Michelangelo on võimeline igaühele kohta kätte nätama, isegi paavstidele ja kuningatele, kui nad topivad nine tema kunsti. Tema ei lase ennast valida, vaid otsustab ise missusugused on tema tellijad. Leonardo da Vinci oli Frizzi arvamusel teistsugune: Leonardo, tubli kunstnik muidugi, laseb end palgata ugaühe, teeb ingleid ja sõjamasinaid, töötab ühtemoodi ükskõik kellele. Ta sukeldub töösse, küsimata endalt, kas seda hakatakse kasutama heal või halval otstarbel. Leonardo ning Lisa vaheline koostöö oli ajaga muutunud üha loiumaks, kuna Lisa oli üha
põrgu ja puhastustule õndsate asupaika paradiisi. Edasi viib teda Beatrice (jumaliku armu ja tarkuse sümbol), kellega koos jõuab luuletaja lõpuks jumala palge ette, pärides õndsuse ja rahu. Poeemi 100 laulu jagunevad kolme ossa Põrgu, Prugatoorium (puhastustuli) ja Paradiis. "Jumalikus komöödias" ilmutas Dante kaastunnet patuste vastu, keda kirik karmilt hukka mõistis, kõige karmimad karistused määratakse paavstidele, paradiisi ei lasta neist ühtki. POEEM pikem, mitmeosaline lüroeepiline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee. Sisuliselt haardelt ja mahul väiksem kui eepos, vormi poolest suhteliselt vaba. Poeemist sai meeliszanr romantilistele luuletajatele (nt Byron, Puskin, Lermontov) Teine itaalia kirjanduse suurkuju oli FRANCESCO PETRARCA (13041374), kes on suure osa oma teostest kirjutanud ladina keeles. Oli renessansilüürika ja humanistliku filoloogiateaduse rajaja
Pangandussüsteem kujunes välja liigkasuvõtmisest. Rikas laenas teatud tähtajaks kellelegi raha ning nõudis selle eest tagasimaksmisel protsente, mis olid eelnevalt kokku lepitud. Selliseid liigkasuvõtjaid hakati nimetama pankuriteks. Kuna kristlastel oli kiriku poolt liigkasuvõtmine keelatud (alates 1179. a.), siis tegutsesid pankuritena eelkõige juudid, kelle usk selliseid piiranguid ei seadnud. Mõned pankurid muutusid nii rikkaiks, et laenasid raha isegi kuningaile, keisreile ja paavstidele. Sageli ei saanud nad laenatud raha tagasi, kuid seda korvasid tavaliselt neile laenusaamisel antud mitmesuguseid privileegid, mis lubasid kaotatud raha kiiresti tasa teenida ning kasugi saada. 4 Kapital - raha, mis teenib uut raha. Kui keskajal oli rikkuse allikaks eelkõige maa, mis tootis uut väärtust, siis kapitalistlike suhete kujunemisel muutus järk-järgult rikkuse allikaks raha, mis tootis uut väärtust, see on uut raha.
põrgu ja puhastustule õndsate asupaika – paradiisi. Edasi viib teda Beatrice (jumaliku armu ja tarkuse sümbol), kellega koos jõuab luuletaja lõpuks jumala palge ette, pärides õndsuse ja rahu. Poeemi 100 laulu jagunevad kolme ossa – Põrgu, Prugatoorium (puhastustuli) ja Paradiis. “Jumalikus komöödias” ilmutas Dante kaastunnet patuste vastu, keda kirik karmilt hukka mõistis, kõige karmimad karistused määratakse paavstidele, paradiisi ei lasta neist ühtki. POEEM – pikem, mitmeosaline lüroeepiline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süžee. Sisuliselt haardelt ja mahul väiksem kui eepos, vormi poolest suhteliselt vaba. Poeemist sai meelisžanr romantilistele luuletajatele (nt Byron, Puškin, Lermontov) Teine itaalia kirjanduse suurkuju oli FRANCESCO PETRARCA (1304–1374), kes on suure osa oma teostest kirjutanud ladina keeles. Oli renessansilüürika ja humanistliku filoloogiateaduse rajaja
Tema ajal suureneb kristlaste hulk. Levib Benedictuse reeglistik. Kesk-Itaaliast sai paavstide peamine tugiala ja otseselt paavstile alluv territoorium, hiljem nimetatakse Kirikuriigiks. Paavsti hakkab kandma tiaarat ja mitrat. Ftangi kuningas Pippin Lühike vallutas langobardidelt osa alasid ja andis need paavstile 756. aastal. Saab alguse nn Kirikuriik. Et kindlustada paavsti positsiooni võltsiti ürikut, mille järgi keiser Constantinus olevat andnud impeeriumi lääneosa valitseda paavstidele. See ürik on tuntud Constantinuse kingi nime all. MUNGAORDUD Munkluse juured on Egiptuses. Aluse panevad erakud, kõrbesse läinud inimesed, kellele selle maailma asjad ei lähe korda. Loobuvad maistest lõbudest, ilmalikust elust. 360.a. Püha Martin ehk Turi Martin asutas lääne esimese kloostri. Kloostrid asuvad sellel perioodil reeglina ristikiriku piirialal. Levitavad usku. Munklus saab läänes hoo sisse Briti saarte ristiusustamisel. Briti saared on kirikule katsumus
(Benediklaste ordu tekkis juba 6ndal sajandil) PAAVSTIDE JA KEISRITE VÕIMUVÕITUS See väljendus kõige paremini investituuritülis (ühelt poolt tähendab investituur maavalduse üleandmist, teiselt poolt ametikoha üleandmist). 962.a oli tekkinud suhteliselt nõrk moodustis Saksa-Rooma keisririik. Algselt saksarooma keisrid nimetasid piiskoppe ametisse ja kuna piisopile allusid ka maavaldused siis sellega seoses toimus ka maavalduse üleandmise tseremoonia. Paavstidele toimus see vaimulike asjadesse sekkumisena piiskoppide üle peas võim olema paavstil mitte keisril, ilmalik ja vaimulik võim lahku!. Kui tuli paavst Gregorius VII ja keisriks oli Heinrich IV. Paavst tahtis kogu võimu, tuginedes Constantinus kirjale järelikult peaksid keisrid paavstile alluma. Keisrid ei tahtnud seda kuulda. Heinrich teatas, et Gregorius paavstina on kehtetu. Gregorius teatas, et Heinrich polegi keiser (tal oli
välja liigkasuvõtmisest. Rikas laenas teatud tähtajaks kellelegi raha ning nõudis selle eest tagasimaksmisel protsente, mis olid eelnevalt kokku lepitud. Selliseid liigkasuvõtjaid hakati nimetama pankuriteks. Kuna kristlastel oli kiriku poolt liigkasuvõtmine keelatud (alates 1179. a.), siis tegutsesid pankuritena eelkõige juudid, kelle usk selliseid piiranguid ei seadnud. Mõned pankurid muutusid nii rikkaiks, et laenasid raha isegi kuningaile, keisreile ja paavstidele. Sageli ei saanud nad laenatud raha tagasi, kuid seda korvasid tavaliselt neile laenusaamisel antud mitmesuguseid privileegid, mis lubasid kaotatud raha kiiresti tasa teenida ning kasugi saada. Ristisõjad: Kristlik õpetus keelab tappa. Ometi oli Rooma riigi lagunemise järel kujunenud ristiusuline euroopa pideva verevalamise tallermaa. Kust tekkis mõte, et verevalamine on õilis ja jumalale meelepärane, selle üle on palju vaieldud. Kui hoolsasti otsida,
rajamine) ning kujunema hakkasid varakapitalistlikud suhted ning kodanlus. Senine linnriikide vabariiklik korraldus hakkas asenduma monarhistliku valitsemisviisiga – võim kuulus pärandatavalt ühe rikka perekonna kätte (valitsemisviisi nim türanniaks). Itaalia linnriikidest tõusid eriti esile Milano ja Firenze Põhja-Itaalias. Firenzet valitsenud Medici suguvõsa muutus keskaja lõpul rikkaimaks kogu Euroopas, laenates raha paavstidele ja valitsejatele ning sõlmides abielusidemeid Euroopa kuningasuguvõsadega. Valitsejad ja rikas itaalia eliit toetasid rahaliselt erinevaid kultuurivaldkondi, kutsudes enese teenistusse hulgaliselt kunstnikke, arhitekte, luuletajaid ja kirjanikke. 1.3. Humanism: Kui keskaegses ühiskonnas oli selgelt esikohal Jumal ning huvi selle vastu, mis ootab inimest pärast surma, siis uutes oludes ei rahuldanud
· Tagajärjed: · Ülestõusud suruti karmilt maha, kuid mässumeelsus püsis kaua. · Algas pärisorjuse kaotamine ja paremate rendilepingute sõlmimine. 3. Majanduse ja linnaelu uus elavnemine a. Itaalia linnade tormiline areng: · Elanikkonna arvukuse uus tõus XIV sajandi lõpul. b. Loodi palgatööl põhinevaid kapitalistlikke ettevõtteid (tekstiilitööstus). c. Panganduses tõusis esile Firenze Medicite suguvõsa: · Laenati raha kuningatele ja paavstidele. · Raha kasutati ka ehitustegevuse ja kunsti soosimiseks. 4. Feodaalsuhete ja rüütliväeosa tähtsuse langus. a. Palgasõjaväe eelised: · Vasallidest koosneva sõjaväe kokkusaamine võttis palju aega ja ustavuses ei saanud alati kindel olla. · Vaeste rüütlite küllus, kes ei osanud midagi peale sõdimise ja olid valmis raha eest teenima. b. Muutused sõjatehnikas: · Inglise vibukütid tabasid märki mõnesaja sammu pealt.
(heledal foonil ja perspektiivi tuumpunktis)on tema nägu ainsana varju jäetud- ometi ei pääse ükski ,,portree" rikkuma kompositsiooni terviklikkust. Harmoonia pildi terviku ja detailide vahel ongi kõrgrenessansi üks olulisemaid stiilitunnuseid. Leonardo ise pidas inimese hingeliigutuste kujutamist maalija raskeimaks, aga väärikaimaks ülesandeks. ,,Mona Lisa" (9. pilt)- veenab meid, kuivõrd keeruline ja ammendamatu võib olla inimese sisemaailm. Raffael töötas paavstidele Vatikanis, kaunistades sealseid ehitisi seinamaalidega, nt. ,,Ateena kool"- Platoni ja Aristotelesega kesksel kohal. Raffael on esimene suur kunstnik, kes kasutas oma tööde juures ulatuslikult õpilaste abi. Ta maalis tegelikus elus ümbritsenud inimeste põhjal ideaalkujusid. Kõigis tema töödes valitseb ülev rahu ja harmoonia (tüüpiline on sümmeetriline kolmnurkne kompositsioon). Raffaeli lemmikmotiiviks oli
- Gregorius suur suutis sel ajal mingiks ajaks võimu kindlustada, kuna oli väljapaistv isiksus - Paavstid oli seotud rooma võimuga - 8. sajandil kaitsesid roomat fragnid, kes purustasid langbardide nõol tuleneva ohu - Alad, mis Pippin roma ymer vallutas, andis ta paavstile valitseda - Selles saab alguse kirikuriik e. Paavstiriik - Ideoloogiliseks toeks sai lugu konstatiniuse kingitusest. Võltsyrik, mille järgi juba Konstatiunius suur 4. Saj andis paavstidele võimu lääne rooma yle - Selle võltsitust tõestas 15. Sajandil L. Valla - 754 kroonis paavst Pippin lyikese kunniks, algust sai karolingide dynastia - Karl Suure ajal oli taas paavstil raskusi. Kuningas Karl krooniti paavsti poolt tänutäheks keisriks. - Sealt sai alguse arusaam, et paavsti võim on keisri omast kõrgem - Eigenkirhce omandkirik osa koahaopealsest haldusaparaadist - Peale Karl suurt hakkas paavstlus taas alla käima võimuvõitlus
Seetõttu puhkes tüli paavsti ja Prantsuse kuninga vahel. Kuna prantsuse vaimulikud olid kuninga poolel ei suutnudki paavst oma tahtmist peale suruda. Sellest ajast peale hakkas paavstide autoriteet alla käima. Aastal 1309. asus toonane paavst Clemens V, kes oli päritolult prantslane, ajutiselt Avignoni linna Prantsusmaal. Roomas oli paavstide elu sageli rahutu, sest paavstil olid tülid kohalike ülikutega ja need võisid ohustada tema julgeolekut. Avignoni loss kuulus paavstidele ja seal oli elu turvalisem. Seal elas järjestikku üheksa paavsti, kes kõik olid päritolult prantslased. Itaallastele paavsti lahkumine ei meeldinud ja nad nimetasid paavsti elamist Avignonis Avignoni vangipõlveks. Üha sagedamini nõuti, et paavst koliks Rooma tagasi. Kuid pärast seda, kui paavst Gregorius XI 1337. aastal Rooma tagasi tuli ja seal suri, valisid osa kardinale paavstiks itaallase, teised aga prantslase. Itaallane jäi valitsema Rooma, prantslane siirdus tagasi Avignoni
Piiskoppidel oli Liivimaal ka ilmlik võim, mispärast juba piiskopp Albert ja siis ka mõned teised ennast keisrilt kinnitada lasksid püha Rooma riigi vürstideks. Paavstide ja ka mõne keisri esialgne ideaal oli: piiskopid ja vastristitud kuuluvad ühte kui ülemad ja vabad alamad, moodustades nii mõõduandva üksuse. Piiskopp ühes vaimulikkudega ja rahvas (episcopus, capitulum resp. clerus et populus, näit. Osiliensis ete.) olid veel kaua paavstide silmis ning seepärast ka kirjades paavstidele, mis neilt abi otsisid, kaks mõõduandvat peategurit (v. näit. U B 578, 584, 586 j. t.), Paavstid olid nimelt veendunud, et seesuguse korra maksvusel saab ristiusk kõige paremini sel maal levida ja siis ka püsima jääda. See oli paavstidele aga peaasjaks. Sellepärast korraldasid nad ka ristisõdasid Liivimaale esmalt just vastristitute kaitseks (v. U. B. 12, 144, 167, 174, 183). Selle oma ideaali teostamisele kutsusid paavstid (ja mõned keisrid), vastupidiseid püüdeid ja
säilitada rahu nii Saksamaal ega Itaalias. Otto ajal olid paavstid kindlalt keisri võimu all aga aja jooksul hakkas paavsti võim kasvama. Keisrid seadsid ametisse tarku ja võimekaid usumehi, kes püüdsid igati tugevdada kirikut. Ka väljaspool Itaaliat hakati nõudma, et paavstid tegeleksid rohkem hariduse ja usuasjadega. Selliste nõudmistega astusid välja Cluny kloostri mungad. Ühtlasi hakati taotlema, et kirik ja paavst oleksid keisri võimust sõltumatud. Paavstidele see jutt meeldis. Paavst Gregorius oli veendunud, et paavst on keisrist tähtsam ja et piiskoppe peaks ametisse nimetama keisri asemel paavst. Keisrid aga ei olnud sellega nõus ja nii keiser kui paavst püüdsid Rooma õigusele toetudes oma seisukohti igati õigustada. Keisri poolel oli sõjaline jõud ja nii mõnelgi korral püüdis ta sõjaliselt paavsti endale kuuletuma sundida. Paavst aga ässitas keisri vastu üles linnarahvast ja feodaale. Mõnelgi korral see õnnestus. Paavst
sümbol), kes juhib ta läbi põrgu ja puhastustule õndsate asupaika paradiisi. Edasi viib teda Beatrice (jumaliku armu ja tarkuse sümbol), kellega koos jõuab luuletaja lõpuks jumala palge ette, pärides õndsuse ja rahu. Poeemi 100 laulu jagunevad kolme ossa Põrgu, Prugatoorium (puhastustuli) ja Paradiis. "Jumalikus komöödias" ilmutas Dante kaastunnet patuste vastu, keda kirik karmilt hukka mõistis, kõige karmimad karistused määratakse paavstidele, paradiisi ei lasta neist ühtki. POEEM pikem, mitmeosaline lüroeepiline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee. Sisuliselt haardelt ja mahul väiksem kui eepos, vormi poolest suhteliselt vaba. Poeemist sai meeliszanr romantilistele luuletajatele (nt Byron, Puskin, Lermontov) FRANCESCO PETRARCA (13041374), kes on suure osa oma teostest kirjutanud ladina keeles. Oli renessansilüürika ja humanistliku filoloogiateaduse rajaja. Samuti firentslane, kuigi sündis paguluses
Pangandussüsteem kujunes välja liigkasuvõtmisest. Rikas laenas teatud tähtajaks kellelegi raha ning nõudis selle eest tagasimaksmisel protsente, mis olid eelnevalt kokku lepitud. Selliseid liigkasuvõtjaid hakati nimetama pankuriteks. Kuna kristlastel oli kiriku poolt liigkasuvõtmine keelatud (alates 1179. a.), siis tegutsesid pankuritena eelkõige juudid, kelle usk selliseid piiranguid ei seadnud. Mõned pankurid muutusid nii rikkaiks, et laenasid raha isegi kuningaile, keisreile ja paavstidele. Sageli ei saanud nad laenatud raha tagasi, kuid seda korvasid tavaliselt neile laenusaamisel antud mitmesuguseid privileegid, mis lubasid kaotatud raha kiiresti tasa teenida ning kasugi saada. * Kapital - raha, mis teenib uut raha. Kui keskajal oli rikkuse allikaks eelkõige maa, mis tootis uut väärtust, siis kapitalistlike suhete kujunemisel muutus järk-järgult rikkuse allikaks raha, mis tootis uut väärtust, see on uut raha. KESKAEG
Karl Martelli- (714-741) valitses majordoomusena, tugevdas ratsaväge, pani aluse raskeratsaväele, purutas muhameedlased Poitiersi lahingus 732.aastal, hakkas ratsaväelastele maatükke jagama, pannes sellega aluse feodaal ehk läänikorra kujunemisele. Pippin Lühike- (741-768) tihendas suhteid paavstidega, 751. aastal kuulutas paavst ta frankide kuningaks, pandi alus karolingide dünastiale, 756.aastal pani aluse Paavstiriigile (kinkis Rooma ja Ravenna ümbruse Kesk- ja Põhja-Itaalias paavstidele) Frangi valitsejate ja Rooma paavstide liit- Paavtid sõdisid langobardi kuningatega. Majordoomused pakkusid neile omalt poolt varju ja Paavst omakorda edutas Majordoomuse ehk siis Pippini kuningaks. PILET 4 Varaste tsivilisatsioonide sünd Tsivilisatsiooni mõiste. Varaste tsivilisatsioonide tunnused ja paiknemine. Tsivilisatsioon e kõrgkultuur- Sisemiselt hästi korraldatud kõrge kultuuritasemega ühiskond. Tunnused:
sõjalise kaaskonna ülem) võimu kasv. Karl Martelli(714-741) valitses majordoomusena, tugevdas ratsaväge, pani aluse raskeratsaväele, purutas muhameedlased Poitiersi lahingus 732.aastal, pani aluse feodalismi kujunemisele. Pippin Lühike(741-768) tihendas suhteid paavstidega, 751. aastal kuulutas paavst tra frankide kuningaks, pandi alus karolingide dünastiale, 756.aastal pani aluse kirikuriigile (kinkis Rooma ja Ravenna ümbruse Kesk- ja Põhja-Itaalias paavstidele) Karl Suur korraldas u. 50 sõjakäiku, laiendas riiki peaaegu kõikides suundades ja riik saavutas oma suurima ulatuse, surus ristiusku saksidele peale, taastas keisrivõimu Euroopas, sest 800. aastal krooniti ta keisriks, pani aluse karolingide renessanssile-(kultuuriline edasiminek Karli ja tema poja ajal). 2. Pronksiaeg Vanem pronksiaeg. Asva kultuur: töö- ja tarberiistad, asustus, elatusalad, matmiskombed.
kindlatest detailidest. Antonio Canova - tuntuim, itaallane. ,,Paolina Borghese Veenusena" poolakt. Paolina oli Napoleoni õde. Napoleon sattus raevu, Canova pidi skulptuuri ära peitma, õel keelati õukonda tulla. Siiski oli tegu silmapaistvalt südika ja julge neiuga, nt oli ta üks vähestest, kes julges Napoleoniga ühendust pidada tema pagenduse ajal Saint Helena saarele. Canova tegi palju naisakte veel, näiteks ,,Kolm graatsiat" . Hiljem hauamonumendid, ka paavstidele. Matkib antiigi skulpuuri ja reljeefi. Vaimsed võimed polnud eriti suured, ei õppinud elu lõpuni ära lugemist ja kirjutamist. Bertel Thorvaldsen - Taani skulptor, üks tüüpiline näide klassitsistlikust skulptorist. Matkis antiikskulptoreid: ,,Karjapoiss", ,,Ganymedes kotkaga" huvitav skulptuur, sest Ganimedes oli jumalate ori (joogikandja), ent Thorvaldsen oli teda kujutanud sangarlikuna. ,,Tulge minu juurde"- lahtiste kätega Jeesus, Kopenhaagenis For frue Kirkes
Süsteem asus kinnistama suhtumist, et paavst on kiriku pea. Paavst lähtus diakonitest, esialgu oli neid 7 ja nii hakkab kujunema paavsti õukond ehk kuuria. Kuni 6. sajandini olid silmapaistvad paavstid veel Innocentius I (seisis silmitsi rünnakutega Rooma linnale) ja viimane iseseisev Rooma paavst Gregorius Suur (590 604), keda kirikuajalugu tunneb kui munkpaavsti, kelle moraal oli eeskujulik ja kes näitas ideaalpaavstina teed järgnevatele paavstidele. Järgnes periood, mil paavstid olid Ida-Rooma keisri võimu all. 4. Keskaegne munklus Läänes kuni Cluny kloostrireformini. Martin Toursist, Johannes Cassianus, Benedictus ja tema reeglid. Varakeskaegsel Lääne munklusel ei olnud erilist seost katolikumaailmaga, pigem pärinesid mõjud Idast, kus mungatraditsioonid suuremas aus olid, ja millest Lääne munklus pärines. Üks esimese kloostrisüsteemi rajajaid Gallias oli Tours'i Martinus 4. sajandil
Tagajärjed: Ülestõusud suruti karmilt maha, kuid mässumeelsus püsis kaua. Algas pärisorjuse kaotamine ja paremate rendilepingute sõlmimine. Majanduse ja linnaelu uus elavnemine Itaalia linnade tormiline areng: Elanikkonna arvukuse uus tõus XIV sajandi lõpul. Loodi palgatööl põhinevaid kapitalistlikke ettevõtteid (tekstiilitööstus). Panganduses tõusis esile Firenze Medicite suguvõsa: Laenati raha kuningatele ja paavstidele. Raha kasutati ka ehitustegevuse ja kunsti soosimiseks. Feodaalsuhete ja rüütliväeosa tähtsuse langus. Palgasõjaväe eelised: Vasallidest koosneva sõjaväe kokkusaamine võttis palju aega ja ustavuses ei saanud alati kindel olla. Vaeste rüütlite küllus, kes ei osanud midagi peale sõdimise ja olid valmis raha eest teenima. Muutused sõjatehnikas: Inglise vibukütid tabasid märki mõnesaja sammu pealt.
sõnamurdlikult tapeti. Tagajärjed: Ülestõusud suruti karmilt maha, kuid mässumeelsus püsis kaua. Algas pärisorjuse kaotamine ja paremate rendilepingute sõlmimine. Majanduse ja linnaelu uus elavnemine Itaalia linnade tormiline areng: Elanikkonna arvukuse uus tõus XIV sajandi lõpul. Loodi palgatööl põhinevaid kapitalistlikke ettevõtteid (tekstiilitööstus). Panganduses tõusis esile Firenze Medicite suguvõsa: Laenati raha kuningatele ja paavstidele. Raha kasutati ka ehitustegevuse ja kunsti soosimiseks. Feodaalsuhete ja rüütliväeosa tähtsuse langus. Palgasõjaväe eelised: Vasallidest koosneva sõjaväe kokkusaamine võttis palju aega ja ustavuses ei saanud alati kindel olla. Vaeste rüütlite küllus, kes ei osanud midagi peale sõdimise ja olid valmis raha eest teenima. Muutused sõjatehnikas: Inglise vibukütid tabasid märki mõnesaja sammu pealt.
sõnamurdlikult tapeti. Tagajärjed: Ülestõusud suruti karmilt maha, kuid mässumeelsus püsis kaua. Algas pärisorjuse kaotamine ja paremate rendilepingute sõlmimine. Majanduse ja linnaelu uus elavnemine Itaalia linnade tormiline areng: Elanikkonna arvukuse uus tõus XIV sajandi lõpul. Loodi palgatööl põhinevaid kapitalistlikke ettevõtteid (tekstiilitööstus). Panganduses tõusis esile Firenze Medicite suguvõsa: Laenati raha kuningatele ja paavstidele. Raha kasutati ka ehitustegevuse ja kunsti soosimiseks. Feodaalsuhete ja rüütliväeosa tähtsuse langus. Palgasõjaväe eelised: Vasallidest koosneva sõjaväe kokkusaamine võttis palju aega ja ustavuses ei saanud alati kindel olla. Vaeste rüütlite küllus, kes ei osanud midagi peale sõdimise ja olid valmis raha eest teenima. Muutused sõjatehnikas: Inglise vibukütid tabasid märki mõnesaja sammu pealt.
Henriku kroonika kohta on uurijad väitnud, et sedavõrd kui Henriku kroonika on võrreldav teiste faktiteadmistega, on see väga täpne, aga ta ei jutusta nendest asjadest, mis pole talle oluline või ta ei soovi avaldada. Mis oli Baltikumi vallutamise taga? Kes oli see jõud, kes seda korraldas? Bremeni ministerieedist oli juba juttu. Traditsioonilisemates käsitlustest on pigem nähtud Liivimaa vallutamist palju suuremates seostes, juhtitud tähelepanud paavstidele kui suunavatele jõududele, mis pole aga niivõrd õige. Teiseks see, et eriti dokumentaalsest materjalist ilmneb paavstide sage seisukoha võtmine Liivimaa kohta - vastused taotlustele, mis tulid koha pealt, mõlemad konkureerivad pooled taotlesid oma soovidele heakskiitu. Kindlasti ei saa Liivimaa ristisõdade taga seisva isikuna näha ka keisrit - keisrite poliitiline seotus Põhja-Saksamaaga oli 12. saj juba nõrgenenud. Hüpoteesina on siin
Lõunas kerkib sümmeetriline mägi (Puhastustuli), kuhu satuvad patust pöördujad, inglid on padimeesteks jõel, mis tuleb ületada. Puhastustule e lihtsurelike paradiisi läbivad need, kes on teinud mõnda seitsmest surmapatust (uhkus, kadedus, viha, laiskus, ihnus, liigsöömine, liiderlikkus) ning seejärel kõlbelisse ellu pöördunud. "Jumalikus komöödias" ilmutas Dante kaastunnet patuste vastu, keda kirik karmilt hukka mõistis, kõige karmimad karistused määratakse paavstidele, paradiisi ei lasta neist ühtki. Sinna pääsevad vaid need, kes on algusest peale truult jumalat teeninud või kristluse märtrina surnud. Lõpuks jõuab luuletaja "kümnendasse taevasse", kus jumal end talle ilmutab valguse ja armastusena., kuhu ka Dante inimkonnal pimedusest astuda soovitab. 3. M.Underi elu ja looming Marie Under (1883-1980) Vanemad Hiiumaalt. Ise sündis Tallinnas. Loodus inspireeris teda. Suvekodu Hiiumaal
annaabi.ee 
