◦ Muusikat hakati tegema ka ainult kuulamiseks ◦ Tekkisid esimesed elukutselised muusikud, professionaalsed kapellid ◦ Polüfoonilise muusika asemele hakkas tulema monoodia. ◦ Instrumentaalmuusika ülekaal ◦ Esitamine väljaspool kirikut, muusika jõuab avalikesse kontsertsaalidesse Barokkmuusika ◦ Eriskummaline, ülepaisutatud, rõhutatult kaunistuslik, efektne ja emotsionaalne ◦ Tempo- ja dünaamikakontrast ◦Barokk hakkas ülistama kangelaslikkust, suurte tegude paatost, esinduslikkust ja liikumishoogu. ◦18/19. sajand Muusikastiilid ja - žanrid ◦I - Vana e. kristlik ◦II – Kammerstiil ◦III - Teatraalne stiil ◦Vokaalmuusika žanrid o Tantsusüit ◦Instrumentaalmuusika o Concerto grosso žanrid ◦Lavateosed ◦Prelüüd ja fuuga Ooperid ◦Idee sündis Firenzes, eeskujuks vanakreeka tragöödia ja muusikalised etendused ◦Eelkõige aadlike privileeg ◦Veneetsia ja Napoli koolkonnad
populaarsemaks sai instrumentaalmuusika Nii kujunes barokkmuusika vastandite ja kontrastide muusikaks, kus kõrvuti eksisteerisid nii polüfooniline kui homofooniline muusika, tekkisid vastandlikud meloodiatüübid - dramaatiline ja koloratuurne meloodia, eksisteerisid kõlakontrastid, dünaamikakontrastid jms. Kunstiteoste ja muusikateoste ainestikuna eelistati piiblimüütide asemel ajaloosündmusi, antiiklegende ja kaasaegset elu. Barokk hakkas ülistama kangelaslikkust, suurte tegude paatost, esinduslikkust ja liikumishoogu. Muusikat muudeti aktiivseks motoorsusega (rütmiga), kõige rohkem armastati ooperit ja instrumentaalmuusikat. Barokkooper oli hiilgav lavateos, mida esitati õukonnas. Seal olid ka toretsevad kostüümid ja dekoratsioonid. Aariad olid keerukate käikudega ja näitasid laulja meisterlikkust ja hääle ilu. Oopereid hakkasid kirjutama Monteverdi (Cladio) ja Händel (F.) Johann Sebastian Bach 1685 1750. Peamised märksõnad barokkile on järgmised:
menureid. Draama jäi alati üheks pagulaskirjanduse nõrgemaks liigiks. Kodumaal, kus enamik teatrihooneid oli sõjas purustatud ja paljud lavategelased represseeritud, domineerisid repertuaaris samas elutud nõukogude näidendid. Mingile publikuhuvile võisid loota üksnes vähesed lubatud klassikateosed. Stiililiselt järgisid lavastused stanislavskilikuks nimetatud kroonurealismi ettekirjutusi, mis ideoloogilisemates lõikudes tähendas kõige ebarealistlikumat õõnsat paatost. Piiratuma politiseerituse tõttu kannatas vähem muusikateater, mille populaarsus seeläbi tollal tunduvalt kasvas. Kuid peamine oli, et eesti rahvus ja kultuur elasid selle perioodi siiski üle. Teatri vallas suleti küll rida väiksemaid provintsilavasid (Narvas, Võrus, Valgas, Kuressaares) ja Tallinnas jäi Draamateater 15 aastaks ainsaks eestikeelseks sõnateatriks. Samas lisandusid Vene Draamateater ja Nukuteater, ning "Estonia" muudeti 1949 puhtakujuliseks muusikateatriks
Nii kujuneski barokkmuusika vastandite ja kontrastide muusikaks, kus kõrvuti eksisteerisid nii polüfooniline kui homofooniline muusika, tekkisid vastandlikud meloodiatüübid dramaatiline ja koloratuurne meloodia. Eksisteerisid ka kõlakontrastid, dünaamikakontrastid jms. Kunstiteoste ja muusikateoste ainestikuna hakati piiblimüütide asemel eelistama ajaloosündmusi, antiiklegende ja kaasaegset elu. Barokk hakkas ülistama kangelaslikkust, suurte tegude paatost, esindulikkust ja liikumishoogu. Minu jaoks on barokk suurte uuendustega igati mitmekülgne muusikastiil, sest just barokk-ajastul hakati muusikat edukalt esitama ka väljaspool kirikut ehk muusika jõudis avalikesse kontserdisaalidesse. Samuti hakati muusikat looma tellimise peale, tänu millele arenes muusikaelu suure kiiruse ja õhinaga. Muusikas jäi püsima palju vana, kuid tekkis juurde ka palju uut, mis tegi barokiajastu muusika mitmekülgseks.
Kunstiteoste ja muusikateoste ainestikuna eelistati piiblimüütide asemel ajaloosündmusi, antiiklegende ja kaasaegset elu. Barokk hakkas ülistama kangelaslikkust, suurte tegude paatost, esinduslikkust ja liikumishoogu. Barokk kunsti- ja muusikastiilina sündis 16. sajandi Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikazanritest (kunstis arenes barokk enim Prantsusmaal) ning Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18/19. saj. vahetusel. 16. saj. püüdluseks muusikas sai looduse, inimloomuse ja tundemaailma imiteerimine helides. Nii sai muusikas tähtsaimaks inimlik, maine aspekt mida väljendab ratsionaalne
Värv oli jäänud tahaplaanile ja siluetid ning üldine joonistus domineerisid. Kompositsioonis kalduti idealiseerimisse ja lineaarsusse. 9. Suurim Prantsuse romantik maalikunstis oli Jacques Louis David. Poliitiliste sündmustega on seotud nt "Tapetud Marat". 10. Romantikud ihaldasid oma rahva mineviku poole ja lõpmatusse. 11. Prantsuse romantilises skulptuuris on kõige kuulsam teos Francois Rude reljeef Pariisi Tähe võidukarel, mis väljendab revolutsioonilist paatost. 12. Esimesi Prantsuse realistlike maalikunstnike nimetatakse barbizoonlasteks sest esimesed relismi kunstnikud asusid elama Barbizoni külla. 13. Peredviznikud taotlesid Venemaal vene realistliku kunsti tutvustamist ja propageerimist. Kunstirühmituse nimi pärineb vene keelsest nimest. 14. Tuntud vene realistid on Ilja Repin, Vassili Surikov, Vassili Perov. 15. Prantsuse suurim realist oli Gustave Courbet. 16
Harmoonia on uudne ja suured orkestri koosseisud. Impressionism. Muusikas tekkis sajandivahetusel. Impressionismis elas uuel kujul edasi rõõmsameelne kirjeldav romantism. Termin impressionism tuleneb 1874. aastal Pariisis eksponeeritud noorte kunstnike maalinäitusel Claude Monet maalist “Mulje. Päike tõuseb”. Muljekunst. Maalide temaatika – esiplaanil loodus, ka olustikupildid, puuduvad selged piirjooned, romantiline tundekultus on arenenud muljekultuseks. Välditakse paatost ja avalat tundeväljendust, Impressionistid kõnelevad poolihääli, sosinal, väljendatakse ainult positiivseid meeleolusid, põhitähelepanu meeleolu loomisel. Muusikas on samuti tähtis meeleolu loomine. Eriti hästi saavutatakse seda tämbriga. Soe, pehme harmoonia, ei ole teravaid viisikäike, glissando (meloodia libistamine), habras rütm, muusikas alusepanija Claude Debussy. Ekspressionism (tähendab väljendust). Alguse sai kunstist 19. sajandi lõpul.
Harmoonia on uudne ja suured orkestri koosseisud. Impressionism. Muusikas tekkis sajandivahetusel. Impressionismis elas uuel kujul edasi rõõmsameelne kirjeldav romantism. Termin impressionism tuleneb 1874. aastal Pariisis eksponeeritud noorte kunstnike maalinäitusel Claude Monet maalist "Mulje. Päike tõuseb". Muljekunst. Maalide temaatika esiplaanil loodus, ka olustikupildid, puuduvad selged piirjooned, romantiline tundekultus on arenenud muljekultuseks. Välditakse paatost ja avalat tundeväljendust, Impressionistid kõnelevad poolihääli, sosinal, väljendatakse ainult positiivseid meeleolusid, põhitähelepanu meeleolu loomisel. Muusikas on samuti tähtis meeleolu loomine. Eriti hästi saavutatakse seda tämbriga. Soe, pehme harmoonia, ei ole teravaid viisikäike, glissando (meloodia libistamine), habras rütm, muusikas alusepanija Claude Debussy. Ekspressionism (tähendab väljendust). Alguse sai kunstist 19. sajandi lõpul.
Delacroix kasutas kõigis oma töödes värve erilise vabadusega. Tihti kasutas ta puhtaid värve, kartmata kõrvuti panna erksaid toone. Tema värvikasutus sai hiljem eeskujuks paljudele 19. sajandi lõpupoole maalijatele. Skulptuuris ei loodud kuigi palju kõrgetasemelisi romantilisi teoseid. Üks romantismi skulptoritest oli prantslane Francois Rude (1784-1855). Tema sõdalastega reljeef Pariisi Tähe võidukaarel "Marseljees" väljendab revolutsioonilist paatost. Romantiline suhtumine minevikku, eriti keskaega, jõudis tollal ka arhitektuuri. Inglismaalt sai alguse gootika jäljendamine. See suund ehituses,neogootika, oli küll peen, kuid samas keskaegsete kindluste juurest mehaaniliselt üle võetud tornikesed ja sakilised laskeavad katuseservades olid kaotanud oma mõtte, tsemendist valatud kaunistused ei suutnud võistelda keskaegsete kiviraidurite hingestatud loominguga.
kel tärkasid ka hariduselu uuendamisega seotud ideed. Ta tegeles Eesti koolielu teoreetiliste küsimustega ja oli üldiselt erksa suhtumisega ühiskonnaelus toimuva vastu. Heliloojanime Kunileid sai ta Carl Robert Jakobsoni käest. Kunileidi loomingust on säilinud rohkem kui paarikümmend koorilaulu, mille hulgas on nii originaalteosed kui ka rahvaviisiseaded. Saksa romantikute ja liedertafel-stiili eeskujudel põhinevasse loomingusse toob kargust eesti rahvaviis ning rahvuslikku paatost Lydia Koidula, Carl Robert Jakobsoni, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi jt. Isamaaluule. 18711873 tegutses Kunileid köstri ja kooliõpetajana Peterburis, Gatsinas ja Kolppanas, 1873. aastast kuni elu lõpuni töötas köster-organistina ja õpetajana Ukrainas, Poltaava saksa koguduse koolis. Aleksander Saebelmann-Kunileid suri 27. juulil.1875.aastal Ukrainas Poltaavas. Olles kõigest 29 aastane. Looming Kunileiu kompositsioonikatsed olid alanud juba Valga seminaris. 1867
kägistades Eepos - tunnused (sündmusterohke, mahukas, pärimusliku taustaga), liigid (kunst-, rahvus- ja kangelaseepos), sisu (tülid, kodumaakaitsmine, looduskatastroofid), näited (Ilias, Odüsseia, Kalevipoeg) Homeros - vanakreeka pime laulik, peetakse kreeka vanade eeposte loojaks, kuulsaimad Ilias ja Odüsseia, arvatakse elavat 12-7 saj eKr, sünniasukoht arvatavasti Joonia Ilias - kangelaslugu, sõja ja võitluste eepos, täis heroilist pinget ning traagilist paatost, tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal Odüsseia - jutustab imelistest ja muinasjutulistest juhtumistest ning kirjeldab inimeste igapäevast eluolu, kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda Teater - alguse saanud Dionysose kultusest, etendused amfiteatrites, peeti dionüüsiaid (näidendite võistlused) Tragöödia - alguse sai 6saj eKr (Thespis - astus jumala kehastajana kooriga dialoogi, seega esimene näitejuht, esimene näitleja ja esimene jumala mängija)
Teosed "Brutus" ja "Oratore" (Kõnemees) käsitlevad kõnekunsti ajalugu, kõnemeisterlikkust ja stiili. Filosoofilistes teostes "De natura deorum" (jumalate olemusest), "De finibus boborum et malorum" (Hüvede ja pahede piiridest) jt on Cicero elektik. Tema filosoofilistes vaadetes ühilduvad epikuurlaste ideoloogia, stoik, platonliku akadeemia mõjutused, millest täielikult ei pooldanud ta aga ühtegi. Peale eri stiilide rakendas Cicero oma kõnedes toonimuutusi, kasutas vaheldumisi paatost ja nalja, kirglikku ja eraooletut väljendusviisi. Võib öelda, et Cicero on saanud kõnekunsti sümbloiks. Kuldse ajajärg lüürika Kuldsel ajajärgul lõi Roomas õitsele omapärane armastusluule liik - eleegia ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses - kurb lugu, jutt. Just armastuses näeb eleegia elu peamist sisu. Tavaliselt kirjeldatakse eleegiates isiklikke kogemusi ning elusündmuseid, armunu kannatusi, südamevalu rmastatu truudusetuse
muusikud, professionaalsed kapellid, kujunesid välja esimesed instrumentaalmuusikazanrid. Algas solistilise vokaal- ja instrumentaalmuusika võidukäik, barokk oli virtuoosse soololaulu kuldajastu. Polüfooniline muusika oli oma kõrgtasemel, selle asemele hakkas tulema monoodia. Barokkmuusika helikeel on eriskummaline, ülepaisutatud, rõhutatult kaunistuslik, efektne ja emotsionaalne. Püüti imiteerida loodust ja inimtundeid. Barokk hakkas ülistama kangelaslikkust, suurte tegude paatost, esinduslikkust ja liikumishoogu. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika. Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika. Armastati tempo- ja dünaamikakontraste. Nii vokaal- kui instrumentaalteoste harmoniseerimisel kasutati valdavalt generaalbassi tehnikat, seepärast on barokki nimetatud ka generaalbassi ajastuks.
Wislawa Szymborska on üks 20. sajandi silmapaistvamaid luuletajaid. Aga nagu ilmselt aru saada, pole nüüdseks juba enam kui 15 aastat tagasi kätte antud kirjanduspreemia isegi kui see juhtub olema Nobeli auhind põhjus, mis ajendab temast rääkima. Ta kuulub Poola ja Euroopa omanäolisemate luuletajate hulka. Peamiselt just seetõttu, et ta kirjutas lihtsalt, argiselt ja muigegagi asjadest, millesse mõni teine oleks valanud paatost ja ülevust. Samas on luuletused intellektuaalselt ambitsioonikad ja filosoofiliselt kibedad. Nüüd on Szymborska loomingut võimalik peaaegu täies mahus eesti keeles lugeda, seda tänu Hendrik Lindepuu tõlgitud kogumikule ,,Herakleitose jões". See koondab poola luuletaja hilisema eluperioodi tähtsamaid teoseid ja on jätkuks sama tõlkija sulest ilmunud raamatule ,,Oma aja lapsed". Ainult kaks raamatut, ja juba täies mahus? Jah, Szymborska avaldas oma pika elu jooksul
LAIKMAA (1866-1942) ja eriti PAUL BURMANi (1888-1934) loomingus. Prantsuse kunstnikud impressionistid: Claude Monet, Pierre Auguste Renoir, Camille Pissarro, Alfred Sisley, Berthe Morisot, Armand Guillaumin, Frédéric Bazille - algne sõpruskond, Edgar Degas, Paul Cézanne, Édouard Manet - impressionistlik stiil teatud loomeperioodil. MAALIDE TEMAATIKA esiplaanil loodus, ka olustikupildid, romantiline tundekultus on arenenud muljekultuseks. Välditakse paatost ja avalat tundeväljendust. Kasutasid heledaid puhtaid pastelseid värvitoone ning vaba pintslitehnikat, maalisid vabas õhus, jäädvustasid hetkelisi muljeid, ei maalinud niivõrd esemeid kui just valgust ja õhku,loobusid oma maalidel teravatest piirjoontest, mustadest värvidest, kujutasid juhuslikku lõiku elust, loobusid rangest kompositsioonist. MAALIDE SÜzEE - suurlinn, selle tänavad, väljakud, kohvikud. Maastikud erineval aastaajal, erineva valguse ja ilmaga
Dickensi populaarsuse põhjused: · elavad tegelased, teatraalsed, mitte realistlikud, isegi karikaturistlikud; · tema huumor (heatahtlik) ja ka satiir (pilkav); · loomingu mitmekesisus(kirjutas palju, seega on tema looming ebaühtlane) Dickensi loomingut iseloomustab: · moraliseerimine ja jutlustamine (õpetlik); · melodraama (õnnetud läbielamised, tundedraama) ja haletundelisus. Oli ülipopulaarne kirjanik algusest peale. Tema loomingu sentimentaalsust, paatost, kordamisi ja tegelaste mustvalget skeemi korvab rahvalikkus, põlisinglaslikkus ja kõikevõitev huumor. Tegelaskujud oli ajastule iseloomulikud, esindades kõiki ühiskonnakihte. Kõike kujutas kirjanik täpselt. Keel oli rikkalik ja paindlik, sisaldas ohtralt rahvakeelseid väljendeid, kõnekäände ja dialektisme. Mõningad tegelased Dickensi loomingust on saanud üldnimedeks (tuntuim Uriah Heep). !)Andis tõuke reformile, kunad malis nii deitsli rohke pildi vaeste ja laste kodust
· Öeldakse, et elu sõbrata on nagu ilma päikeseta. · Luuletuse tsiteerimine (soovitatavalt 2-4 rida, maksimaalselt üks luuletus kirjandis): · Nt. Betty Alveri luuletused panevad elu üle järele mõtlema: (.) · (,,)Sul puudub sirav siht? Eks mine · ja taipa, mis on aina tarbimine.(,,) Lõpetus: · Hea lõpetus on selge ja täpne. Väldi järgmisi vigu: · - ära jäta lõppu ära, ära lõpeta mitu korda; · - väldi liigtundelisust ja paatost; · - ära venita lõpetust pikaks; · - ära kasuta teksti lõpus uusi argumente; · - ära korda lõpetuses seda, mida oled juba teemaarenduses kirjutanud. · Arutlevas kirjandis kasutatakse publitsistlikku stiili · , st kirjandi väljendusvahendid jäävad kirjakeele raamidesse. · Heaks peetakse stiili, mis on lihtne, täpne, tihe, elav ja ühtne. · Lihtsus siinkohal tähendab üldmõistetavust. · Sõnavalik ja lausestus on läbi mõeldud.
emotsionaalne. Püüti imiteerida loodust ja inimtundeid. Armastati tempo- ja dünaamikakontraste. Nii vokaal- kui instrumentaalteoste harmoniseerimisel kasutati valdavalt generaalbassi tehnikat, seepärast on barokki nimetatud ka generaalbassi ajastuks. Kunstiteoste ja muusikateoste ainestikuna eelistati piiblimüütide asemel ajaloosündmusi, antiiklegende ja kaasaegset elu. Barokk hakkas ülistama kangelaslikkust, suurte tegude paatost, esinduslikkust ja liikumishoogu. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18/19. saj. vahetusel. III – muusikastiilid ja -žanrid Kuigi Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks, ei kujunenud Euroopa muusikas ühtset muusikastiili. Erinevates maades olid erinevad stiilid, sest nii Inglismaa kui Saksamaa muusika oli kord Itaalia, kord Prantsusmaa mõju all. Kuid siiski kujunesid välja 3 armastatumat muusikastiili: I - Vana e
Barokk Klassitsism *Polüfooniline muusika * Homofooniline muusika, *Ebakorrapärane, veider *Esiplaanile tuli lihtne inimene,taheti , *Ülistati kangelaslikkust, suurte tegude paatost, et kõik inimesed oleksid võrdsed. liikumishoogu ja esindulikust. *Kunst oli kättesadav ka *MUUSIKA : Viisirikkus ülemises hääles, tavainimesele. Koloratuurne meloodia, mängulisus, *Kõik labane kadus, usuti inimese tundepuhangud jne. tarkusesse ja mõistusesse. Töö oli *Tulid esile motoorsed rütmid, tempo kontrastid. õnne alus.
Nii kujunes barokkmuusika vastandite ja kontrastide muusikaks, kus kõrvuti eksisteerisid nii polüfooniline kui homofooniline muusika, tekkisid vastandlikud meloodiatüübid - dramaatiline ja koloratuurne meloodia, eksisteerisid kõlakontrastid, dünaamikakontrastid jms. Kunstiteoste ja muusikateoste ainestikuna eelistati piiblimüütide asemel ajaloosündmusi, antiiklegende ja kaasaegset elu. Barokk hakkas ülistama kangelaslikkust, suurte tegude paatost, esinduslikkust ja liikumishoogu. Barokk kunsti- ja muusikastiilina sündis 16. sajandi Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikazanritest (kunstis arenes barokk enim Prantsusmaal) ning Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18/19. saj. vahetusel. 16. saj. püüdluseks muusikas sai looduse, inimloomuse ja tundemaailma imiteerimine helides. Nii sai muusikas tähtsaimaks inimlik, maine aspekt
usus, ebausus ja inkvisitsioonikartuses kasvatatud hispaanlase peas iganes võivad sündida. Skulptuuris ei loodud kuigi palju kõrgetasemelisi romantilisi teoseid. Ainsa skulptorina olgu siin mainitud prantslane Francois Rude (17841855). Tema sõdalastega reljeef Pariisi Tähe võidukaarel kannab sama nime prantsuse revolutsioonilaulu "Marseljeesiga" ning väljendab samuti revolutsioonilist paatost. Romantiline suhtumine minevikku, eriti keskaega, jõudis tollal ka arhitektuuri. Inglismaalt sai alguse gootika jäljendamine. See suund ehituses, tuntud neogootika (ka pseudogootika) nime all, on küll peen, kuid samas siiski veidi hingetu ja kuiv. Keskaegsete kindluste juurest mehaaniliselt üle võetud tornikesed ja sakilised laskeavad katuseservades olid kaotanud oma mõtte, tsemendist valatud kaunistused ei suutnud võistelda keskaegsete kiviraidurite hingestatud loominguga.
diagonaali. Põhjalik eeltöö kunstnik visandas haigeid ja surijaid. Mõõtmed 4,9 x 7,5 m. * Eugcne Delacroix /delakruaa/ (1798-1863) prantsuse romantismi tähtsaim esindaja. Omane rahutu maalimislaad, jõuline pintslilöök, kõik lehvib-voogab. Ametlik kunst oli vaenulik ta vastu. Tuntuim töö ,,Vabadus viib rahva barrikaadidele" (kujutab Prantsusmaa 1830. aasta Juulirevolutsiooni, kui kuningas Charles X asemele tuli Louis-Philippe). Maal on täis romantilist hoogu ja traagilist paatost. Vabadust kehastab naine, kes hoiab käes prantsuse rahvuslippu Delacroix viibis mõnda aega ka Põhja-Aafrikas, kujutas sealset eluolu, lõvijahti, araablasi. Aafrika-ainelistes töödes on eriti tugevad kontrastid, puhtad värvid, punase- rohelise koosmõju. Varasem, klassitsistlik maastikumaal oli heroiline, konstrueeritud, huvituti suurejoonelistest loodusnähtustest. Romantikud püüavad tabada looduses lihtsust, intiimsust, salapära. Püütakse edasi anda õhu ja valguse mängu
maalikunstil ja see ala sõltub peaaegu alati tellimustest. Klassitsismi traditsioonid püsisid kaua, eriti monumendikunstis. Skulptuuris ei loodud kuigi palju kõrgetasemelisi romantilisi teoseid. Ainsa skulptorina olgu siin mainitud prantslane Francois Rude (1784-1855). Tema sõdalastega reljeef Pariisi Tähe võidukaarel kannab sama nime prantsuse revolutsioonilaulu "Marseljeesiga" ning väljendab samuti revolutsioonilist paatost. Romantiline suhtumine minevikku, eriti keskaega, jõudis tollal ka arhitektuuri. Arhitektuuris järgnesid klassitsismile historitsism ja eklektika. Historitsism on mõne vana stiili jäljendamine, seetõttu esineb historitsism mitmel kujul (neorenessanss, neogootika, neobarokk jne.). Sageli lükati klassitsistlikesse ehitistesse varem esinenud stiilide (eriti renessansi) elemente. Eeskujuks võeti ka gooti ehituskunsti. Inglismaalt sai alguse gootika jäljendamine
Trooja võimsate müüride ees laagris,vajasid kreeklased Achilleuse jõudu,kes kes haisutas raevukalt armeed,mis koosnes mürmitonidest.Achillus oli ka surematu peaegu, teda sai haavata ainult kannast. 8.Millise sündmusega hakkab eepos ,,Iilias"? V: Eepos"Ilias" algab Achilleuse ja Aagamemnoni tüli ning Achilleuse viha kirjeldamisega. 9.Kirjelda lühidalt eepose"Ilias" sisu. ,,Ilias" on kangelaslugu,sõja ja võitluse eepos,täis herolist pinget nig raaglist paatost .Kumbki eepos on jagatud 24 lauluks" Ilias sisaldab üle 15000 värsi. ,,Ilias" e.Kr 1960) on Iliose e Ilioni linna lugu, mis on loodud VIII.sajandi keskpaiku eKr ja sisaldab üle 15600 värsi.Eepose aineseks on Trooja Ilioni teine nimi) sõjaga seotud müüdid, mille tundmist laulik kuulajalt eeldas. Lühike sisukokkuvõte: Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud Briseise. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast
1 Sisukord 1. Impressionism Muusikas tekkis sajandivahetusel. Impressionismis elas uuel kujul edasi rõõmsameelne kirjeldav romantism. Termin impressionism tuleneb 1874. aastal Pariisis eksponeeritud noorte kunstnike maalinäitusel Claude Monet maalist "Mulje. Päike tõuseb". Muljekunst. Maalide temaatika esiplaanil loodus, ka olustikupildid, puuduvad selged piirjooned, romantiline tundekultus on arenenud muljekultuseks. Välditakse paatost ja avalat tundeväljendust, Impressionistid kõnelevad poolihääli, sosinal, väljendatakse ainult positiivseid meeleolusid, põhitähelepanu meeleolu loomisel. Muusikas on samuti tähtis meeleolu loomine. Eriti hästi saavutatakse seda tämbriga. Soe, pehme harmoonia, ei ole teravaid viisikäike, glissando (meloodia libistamine), habras rütm, muusikas alusepanija Claude Debussy. Claude Debussy Prantsuse helilooja. · Mõiste maalikunstist (Monet, Pissarro, Degas, Renoire)
Ülalau värvimiseks kasutati mõnikord hennat ning kulme ja ripsmeid rõhutati söega Põsepuna toon oli roosipunane ja seda kanti põskedele küllaltki ümmarguse laiguna Suu oli täidlane ja erepunane. Ajastu lõpupoole muututi meigi ja värvide kasutamises julgemaks MAALIKUNST Maalikunst püüab järjekindlalt vabaneda renessansi ideedest renessansi ideaalstiili pidulikust tasakaalust ja eestvaate rõhutamisest, toonitades liikumist, asümmeetriat, paatost Rahuliku ühtlase valgustatuse asemel eelistatakse heleda-tumeda suuri kontraste Kompositsiooni ülesehitamisel püütakse süstemaatiliselt ruumisügavuse toonitamise poole Maalikunstis valitsevad tumedamad toonid, kujutatava ümarus ja keerukus Maaliti sujuvate värviüleminekutega. Ilma kindlate piirjoonteta. Tunti huvi valguse ja varju kujutamise vastu. Töödes on palju heleda ja tumeda kontraste Materjale püüti edasi anda loomutruult. Tüüpilistel barokkmaalidel on
("Kapriisid"), kus kehastuvad mitmesugused kohutavad ja võikad nägemused, mis usus, ebausus ja inkvisitsioonikartuses kasvatatud hispaanlase peas iganes võivad sündida. Skulptuuris ei loodud kuigi palju kõrgetasemelisi romantilisi teoseid. Ainsa skulptorina olgu siin mainitud prantslane Francois Rude (17841855). Tema sõdalastega reljeef Pariisi Tähe võidukaarel kannab sama nime prantsuse revolutsioonilaulu "Marseljeesiga" ning väljendab samuti revolutsioonilist paatost. Rude. Marseljees
Ta pole ainult luuletaja, vaid ka mõtleja."(Ave Alavainu) "Hando Runnel ei ole mõjutanud ainult luulet, ta on kujundanud ka Eesti elu, meie hoiakuid ja meeleolusid."(Teet Kallas) "Runneli suurus on inimlikum ja maisem, kohati on see isegi ebatäiuslik ja lapsemeelne nagu Juhan Liivil, kuid seda omasem ja armsam tundub ta meile. Seda rohkem usume tema siirusse ja ausameelsusse, seda vähem on seal teeseldud poosi ja kõmavat paatost." (P. Beier) Temaatika Väga tähtsaks läbivaks teemaks on isamaa luule. Ta luulel oli tihti poliitiline tähendus, mis oli varjatult(mõnikord ka avalikult) nõukogudevastane. Suur hulk tema luulest on viisistatud. Sammuti on avaldanud mitu luulekogu lastele. Keele- ja vormikasutus Tema luule ei ole ülerikastatud lause- ja kõnekujunditega.Tema stiil on väga lihtne. Ta ei kasuta väga palju keerulisi sõnu. Kasutab laialdaselt uuemat rahvalaulu vormi
Nii kujunes barokkmuusika vastandite ja kontrastide muusikaks, kus kõrvuti eksisteerisid nii polüfooniline kui homofooniline muusika, tekkisid vastandlikud meloodiatüübid - dramaatiline ja koloratuurne meloodia, eksisteerisid kõlakontrastid, dünaamikakontrastid jms. Kunstiteoste ja muusikateoste ainestikuna eelistati piiblimüütide asemel ajaloosündmusi, antiiklegende ja kaasaegset elu. Barokk hakkas ülistama kangelaslikkust, suurte tegude paatost, esinduslikkust ja liikumishoogu. Barokk kunsti- ja muusikastiilina sündis 16. sajandi Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikazanritest (kunstis arenes barokk enim Prantsusmaal) ning Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18/19. saj. vahetusel. 16. saj. püüdluseks muusikas sai looduse, inimloomuse ja tundemaailma imiteerimine helides.
vastandavaks. Selle teose kogu 12 tsükli (raamatu) on kesksel kohal on luuletaja, kelle rolli üle Goethe pikemalt mõtiskleb. Tema ideaalis on luuletaja tark, vabameelne isiksus, kes kuulub kõrgema vaimu väljavalitute sekka. Erinevalt oma kaasmaalastest romantikutest hoidus Goethe ülemäärasest müstikast ja irratsionaalsusest. Üsna tihti on tema selleaegses luules aforistlikke ja humoristlikke jooni maandamaks paatost. Luuletuses ,,Eelmaik" vihjab Goethe, et kui kaunis uus noorus paradiisis ka ei ootaks, on vaja nooruslikku eluindu ja armastust juba siinpoolses elus. Üldse laienes Goethe hilisluules filosoofiline rõhk. Goethe jäi elukõiksust ja inimest selle osana jaatama elu lõpuni. Johann Wolfgang Goethe suurteoseks sai ,,Faust", mille I osa ilmus 1808. aastal ja äratas laia tähelepanu. Kakskümmend aastat hiljem oma kõrges eas jätkas ta selle teose kirjutamist. II
Nii kujunes barokkmuusika vastandite ja kontrastide muusikaks , kus k?vuti eksisteerisid nii pol?ooniline kui ka homofooniline muusika , tekkisid vastandlikud meloodiat?bid dramaatiline ja koloratuurne meloodia , eksisteerisid k?akontrastid , d?aamikakontrastid jms. Kunstiteoste ja muusikateoste ainestikuna eelistati piiblim?tide asemel ajaloos?dmusi , antiiklegende ja kaasaegset elu , muututi rohkem ilmalikumaks. Hakati enam ? istama kangelaslikkust , suurte tegude paatost , esinduslikkust ja liikumishoogu. Barokk kunsti- ja muusikastiilina s?dis 16.sajandi Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikaanritest, ning Itaalia oli k?gis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks 16. sajandi p?dluseks muusikas sai looduse , inimloomuse ja tundemaalima imiteerimine helides. Nii sai muusikas t? tsaimaks inimlik maine aspekt mida v?jendab ratsionaalne ?etus inimese tundeelust e. Afekti?etus. Kunstistiil aga arenes k?ge paremini Prantsusmaal. Erinevad muusikastiilid 1
3 2. Looming Mart Raud alustas loometegevust luuletajana ning saavutas küpsuse 1930. aastate II poolel. Tähtsal kohal tema sõnastuselt taidurlikus luules on revolutsioonilise murrangu ja rahva võitluse teema, eriti poeemides "Maa kasvab". Hilisemas luules süvenes mõtisklev elukujutus. Tähtsamad luulekogud on "Sõjasõna" (1943), "Jõud ja valgus" (1948). Siin leidub nii siirast paatost kui ka võitluspäevade elu- ja ilujaatavat lürismi. Omapärasemaid teoseid on "Ballaad sinirebasest", milles dramatismiga liitub aine satiiriline käsitlus. Siingi esineb refrään, ja just sellega saavutab autor ülesehitusliku keskendatuse ning mõjuva puändi. Esimesed värsikogud ,,Kangastused" (Tartu 1924) ja ,,Äitsmik" (Tallinn 1925) esitlevad autorit romantiliselt igatseva luulelaadi viljelejana, arenevaid lüürikueeldusi
Teosed "Brutus" ja "Oratore" (Kõnemees) käsitlevad kõnekunsti ajalugu, kõnemeisterlikkust ja stiili. Filosoofilistes teostes "De natura deorum" (jumalate olemusest), "De finibus boborum et malorum" (Hüvede ja pahede piiridest) jt on Cicero elektik. Tema filosoofilistes vaadetes ühilduvad epikuurlaste ideoloogia, stoik, platonliku akadeemia mõjutused, millest täielikult ei pooldanud ta aga ühtegi. Peale eri stiilide rakendas Cicero oma kõnedes toonimuutusi, kasutas vaheldumisi paatost ja nalja, kirglikku ja eraooletut väljendusviisi. Võib öelda, et Cicero on saanud kõnekunsti sümbloiks. Kuldse ajajärgu lüürika Kuldsel ajajärgul lõi Roomas õitsele omapärane armastusluule liik - eleegia ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses - kurb lugu, jutt. Just armastuses näeb eleegia elu peamist sisu. Tavaliselt kirjeldatakse eleegiates isiklikke kogemusi ning elusündmuseid, armunu kannatusi,
vaatepunktist. Kirjandile tekib raam. 2. Lõpetuses võid olulise lühidalt välja tuua või esitada konkreetselt ja lühidalt mõttearenduse olulised seisukohad. NB! Sama siin – mitte korrata kirjandi sõnastust! 3. Võid lõpetada üleskutsega, kuid mitte lihtsalt laadis “Armastagem loodust!”, vaid antud juhul näitad, et käsitletud probleemid on igikestvad ning kutsud lugejat üles kaasa mõtlema, kuidas neid lahendada saaks. Ürita vältida liigset tundelisust ning ülearust paatost (vaata ÕS), sest need võivad mõjuda (ja mõjuvadki) piinlikkust tekitavalt. 4. Loogiline lõpp tähendab, et lõpetad oma arutluse kirjandi sisust tulenevalt loogilise järeldusega või üldistusega. Iga lõpetus peab tulenema loogiliselt kirjandi sisust. Töö mustandiga 1. Eeltööna kogutud kirjandi ainestik jagatakse pea- ja alateemadeks või pea- ja alaprobleemideks ning järjestatakse loogiliselt. Tekst koostatakse probleemide kaupa.
vastata ning hakkas seetõttu meest enda huvides ära kasutama ning alandama. Majakovski armastus aga ei mahtunud tavalistesse maistesse mõõtmetesse ei elus ega ka luules, see oli pigem kosmiline, katastroofi ennustav jõud. Endast ja oma tunnetest rääkides oli ta halastamatu ja salvav, samas õrn ja haavatav. Luuletuses ,,Inimene! (1917 a.) on märgata Gorkile iseloomuliku kauni inimloomuse ideaali mõju ning sõjavastast paatost poeemis ,,Sõda ja maailm". Majakovski läks kaasa Oktoobrirevolutsiooniga. Aastast 1917 kuulutades, et ,,Se on minu revolutsioon!". Ta jättis kahjutundeta kõrvale romantilise poeesia ja asus kogu jõuga kujutama päevakajalisi poliitilisi sündmusi temast sai agitaator. 1918-1921 viljeles peamiselt agitatsiooniluulet, lõi skemaatilisi üldistavaid revolutsiooni teoseid, kus vana maailma satiirilisele käsitlusele vastandub revolutsiooni ja tuleviku
avaldub tema noorpõlve luules. Kahekümnendate aastate keskel saab Hugo üle oma monarhistlikest illusioonidest, nüüd hakkab ta eeskujusid otsima renessansiaja elu- ja rahvalähedasest kunstist. Kirjanikuna liitub ta pahempoolsete romantikute ringiga ja kujuneb peatselt progressivsete romantikute juhiks, kes ründasid klassitsimi, kui minevikukirjandust. 1830. aasta revolutsiooni tervitas Hugo vaimustusega. Ta selle aegsed kirjutused on tulvil türannidevastast paatost. Kirjanik ülistas oodis ,,Noorele Prantsusmaale" ülestõusu hoogsust ja pühendas revolutsiooni ohvritele luuletuse ,,Hümn Juulipäevil langenuile". Aga ta pilk ulatub nägema ühiskondlikku võitlust ka väljapoole Prantsusmaa piire. Hugo võtab avalikult sõna Poola ülestõusnute ja Itaalia vabadusvõitlejate kaitseks ja ta manitseval häälel on juba rahvusvaheline kõlaulatus. Hugo teostes üha süvenev poole hoid rahvale ning tugevnev antifeodaalne hoiak
paremal Karl V Mühlbergi lahingus. Tizian. Maksuraha v. Kristus ja variser. Tizian. Taevane ja maine armastus. Manerism Manerism kujunes välja ligikaudu 1520/30. aastatel Itaalias ja 1550. aastatel Veneetsias, levib kuni -1600. Maneristid hakkasid massiliselt matkima suurmeistrite, eriti Raffaeli ja Michelangelo teoseid, kasutades nende maneeri. Maneristide tööd mõjuvad pisut elukaugete ja fantastilistena, neist õhkub liialdatud tundeid ja paatost, värvigamma on ebatavaline, valgus kummaline. GAG, Marju Liidja, 2005 El Greco (1541-1614). Vasakul Püha Martin ja kerjus, paremal Püha Andreas ja Püha Franciscus. El Greco. Krahv Orgazi haudapanek. El Greco. Vasakul Karjased Jeesuslast kummardamas, paremal Toledo äikeses. Tintoretto (1518-1594). Püha õhtusöömaaeg. Tintoretto. Detail Doodzide palees asuvast maalist Paradiis (7x22m).
Olgu need lubadused kui kaunid tahes. Ja kolmandaks, me ei tohi arvata, nagu elaksime muretus ja lõplikult turvalises maailmas. 4 Veenmisvõtted President kasutab oma kõnes deduktiivset lähenemist. Ütleb oma kõnes kohe algul välja kõige olulisema mõtte ning seejärel hakkab teemat laiendama. Kõnes on kõigile kuulajatüüpidele midagi: President kasutab nii tunnete abil mõjutamist ( Paatost), rõhudes isamaalistele tunnetele, kui ka loogika abil mõjutamist (Logost), tuues välja ajaloo faktid ja daatumid. Ka Eetos on esindatud kõnes. President koputab südametunnistusele kaasteelisi, antud juhul Gruusiat aidata. Kõne õhutab rahvast tegutsema, Gruusia kaitseks välja astuma. Gruusia on Eesti saatuskaaslane ajaloos ning Gruusia toetamine on eestlasele auasi. Ei ole üksi ükski maa, võime taas uhkusega öelda. Aga ainult siis, kui meil on julgust oma
A. N. Tolstoi teostes on tõepäraselt kujutatud inimeste võitlust tõelise progressi eest ühiskondliku elu, teaduse ja tehnika aladel. Seda võitlust kujutab ta teravate ja pinevate konfliktide, ägeda klassivõitluse kaudu. Kuid kogu A. N. Tolstoi looming on tulvil optimismi. Seesuguselt ilmutab ennast A. N. Tolstoi anne ta teaduslik-fantastilistes teostes, mis on täis inimmõistuse võimsuse kinnitamise paatost, teaduse- ja tehnikaalaste senitundmatute uute leiutiste ettenägelikkust. Vägilaslik hoogne loominguline tegevus meie maal, elluviidavate plaanide seninähtamatud mõõtmed loovad A. N. Tolstoi arvates eriti soodsaid eeldusi nõukogude teaduslik-fantastilise romaani arenguks. A. N. Tolstoi arvates ei saa valgustada teaduslikke ja tehnilisi probleeme, ei saa olla fantaasia lendu nõukogude kirjanike teostes väljaspool nende tegevuse patriootilisi ülesandeid. A. N. Tolstoi
luuletused kaitsevad rahvuslikke huve ja jätkavad mõningal määral Fr. R. Kreutzwaldi ning J. Tamme luuletraditsioone. Gümnaasiumiaastail tegi G. Suits algust värsiloominguga, millest esimese näitena jõudis 1899. aastal avalikkuse ette luuletus "Vesiroosid". Loomingulise tee algul katsetas Suits mitmes zanris - luules, proosas ja näitekirjanduseski.Värsiloomingu alal edenes Suits siiski kõige jõudsamalt. Vorm mitmekesistus. Ühelt poolt on näha värsi löövust, energilist paatost, teiselt poolt ilmneb skepsis, "maailmamure" ("Ma kõrbes rändasin"). Kontrastsed meeleolud said Suitsu hilisematki loomingut läbivaks tunnusjooneks, mida iseloomustab, nagu märkis A. Suits, äärmine tundlikkus ja seda vaos hoidev terav intellekt. Perekonnalehes "Linda" ning "Postimehe" lisas hakkas 1903.aastal üksteise järel ilmuma Kustas Vahuri nime all esineva Gustav Suitsu värsse. Suitsu arusaamade kohaselt oli tollal peamiseks
paremal Karl V Mühlbergi lahingus. Tizian. Maksuraha v. Kristus ja variser. Tizian. Taevane ja maine armastus. Manerism Manerism kujunes välja ligikaudu 1520/30. aastatel Itaalias ja 1550. aastatel Veneetsias, levib kuni -1600. Maneristid hakkasid massiliselt matkima suurmeistrite, eriti Raffaeli ja Michelangelo teoseid, kasutades nende maneeri. Maneristide tööd mõjuvad pisut elukaugete ja fantastilistena, neist õhkub liialdatud tundeid ja paatost, värvigamma on ebatavaline, valgus kummaline. GAG, Marju Liidja, 2005 El Greco (1541-1614). Vasakul Püha Martin ja kerjus, paremal Püha Andreas ja Püha Franciscus. El Greco. Krahv Orgazi haudapanek. El Greco. Vasakul Karjased Jeesuslast kummardamas, paremal Toledo äikeses. Tintoretto (1518-1594). Püha õhtusöömaaeg. Tintoretto. Detail Doodzide palees asuvast maalist Paradiis (7x22m).
joonistuste hinnad tõusid lakke. Samuti telliti temalt suurel hulgal portreesid. (Artchive) Schiele suri kõigest 28. aastasena 1918. aastal Viinis. Surma põhjuseks oli Hispaania gripp (üliohtlik viirus, mis tappis 1918-1919 ligi 50 miljonit inimest), millesse tema naine olevat haigestunud kolm päeva varem. (ArtInfo) Kokkuvõttes võib Schielet lugeda kunstnikuks, keda huvitasid eelkõige nägude ja pooside ekspressiivsus. Tema figuurid ilmutavad nii paatost kui nukraid emotsioone ja on stiliseeritud inimlikkuse kujutised, mis pärinevad Viini juugendstiilist. Egon Schiele töödega saab tutvuda näiteks sellel Interneti leheküljel: http://www.egon- schiele.net/ või youtube's: http://www.youtube.com/watch?v=Ka60G4WR9AA Kasutatud kirjandus: Blackshaw, G., 2007. The Pathological Body: Modernist Strategising in Egon Schiele's Self- Portraiture. Oxford Art J (2007) 30 (3): 377-401 Steiner, R., 1993
Kõik loomulik näis barokiaegsele inimesele tühine ja põlastusväärne. Kiriku lõhenemine ja poliitilised pinged lisasid ajastule rahutust. Kunst ja muusika (kunstmuusika – heliloojate looming), mis elas peamiselt kiriku, õukondade ja aadlike toel, väljendasid ajastu laadi. Renessansiajastu kunst ja muusika otsisid tasakaalu ja harmooniat, barokk tõi selle asemele pingestatud dünaamika, kontrastid, teatraalse väljenduslaadi, liialdused. Ülistati kangelaslikkust, suurte tegude paatost, liikumishoogu, esinduslikkust. Ajastu nimetus tuleb portugali keelest, kus barroco tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. 18. sajandil sai see vana stiili pilkenimeks, pidades seda kummaliseks, ebaloomulikuks, liialdavaks. (Hiljem, kujunedes ajastu nimetuseks, halvustav hinnang kadus.) Muusikas sai barokkstiil alguse Itaalias, seal kujunes enamik uusi muusikažanreid ja itaalia muusikud andsid tooni igal pool Euroopas. Barokkmuusika üldiseloomustus
mõjuvad peaaegu väsitavalt. Armu heitmata kõrvaldatakse sealjuures, kujundatakse ümber ja moonutatakse minevikukunsti mälestisi. Maalikunst Ka maalikunstis ei saa rääkida mingist järsust lahtiütlemisest senisest kunstiviisist; muutus tekib siingi pikkamööda. Aste-astmelt püüab maalikunst vabaneda renessansi ideaalstiili pidulikust tasakaalust ja eestvaate rõhutamisest, toonitades liikumist, asümmeetriat, paatost; kompositsiooni ülesehitamisel püütakse süstemaatiliselt ruumisügavuse toonitamise poole; rahuliku ühtlase valgustuse asemel eelistatakse heleda-tumeda suuri kontraste. Mis puutub kujutiste sisusse, siis püütakse vaataja hinge haarata ja vapustada nende jõu ja ilmekusega. Samuti püütakse vaatajat joovastada pidulikkuse ja toredusega, kangelaslikkuse ja jõuavaldustega. Barokkmaalile on veel iseloomulik, et paiguti pääsevad selles piiramatult valitsema
Stendhali armastus Itaalia ja itaallaste vastu leidis väljenduse mitmes essees. Teda köitis itaalia renessanss. Ta kogus vanu käsikirju ja töötles neid novellideks, mis avaldati hiljem ühiselt ,, Itaalia kroonikate" nime all. Ühest niisugusest novellist kasvas välja tema teine tähtteos, romaan ,, Parma klooster. " Stendhali stiil on täpne ja läbipaistev, kirjeldusi esineb vähe, olulist rõhutatakse detailide kaudu. Ta oskab siduda peenekoelist paatost vaoshoitud iroonia ja kaine kaalutlusega. Tema jaoks ei saanud kunagi stiil olla selge ja lihtne. Ta püüdis kirjutada nii, et lugejale jääks meelde mõte, mitte sõnastus. Gustave Flaubert Flaubert kuulub 19. sajandi prantsuse realismi klassikute hulka, kuid teisalt võib tema teostes juba täheldada realismi muutumist: lisandunud on naturalismi elemente, filosoofilis- psühholoogilisi otsinguid jne. Nagu impressionistid, läks ta sageli välja loodusesse, kasutas
reaktsiooni. On ka muid tõlgendusi: armastuse ja Julieni preestrikuue värvus, ruleti värvid, vere ja leina värvid jm) Julieni karakteris tõi välja erinevaid iseloomujooni neid vastandades · Uuenduseks oli tegelaste realistlik psühholoogiline analüüs · ,,Parma klooster" (1839) · Stiililt oli täpne, läbipaistev (selgesõnaline ja konkreetne), kirjeldusi vähe, olulist rõhutatakse detailide kaudu. Ta oskab siduda peenekoelist paatost vaoshoitud iroonia ja kaine kaalutlusega Gustave Flaubert · Oli prantsuse proosakirjanik · Sündis Ülem-Normanidias Rorenis · Armastas maaelu ja Pariis oli tema jaoks ebameeldiv · 1846. aastal asus elama Graesset'sse (kogu ülejäänud eluks) · 1849. aastal ,,Püha Antoniuse kiusatus" · Aastal 1850 alustas ,,Madam Bovary" kirjutamist, tehes seda 5 aastat kui ilmus koguteosena, sai see sooja vastuvõtu · 1869. aastal ,,Tundekasvatus" · 1870
Jõnn" ja ,,Viini postmark") pole mingi tühine ,,nali nalja pärast", vaid peavad vaatajais tekitama õilsaid tundeid. Valitses Voldemar Panso kreedo: näitleja looming -- see on 1% annet ja 99% 4 tööd. Töö propageerimine koomilises võtmes oli muidugi võimatu. Ka 60-ndate lõpu teatriuuendus oli läbi ja lõhki tõsine ning harras nähtus. 197080-ndad olid suhteliselt tasakaalustatud kümnendid, teater jagas nii ülendavat kui madaldavat paatost, seda küll repertuaarikomisjonide ja kunstinõukogude targal juhtimisel. See oli stagnatsioon, kuid nii rahalises, kunstilises kui ka publiku armastuse mõttes üldse mitte halb stagnatsioon. Kaheksakümnendate keskel muutus üldpilt taas süngemaks. Koos rahvusliku ärkamisega hakati eestlast laval eksponeerima kui märtrit, kolhoosikorra ja KGB vägivalla all vaikselt, kuid uhkelt kannatanud õilishinge. Laulva revolutsiooni kõrgpaatos asendus 90-ndatel kiiresti taas lõbusama
instrumentaalmuusika. Nii kujunes barokkmuusika vastandite ja kontrastide muusikaks, kus kõrvuti eksisteerisid nii polüfooniline kui homofooniline muusika, tekkisid vastandlikud meloodiatüübid - dramaatiline ja koloratuurne meloodia, eksisteerisid kõlakontrastid, dünaamikakontrastid jms. Kunstiteoste ja muusikateoste ainestikuna eelistati piiblimüütide asemel ajaloosündmusi, antiiklegende ja kaasaegset elu. Barokk hakkas ülistama kangelaslikkust, suurte tegude paatost, esinduslikkust ja liikumishoogu. Baroki ajastul kujunes välja 3 erinevat muusikastiili. Vana ehk kristlik stiil jätkas pisut vabamal kujul polüfoonilist kirjaviisi kui see oli keskajal. Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette. Kirjutati teoseid soolopillidele ja väikestele instrumentaalansamblitele. Iseloomustas intiimne väljenduslaad, sest kammermuusikat esitati õukonnas. Teatraalne stiil oli kõige
repertuaariliselt lavastasid peamiselt iseseisvusaegseid menureid. Kodumaal, kus enamik teatrihooneid oli sõjas purustatud ja paljud lavategelased represseeritud, domineerisid repertuaaris samas elutud nõukogude näidendid. Mingile publikuhuvile võisid loota üksnes vähesed lubatud klassikateosed. Stiililiselt järgisid lavastused stanislavskilikuks nimetatud kroonurealismi ettekirjutusi, mis ideoloogilisemates lõikudes tähendas kõige ebarealistlikumat õõnsat paatost. Piiratuma politiseerituse tõttu kannatas vähem muusikateater, mille populaarsus seeläbi tollal tunduvalt kasvas.Teatri vallas suleti küll rida väiksemaid provintsilavasid (Narvas, Võrus, Valgas, Kuressaares) ja Tallinnas jäi ,,Draamateater" 15 aastaks ainsaks eestikeelseks sõnateatriks. Samas lisandusid ,,Vene Draamateater" ja ,,Nukuteater", ning ,,Estonia" muudeti 1949. aastal puhtakujuliseks muusikateatriks. 7 1950.1970
erakordsuse. See raamat ilmub muidugi alles 1980-ndate lõpus. Venemaa ajaloost kui ringist on kirjutanud ka Pjetsuhh, kes küsib, miks venelased on teetud (bezputjobõje). Levinud on kinnistunud seisukohad selle kohta, mis sai aluseks nõukogude kultuurile. Üks selline on, et nõukogude kultuur saab alguse avangardist ja on tegelikult realiseerunud avangard. Selles on ka tõtt, sest avangardistlik kunst sai osaks totalitaarsest kultuurist (õigemini viimane kasutas avangardi paatost ära). Rääkida võib 20ndate lõpu ja 30ndate alguse avangardi taltsutamisest. 20ndatel aastatel tekkis rühmitus, mis nimetas end biokosmistideks ja kes toetus Fjodorovi filosoofiale. Fjodorov oli religioosne, aga sellest hoolimata peale revolutsiooni populaarne. Ta kirjutas looduse ja inimühiskonna sisemisest amoraalsusest, mis väljendub selles, et ühed on toiduks teistele ja ühtede sünd on seotud teiste surmaga. Usub, et surma on võimalik võita
annaabi.ee 
