Haydn, Beethoven, Mozart, Cluck, Klassitsism, Barokk (2)

Barokk Klassitsism
*Polüfooniline muusika * Homofooniline muusika,
*Ebakorrapärane, veider *Esiplaanile tuli lihtne inimene,taheti ,

*Ülistati kangelaslikkust, suurte tegude paatost, et kõik inimesed oleksid võrdsed.
liikumishoogu ja esindulikust. * Kunst oli kättesadav ka
*MUUSIKA : Viisirikkus ülemises hääles, tavainimesele.
Koloratuurne meloodia , mängulisus, *Kõik labane kadus , usuti inimese
tundepuhangud jne. tarkusesse ja mõistusesse. Töö oli
*Tulid esile motoorsed rütmid, tempo kontrastid. õnne alus.
*Juhtivaks muusikamaaks oli Itaalia. *MUUSIKA: Muusikas valitsesid
* Kunst oli kättesaadav vaid rikastele, see väljendas ranged vormiskeemid.
jõukust. ABA vorm – algus ja lõpp ühesugused
* OOPER : rajas Claudio Monteverdi RONDO vorm(e. ringmäguvorm)–üks
*Õukondlik lavateos , uhkete dekoratsioonidega. osa koguaeg kordub, uute osade
*Tegelasteks olid ülikud või jumalad. vahel.
*Barokk ooperis oli väga tähtsaks osaks muusika VARIATSIOONI vorm(A1,A2,A3,A4…)
kuid sisu võtakse üks viis ja hakatakse seda
ei omanud ültse tähtsust(tekst polnud oluline) järjest muutma .
*Barokk ooperi eripäraks oli ballet. SONAADI vorm – 1.Sissejuhatus,
ROKOKOO - 2.Ekspositsioon, 3.Töötlus(repriis),
*Sai alguse Prantusmaalt. 4. Coda (saba).
*Muusikas kujundas Rokokoo nooruslikkust, **********************************
peenust, graatsilisust, mänglevust. *Itaalia tähtsus muusikas vähenes,
(rokokoo on barokki vastand). Prantsusmaa sai tähtsamaks.
*Rokokoo muusikas oli rohkesti meloodia * Barok ooper kadus – Põhiliseks sai
kaunistusi , koomiline ooper.
ning selles imiteeriti linnulaulu. * OOPER: taastas C.W.Cluck
* Ooperites mutus tähtsaks selle sisu,
kostüümid, lavakujundus ja muusika
allutati tekstile ja sündmustiku
mõttele.
* Balletti kasutati äärmiselt vähe.
*Tekkis uus ooper PÄÄSTMISOOPER
(kus peategelane hakkab juba
surema kuid siis keegi tuleb ja
päästab ta ära.)

KRISTOPH WILLIBALD GLUCK (1714 – 1787)

OLI OOPERI REFORMAATOR!
Ta kirjutas üle 100 ooperi neist 6 olid reformatsioni ooperid .
Reformatsioon seisnes:
*Ooper peab olema muusikaline draama .
*Avamäng peab olema ettevalmistuseks ooperile ja peegeldama sisu.
*Ooper peab väljendama tundeid ja olema emotsonaalne.
*Sündmustik peab olema dramaatiliselt pingestatud.
*Ooper peab olema muusikaline draama kus on seos nii sõna kui muusika vahel.
Kõige tuntuim reformiooper: ” Orpheus ja Euridyke”
Franze Joseph Haydn ( 1732 – 1809)
*Ta on Austria helilooja .
Ta on sümfoonilse muusika isa.
*Tema muusika oli rõõmsameelne ja särav
Looming:
Ta on kirjutanu 180 sümfooniat(“Kana sümfoonia”, “Karu sümfoonia”, “Üllatus sümfoonia “Kella sümfoonia”, “Lahkumis sümfoonia”)
15 kammerteost,
30 ooperit
oratooriumid “Loomine”(räägib maailma loomisest)
“ Aastaajad ”( Räägib talupojatöödest erinevatel aasta aegadel )
Wolfgang Amadeus Mozart (1756 – 1791)
Mozart oli geenius , keda sünnib tuhane aasta kohta vaid üks.
*Ta ol silma paistev komponist
*Ta suutis kuuldud lood veatult peast ette mängida, ning kui ta kirjutas noote ei teinud ta ühtegi parandust .
*Mozart oli väga naiivne ja edev inimene, ta ei uskunud, et maailma ültse võiks eksisteerida kurjus, ta oli terve oma elu agu üks suur laps.
Mozardi looming haarab kõiki zanreid ning need teevad inimesed rõõmsaks.
Looming:
Mozart lõi oma 35 eluaasta jooksul kokku 700 – 800 teost

Üle 20 ooper(“ Haaremi rööv”, “Figaro pulm”, “Teatri Direktor ”, “Cosi fan tutte ”, “Don Giovanni ”, “Võluflööt”)
49 sümfooniat
10 kantaati
üle 50 vaimuliku teose
40 süidi tüüp teost orkestrile
üle 50 väiksema orkestri pala.
50 orkestriga kooripilile(klaverile)
50 ins.teost kammer ansamblile
ligi 50 teost soolopillile klaveri saatel
(hulk sonate, sonatiine ja instrumental teoseid)
Ludvig van Beethoven (1770 – 1827)
Tal oli kohutav lapsepõlv mis möödus vägivallatsejast isa käe all(kes oli veel ka alkohoolik). kes sundis poissi harjutama ja teoseid looma nii päeval kui ööl. Beethoveni isa tahtis, et tema poeg oleks nagu Mozart. Mozart oli terveoma elu üksildane ningta ei meeldinud ka eriti naistele. Beethoven põdes teve oma elu igasuguseid higusi ning lõpks jäi ta ka kurdiks. Suhelda aga oli vaja seega ta võtis kasutusele kirjavihikud.
Looming:
Tal on 9 tähtsamat sümfooniat
3-s sümfoonia – “Eroika”( kangelas sümfoonia)
Ta pühendas selle sümfoonia Napoleonile, sest toimus suur Prantsuse revolutsioon , ning Napoleon kukutas kuninga võimu.

5-s sümfoonia – “ Saatuse Sümfoonia”
Beethooven vihkas jumalat oma elusaatuse pärast seepärast panigi sellise nime sümf.

6-s sümfoonia – Karjase sümfoonia
9-s sümfoonia - “Koori sümfoonia”
“Rõõmu sümfoonia”
“Euroopaliidu hümn”
Avamängud:
*Prometheus
*Leonore
*Egmont
* Coriolanus
TEOSED:
*Muusika lavateostele
*Tantsud orkestrile
*Teosed solistile: klaverikontserdid
*Teosed kammeransamblitele
*Kaveri teosed
*Sonaadid: “Pateetiline sonaat ”
“Appasionaata” (kirglik)
“Kuupaistesonaat”(rahva pandud nimi)
*Ooper: “Fidelio”( Leonore 4-jas avamäng on Fidelio avamäng)
*Missad: “Pidulik missa”
*Oratooriumid: “Kristus õlimäel”
* Kaanonid
*Laulud klaverisaatega.
*Aariad