Romantism (0)

Romantism
Romantism on kujutava kunsti suund, mis tekkis 19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani. Selle algmeid leidus juba 18. sajandi eelromantismis ja sentimentalismis. Kunstis tugineb romantism samadele sotsiaalsetele ja esteetilistele alustele , millele teisteski kunstiliikides. Romantismile on iseloomulik ajaloo, eriti keskaja ainestik. Samuti on süžee pärit legendidest, saagadest ja kirjandusteostest. Kunstivool annab kunstiteostele erilise kõrgendatud emotsionaalse värvingu ning tõstab esile tunded.
Romantism sai alguse eeskätt Saksamaalt ja Inglismaalt ning levis kiiresti ka väljapoole Lääne-Euroopat. Romantism taotles isiku- ja loominguvabadust ning seadis esikohale kunstniku ainulaadse maailmanägemise, rõhutas tundeelu tähtsust, kujutatava erakordsust ning väärtustas rahvaloomingut.
Taaselustus vahepeal unarusse jäänud maastikumaal , õitsele puhkes ajaloomaal , paljud kunstnikud võtsid oma tööde ainestiku romantilistest kirjandusteostest. Romantismile olid eelkäijaiks saksa ja inglise maastikumaal.
Looduses peituvat salapära ja hetkeliselt mööduvaid meeleolusid väljendasid inglased John Constable (1776-1857) ja William Turneri (1775-1851).
Tihedamalt kui mujal oli romantism Prantsusmaal seotud poliitiliste sündmustega ning peegeldas kunstnike pettumust oma kaasajas . Prantsuse romantismi esikteoseks on noorelt surnud maalija Theodore Gericault (1791-1824) “ Meduse 'i parv ”. See kujutab merehädalisi hukkunud laevalt nimega “Meduse”.Seda maali iseloomustab rahutu ülesehitus ning ärev, pingeline meeleolu.
Romantismi tähtsaim esindaja oli prantslane Eugene Delacroix (1798-1863). Tema noorpõlveteos, kreeklaste vabadusvõitluse aineline “ Chiose veresaun” .1830. aastal, kui taas revolutsioonilaine üle Prantsusmaa veeres, tähistas Delacroix seda suure revolutsiooni ülistava maaliga “Vabadus viib rahva barrikaadidele”. Delacroix kasutas kõigis oma töödes värve erilise vabadusega. Tihti kasutas ta puhtaid värve, kartmata kõrvuti panna erksaid toone. Tema värvikasutus sai hiljem eeskujuks paljudele 19. sajandi lõpupoole maalijatele.
Skulptuuris ei loodud kuigi palju kõrgetasemelisi romantilisi teoseid. Üks romantismi skulptoritest oli prantslane Francois Rude (1784-1855). Tema sõdalastega reljeef Pariisi Tähe võidukaarel “ Marseljees ” väljendab revolutsioonilist paatost.
Romantiline suhtumine minevikku , eriti keskaega , jõudis tollal ka arhitektuuri. Inglismaalt sai alguse gootika jäljendamine. See suund ehituses, neogootika , oli küll peen, kuid samas keskaegsete kindluste juurest mehaaniliselt üle võetud tornikesed ja sakilised laskeavad katuseservades olid kaotanud oma mõtte, tsemendist valatud kaunistused ei suutnud võistelda keskaegsete kiviraidurite hingestatud loominguga.
Annika Suup 12.A