ELEKTROTEHNIKAS VAJALIKUD PÕHIMÕISTED (1)

ELEKTROTEHNIKAS VAJALIKUD PÕHIMÕISTED

1. LOODUSTEADUSLIK-TEHNILISI PÕHIMÕISTEID
Mateeria objektiivne reaalsus, see tähendab kõik, mis on olemas sõltumata inimese mõttemaailmast ja võib selles peegelduda.
Kõik olemasolev on materiaalne: kogu maailm koosneb mitmesuguses vormis esinevast liikuvast ja muutuvast mateeriast , mis on igavene ja hävimatu.
Aine üks mateeria liikidest, millest koosnevad kõik füüsikalised kehad.
Molekulaar- atomistliku teooria põhiseisukohad:

• molekul on aine väikseim osake, millel on selle aine keemilised omadused;
  
• molekulid koosnevad aatomitest;
  
• keemilistes reaktsioonides aatomid ei lagune;
  
• keemilistes reaktsioonides jaotuvad ümber aatomid - siirduvad lähteainest reaktsioonisaadustesse.
  

Aatom keemilise elemendi väikseim osake.
Aatom koosneb tuumast ja seda ümbritsevast elektronkattest.
Aatomituuma moodustavad positiivse laenguga prootonid ja elektrilaenguta neutronid .
Prootonid annavad tuumale positiivse laengu, nende arv võrdub elemendi järjenumbriga keemiliste elementide perioodilisussüsteemis.
Neutronite arv on massiarvu ja järjenumbri vahe.
Neutraalses aatomis on prootonite arv ühtlasi võrdne ümber tuuma liikuvate elektronide arvuga. Elektronide kihid moodustavad elektronkatte .
Andmeid elementaarosakestest:

• elektroni mass me = 9,1091 x 10-31 kg
  
• prootoni mass mp = 1,6725 x 10-27 kg
  
• neutroni mass mn = 1839 me
  
• elektroni laeng e = -1,6021 x 10-19 C
  
• prootoni laeng q = + e = 1,6021 x 10-19 C
  

Elementaarlaeng väikseim laeng.
Elementaarlaenguteks on prooton ija elektroni laengud.
Valentselektronid aatomi äärmisel elektronkihil paiknevad elektronid, mis võivad lisaenergia saamisel lahkuda tuuma mõju piirkonnast .
P
ositiivne ioon positiivse elektrilaenguga aatom, mis on kaotanud ühe või mitu valentselektroni.
Negatiivne ioon negatiivse elektrilaenguga aatom, millega on täiendavalt ühinenud elektrone.
Poolvaba elektron lisaenergia saamisel tuuma mõju piirkonnast lahkunud elektron , mis võib meelevaldselt liikuda , kuid ei saa väljuda aine pinnast.
Vaba elektron lisaenergia saamisel tuuma mõju piirkonnast lahkunud kõrgvaakumis elektron.
Laengukandjad elektronid, prootonid ja ioonid .
Elektrivool laengukandjate korrapärane suunatud liikumine.
Elektrivool ei ole otseselt vaadeldav, tema olemasolu avaldub mitmesugustes nähtustes soojusliku, keemilise, magnetilise ja mehaanilise toimena.
Elektrivoolu suund kokkuleppeline: positiivsete laengukandjate liikumise suund (plussilt miinusele);
tegelik: elektronide liikumise suund vaakumis (miinuselt plussile).
A
lalisvool elektrivool, mille suund ja voolutugevus ajas ei muutu.
P
ulseeriv alalisvool ühesuunaline muutuva voolutugevusega alalisvool.
V
ahelduvvool ajas muutuva suuruse ja suunaga elektrivool.
Vastavalt võimele juhtida elektrivoolu jaotatakse kõik ained elektrijuhtideks, isolaatoriteks ja pooljuhtideks.
Elektrijuht aine, misjuhib hästi elektrivoolu.
Head elektrijuhid on:

• metallid - elektronjuhtivus, kus laengukandjateks on elektronid;
  
• hapete, aluste ja soolade vesilahused - ioonjuhtivus, kus laengukandjateks on positiivsed ja negatiivsed ioonid;
  
• ioniseeritud gaasid - elektron- ja ioonjuhtivus, kus laengukandjateks on nii elektronid kui ka ioonid. Tähtsaimad elektrijuhid on metallid, eriti hõbe, vask ja alumiinium .
  

Isolaator ( dielektrik ) väga väikese elektrijuhtivusega aine, praktiliselt mittejuht.
Isolaatoriteks on: õhk, klaas, portselan , parafiin, kummi, õlijt.
Pooljuht aine, mille elektrijuhtivus muutub sõltuvalt tingimustest väga väikesest juhtivusest kuni hea juhtivuseni.
Pooljuhtidel esineb oma- ja lisandjuhtivus .
Pooljuhtide hulka kuuluvad: germaanium , räni, seleen, paljud keemilised ühendid ja enamik looduslikke mineraale.
3
ELEKTROTEHNIKA TEATMIK Kirjastus ILO
Raivo Pütsep 2003