Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Pärandkooslused ja nende kaitse (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Pärandkooslused ja nende kaitse #1 Pärandkooslused ja nende kaitse #2 Pärandkooslused ja nende kaitse #3 Pärandkooslused ja nende kaitse #4 Pärandkooslused ja nende kaitse #5 Pärandkooslused ja nende kaitse #6 Pärandkooslused ja nende kaitse #7 Pärandkooslused ja nende kaitse #8 Pärandkooslused ja nende kaitse #9 Pärandkooslused ja nende kaitse #10 Pärandkooslused ja nende kaitse #11 Pärandkooslused ja nende kaitse #12 Pärandkooslused ja nende kaitse #13
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-05-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tarvi Langus Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
16
doc

Pärandkooslused eksam

tasandamine. Oksad enamasti kütteks või põletati suvisel heinaajal. Vähem kivistes kohtades tähistati vaiadega kive, et heinaajal vikatit ei vigastaks. Millal algas Eestis ulatuslikum pärandkoosluste kadumine? Pärandkoosluste pindala hakkas aeglaselt vähenema 20. sajandi esimesel poolel seoses niitude ülesharimise ja kultuuristamisega. Niitude pindala vähenes oluliselt pärast II maailmasõda, mil sõjategevuse tõttu vähenes loomapidamine. Kui suurel pindalal levisid pärandkooslused 20. saj. algul? Pärandkoosluste pindala oli Eestis suurim 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul, mil see ulatus 1,8 miljoni hektarini. Millised on peamised põhjused pärandkoosluste kadumisel? 1940ndate lõpust algas kollektiviseerimine, mille käigus kolhoosnikud võisid eravalduses pidada väheseid loomi ja seetõttu vähenes ka vajadus heina teha. Ühismajandid kaotasid huvi väiksemaid niidualasid ja puisniite niita, kuna heina oli vaja rohkesti ja võimalikult vähese tööga

Bioloogia
thumbnail
6
doc

Pärandkooslused

Mis on pärandkooslused? Pärandkooslus (ka pool-looduslik kooslus) on niisugune biotsönoos, mis on looduslikust kooslusest kujunenud mõõduka inimmõju tulemusel. Pärandkooslused koosnevad pärismaisest elustikust (Vikipeedia, pärandkooslus). Pool-looduslikudeks kooslusteks nimetatakse põliseid inimtekkelisi koosluseid, eelkõige puisniidud, loopealsed (joonis 1), lamminiidud, rannaniidud, aga ka teised karja-ja heinamaad, kus inimõju on piiratud vaid niitmise ja karjatamisega. (Aavik, T. Pärandkooslused) Laiemas mõttes on pärandkooslusteks kõik majandatavad pärismaised kooslused

Keskkond
thumbnail
28
docx

Pärandkoosluste eksam

Mõisted Pärandkooslus - pärandkooslused ehk poollooduslikud kooslused on loomapidamise tagajärjel pika aja jooksul ümber kujunenud looduslikud kooslused, mida pole küntud vähemalt 50 ja pealtparandatud (väetatud, täiendavalt heinaseemet külitud) vähemalt 20 aastat. Nende püsimiseks on tarvilik mõõdukas inimmõju (iga-aastane niitmine, karjatamine ja puude-põõsaste valikraie). Nimetatakse ka looduslikeks rohumaadeks. Kõikjal metsavööndis, kus on peetud loomi, on pärandkooslused tavalised. Looduslik kooslus - looduslik kooslus on niisugune biotsönoos, mille väljakujunemisel pole inimese kujundav mõju olnud märkimisväärne. Looduslikud kooslused koosnevad pärismaisest elustikust. Kui looduslikku kooslust majandatakse, võib sellest kujuneda pool-looduslik kooslus ehk pärandkooslus. Kui looduslik kooslus asendada, on tegu tehiskooslusega. Näiteks primaarsed niidud (meil väike osa rannaniite ja ilmselt ka

Pärandkooslused
thumbnail
35
doc

Pärandkoosluste loomastik

(pärandkultuuri objekte) ja tükikesi (traditsioonilist maakasutust).' (Väike pärandkultuuri käsiraamat Tarang L 2009, Tartu:Eesti Loodusfoto 152) Loomastik pärandkooslustel on küllaltki mitmekesine, eriti arvukas on lindude liigiline koosseis, eriti rannaniitudel (Matsalu rahvuspark) ja ka putukate koosseis, kellest paljusid liike mujal Eestis ei kohta. 3 Putukad pärandkooslustel Sajandeid ühtemoodi majandatud pärandkooslused on eriline ja asendamatu elupaik paljudele putukaliikidele. Mõned pärandkooslusi asustavad üutukarühmad , näiteks päevaliblikad, sihktiivalised, ning mõned mardikalised, on viimastel aastakümnetel pälvinud ökoloogide ja looduskaitsebioloogide suuremat tähelepanu. Seda põhjustab niidukoosluste suhteline lihtsus ja käsitavus katselises uurimistöös ning loomulikult ka nende ainulaadsete elupaikade kiire kadumine.

Pärandkooslused
thumbnail
12
docx

Karjatamise mõju taimekooslustele: Luhad, rannaniidud, aruniidud

Eri liiki kariloomad eelistavad erinevaid taimi. Sellest sõltub niidu taimede püsivus ja levik. Mõned liigid on suuremas ohus kui teised. Taimekoosluste olukorda saab mõjutada erineva karjatamiskoormuse, karjatamisliikide ning erinevate loomadega. Soovitav on karjatada eri koduloomi üheskoos või vaheldumisi. See annab rohukamarale ühtlasema koormuse, võimaldab kasutada sööta ratsionaalsemalt ning ühtlasi säilib looduse mitmekesisus. Kasutatud allikad 1) Kukk T, Sammul M jt. 2004. Pärandkooslused Õpik-käsiraamat. Pärandkoosluste kaitse ühing, Tartu, lk. 107 2)http://www.pikk.ee/balticdeal/upload/Editor/Baltic%20Deal/Ettekanded/Veefoorum %202012/Karjatamisviisid.pdf (28.01.2014) 3) http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/rohumaaviljelus/karjatamise- viisid#.UugMj_0Zs1A (28.01.2014) 4) POOL-LOODUSLIKUD KOOSLUSED JA NENDE MAJANDAMISE ÜLDISED POHIMOTTED,Kadri Paomees, Keskkonnaamet, Hiiu-Lääne-Saare regioon, 2008 http://www.balticseaportal

Pärandkooslused
thumbnail
19
doc

Eesti taimkate ja taimestik kordamine

roostikuks või kõrkjastikuks. pool-looduslik kooslus (pärandkooslus) püsib ühesuguse kestva inimmõju tingimustes, kusjuures inimmõju piirdub peamiselt saagi koristamisega (niitmine, 2 karjatamine jms.). Erinevalt kultuurkooslustest on pool-looduslik kooslus ümber kujundatud varasemast looduslikust kooslusest, kusjuures hulk varasema koosluse liike säilib. · Pärandkooslused (teaduslik samatähenduslik termin pool-looduslikud kooslused) on inimese ümberkujundatud looduslikud kooslused, mis sellisena püsivad mõõduka inimmõju (niitmine, karjatamine) tingimustes. Niitmine, valikraie, ekstensiivne karjatamine, kulupõletus on koosluse muutmise looduslähedased viisid, mis ei vii valdava osa liikide väljalangemisele nagu kamara ümberkündmine, mulla teisaldamine, tugev väetamine või mürgitamine

Bioloogia
thumbnail
26
pdf

Eesti looduskaitse

Arne Ader, Urmas Tartes Eesti looduskaitse Keskkonnaamet 2010 Sisukord Looduskaitse ajalugu Eestis . ...................................................................................................................................................................... 4 Looduskaitseseadus . ....................................................................................................................................................................................................8 Kaitstavad loodusobjektid . .........................................

Keskkonna ja loodusõpetus
thumbnail
8
doc

Pärnumaa Porfoolio

Mõnusaks rahulikuks puhkamiseks on loodud sobivaid telkimis- ja lõkkekohti. NEDRAMA PUISNIIT JA ÕPPERADA Nedrema puisniit on üks Eesti ja kogu Euroopa suurimatest. 1998 alustatud taastamistööde tulemusena on niidu niidetava ala suurus kasvanud ligi 100 hektarini. Nedrema puisniidul saad jalutada õpperajal, nautida looduse ilu ja liigirikkust ning näha paljusid kaitsealuseid taimi. Hea teada! Puisniidud on inimtekkelised, aastasadade jooksul kujunenud liigirikkad pärandkooslused, neis hõredates pargitaolistes puistutes tehti heina ja karjatati loomi, korjati ravimtaimi, marju ja seeni. 20. saj põllumajanduse intensiivistumine on Põhja-Euroopas laialt levinud puisniitude hävimise peapõhjus. SOOMAA RAHVUSPARK Rahvuspark moodustati 1993.aastal puutumata rabade, liigirikaste luhtade, puisniitude ja eripalgeliste metsade kaitseks. Soomaa mitmekesine loodus, omapärane rippsilla ja ühepuulootsiku kultuur ning viis aastaaega on muutnud selle paiga populaarseks

Maaturism




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun