Otsustuste A, E, I, O vahel on nelja liiki suhteid. Mis on liitotsustused? Liitotsustused moodustatakse lihtotsustustest, ühendades need omavahel loogiliste seostega. Õige mõtlemise seadused - Samasuse seadus (iga mõiste või väide peab ühe arutluse kestel jääma samaseks). - Vasturääkivusi välistav seadus (otsustus a ei saa olla üheaegselt ühes ja samas suhtes tõene ja väär). - Välistatud kolmanda seadus (kahest otsustusest A ja A, millest üks eitab seda, mida teine jaatab, on üks tingimata tõene). - Küllalduse aluse seadus (igat väidet tuleb põhjendada mingi teise väitega, mille tõesus on kontrollitud). Mis on järeldus? Järeldus on mõtlemise loogiline vorm, mille tulemusena ühest või mitmest meile tuntud ja teatud mõttes seotud otsustusest saadakse uus otsustus, mis sisaldab endas uut teadmist. Nt: Kõik inimesed on surelikud. Sokrates on inimene Sokrates on surelik
2. Vasturääkivuse reegel. Vasturääkivust keelav (välistav) reegel (principium contradictionis) ehk harjumuspäraselt ja lühidalt - vasturääkivuse reegel sätestab, et kahest 3 Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2003 vasturääkivast otsustusest, ühes ja samas suhtes ühel ja samal ajal, võib kehtiv olla ainult üks. Reegel tähendab, et üheaegselt ei saa kehtivad olla mingi otsustus ja selle eitus, ehk formaliseerituna: (B &B). Seega, ei ole üheaegselt kehtivad järgmised kategoorilised otsustused: Antud S on P (A) ja Antud S ei ole P (E); Ükski S ei ole P (E) ja Kõik S on P (A); Kõik S on P (A) ja Mõni S ei ole P (O); Ükski S ei ole P (E) ja Mõni S on P (I).
Õige vastus! Küsimus 3 Epikuros arvas, et surma pole tarvis karta, sest Vali üks: a. me ei puutu surmaga kunagi kokku. Õige vastus! Epikuros väitis: "Kui oleme meie, siis pole veel surma; kui on aga surm, siis pole enam meid." b. me ei kao jäljetult, sest hing on surematu c. meie eksistents pärast surma pole millegi poolest halvem elust siinilmas. Küsimus 4 Kas otsustamisel (seisukoha võtmisel) ja hingerahul on skeptikute arvates mingi seos? Vali üks: a. Otsustusest hoidumise teel saavutatakse hingerahu. Õige vastus! b. Seisukoha võtmisega mingis küsimuses kaasneb hingerahu. c. Otsustamisel ja hingerahul ei ole seost. Küsimus 5 Epikuros leidis, et mitte iga naudingut ei ole arukas valida, sest Vali üks: a. mõnele naudingule võib järgneda suurem kannatus. Õige vastus! b. mõni nauding on labane. c. mõni nauding ei ole taskukohane. Küsimus 6 Milliste väidetega nõustuksid stoikud?
Üsna suurt tähelepanu olen pööranud just Vana-Kreeka filosoofilise koolkonna rajajale, kelleks oli Pyrrhon Elisest. Pyrrhon oli esimene filosoof, kes võttis skeptitsismi oma filosoofia kesksseks põhimõtteks ja tänu kellele hakkasid ka teised filosoofid skeptitsismist rohkem huvituma. Pyrrhonist on nii mõndagi huvitavat kirjutanud ka Diogenes Laertios, kes oli Vana-Kreeka filosoofide biograaf ehk eluloode kirjutaja. Lõpetuseks olen välja toonud troobid. Oma otsustusest hoidumist asjade loomuse kohta argumenteerisid skeptikud nn troopidena. 1. SKEPTITSISMIST ÜLDISELT Skeptitsism on vaade, mille kohaselt meil võib olla küll arvukalt uskumusi, kuid tegelikult teame väga vähe ning kindlasti vähem, kui tavaliselt arvame teadvat. Skeptitsismi peetakse ka mõtteviisiks, mis seab kahtluse alla mingi valdkonna õpetused ja teooriad. Lisaks Vana-Kreeka skeptikute koolkonna liikmetele leiab skeptitsismi ka mujal.
ole mädad. Tema aga mõtles abstraktselt ja sidus kõik kokku selle neiu lihtsa arvamusega. Minu arust on see abstraktse mõtlemise teine poolus, kus inimesed seovad asjasse mitte-puutuvad asjad selle esialgse teoga ja enamasti teevad selle teo maha kasutades seda infot, kuigi see esialgne tegu ja mineviku/oleviku faktid, mis seal kokku seotakse ei puutu hetkel üldse kokku, ehk on tühised. Minu arusaam otsustusest on see, et kuna mõtlemine tähendab meile tunduvate kujutluste ühendamist teadmises, siis see sama ühendamine, mida me teeme, ongi otsustus. Seda selle tõttu, et me teeme nende kujutluste abil mingi järelduse, mis ongi otsustus millegi kohta. Siit jõuan ka mina järeldusele, et mõtlemine ongi põhimõtteliselt otsuste tegemine ehk millegi määratlemine.
juhile lisatasu määramisel. Samuti annab nõukoda eelneva seisukoha kohtute aastaeelarvete kujundamise ning muutmise põhimõtete kohta, arvamuse Riigikohtu kohtuniku vabale kohale kandideerivate isikute kohta ja arutab Riigikohtu esimehe või justiitsministri algatusel välja käidud teisi, seaduses otseselt sätestamata küsimusi. Kohtute haldamise nõukoja eksisteerimise vajaduse tingib asjaolu, et õigusmõistmise süsteemis oluliste otsuste vastuvõtmine ei tohiks oleneda vaid ühe isiku otsustusest ja äranägemisest. Seda kontrollfunktsiooni täidabki kohtute haldamise nõukoda omapoolse seaduses sätestatud tegevusega. Kohtute haldamise nõukoda on ühest küljest õigussüsteemi välistest jõududest sõltumatu sisemine mõjur, kes teisest küljest piirab oma tegevusega otsustajate absoluutset sõltumatust. Sõltumatus on välja toodud ka ProkS §1, mis sätestab, et prokuratuur on oma seadusest
suunatusele esemele. Viimane peab olema iseloomustatud mitte ainult noeetilisest (akt), vaid ka noemaatilisest küljest: noeemi struktuuris vaadeldakse eset teatud tähenduslikus rakursis (sisu) ja asi kui niisugune — x, mis esineb teadvuse jaoks kui puhus esemeline miski. Otsustuse, kahtluse, hinnangu, vastuvõtu aktid. Akti kvaliteet — teatud aktide liigi üldine iseloom: ettekujutus erineb kvalitatiivselt otsustusest, otsustus soovist jne. Väide 2*2= 4 ja Ibsen on realismi looja tänapäeva dramaturgias on ühe kvaliteediga (mõlemad on väited). Määrab ära, kuidas ese intenteeritakse. Mateeria — väljendab konkreetset esemelist suhet. Ühesugused mateeriad ei saa kunagi anda erinevat esemelist suhet; samal ajal kui erinevad mateeriad võivad anda sama esemelise suhte /vrd Frege/ — kujutulus võrdkülgsest kolmnurgast ja võrdnurksest kolmnurgast.Kvaliteet ja mateeria on
sõnalise vormi; Jätma kõik meelde; esitada seda mõjusalt. Formaalloogika seadus Formaalloogiliste seaduste eripära seineb selles, et need on seotud mõtlemise õigsusega. Samasuse seadus- ühte mõistet ei või arutluse käigus asetada teisega. Sõna tähendus peab olema üks ja sama. A on A Vasturääkivust välistav seadus- Ükski otsus ei saa olla üheaegselt tõene ja väär. Välistatud kolmanda seadus- kahest otsustusest, millest 1 eitab midagi ja teine jaatab, peab üks olema tõene. Küllaldase aluse seadus-ühte väidet tuleb põhjendada teise väitega, mida saab kontrollida. Kohtus on kas väide üldteada (päike tõuseb) või tõene. TEINE LOENG Mõiste Kas aegunud nõue tähendab, et nõuet pole? Need ei ole sünonüümid. Mis on religioon? Usund
MÕISTED A priori- kogemuse eelne tõene teadmine Absoluut- lõplik reaalsus kui üks ja ainus kõikehõlmav printsiip, kõikainus Agent- subjekt, mis otsustab, valib või tegutseb Agnostitsism- suhtumine, mis väldib nii uskumist kui ka uskumatust, jaatust kui ka eitust, hoidudes otsustusest. Analüüs- viis taotleda millegi sügavamt mõistmist seda osadeks jagades Analüütiline filosoofia- filosoofiline vool, mis näeb eesmärki mõistete, väidete, meetodite, argumentide ja teooriate selgitamises hoolika analüüsi teel. Analüütiline väide- väike, mille tõesuse või vääruse saab kindlaks teha väite enda analüüsimisega. Antinoomia-võrdväärsetest eeldustest tulenevad vastuolulised järeldused. Antropomoftsism- inimese omaduste omastamine, millegi mitteinimlikule, nt
selliste reeglite hulgas on kesksel kohal just argument. Kohtulike vaidluste- ja kõnede puhul on argumenteerimisoskus väga oluline, kuigi lõplikult ja ümberlükkamatult ei saa tõestada ühtki väidet. Argument on kindla struktuuriga piisavalt põhjendatud korrektne seisukoht. Argumenteerimine on väite tõestamise viis. Tõestamise eesmärgiks on väidet toetada, näidata väite paikapidavust. Tõestamine on mõtlemise loogiline vorm, mille tulemusena ühest või mitmest meile tuntud otsustusest saadakse uus otsustus e järeldus. Argumenteerimine ehk tõestamine on ajas kulgev protsess. Kuidas jõuda väitelt järelduseni? Argumenteerimise struktuur on järgmine: · esitatakse väide; · väidet selgitatakse, sõnastatakse eeldus, mis on tõestamise lähtepunkt; · väidet toetatakse tõestusmaterjalidega; · jõutakse järelduseni. 9 4.2. Kõneleja maine Kõneleja maine on väga oluline
Diadohhide riikide ja hiljem Rooma impeeriumi kõrgemal seismisele rahvuslikest erinevustest vastas nende teostumatu unistus maailmariigist. Kolmas suur Aristotelese järgne filosoofiasuund on skeptitsism. Mõnd aega oli see valdav ka Platoni akadeemias. Kuigi skeptikute (peamised esindajad Pyrrhon, Arkesilaos, Karneades ja Ainesidemos) tõestusviisid ei ühtinud, oli neil ühine põhiseisukoht: tõene tunnetus on võimatu, seepärast peab inimene hoiduma igasugusest otsustusest. Kui ollakse sunnitud tegutsema, siis piisab tõenäosuse, tavade ja harjumuste järgimisest. Sellise otsustustest hoidumise (epoche) ihaldusväärne eesmärk on apaatia ja ataraksia. Seega kummutasid skeptikud põhimõtteliselt Sokratese ajast alates üldiselt tunnustatud väite, et ülima hüve ja vooruse saavutamise eeltingimus on tunnetus. Peale eespool mainitud filosoofiakoolkondade, mis kõik mõneti arenesid, ja
Kuidas võim toimib? Võim ei ole miski, mida saab omandada: Võimu rakendatakse lugematutes punktides liikuvate ja ebavõrdsete suhete kaudu. A sunnib B-d tegema midagi mida too ei taha. Võim tuleb altpoolt( ei ole binaarset opositsiooni domineerijate ja domineeritavate vahel) Võimusuhted on kavatsuslikud ja mittesubjektiivsed. Kus on võim, seal on ka vastupanu, mis ei asu kunagi väljaspool võimu. Võim ei tulene üksikisiku valikust või otsustusest. SUBJEKT Samal ajal nii allutatu kui ka tegutseja. Võimusuhe eeldab, et seda, kelle üle võimu teostatakse, tunnustatakse kui teatud määral vaba subjekti. Seksuaalsuse ajalugu: Eetika subjekti eneseloome võimalusena: suhe enesesse, mis ei sõltu teadmisest/võimust. Vana Kreekast avastab seksuaalsusega seotud subjekti, kes võrreldes Kristlusest leitava seksuaalsuse subjektiga suhtub selllesse teisiti. Vana Kreeka subjekt keskendub naudingule
märge (märke) üks dokumendirekvisiite. liik õigusakte. Jõudsin otsusele, et ei Kinnitus-, kooskõlastus-, saabumismärge sõida. Valitsuse otsus, kohtuotsus märgend liigile osutav lühend, eeskätt otsustus otsustamine; loogikas: üks sõnastikus. Stiili-, erialamärgend mõtlemisvorme. Maitseotsustus (= maitse märkus lühike (kirjalik või suuline) järgi otsustamine). Kahest üksteisele arvamusavaldus; nõrk noomitus; lisandus vasturääkivast otsustusest peab üks olema millelegi, lühike selgitus. Järelmärkus, väär allmärkus ehk joonealune märkus määrama ette kirjutama; kindlaks tegema, pitsat pitseri löömise vahend. Pitsatit välja selgitama; ette nähtud olema. Seadus hoitakse raudkapis määrab, et .. Määras tähtede järgi pitser pitsatijäljend. Dokumendil on ilmakaared. Need sõnad polnud määratud rahandusministeeriumi pitser sinule määratlema defineerima
valikuid, mis omakorda sunnib meid asjade üle otsuseid langetama, meeldigu see meile või mitte. Kuivõrd lõplik tõde on meile kättesaamatu, peame oma hinnangud andma parima äratundmise järgi ja vastavalt oludele mis oleks võimatu, kui suhtuksime kõigisse alternatiividesse võrdse skeptitsismiga. Niisiis saab meie skeptitsism olla Hume'i järgi vaid osaline. 4 SKEPTITSISMI KÕNEKUJUNDID EHK TROOBID Oma otsustusest hoidumist asjade loomuse kohta argumenteerisid skeptikud niinimetatud troopidena ehk kõnekujunditena. Troope sõnastas esimesena Ainesidemos, kes oli filosoof- skeptik, kes kuulus tolleaegsesse Platoni Akadeemiasse. Selles peatükis toob autor välja ja kirjeldab kümmet troopi. Esimene troop Erinevad elusolendid tajuvad maailma erinevalt. See tähendab, et mis ühtedele meeldib, võib teistele ebameeldiv olla. Näiteks sead eelistavad pori puhtale veele
Ohutuse arendamine seondub lähedalt tootmise haldamise, töö ja äri arendamisega. Kui röögitakse ohutuse juhtimisest, siis mõeldakse samu arendusvõimalusi, mida kasutatakse organisatsiooni juhtimisel üldiselt: inimese, töö, tootmisprotsessi ja keskkonna vahelised mõjud. See tähendab, et toodangu arendamisel, tootmise planeerimisel, turustamisel, kvaliteedi tagamisel, seadmete konstrueerimisel ja muretsemisel on ohutusküsimused alati osa otsustusest. Ohutuse juhtimissüsteem on osa ettevõtte juhtimissüsteemist. (2, lk 184) Ohutustegevust tuleb küll eraldi vaadelda muust juhtimistegevusest sel juhul, kui ohutustegevuse taset tahetakse tästa uuele tasandile. Siis tulevad need tootmistegevuse alad, mis selgemini taset mõjutavad, paremini esile ja neid on kergem arendada. 11 Ohutustegevuse edukas haldamine nõuab organisatsiooni, kes on võimeline jälgima, millised
Kaks juhtumit: a) ühe kehtivuse korral teine ei kehti, ja vastupidi, ühe mittekehtivuse korral kehtib teine. Seega, kui A kehtib, siis O ei kehti, või - kui O ei kehti, siis kehtib A, ja teisiti: kui A ei kehti, siis kehtib O, ehk kui O kehtib, siis A ei kehti. Analoogiline arutlus toimib ka teise vasturääkivate otsustuste paari (E & I) puhul. Näiteks, Mõni inimene ei ole aus - kehtib, siis Kõik inimesed on ausad - ei kehti. b) kui kahest vasturääkivast otsustusest üldine on määramatu, siis on määramatu ka osaline. Vastupidiselt ei ole võimalik järeldada. Asi selline: arutlus toimub ühesuunaliselt seetõttu, et ainult üldise otsustuse kohta saamegi fikseerida selle määramatust (vt. vastupidised otsustused) ja osalise otsustuse määramatus on sellest tulenev, mitte vastupidi. Näide: Kõik inimesed on kümnevarbalised - otsustuse tõeväärtus on määramatu, sest Ükski inimene ei ole
Kurjuse olemasolu maailmas tõestab, et maailm ei ole mõistuspärane -- ei Kurjuse olemasolu maailmas annab inimesele võimaluse karastuda eluraskustes -- ja 21st of March 17:58 matis Stoikute arvates on vabadus >> a. võimalik vaid siis, kui inimene on piisavalt tark, tahtes vaid seda, mis on kooskõlas saatusega. b. illusioon. c. võimalik vaid siis, kui inimesel on piisavalt jõudu oma tahtmisi ellu viia. 21st of March 17:58 matis Skeptikute arvates saavutame otsustusest hoidudes hingerahu, sest a. siis teame täpselt, mida tahame ja mida tegema peame. >> b. siis ei pea me midagi heaks ega halvaks ning pole oluline, mis juhtub. c. siis ei vaeva me oma pead mõtlemisega. Kas otsustamisel (seisukoha võtmisel) ja hingerahul on skeptikute arvates mingi seos? 21st of March 17:59 matis Kas otsustamisel (seisukoha võtmisel) ja hingerahul on skeptikute arvates mingi seos? >> a. Otsustusest hoidumise teel saavutatakse hingerahu. b
Kurjuse olemasolu maailmas tõestab, et maailm ei ole mõistuspärane -- ei Kurjuse olemasolu maailmas annab inimesele võimaluse karastuda eluraskustes -- ja 21st of March 17:58 matis Stoikute arvates on vabadus >> a. võimalik vaid siis, kui inimene on piisavalt tark, tahtes >>vaid seda, mis on kooskõlas saatusega. b. illusioon. c. võimalik vaid siis, kui inimesel on piisavalt jõudu oma tahtmisi ellu viia. 21st of March 17:58 matis Skeptikute arvates saavutame otsustusest hoidudes hingerahu, sest a. siis teame täpselt, mida tahame ja mida tegema peame. >> b. siis ei pea me midagi heaks ega halvaks ning pole oluline, mis >>juhtub. c. siis ei vaeva me oma pead mõtlemisega. Kas otsustamisel (seisukoha võtmisel) ja hingerahul on skeptikute arvates mingi seos? 21st of March 17:59 matis Kas otsustamisel (seisukoha võtmisel) ja hingerahul on skeptikute arvates mingi seos? >> a. Otsustusest hoidumise teel saavutatakse hingerahu. b
Kurjuse olemasolu maailmas tõestab, et maailm ei ole mõistuspärane -- ei Kurjuse olemasolu maailmas annab inimesele võimaluse karastuda eluraskustes -- ja 21st of March 17:58 matis Stoikute arvates on vabadus >> a. võimalik vaid siis, kui inimene on piisavalt tark, tahtes >>vaid seda, mis on kooskõlas saatusega. b. illusioon. c. võimalik vaid siis, kui inimesel on piisavalt jõudu oma tahtmisi ellu viia. 21st of March 17:58 matis Skeptikute arvates saavutame otsustusest hoidudes hingerahu, sest a. siis teame täpselt, mida tahame ja mida tegema peame. >> b. siis ei pea me midagi heaks ega halvaks ning pole oluline, mis >>juhtub. c. siis ei vaeva me oma pead mõtlemisega. Kas otsustamisel (seisukoha võtmisel) ja hingerahul on skeptikute arvates mingi seos? 21st of March 17:59 matis Kas otsustamisel (seisukoha võtmisel) ja hingerahul on skeptikute arvates mingi seos? >> a. Otsustusest hoidumise teel saavutatakse hingerahu. b
· kannatus (valu) neutraalne · tarkus hea · rikkus neutraalne Skeptikute arvates tuleb hingerahu saavutamiseks · leppida tegeliku olukorraga. Ei, see pole skeptikute seisukoht. Stoikud ehk arvasid nii. · hoiduda pidamast midagi heaks/halvaks, väärtuslikuks/väärtusetuks jne. · loobuda püüdlustest, mis käivad üle jõu. Skeptikute arvates saavutame otsustusest hoidudes hingerahu, sest · siis teame täpselt, mida tahame ja mida tegema peame. · siis ei pea me midagi heaks ega halvaks ning pole oluline, mis juhtub. · siis ei vaeva me oma pead mõtlemisega. Kas otsustamisel (seisukoha võtmisel) ja hingerahul on skeptikute arvates mingi seos? · Otsustusest hoidumise teel saavutatakse hingerahu. · Otsustamisel ja hingerahul ei ole seost. · Seisukoha võtmisega mingis küsimuses kaasneb hingerahu.
Mõlemad saavad ! ! olla tõesed, kuid mitte väärad. Üldjaatav ja osajaatav ning üldeitav ja osaeitavad lähevad “üksteise sisse”. Toimub subordinatsioon. ! 3/14 10. ARUTLUS JA JÄRELDUS. DEDUKTSIOON, INDUKTSIOON JA ANALOOGIA- ARUTLUS. Arutlus kui mõtlemise vorm on protsess, mille käigus lähtutakse mingist otsustusest või otsustuse hulgast ning neile ja mingitele reeglitele tuginedes jõutakse uue otsustuseni. - Arutlus on kehtiv siis ja ainult siis, kui tõeste eelduste puhul on tõene järeldus ning on loogika seisukohalt seaduspärane. - Arutlus on mittekehtiv (ei ole kehtiv) siis, kui pole paratamatu, et tõestest eeldustest saame tõese järelduse. - Arutlus on korrektne ainult sellisel juhul, kui ta on kehtiv (vt üleelmist punkti) ja tema eeldused ja järeldus on tõesed väited.
Mõlemad saavad ! ! olla tõesed, kuid mitte väärad. Üldjaatav ja osajaatav ning üldeitav ja osaeitavad lähevad "üksteise sisse". Toimub subordinatsioon. ! 3/14 10. ARUTLUS JA JÄRELDUS. DEDUKTSIOON, INDUKTSIOON JA ANALOOGIA- ARUTLUS. Arutlus kui mõtlemise vorm on protsess, mille käigus lähtutakse mingist otsustusest või otsustuse hulgast ning neile ja mingitele reeglitele tuginedes jõutakse uue otsustuseni. - Arutlus on kehtiv siis ja ainult siis, kui tõeste eelduste puhul on tõene järeldus ning on loogika seisukohalt seaduspärane. - Arutlus on mittekehtiv (ei ole kehtiv) siis, kui pole paratamatu, et tõestest eeldustest saame tõese järelduse. - Arutlus on korrektne ainult sellisel juhul, kui ta on kehtiv (vt üleelmist punkti) ja tema eeldused ja järeldus on tõesed väited.
kui lihtsalt hoiakuväljendused. Moraaliotsustused on universaalsed ettekirjutised. Eetikaväited on üldised (universaalsed) eeskirjad (lad prae-scriptio =ettekirjutamine). See on preskriptiiv-mittekognitivism. 22. Kas moraal on suhteline või on moraalinormid objektiivsed ja moraal universaalne? Kes otsustab, mis on tõene ja väär? Moraaliprintsiibid pole absoluutsed ja nad sõltuvad sotsiaalsest grupist ning individuaalsest otsustusest. Neid võib teatud kontekstides rikkuda ja moraaliprintsiipe võivad teatud kontekstides üles kaaluda teised moraalireeglid. Väidetakse, et pole mingeid absoluutseid või objektiivseid moraalistandardeid, mis oleksid kõikidele inimestele kõikidel aegadel siduvad. See, kas teatud teguviis on indiviidi jaoks õige või mitte, sõltub ühiskonnast, kuhu indiviid kuulub, või on relatiivne selle ühiskonna suhtes. Moraalireeglid sarnanevad mängureeglitega, erinevad loodusseadustest. Nad pole
S+ a P- ? 4. Termin mis on eelduses täismahus (piiritlemata mahus) peaksid olema ka tuletises. Lühem variant: termini maht ei muutu. M+a P- S+e M+ -------- S+e P- 5. Kahest eitavast eeldusest ei saa tuletist Õpetaja Ilmar Lilleorg Maria Sillandi RP 121-T 6. Kui üks eeldus on eitav on tuletis eitav. 7. Kahest osalisest otsustusest ei saa tuletist. 8. Kui üks eeldus on osaline, on tuletis osaline Süllogismi moodus Selleks nimetatakse kolmetähelist kombinatsiooni mis märgib süllogismi moodustavate otsustuste vorme. M+ a P- M- ; P- M+a P- S+ a M- S+ a M- P;M;M;S S+e M+ ----------- -------------- ---------- S+ a P- ? S+e P- AAA IAI AEE
Flowchart"): Protsess ( on vastastikku seotud mõjurite ja tegevuste koosmõju) Kuressaare G?mnaasium Uurimistöö koostamisest Andmed (protsessis vajalikud lähteandmed) Dokument (mida kasutatakse protsessis) Dokumendid Otsus/ valik (igast otsustusest peab väljuma vähemalt 2 suunda) Konnektor ( jätkukoht) Algus/ lõpp( igal protsessil peab olema algus ja lõpp) Voo suund Protsessi kirjeldamise sammud: 1) määratleda algus ja lõpp 2) määratleda protsessi sammud (tegevused, otsused) 3) koostada voodiagrammi kavand Algusesse 12. Näpunäiteid tekstitöötluseks Kommentaaride lisamine: arvutis koostatud tekstide täiendamiseks aga samuti ka märkuste
sotsiaalse reguleerimise süsteem. Õiguse idee koosneb: - Õiglusest- igaüks saab oma osa - õiguskindlusest ehk õiguslikust garanteeritusest- selge, kindel/ võetakse kasutusele leebemad tingimused. - eesmärgipärasusest- asjade muutmisest peab tulenema seaduse muutmine Õigus tekib siis, kui sotsiaalselt on tunnetatud vajadus muuta käitumine ettenähtavaks või tagada sotsiaalsed väärtused. Õigus tekib riigiorganite otsustusest. Õigus on otsus selle kohta, mis hea ja õiglasena peab kehtima. Õigusele on omane: - Normatiivsus - Ühiskondlikkus - Ajaloolisus - Kokkuleppelisus - Neutraalsus (+ eetiline neutralsus) Õiguse ülesanded Õigus on abstraktsioon, mis on inimeste poolt kasutusele võetud, et tagada kord. - Korrafunktsioon – õigus suunab inimeste käitumist, riigi tegevust ning tagab normide täitmise sunni kohaldamise võimalusega (KORD)
kendatavad ka uurimuslike tööde teostamisel. Voodiagrammi sümbolid on enimkasutatavatel programmidel menüüs “Autoshapes/ Flowchart”): Protsess ( on vastastikku seotud mõjurite ja tegevuste koosmõju) Andmed (protsessis vajalikud lähteandmed) Dokument (mida kasutatakse protsessis) Dokumendid Otsus/ valik (igast otsustusest peab väljuma vähemalt 2 suunda) Konnektor ( jätkukoht) Algus/ lõpp( igal protsessil peab olema algus ja lõpp) Voo suund Protsessi kirjeldamise sammud: 1) määratleda algus ja lõpp 2) määratleda protsessi sammud (tegevused, otsused) 3) koostada voodiagrammi kavand Algusesse 12. Näpunäiteid tekstitöötluseks
4. Õiguspärase korra sisseandmiseks ja säilitamiseks ühiskonnas on vajalik ka vägivald. 5. Loomulik õiguspärane kord on niisugune, kus üksikute subjektiivsed õigused on tasakaalustatud ega osutu üksteisele ohtlikuks. Sofistliku õigusfilosoofia (5. sajandi e. Kr.) loomuõiguslik sund allutas kriitikale riigis kehtiv õigus, kui positiivne õigus. Loomupärast õigust, physis, hakati nimetada loomuõiguseks ja selle vastandati inimeste otsustusest kehtestatud positiivne õigus, nomos [Luts 1997, lk 55]. Sofistide loomuõigusfilosoofia oli revolutsiooniline, suunatud olemasoleva positiivse õiguse muutmisele. Platoni ( 427-347 e. KR.) järgi on seadus inimese türanniks ja sunnib paljut loomuvastusi (Platon, Protagoras, 337). Alkidamas väitis, et Jumal on kõik inimesed loonud vabadena ega kedagi teinud sünni poolest orjaks. Sofistide kosmopoliitilises
seletada. Teiseks: millisest alusmõistest lähtudes tuleks Nietzsche filosoofiat kui tervikut interpreteerida (kui ta mõtlemine üldse on terviklik)? Probleem peitub selles, et Nietzsche on väitnud: "Ei leidu tõsiasju, vaid ainult interpretatsioonid", kuid samas ka: "Võimu tahe on olemise sisim olemus". Interpretatsiooni ja perspektivismi mõisteid rõhutades saame postmetafüüsilise, erinevust propageeriva Nietzsche, võimu tahte tähtsustamise korral aga metafüüsiku. Sellest otsustusest sõltuvalt saavad erineva varjundi ka teised mõisted, eelkõige üleinimene (Übermensch tähistab Nietzschel igal juhul inimese ületamist, seetõttu on eesti keeles käibiv üliinimene selge väärtõlge). 14 Teoses "Puuslikehämarus" nimetab Nietzsche ennast postuumseks inimeseks, väites: "Meid ei mõisteta kunagi ja siit ka meie autoriteet"
4 jäetakse hagi rahuldamata). Üldreeglina lasub tõendamiskohustus igal isikul, kes esitab konkreetses kohtuasjas nõudeid või vastuväiteid. Subsumeerimise olemus seisneb selles, et võrreldakse konkreetseid elulisi asjaolusid õigusnormis esitatud abstraktse faktilise koosseisuga. Süllogism on kaudne järeldus, deduktiivse järelduse vorm milles vähemalt kahest antud otsustusest paratamatult järeldub uus otsustus ja milles vähemalt üks antud otsustustest peab olema üldine. Süllogism ei ütle midagi väite õigsuse kohta, kuid see annab meile skeemi loogiliste järelduste tegemiseks kahe esitatud väite põhjal. Õigusliku otsuse põhjendamise nõue igaüks, kelle õiguseid riigivõimu teostamisega riivatakse, võib nõuda riive põhjuste teatavakstegemist, üksnes siis on ta võimeline riigiga kui võrdne võrdsega
Sellele järgneb järeldus, kas hüpotees oli õige või mitte. Korduvalt kinnitust leidnud hüpoteese nimetatakse seadusteks. Seadused moodustavad süsteeme - teooriaid, siit tulenevad uued probleemid ja kõik kordub. Konkreetne , üks inimene puutub tavaliselt kokku aga ikka probleemi, hüpoteesi, selle kontrolli ja järeldusega. Seda tegevuste ahelat nimetataksegi teaduse üldiseks meetodiks. Järeldus on mõtlemise vorm, mille tulemusena saadakse ühest või mitmest omavahel seotud otsustusest uus otsustus. Näiteks: Kõik laululinnud laulavad. Ööbik laulab. Järelikult on ööbik laululind. Järeldusi saab teha kahtviisi: üksikult nähtuselt üldisema suunas (induktsioon) ja üldisemalt nähtuselt üksiku suunas (deduktsioon). Võib ka öelda, et induktiivse lähenemise korral lähtutakse eksperimendist ja jõutakse teooriasse ning deduktiivse lähenemise korral lähtutakse teooriast ja jõutakse eksperimendini, mis peab kontrollima teooria õigsust.
eemaldamise ajal) palju väärtusi pideval ajaskaalal. See otsustusmuutuja on järelikult pidev muutuja. Otsustusmuutujad võivad niisiis olla nii diskreetsed kui ka pidevad. Nagu eespool öeldud, on otsustusmuutuja optimaalne väärtus see, mille puhul käitumisest saadav puhaskasu on maksimaalne. Otsese puhaskasu mõõtmine ei pruugi aga olla sugugi kerge ülesanne. Iga konkreetse otsustusmuutuja puhul tuleb uurijal kõigepealt selgusele jõuda, mis võiks olla otsustusest tuleneva puhaskasu sobivaks mõõduks ehk vääringuks (currency). Firma puhul oli selleks säästetud vara, kajakate puhul poegade ellujäämise tõenäosus. Toitumiskäitumise puhul kasutatakse vääringuna harilikult ajaühikus omandatud energia hulka. Puhaskasu puhul eeldatakse, et see on otseses seoses isendi fitnessiga ehk kohasusega, st puhaskasu kasvades suureneb ka fitness ja vastupidi. Vääring näitab harilikult vaid tegeliku puhaskasu ligikaudset hinnangut.
sunnitud langetama otsuse, mida ja kuidas edasi teha. Võtame vastu põhjendatud otsuse, kui see tugineb piisava põhjalikkusega läbiviidud arutlusest tuleneval järeldusel, põhjendamata otsuse, kui me vastava arutluse käigus ei jõudnud mingile rahuldavale järeldusele (Õppida mõtlema 2005). Järeldus Järeldus on mõtlemise loogiline vorm, mille tulemusena ühest või mitmest meile teatud ja tuntud mõttes otsustusest saadakse uus otsustus, mis sisaldab endas uut teadmist (Grauberg 1996: 56). Sõltuvalt meie käsutuses olevast ajast peame me oma arutluse kas ajutiselt või lõplikult katki jätma või mingi tulemuseni jõudma. Erinevate variantide, vastuste ja tulemuste põhjal jõuame mingile järeldusele. Kui see järeldus meid rahuldab, siis lõpetame arutluse selle proobleemi üle. Järeldus annab meile pildi mingist asjast, fikseerib mingi etapi arutlustes või jätab
tegevusharud. Alternatiivsete tegevuste korral tähistatakse hargnemist ja vajadusel ka hilisemat koondumist rombiga. Paralleelsete tegevuste korral tähistatakse hargnemist ja vajadusel ka hilisemat koondumist sünkroniseerimisjoone abil. Alternatiivsed tegevusharud Alternatiivsed tegevusharud – tegevusliin hargneb, protsessi konkreetne instants valib iga kord vaid ühe alternatiivse tegevusharu. Tegevusliini hargnemine algab otsustusest (ehk otsustusprotsessi tähistavast tegevusest) – millist tegevusharu valida. Otsustamise tegevusest väljuv nool viitab hargnemise algust tähistavale rombile. Hargnemise algust tähistavast rombist peab väljuma enam kui üks nool. Rombist väljuvatele M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 (hargnevatele) nooltele tuleb peale lisada tehtud otsus (otsustusalternatiiv, näites [Order Accepted]).
1_fl_vi-x L6 ARUTLUS (järeldamine) Arutlus (ik inference) kui mõtlemise vorm on protsess, mille käigus lähtutakse mingist otsustusest või otsustuse hulgast ning neile ja mingitele reeglitele tuginedes jõutakse uue otsustuseni. Arutluse ehk järeldamise tulemusena saadud otsustust nimetatakse järelduseks (ik conclusion) ehk tuletiseks ning lähteotsustusi eeldusteks (ik premises). Arutlus väljendub keeles lausete hulgana. Klassikalises loogikas käsitletakse arutlust kui propositsioonide hulka või ka kui väidete hulka. Üks neist on järeldus, ülejäänud on eeldused.
asjade loomuse kohta. Skeptikud arvasid, et väita võime julgelt ainult nähtumuste kohta, s.t selle kohta, millisena meile miski tundub. Näiteks: Mesi tundub mulle magus aga ma ei ütle, et mesi on oma loomuselt magus; See inimene tundub mulle maitselage olevat aga ma ei ütle, et see inimene ongi maitselage; Maailm tundub mulle nii keeruline aga ma ei ütle, et maailm ongi keeruline. Skeptik hoidub otsustamast selle kohta, millised on asjad tegelikult. Selline otsustusest hoidumine annab skeptikute arvates inimesele hingerahu ja häirimatuse (kr ataraxia). Tõesti, sellisel juhul on inimesel ju ükskõik, mis elus juhtub, sest ta on kindel: pole alust arvata, et see, mis juhtub, on rohkem halb kui hea. Sellisel inimesel pole tahtmistki elus midagi saavutada või omandada, sest miski pole rohkem hea kui halb ning sellest muutubki elu rahulikuks. Kokkuvõtvalt võime öelda, et skeptitsismi põhimõtteks on hoiduda
Kuigi ka need arusaamad ei ole samased, eeldavad keelekasutajad, et samade otsustuste kohta tekkinud mõistelised ettekujutused on nii lähedased, et neid saab käsitleda üheainsa kõigile suhtlejaile arusaadava abstraktse objektiga – kokkuleppelise mõtlemise vormiga – kokkuleppelise otsustusega ehk väitega. Tavaliselt ei tehta vahet isikliku ja kokkuleppelise otsustuse vahel. Edaspidi kasutame väljendi kokkuleppeline otsustus asemel väljendit väide ning kui jutt on isiklikust otsustusest, siis kasutame väljendit otsustus. Otsustus (judgement) on mõtlemise vorm, milles kõigile või mõnedele mõiste mahuga haaratud objektidele kas omistatakse mingi omadus või omistatakse mingi omaduse puudumine. D4.1.1. Propositsioon (proposition) on kommunikatsiooni vahendusel moodustunud kokkuleppeline abstraktne objekt, mis haarab üheks tervikuks suhtluspartnerite kujutlused samadest otsustustest, mis on tehtud samade objektide, nähtuste, suhete jm kohta.
Kuigi ka need arusaamad ei ole samased, eeldavad keelekasutajad, et samade otsustuste kohta tekkinud mõistelised ettekujutused on nii lähedased, et neid saab käsitleda üheainsa kõigile suhtlejaile arusaadava abstraktse objektiga kokkuleppelise mõtlemise vormiga kokkuleppelise otsustusega ehk väitega. Tavaliselt ei tehta vahet isikliku ja kokkuleppelise otsustuse vahel. Edaspidi kasutame väljendi kokkuleppeline otsustus asemel väljendit väide ning kui jutt on isiklikust otsustusest, siis kasutame väljendit otsustus. Otsustus (judgement) on mõtlemise vorm, milles kõigile või mõnedele mõiste mahuga haaratud objektidele kas omistatakse mingi omadus või omistatakse mingi omaduse puudumine. D4.1.1. Propositsioon (proposition) on kommunikatsiooni vahendusel moodustunud kokkuleppeline abstraktne objekt, mis haarab üheks tervikuks suhtluspartnerite kujutlused samadest otsustustest, mis on tehtud samade objektide, nähtuste, suhete jm kohta.
senikaua, kuni langeb ära nende alus või kuni neid muudetakse (Narits, 54,). Actus contrarius printsiibi kohaselt võib igat õigusakti tühistada või muuta see organ või isik, kellele õiguskord sellise võimaluse esimesena ette näeb (op cit). Iga õigusakt on õigusloome produkt, õigusloomes on kõige üldisemalt kolm staadiumi: algatus, arutamine ning otsustamine. Piiritleme seejuures õigusakti vastuvõtmise otsustusest järgneva jõustamismenetluse. Algatus, arutamine ning otsustamine (õigusakti vastuvõtmise otsustus ning järgnev jõustamismenetlus) kogumis moodustavad õigusega reguleeritud protsessi (menetluse), mida tähistatakse terminiga promulgeerimine. Õigusaktide kehtivust iseloomustavad faktorid on: 1) jõusolek ning õigusjõud; 2) aeg; 3) ruum; 4) isikute ring. P.1. Promulgeerimine, jõustamine ning jõustumine
6) kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, 7) prokuratuur on taotlenud kriminaalmenetluse lõpetamist ning 8) isik on sellega nõustunud. 12. Nende eelduste olemasolul võib kohus KrMS § 202 lg 2 alusel kaalutlusõigusest lähtuvalt panna süüdistatavale tema nõusolekul tähtajalisi kohustusi. Hoolimata kaalutlusruumist ei saa aga kohus neid kohustusi määrata kriminaalmenetluse lõpetamise otsustusest lahutatult ja kriminaalmenetluse otstarbekusega lõpetamiseks esitatud süüdistatava seisukohta ignoreerides. Tuleb arvestada, et süüdistatava nõusolekul talle mõne KrMS § 202 lg-s 2 sätestatud kohustuse määramisega muudetakse kriminaalmenetluse lõpetamise otsustus tingimuslikuks, sidudes selle vastava kohustuse täitmisega ning võimalusega kohustuse täitmata jätmisel kriminaalmenetlust KrMS § 202 lg 6 alusel uuendada
annaabi.ee 
