Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ostutehingute arvestus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tarnijate, käibemaks, konto, saldo, ettemaksed, võlad, saldoteatis, ostuarve, inventeerimine, võlgnevus, näidatud, tehingud, arved, tähtaega, dokumenteerimine, inventeerida, sisendkäibemaks, arvelduskonto, arvestust, tehinguid, tolliameti, ostutellimus, kaubaarve, saateleht, ettemaksuteatis, peatüki, soetatudlt, tooraine, arvestuseksfondidesse. Kõik see kokku moodustab ühtse finantsvara kogumi. Finantsvarade arvestamise juhised on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 3 Finantsinstrumendid. Rahaarveldustes kajastatakse ettevõtte raamatupidamises kõiki tehinguid, mida tehakse sularahas või arvelduskontolt ülekannetena, kaardimaksetena või mõnel muul võimalikul viisil. Rahaarveldused võib jagada kaheks: sularhaarveldused ja sularahata arveldused. Sularaha tehingud toimuvad konto Kassa kaudu. Sularahata tehingute kajastamiseks kasutatakse kontot Pank (Pangakonto, Arvelduskonto). Ettevõtte tegevusvaldkonnast sõltub sularahaga ja sularahata toimuvate tehingute osakaal. Ettevõttes võib avada mitu erinevat kassa kontot, kuna sularahaga arvlemise kohad võivad olla füüsiliselt erinevates kohtades. Pangatehingute kajastamiseks on eraldi kontod erinevates pankades avatud arvelduskontode kohta ning erinevates valuutades toimuvate arvelduste kohta. 2. Kassa.
varud ja nõuded ostjate vastu); - varasid, mida hoitakse eelkõige kauplemiseesmärgil (nt. kauplemiseesmärgil hoitavad finantsinvesteeringud); ja - varasid, mida tõenäoliselt suudetakse realiseerida lähema 12 kuu jooksul bilansipäevast (nt finantsinvesteeringud, mida plaanitakse ja tõenäoliselt suudetakse müüa 12 kuu jooksul). Lühiajaliste kohustistena kajastatakse järgnevaid kohustisi: - Kohustisi, mis eeldatavasti arveldatakse ettevõtte tavapärase äritsükli jooksul (nt. võlad tarnijatele); - kohustisi, mida hoitakse eelkõige kauplemiseesmärgil; - kohustisi, mille maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast (nt. lühiajalised laenud). 6 16. Kasumiaruannete skeemid Kasumiaruande skeemis 1 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude olemusest (nt. materjalikulud, tööjõukulud, amortisatsioonikulu). Skeemi 1 on üldjuhul lihtsam
Müügitehingute arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Tulu kajastamine 3 Debitoorse lühivõla arvestus 4 Dokumenteerimine 5 Ebatõenäolise laekumise arvestus 6 Müügiettemaksete arvestus 7 Inventeerimine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimisel: ·tead kuidas mõõdetakse ja kajastatakse tulu; ·tead millistele vormistusnõuetele peab vastama arve, mis on lihtsustatud arve ja millal seda saab esitada; ·tead müügitehingute kajastamise tingimusi; ·oskad koostada lausendeid müügitehingute kajastamiseks; ·tead ettemaksete puhul kasutatavaid dokumente; ·oskad koostada müügiettemakse kajastamise lausendeid; ·tead inventeerimise üldist korraldust. 2 Tulu kajastamine
tähtajalisuse printsiip ning omakapitali printsiip. 1.3.1 Aktivad Aktivad on ettevõtte varad reaalses väärtuses, mis osalevad majandustegevuses. Varad jagunevad käibevaraks ja põhivaraks. Käibevara raha ja raha ekvivalendid ning nõuded, mis muutuvad majandustegevuses rahaks. Põhivara vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema aja jooksul, tavaliselt üle ühe aasta. 1.3.2 Passivad Passivad on lühi- ja pikaajalised kohustused (võõrkapital) ja omakapital. Kohustus võlgnevus teisele osapoolele toimunud majandustegevuse eest, kohustus (võlg), mis on vaja tulevikus tasuda st. nõudmine aktivate vastu. Omakapital - algselt omanike poolt ettevõttesse paigutatud aktivate katteallikas, mis hakkab majandustegevuse tulemusena kasumi teenides suurenema ja kasumi korral vähenema. 1.4 Bilansi võrdused Üldistatud kujul võib bilansi põhiosa kujutada järgmise tabelina: AKTIVA (vara) PASSIVA (vara moodustumise allikad)
kauplemiseesmärgil hoitavad finantsinvesteeringud) * varasid, mida tõenäoliselt suudetakse realiseerida lähema 12 kuu jooksul bilansipäevast (nt finantsinvesteeringud, mida plaanitakse ja tõenäoliselt suudetakse müüa 12 kuu jooksul). Kõiki ülejäänud varasid kajastatakse põhivarana. Lühiajaliste kohustustena kajastatakse järgnevaid kohustusi: * kohustusi, mis eeldatavasti arveldatakse ettevõtte tavapärase äritsükli jooksul (nt. võlad tarnijatele) * kohustusi, mida hoitakse eelkõige kauplemiseesmärgil; * kohustusi, mille maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast (nt lühiajalised laenud). Kõiki muid kohustusi kajastatakse pikaajaliste kohustustena. Bilansi struktuur, bilansi põhivõrdused: Bilanss on kahekordse raamatupidamise ehk kirjendamise lähtealus. Ettevõtte bilansis kajastub tema majandustegevuse hetkeseis s.t. varade ja varade katteallikate jäägid ehk saldod kindlal ajahetkel s.t
....................................................................13 6.3. Materiaalse põhivara kulumi arvestus........................................................................... 13 6.4. Materiaalse põhivara remondi arvestus......................................................................... 14 6.5. Materiaalse põhivara müük ja likvideerimine................................................................14 6.6. Materiaalse põhivara inventeerimine.............................................................................15 6.7. Materiaalse põhivara hindamine....................................................................................15 7.LÜHIAJALISTE KOHUSTUSTE ARVESTUS...................................................................16 7.1. Lühiajalised laenukohustused........................................................................................16 7.2. Arveldused tarnijatega, ostureskontro....................
..............................................................................................6 2. NÕUETE ARVESTUS...........................................................................................................7 2.1 Nõuded ostjate vastu......................................................................................................... 7 2.2 Muud lühiajalised nõuded.............................................................................................8 2.3 Ettemaksed....................................................................................................................8 3. VARUDE ARVESTUS.......................................................................................................... 9 4. PÕHIVARADE ARVESTUS...............................................................................................10 4.1 Materiaalne põhivara...................................................................................................10 5
Arvesta töötajale makstav palk palgapäeval ja ettevõtte üldine kulu kokku. Koostada palgaarvestuse, riigimaksude ja kõigi raamatupidamislike tehingute kohta vastavad lausendid. Töötasu kanti üle palgapäeval töötaja pangakontole järgmise kuu algul. Koosta kontoskeem "Võlad töövõtjale" PALGAARVESTUS KONTOL " VÕLAD TÖÖVÕTJALE" Arveldusi töötasude kohta peetakse kontol "Võlad töövõtjatele" Tegemist on kohustuste- ja passiva tüüpi kontoga. Seega konto kreeditisse kirjendatakse arvestatud põhi- ja lisatasude summad. Konto deebetisse töötajatelt kinni peetud ja neile väljamakstud summad. D Võlad töövõtjale K 1) väljamakstud palk, Arvestatud palk, lisatasud jne. puhkusraha, 2) kinnipidamised töötasudelt lisatasud jne. K K
kauplemiseesmärgil hoitavad finantsinvesteeringud); ja _ _ varasid, mida tõenäoliselt suudetakse realiseerida lähema 12 kuu jooksul bilansipäevast (nt. finantsinvesteeringud, mida plaanitakse ja tõenäoliselt suudetakse müüa 12 kuu jooksul). Kõiki ülejäänud varasid kajastatakse põhivarana. Lühiajaliste kohustustena kajastatakse järgnevaid kohustusi: _ _ Kohustusi, mis eeldatavasti arveldatakse ettevõtte tavapärase äritsükli jooksul (nt. võlad tarnijatele); _ _ kohustusi, mida hoitakse eelkõige kauplemiseesmärgil; _ _ kohustusi, mille maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast (nt. lühiajalised laenud). Kõiki muid kohustusi kajastatakse pikaajaliste kohustustena. Laenu, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast, kajastatakse lühiajalise kohustusena, välja arvatud juhul, kui bilansipäeval on ettevõttel võimalik antud laenu kas pikendada või refinantseerida (nt
Kasutatavad dokumendid: orderid (kassa sissetuleku-, väljamineku order), pangaväljavõte, inventuuri leht. Valuuta arvestus: · Arvutatakse ümber operatsioonipäeval kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel · Arvestus toimub paralleelselt nii eurodes kui ka välisvaluutas · Bilansipäeval hinnatakse saldod Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel OSTJATE ARVESTUS Sünteetiline arvestus tähendab, et ettevõttes on kasutusel üks konto ,,ostjad" (On ebatäpne, ei saa aru, kes on ettevõttele võlgu ja kes maksnud on) Analüütilises arvestuses tuuakse välja eraldi konto iga ostja jaoks. (On vaja endale parema ülevaate tagamiseks, kui on palju ostjaid ja tarnijaid. Samuti kui on pikad maksetähtajad või tasumised osamaksetena) Müügitehingute kirjendid: D kassa,pank,ostjad K kulu D kassa,pank,ostjad K KM
-mitte kohustuslikud 1. nimetus ja number 2. kuupäev 3. tehingu sisu ja alus 4. tehingu arvnäitajad 5. tehingu teiste poolte nimed, asukoha aadressid 6. tehingu eest vastutava isiku allkiri 7. vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber 8. ettevõtte andmed (näide vihikus) Bilanss- raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase finantsseisundit. (vara, kohustusi ja omakapitali) Deebet- konto skeemil vasak pool, mis aktiva kontol suurendab, passiva kontol väljendab konto käivet põhjustades jäägi (saldo) muutuse. Raamatupidamise arvestuse põhimõtted. Ettevõtte majanduslikud lahendid ja nende tasakaal. Raamatupidamisarvestus- võimaldab üidevalt ja süstemaatiliselt kajastada ettevõtte varade liikumist. Nende moodustamis allikaid kulusid, tulusid, mis on seotud majanduslike tehingute ja protsessidega. Vahendeid vaadeldakse kahest seisukohast: 1
koostatud koguv või rühmitamisdokument. Koguvdokument registreeritakse algdokumendid nende koostamise järjekorras. Rühmitamisdokument rühmitatakse algdokumendid (samalaadsed dokumendid koondatakse) mingi tunnuse järgi. RAAMATUPIDAMISÕIENDID ehk MEMORIAALORDERID Memoriaalorder nr ....... Sissekanne.......... kuu 200X. a. Alus (viide dokumendile või Debiteeritav Krediteeritav Summa sissekande sisule) konto konto ............................................................................................ ............................................................................................ ............................................................................................ KOKKU "...."................... 200X. a. Lisa ...... lehel Raamatupidaja Memoriaalordereid ehk raamatupidamisõiendeid võib kasutada raamatupidamislausendite
....................................................................................10 6.4. RAAMATUPIDAMISREGISTRITE PIDAMINE.....................................................11 6.5. RAAMATUPIDAMISDOKUMENTIDE SÄILITAMINE...........................................11 6.6. AUTOMATISEERITUD ANDMETÖÖTLUSSÜSTEEM............................................11 6.7. VARADE ARVESTUS...................................................................................... 12 6.8. VARADE INVENTEERIMINE.............................................................................12 6.9. ARVELDUSTE ARVESTUS...............................................................................13 6.10. ARVELDUSTE INVENTEERIMINE.................................................................. 13 6.11. PUHKUSEKOHUSTUSE INVENTEERIMINE..................................................... 14 6.12. EBATÕENÄOLISELT LAEKUVATE JA LOOTUSETUTE NÕUETE ARVESTUS.....14 6.13. TULUDE ARVESTUS......
Kohustusi võiks nimetada ka kreditoorseks võlgnevuseks (kreditoorne tuleb sõnast kreedit ja tähendab tõlkes ta usaldab ehk antud ettevõtte on kohustatud teatud aja möödumisel tasuma kreeditorile teatud summa). Kohustused jagunevad: • lühiajalised kohustused. Lühiajalise kohustusena kajastatakse järgnevaid kohustusi: 1. kohustusi, mis eeldatavasti arveldatakse ettevõtte tavapärase äritsükli jooksul (näit. võlad tarnijatele); 2. kohustusi, mida hoitakse eelkõige kauplemiseesmärgil 3. selle maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast. Kõiki muid kohustusi kajastatakse pikaajaliste kohustustena. Lühiajalised kohustused on näiteks: lühiajalised laenud juriidilistelt kui ka füüsilistelt isikutelt, võlad tarnijatele, ostjatelt saadud ettemaksud, maksuvõlad, võlad töötajatele jne; • pikaajalised kohustused
Ettevõtte ostab sisse raamatupidamisteenust ettevõttelt Tulutee OÜ. Tuha Talu OÜ juhtkond koostab müügiarved, mille haldamiseks kasutatakse arvutiprogrammi Hansa World. Programmi võimalustest kasutatakse vaid teenust, mis lubab väljastada müügiarveid. Kui arved on koostatud, siis need saadetakse e-maili teel raamatupidamisteenust pakkuvasse ettevõttesse Tulutee OÜ, kus jätkub tavapärane müügiarvete kajastamine ning laekumiste registreerimine pangas ja ostuarvete kajastamine ning tarnijate ees olevate kohustuste tasumine panga kaudu. Ettevõtte raamatupidamisega tegeleb Tulutee OÜ üks vastutav isik. 3. Raamatupidamise dokumendikäive, koostamine ja säilitamine Kõike dokumentidega seotut reguleerivad ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjad, kust selgub, mis on raamatupidamises dokumendikäive, kuidas neid koostatakse ja säilitatakse. Majandustehingute dokumenteerimine Majandustehingute dokumenteermiseks on osaühingus kasutusel järgmised algdokumendid ja
4. tehingu arvnäitajad 5. tehingu teiste poolte nimed, asukoha aadressid 6. tehingu eest vastutava isiku allkiri 7. vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber 8. ettevõtte andmed (näide vihikus) Arvestusregister- veergudesse jagatud tabelid raamatute või žurnaalide kujul jooksva arvestuse pidamiseks kontode viisi. Bilanss- raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase finantsseisundit. (vara, kohustusi ja omakapitali) Deebet- konto skeemil vasak pool, mis aktiva kontol suurendab, passiva kontol väljendab konto käivet põhjustades jäägi (saldo) muutuse. EV hea raamatupidamisetava-rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamisseaduses (RPS), Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ) ning riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuded.
(kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. Arve esitaja: AS Ehitaja Registrikood: 11055068 Aadress: Muru 11, Tallinn 10115 KMKR nr: EE 11111111 Arveldusarve: 22 543 543 5454, Swedbank ARVE Nr.1 02. november 2012.a. Maksja: Varblane OÜ, Kaktuse 4, Tartu 55624 Artikkel Kogus Ühiku hind Käibemaks Summa 20001 Üldehitustööd 5 tundi 5 100 20 % 500,00 EUR Summa: 500,00 EUR Käibemaks: 100,00 EUR
ARVESTUSTE ALUSED 4-6 nädal BILANSI VÄLJAVÕTE Käibevara Raha- kassas olev raha kui ka pangakontode jäägid, välja arvatud pikaajalised deposiidid. Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Varud Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara RAHA JA LÜHIAJALISTE VÄÄRTPABERITE ARVESTUS Bilansikirjel Raha kajastatakse raamatupidamis-kohustuslase käsutuses olevat sularaha jääki kui ka raha seisu kõigil pangakontodel. Raha on maksevahend. Välisvaluuta pangakontod hinnatakse bilansipäeval ümber kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel.
allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. Raamatupidamise algdokumendile märgitakse ka moodulitunnus ja järjekorranumber: Kandele finantsmoodulis: F.aasta.järjekorranumber Kanne müügireskontros müügiarvele: ARVE.järjekorranumber Kanne müügireskontros laekumise kohta: LAEK.järjekorranumber Kanne ostureskontros ostuarve kohta: OST.järjekorranumber Kanne ostureskontros tasumise kohta: TAS.järjekorranumber Kanne logistikamoodulis lao mahakandmise kohta: LMK.järjekorranumber Kanne logistikamoodulis kauba lattuvõtmise kohta LS.järjekorranumber 10 2. KULUD Kulud kajastatakse kasumiaruande skeem 2 kohaselt. Kulud kajastatakse tekkepõhiselt ning see toimub järgmiste põhiliste kululiikide põhjal: Turustuskulud;
1.4). 1. KONTOPLAAN KOOS KONTODE SISU KIRJELDUSEGA Kontod jaotatakse kontoplaanis rühmadeks ning rühma tähistab kontokoodi esimene number: 1) aktiva kontod (varad); 2) passiva kontod ( kohustused, kapital); 3) äritulud põhitegevusest (so. Kaupade ja toodangu müügist saadav tulu); 4) muud äritulude kontod; 5) ärikulude kontod; 6) muud ärikulude kontod ( ka finantskulud); 7) tulude-; kulude koondkontod. Kontorühmad koosnevad kontoklassidest: konto klass 11- raha ja lühiajalised finantsinvesteeringud, konto klass 12 - ostjate lühiajaline debitoorne võlg, konto klass 18 - materiaalne põhivara, konto klass 22 - maksuarveldused riigiga (käibemaks, sotsiaalmaks, tulumaks jne.), konto klass 31- tulud toodangu müügist, konto klass 56 - büroo ja sidekulud, konto klass 61 - palk ja sellega seonduvad kulud jne (annaabi). Bilansi aktivakontod on kontod number 1-ga. Bilansi passivakontod on kontod nr. 2- ga
oleks ühiselt mõistetav kõigile asjaoludele omanikele, juhatusele, investoritele, võlausaldajatele, töötajatele, audiitoritele ja riiklikele struktuuridele. Referaat koosneb kümnest peatükist, milleks on üldsätted, kontoplaan, majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine, dokumentide käive ja säilitamine, tulude ja kulude kajastamine, varade arvestus, kohustuste arvestus, varade ja kohustuste inventeerimine, aruannete koostamise kord, sisekontrolli meetmete rakendamine. Käesolevast tööd võib veel leida sissejuhatuse, kokkuvõte nig kasutatud kirjanduse. Referaadi peamisteks kirjalikeks allikateks on Anu Allikvee teos ,,Raamatupidamise sise-eeskirjade koostamine", Evi Kikas ,,Raamatupidaja assistent I tase", Raamatupidamise Toimkonna juhendid ning paljud teised eralased autorid ja interneti kirjandus. 1 ÜLDSÄTTED 1.1 Eesmärk
Varude arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Mõisted 3 Varude esmane arvele võtmine ja edasine kajastamine bilansis 4 Varude arvestusmeetodid 5 Dokumentatsioon 6 Inventeerimine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead varude arvestamisega seotud mõisteid; ·oskad kajastada varusid bilansikirjetel; ·oskad arvutada varude soetusmaksumust; ·tead varude arvestuses kasutatavaid dokumente; ·tead perioodilise ja pideva varude arvestuse meetodeid ja nende erinevusi; ·oskad rakendada Eestis lubatuid varude arvestamise meetodeid; ·oskad koostada varude arvestusega kaasnevaid lausendeid; ·tead, kuidas inventeeritakse varusid. 2 Mõisted
amortisatsioonina või kohustiste tekkimisena, mille tulemusena omakapital väheneb, välja arvatud omakapitali arvel omanikele tehtud väljamaksed Kasum (kahjum) - raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Bilansiskeem LÜHIAJALISED KOHUSTISED* K Laenukohustised V KÄIBEVARAD* O Võlad ja saadud ettemaksed Raha H Eraldised* A Finantsinvesteeringud U Sihtfinantseerimine Nõuded ja tehtud ettemaksed S R Varud T PIKAAJALISED KOHUSTISED* Bioloogilised varad I Laenukohustised
käigus või hoitakse müügiks ja mida tõenäoliselt suudetakse müüa/kasutada lähema 12 kuu jooksul. Käibevara hulka kuuluvad: raha; lühiajalised finantsinvesteeringud ehk raha paigutus teise ettevõtte aktsiatesse lühemaks perioodiks kui üks aasta eesmärgiga teenida kasumit väärtpaberite müügist; lühiajalised nõuded, näiteks nõue ostjate vastu või ettemaksed tarnijatele kauba eest; varud, näiteks laos hoiustatud materjal, lõpetamata toodang, valmistoodang. Põhivara on kõik ülejäänud vara. Põhivarade hulka kuuluvad: pikaajalised finantsinvesteeringud ehk raha paigutus teise ettevõtte aktsiatesse pikemaks perioodiks kui üks aasta eesmärgiga teenida dividenditulu; kinnisvarainvesteeringud, need on ettevõttesse soetatud maa ja hooned, mida ei kasutata
hoitakse müügiks ja mida tõenäoliselt suudetakse müüa/kasutada lähema 12 kuu jooksul. Käibevara hulka kuuluvad: raha; lühiajalised finantsinvesteeringud ehk raha paigutus teise ettevõtte aktsiatesse lühemaks perioodiks kui üks aasta eesmärgiga teenida kasumit väärtpaberite müügist; lühiajalised nõuded, näiteks nõue ostjate vastu või ettemaksed tarnijatele kauba eest; varud, näiteks laos hoiustatud materjal, lõpetamata toodang, valmistoodang. Põhivara on kõik ülejäänud vara. Põhivarade hulka kuuluvad: pikaajalised finantsinvesteeringud ehk raha paigutus teise ettevõtte aktsiatesse pikemaks perioodiks kui üks aasta eesmärgiga teenida dividenditulu; kinnisvarainvesteeringud, need on ettevõttesse soetatud maa ja hooned, mida ei kasutata
põhiliselt müüki ja laekumisi, ostureskonto registritest kasutasin peamiselt ostuarved ja tasumised. Sele X Finants moodul Sele X Müügireskonto moodul Sele X Ostureskonto moodul PRAKTIKAÜLESANDED PRAKTIKAKOHAS Raamatupidamise sise-eeskirjad Ettevõtte Webshop Interior OÜ raamatupidamise sise-eeskiri on koostatud 01.juuni 2009. a, selle alusel toimub ettevõttes majandustehingute dokumenteerimine, kirjendamine, varade, kohustuste, tulude ja kulude inventeerimine, raamatupidamisregistrite pidamine ja aruannete esitamine. Ettevõtte sise-eeskiri on koostatud ettevõtte raamatupidaja poolt ning kinnitatud ainuomaniku poolt. Praktikal tutvusin ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjadega ning kontrollisin nende õigsust ja vastavust Raamatupidamise seaduse §11, sest igal ettevõttel peab olema raamatupidamise sise-eeskiri korrektne ja ajakohane
b) osatähtsuse järgi ostjatelt laekumata arvete lõppjäägist c) arvete maksetähtaegade meetodil. RTJ 3 järgi tuleb laekumata arved hinnata bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses, mis on üldjuhul võrdne nominaalväärtusega, miinus vajadusel tehtud allahindlused. Allahindlused kajastatakse eraldi kirjel Ebatõenäoliselt laekuvad arved s.o. nõuete väärtuste vähend allahindluste kajastamiseks. Selliseks arvestuseks on vajalik kontraaktiva konto avamine. Lubatud on ka nõude bilansikirje jääkväärtuse vähendamine. Ostjatelt laekumata nõudesummad tuleks hinnata individuaalselt s.o. iga arve laekumise tõenäosust tuleb käsitleda eraldi. Ebatõenäoliselt laekuvaks hindamise aluseks on näiteks järgmised asjaolud: 1) ostja ei vasta ettevõtte meeldetuletuskirjadele; maksetähtaegadest mittekinnipidamine; 2) ettevõte on esitanud ostja vastu hagiavalduse; 3) ostjale on väljakuulutatud pankrott või likvideerimine;
Ettevõtte tegevuseks määratud vara hindamisel tuleb lähtuda heast raamatupidamistavast. 3. Raamatupidamise dokumentide liigid, funktsioonid ja rekvisiidid. Kassa sissetuleku order kassasse sularaha sissetuleku vormistamise algdokument. Kassa väljamineku order raha väljamaksmise kassast dokument. Tsekiraamat dokument, mida annab pank ettevõttele sularaha saamiseks pangast. Kassaraamat seal registreeritakse kõik kassaorderid. Panga konto väljavõtte dokument kõikidest kokkulepitud ajavahemikul toimunud maksetehingutest. 4. Algdokumendi funktsioon ja rekvisiidid. Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid;
Täpne kauba, materjali, arvelduste arvestus, PV arvestus. Põhjalik arvestus. 13. Raamatupidamise sise- eeskirjad. Kes koostab, kinnitab. Mida peavad sisaldama (RP seadus). SE on ettevõtte enda poolt koostatud kord, miille alusel ettevõttes raamatupidamist korraldatakse. Koostab: raamatupidamise eest vastutav üksus. Kinnitab: juhatus. Sisaldab: kontoplaan koos sisu kirjeldusega, tehingute dokumennteerimine ja kirjendamine, tulude ja kulude kajastamine, inventeerimine, arvestuspõhimõtted 14. Kahekordse kirjendamise põhimõtted. Kirjendi nõuded. Mida tuleb arvestada kahekordse kirjendamise puhul. Selgitage kirjendi nõudeid oma praktikast lähtuvalt. Kirjend on üks rida registris, mõelge, mis peab seal kindlasti kirjas olema. Kahekordne kirjendamine-iga tehing kajastatakse vähemalt kahel vastastikku seotud kontol, vähemalt ühe konto deebetis ja vähemalt ühe konto kreeditis. 15. Registri nõuded
· majandusüksuse printiip · järjepidevus ja võrreldavus · Seos ettevõtlusega selgelt põhjendatud · Tehtud ettevõtlustulu teenimise eesmärgil · Vajalik ja kohane ettevõtluse säilitamiseks, arendamiseks Raamatupidamise siseeeskirjad · majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine · algdokumentide käive ja säilitamine · raamatupidamisregistrite pidamine · tulude ja kulude kajastamine kasumiaruande kirjetel, · varade ja kohustuste inventeerimine · raamatupidamiskohustuslase kasutatavad arvestuspõhimõtted ja informatsiooni esitusviis · aruannete koostamise kord · arvutitarkvara kasutamine raamatupidamises · raamatupidamise korraldamine ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid Raamatupidamise siseeeskiri · nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik · asutusespetsiifiline · Jooksvalt täiendatav ja parandatav
Kontod Kontodest üldiselt Aga nüüd peame rääkima veidike (kelle rõõmuks, kelle ehmatuseks) meile, raamatupidaja rollis olijatele, väga vajalikest numbrite kodudest ehk kontodest. Millise sisuseletuse sellele sõnale siis anda võiks? Kuulnud oleme igasugustest kontodest, kokkupuuteid on olnud suhteliselt vähestel, vist. See, et Sinu lemmikpanka laekus seni igakuiselt rõõmus rahanumber seniselt tööandjalt, see ei ole konto majandusarvestuse mõistes. See on ju arveldusarve, kuhu laekuvad sinule mõeldud summad ja isegi liialt tihti väljuvad veelgi suuremad summad (no kellel õnnestub teistpidi laekub palju, välja läheb vähe?). Aga arveldusarve liikumistest saaksid Sa konto majandusarvestuse mõistes koostada küll. Vajalikud elemendid on tal olemas. Konto tunnused Raamatupidamiskontol on oma iseloom ja tunnused, neid peab austama. · Kontol on kaks poolt, parem ja vasak pool (nagu bilansilgi).
(Garminder-Laur, 2001, lk 26). Kasumiaruande muud äritulud sisaldavad tulusid, mis on tekkinud ebaregulaarse äritegevuse tulemusel (RTJ 2, lisa 2): • kasum põhivara (materiaalse ja immateriaalse) müügist; • kasum kinnisvarainvesteeringute müügist; • kasum kinnisvarainvesteeringute väärtuse muutusest; • saadud trahvid ja viivised; • valuutakursimuutuste netokasum nõuetelt ostjate vastu ning kohustustelt tarnijate ees. 16 Ettevõttes tekivad tulud erinevate tehingute kaudu ning seoses sellega on tulude kajastamine ettevõttes olulise tähtsusega, kuna sellest sõltub omanike tulu. Oluline on eristada tulu tekkimist põhitegevusest ja kõrvaltegevusest. 1.3.2 Kulude kajastamine kasumiaruandes skeem 2 Ettevõte on kohustatud oma raamatupidamise sisekorraeeskirjas detailselt kirjeldama,
........................................................................19 4.1 Laenud......................................................................................................................... 20 4.2 Maksunõuded.............................................................................................................. 20 2 4.3 Võlad........................................................................................................................... 21 5. OMAKAPITALI ARVESTUS........................................................................21 5.1 Tulude ja kulude arvestus............................................................................................ 22 .............................................................................................................................23 6. ARUANDLUS...
annaabi.ee 
