Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Louis Armstrong referaat (0)

1 Hindamata
Punktid

Louis Armstrong
Referaat
Tallinn 2012
Sissejuhatus
Louis Armstrong oli USA dšässtrompetist ja laulja. Ta sündis 4. Augustil 1901 New Orelansis ja suri 6. Juulil 1971 New Yorkis . Teda peetase senini dšässilegendiks ja üheks kõige mõjukamaks artisitiks dšässi ajaloos. Tal oli kergesi äratuntav veidi trompetiheli meenutav hääl, mida ta kasutas lauldes improviseerimiseks. Talle meeldis mängides muuta meloodiat ja sõnu. Joonis 1 Louis Armstrong
Elulugu
Ta sündis vaeses peres, kes elas karmis linnaosas. Louis pidi raha teenima ajalehepoisina, et hoida oma ema eemale prostitutsioonist, kahjuks ei läinud see läbi. 11aastasena liitus ta poisterühmaga, kes laulisid tänaval, et raha saada. Louis töötas ka ühe Leedu juudi perekonna juures, kus ta tegi juhutöid. Selle pere juures nägi Louis, kuidas teisest usundist isikud neid taga kiusasid.
Tema korneti mängimis oskused arenesid ümber kasvatus koolis, kuhu ta saadeti 12aastaselt, sest ta oli Vanaasta õhtul relvaga tulistanud ( relv oli tema isa oma). Koolis sai ta võimaluse sealse bändiga linna peal esinemas käia ning sellega jäi ta juba teistele silma. 14aastasena vabanes ta koolist ning pidi peale seda jällegi ajalehepoisina raha teenima. Sellel aja ei omanud Louis veel ühtegi pilli, aga ta käis ikkagi klubides muusikat kuulamas. Tema mentoriks ja õpetajaks sai Joe Oliver, kes oli vaimustatud Louis´i annetest. Oliver kinkis Louisile ka korneti ja õpetas teda mängima. 1917ndaks aastaks oli Louis esinenud juba mitmetes baarides New Orelansis. Joonis 2 Fate Marable
1919. aastal liitus Armstrong Fate Marable bändiga, kes mängis Mississippi laevaliinidel. Sinna jäi ta kuni 1921. aastani, kui Joe Oliver kutsus Louisi oma bändi Chicagos . Armstrongi jaoks oli see unistuse täitumine. Ta liituski Creole Dšäss bändiga. Bändis mängides kohtus Louis Lillian Hardiniga, kes oli klaverist . 1924. aastal nad abiellusid. Lillian oli abitsioonikas ja intelligentne naine. Ta arvas , et Louis raiskab oma annet Oliveri bändis. Lõpuks läkski Louis New Yorki ja liitus Fletcher Hendersoni orkestriga, kus ta mängis 13 kuud. New Yorgi ajal tegi Armstrong mitmeid laule koos tuntud bluesi mängijatega.
1925. aastal kolis Armstrong tagasi Chigacosse, kus ta mängis oma naise bändis ja lisaks ka mitmes orkestris . Samal aastal salvestas ta ka esimesed laulud oma bändiga Hot Five . See oli esimene kord kui Armstrong salvestas lugusid oma nime all. Hot Five´i ja Hot Seven ´it peetakse senini absoluutseks dšässi klassikaks. Hot Five ei esinenud kunagi laval, aga jätkas salvestamisega kuni 1928. Armstrong oli saanud 1929. aastaks suureks staariks. Ta tuuritas USAs ringi oma sõuga „Hot Chocolates“. Lisaks esines ta vahel ka Luis Russelli orkestris. 1931. aasta juunis läks Armstrong tagasi New Orelansi, kus teda tervitati nagu kangelast. Kahjuks ilmnes ka rassismi probleeme, sest kohalik raadio keeldus reklaamimast Armstrongi heategevus kontserti.
1932. aastal läks Armstrong Inglismaale , kus tal läks väga hästi. Järgmised kolm aastat oli Armstrong kogu aeg reisil. Ta esines igalpool USAs, lisaks ka Hollandis, Rootsis, Norras, Taanis ja Inglismaal. 1935. aastal kolis ta tagasi USAsse ja palkas oma mänedžeriks Joe Glaseri, kellega Armstrong oli tutvunud Sunset Cafe ´s esinedes. Glaser osutus väga heaks mänedžeriks ja Armstrongile ka heaks sõbraks. Ta oli Armstrongi mänedžer kuni oma surmani (1969). Armstrong sai nüüd keskenduda ainult oma muusikale , jättes äripoole Glaseri hooleks. Tänu Glaserile sai Armstrong luua oma orkestri, mida ta nimetas Louis Armstrong ja tema orkester . Seal mängisid Luis Russelli orkestri muusikud . Järgmised kümme aastat tuuritas orkester USAs. Sellel ajal sai Armstrongist Ameerika tuntuim isik.
Neljakümnendatel hakkas rahva muusikamaitse muutuma. Enam ei tuntud eriti huvi suurte orkestrite vastu. Ka Louis Armstrongi orkester tundus olevat väsinud ja nende piletimüük vähenes. 1947. aastal saatis Glaser orkestri laiali ja asendas selle väikse grupiga, mis sai üheks kõige populaarsemaks bändiks dšässi ajaloos. Bändi nimi oli Louis Armstrong Allstars. Bändis toimus aastate jooksul küll palju muutusi, aga ikkagi oli see ülemaailmselt tuntud. Järgmised 20 aastat salvestastas bänd mitmeid lugusid ja tuuritas üle kogu maailma. Üks tuntuim lugu, mis lõi edetabelis ka the Beatlesi , oli "Hellow Dolly", mis loodi aastal 1963. 1968. aastal salvestati uus hitt "What a wonderful world". Joonis 3 Louis Armstrong Allstars
Armstrongi eluaastate lõpus pidi ta mitmel korral haiglat külastama, sest tema tervis polnud enam hea. Tema tervise pärast aeti laiali ka tema bänd. 1971. aastal 6. juulil suri Armstrong oma kodus New Yorgis südamerabandusse.
Hitid
„Stardust“
„When the saints go marching in“
Dream a little dream of me“
„Aint misbehaving“
„We have all the time in the world“
Kokkuvõte
Armstrongi mõju dšässi arengule on olnud päratult suur. Trompetimängijana oli tal anne meloodiliselt improviseerida lisaks oli tal eriline toon. Ta tõstis muusikaliselt lati kõrgele nendele, kes peale Armstrongi tulid.
Kasutatud materjalid
http://en.wikipedia.org/wiki/Louis_Armstrong
http://et.wikipedia.org/wiki/Louis_Armstrong
http://www.redhotjazz.com/louie.html
Louis Armstrong referaat #1 Louis Armstrong referaat #2 Louis Armstrong referaat #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-09-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor erics99 Õppematerjali autor
Louis Armstrong oli USA dšässtrompetist ja laulja. Ta sündis 4. Augustil 1901 New Orelansis ja suri 6. Juulil 1971 New Yorkis. Teda peetase senini dšässilegendiks ja üheks kõige mõjukamaks artisitiks dšässi ajaloos. Tal oli kergesi äratuntav veidi trompetiheli meenutav hääl, mida ta kasutas lauldes improviseerimiseks. Talle meeldis mängides muuta meloodiat ja sõnu

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Louis Armstrong
10
pdf

Louis Armstrong

Louis Armstrong Erinevaid jazz’i lugusid ja esitajaid kuulates, leidsin enda lemmik jazzmuusiku. Selleks on Louis Armstrong. Louis Armstrong Ta oli USA jazztrompetist ja laulja. Armstrong alustas trompeti- ja kornetivirtuoosina juba 1920. aastate algul. Louis Armstrong sündis 4. augustil 1901 New Orleansis, Louisianas ja suri 6. juulil 1971 Queens’is, New Yorgis. Armstrongi varajane elu Armstrong sündis New Orleansis vaeses peres. Isa William Armstrong jättis perekonna maha ja läks teise naise juurde, kui Louis oli veel laps. Ema Mary Albert jättis Louis' ja tema noorema õe Beatrice'i vanaema Josephine Armstrongi hoolde. 5-aastaselt naasis ta elama ema juurde. 11-aastaselt liitus Armstrong poistekvartetiga, kellega laulis tänavatel.

Jazzmuusika
Louis Armstrong
3
doc

Louis Armstrong

Louis Armstrong Referaat Mats Viisileht Elulugu Louis Armstrong oli esimene erilist tähtsust omav muusik-solist, kes kerkis esile koos jazzmuusikaga. Temast sai üks mõjuvõimsamaid muusikuid kogu muusika ajaloos. Trompetivirtuoosina alustas ta juba 1920ndate algul stuudiolindistusi koos oma ansamblitega Hot Five ja Hot Seven. Omades suurepärast improvisatsiooniannet, mis kantud rikkalikust kujutlusvõimest ja emotsionaalsest kõrglaengust, pani ta aluse tuleviku jazzmuusika kujunemisele.

Muusikaajalugu
Muusika
5
doc

Muusika

Tempo erinevustest tulenevad nimed: mamba, cha-cha. Neil on väikesed rütmierinevused. Arvestades minstrelite teatri suurt populaarsust, on loomulik, et varased jazzmuusikaud sealt mõndagi Brasiilia muusika (portugallased) ­ samba, bossanova üle võtsid. 2) Afro-prantsuse muusika b) Louis Armstrong (1901-1971) on Joe Oliveri tunnistanud oma noorpõlve-eeskujuks. apoleon müüs suured valdused inglastele maha kuldrahade eest. Mõned saared jäid nt. Aruba, kus on Püstoliga paugutamise pärast sattus ta parandusmajja, kus talle kornet pihku pisteti. Järgnes periood prantsuse keel. Prantslastel oli ooper ja operett. Ning ka seltskonnatantsu muusika (padespan, kadrill). Chocagos Joe Oliveri orkestris ja abiellumine sama orkestri pianisti Lil Hardiniga. Viimane õpetas

Muusika
JAZZMUUSIKA AJALUGU
30
docx

JAZZMUUSIKA AJALUGU

Kuid akordide lisamisega tugevdati 3 põhi astet. · Vastav dominantide liikumine annab vastava mazoori ja minoori vahelise tunnetuse. Nagu oleks duur aga lõpus on pigem minoor...?! 9 Mõned kriitikud nimetavad Bluesi kõige suuremaks mõjutajaks kogu muusikas üldse. Mis ei pruugi olla sugugi vale ega ülepaisutatud arvamus. Jazz võib õelda, et on saanud alguse Bluesist. Kui poleks olnud Bluesi, poleks meil Jimi Hendrix'it, Nirvana'I, Louis Armstrong'I Miles Davis't, Pink Floyd'I, James Brown'I, Frank Zappa't jne. See Nimekiri ei hakka kunagi lõppema. Jimi Hendrix oligi Blues ja Beatles, millest tuli hiljem Rock and Roll on tegelikult ju blues. Peale Ameerika kodusõda hakkasid mustad liikuma maalt linnadesse, et leida tööd. Orjus oli kaotatud, nüüd oli vaja leiba teenima hakata ja ise endaga läbi saada. Mamie Smith lindistas 1920 aastal plaadile esimese teadaoleva Bluesi, milleks sai ,,Crazy Blues". Seda lugu

Muusikaajalugu
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu
Portugali põhjalik referaat
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

Geograafia



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun