Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

SVING (0)

1 Hindamata
Punktid
SVING
Hanna-Marii Kaljas 
Svingi algus
See sai alguse 1930. aastatel New  Click to edit Master text styles
Yorgis.
Second level
Svingi kuldaeg kestis ligikaudu 10 

Third level
aastat (1935-1945)

Fourth level
Sving oli 1930. aastate valdav 

Fifth level
muusikastiil, sel ajal saavutas  jazz  
suurima kaubandusliku edu.
See oli ka esimene muusikastiil, 
mis levis ka Ameerikas 
väljapoole.
Svingi iseloom
Svingi võib iseloomustada 
kui “nelja löögi jazz’i”, sest 
Click to edit Master text styles
seal paigutuvad rõhud 
Second level
kõigile neljale löögile.

Third level
Svingil on  kiikuv  ja õõdsuv 

Fourth  level

Fifth level
rütmika.
Svingi  harmoonia  oli 
võrreldes varasema jazz’iga 
lihtsam, oli tunda enam 
euroopalikke sugemeid.
Bigbändid ja  pillid
Svingmuusikat esitavateks 
Svingis sulasid ühte kaks 
pillideks olid klarnet, 
tendentsi  – orkestraalne ja 
saksofon , trompet,  tromboon ,  solistlik. 
klaver , kontrabass ja 
Solisti pillitämber kõlas 
trummid
bigbänfi toetusel säravamaks 
Vajadus suuremate ja 
kui kunagi varem, seetõttu 
võimsamate kõlajõuga 
kerkis 1930. aastatel esile 
orkestrite  järgi kujunesid 
palju suurepäraseid 
svingiajastul välja täiesti uut 
instrumentaliste.
tüüpi jazz-koosseisud 
-Bigbändid
Benny  Goodman
Klarnetist Benny 
Click to edit Master text styles
Gloodmanile on omistatud 
Second level

Third level
austav svingikuninga  tiitel .

Fourth level
Oma  euroopaliku  jazz’i-

Fifth level
tõlitusega tegi Goodman 
svingimuusika 
võatuvõetavaks laiale 
kuulajaskonnale kes 
traditsioonilisse jazz’i 
suhtuks õkskõikselt või isegi 
vaenulikult .
Benny Goodman
Tema elegantne, 
fantaasiaküllane ja tehniliselt 
äärmise  piirini   viimistletud  
Click to edit Master text styles
mäng sai ideaaliks, mille 
Second level

poole on püüdnud  jazzi -
Third level

Fourth level
klarnetistide järgnevad 

Fifth level
põlvkonnad. 
1934. aastal asutas ta 
Chicagos 13-liikmelise 
orkestri mis sa kuulsaimaks 
Ameerikas
Muusikalised näited
Benny Godman Orchestra “ Sing , Sing, Sing” - https://
www.youtube.com/watch?v=3mJ4dpNal_k
Duke  Ellingon kuulus pianist  -  https://www.youtube.com/watch?v=qDQpZT3GhDg
Kasutatud materjalid
9. klass  muusika  õpik
www.youtube.com
Wikibeedia
TÄNAN KUULAMAST!

Document Outline

  • Slide 1
  • Svingi algus
  • Svingi iseloom
  • Bigbändid ja pillid
  • Benny Goodman
  • Benny Goodman
  • Muusikalised näited
  • Kasutatud materjalid
  • Slide 9
Vasakule Paremale
SVING #1 SVING #2 SVING #3 SVING #4 SVING #5 SVING #6 SVING #7 SVING #8 SVING #9
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-05-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor hannukas13 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Sving
2
doc

Sving

SVING Sving (ingl swing- õõtsuma, kiikuma) sai alguse 1930. aastatel New Yorgis, mis kujunes järgmiseks jazz-i pealinnaks pärast Chicagot. Svingi kuldaeg kestis ligikaudu 10aastat: 1935-1945. Sving oli 1930. aastate valdav muusikastiil, sel ajal saavutas jazz suurima kaubandusliku edu. Svingmuusika kõlas nii tantsusaalides, muusikalides, kinolinal kui ka raadios. Sving oli esimene jazz- muusika stiil, mis levis ka Ameerika Ühendriikidest väljapoole. Svingi võib iseloomustada kui ,,nelja löögi jazz'i", sest seal paigutuvad rõhud kõigile neljale löögile. Lisaaktsent 2. ja 4. löögil annab svingile erilise kiikuva ja õõtsuva rütmika. Svingi meloodiad olid ka originaallooming või arranzeeringud populaarsetest lauludest, näiteks bluusidest. Svingi harmoonia oli võrreldes varasema jazz'iga lihtsam, oli tunda enam euroopalikke sugemeid.

Muusika
Jazz - konspekt
12
docx

Jazz - konspekt

(trompet) Free jazz - 1960. loobuti impro traditsioonidest. - Puudub kindel vorm ja taktimõõt - Loobuti harmooniast, tugineti juhuslikele kooskõladele - Esituskoosseisud väiksed - Cecil Taylor, Ornette Coleman, John Coltrane Jazz rock - Tekkis 1969. aastal - Rock’n’rolli ja improvisatsioonilise jazzi sulam. - Aka fusion (sulamine). - Saavutas samasuguse populaarsuse nagu 1930. aastatel sving. - Saavutas kaubandusliku edu noorte seas. - Nii akustilised pillid kui ka süntesaator, elektriklaver, elektrikitarr, basskitarr jne - Rütmigrupp on suur ja sageli kasutati pille Aafrikast, Ladina - Ameerikast, Indiast jne - Rõhuasetus pigem üldisel kõlapildil kui üksikute muusikute omapära väljatoomisel. - Rohkem kasutati kollektiivset improvisatsiooni - Iseloomulik tunnus on basskitarri kasutamine meloodiapillina ja rõhutatud rütmimudelite

Muusikaajalugu
JAZZMUUSIKA AJALUGU
30
docx

JAZZMUUSIKA AJALUGU

20 · Suurenes solistide osakaal, kahanes kollektiivse improvisatsiooni osa, säilides vaid pala alguses ja lõpus. · Marsilik rütm asendus sujuvama rütmiga, mis hiljem sai aluseks svingile. Nimetada võib pianist Duke Ellingtoni (1899- 1974) ja Fletcher Hendersoni (1898- 1952) juhatusel tegutsenud orkestreid. Ellington oli ka kõigi aegade viljakamaid ja mõjukamaid jazziheliloojaid. Hendersoni arranzeeringud panid aluse suurte sving orkestrite repertuaarile. Ta jagas orkestri pilligruppideks ja lõi nende efektse vastandamisega täiesti uue orkestristiili. Tema orkestris mängis tenorsaksofoni Coleman Hawkins (1904- 1969) , tänu kellel sai "näuguvast" saksofonist tõsiseltvõetav soolopill. Selleks ajaks oli kogu moodne tantsumuusika omandanud jazziliku ilme. Jazzist sai tulus müügiartikkel. Seda kasutasid ära paljud orkestrijuhid eesotsas Paul Whitemaniga

Muusikaajalugu
Jazz muusika
14
doc

Jazz muusika

JAZZMUUSIKA AJALUGU MUUSIKAÕPETUSE KONSPEKT 8 KLASSILE ÕISMÄE HUMANITAARGÜMNAASIUM KOIDU ILMJÄRV SISUKORD 1. Sisukord lk. 2 2. Sissejuhatus jazzmuusikasse lk. 3 3. Jazzmuusika arengulugu lk. 4 4. Töölaulud lk. 6 5. Spirituaalid lk. 8 6. Blues lk. 9 7. Minstrelite etendused lk. 10 8. Ragtime (u. 1890) lk. 11 9. New Orleansi jazz (sajandivahetus) lk. 12 10. Dixieland (20 sajandi esikümme) lk. 14 11. Chicago jazz (kahekümnendad) lk. 15 12. Swing (kolmekümne

Muusika
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

......................... 22 2.2.3. Euroopa seosed nn rahvastikukatlaga New Orleansis. Džässi Euroopasse jõudmine ............................... 23 2.2.4. Seosed ja vastuolud süvamuusikaga ......................................................................................................... 25 2.2.5. Džässilik kõla- ja rütmimaailm ................................................................................................................. 28 2.2.6. Sving ja vorm............................................................................................................................................ 30 2.3. Džäss ja popkultuur ............................................................................................................................................ 32 2.4. Džäss Läänemere kallastel.................................................................................................................................. 34

Muusika ajalugu



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun