SVING Sving (ingl swing- õõtsuma, kiikuma) sai alguse 1930. aastatel New Yorgis, mis kujunes järgmiseks jazz-i pealinnaks pärast Chicagot. Svingi kuldaeg kestis ligikaudu 10aastat: 1935-1945. Sving oli 1930. aastate valdav muusikastiil, sel ajal saavutas jazz suurima kaubandusliku edu. Svingmuusika kõlas nii tantsusaalides, muusikalides, kinolinal kui ka raadios. Sving oli esimene jazz- muusika stiil, mis levis ka Ameerika Ühendriikidest väljapoole. Svingi võib iseloomustada kui ,,nelja löögi jazz'i", sest seal paigutuvad rõhud kõigile neljale löögile. Lisaaktsent 2. ja 4. löögil annab svingile erilise kiikuva ja õõtsuva rütmika. Svingi meloodiad olid ka originaallooming või arranzeeringud populaarsetest lauludest, näiteks bluusidest. Svingi harmoonia oli võrreldes varasema jazz'iga lihtsam, oli tunda enam euroopalikke sugemeid.
(trompet) Free jazz - 1960. loobuti impro traditsioonidest. - Puudub kindel vorm ja taktimõõt - Loobuti harmooniast, tugineti juhuslikele kooskõladele - Esituskoosseisud väiksed - Cecil Taylor, Ornette Coleman, John Coltrane Jazz rock - Tekkis 1969. aastal - Rock’n’rolli ja improvisatsioonilise jazzi sulam. - Aka fusion (sulamine). - Saavutas samasuguse populaarsuse nagu 1930. aastatel sving. - Saavutas kaubandusliku edu noorte seas. - Nii akustilised pillid kui ka süntesaator, elektriklaver, elektrikitarr, basskitarr jne - Rütmigrupp on suur ja sageli kasutati pille Aafrikast, Ladina - Ameerikast, Indiast jne - Rõhuasetus pigem üldisel kõlapildil kui üksikute muusikute omapära väljatoomisel. - Rohkem kasutati kollektiivset improvisatsiooni - Iseloomulik tunnus on basskitarri kasutamine meloodiapillina ja rõhutatud rütmimudelite
20 · Suurenes solistide osakaal, kahanes kollektiivse improvisatsiooni osa, säilides vaid pala alguses ja lõpus. · Marsilik rütm asendus sujuvama rütmiga, mis hiljem sai aluseks svingile. Nimetada võib pianist Duke Ellingtoni (1899- 1974) ja Fletcher Hendersoni (1898- 1952) juhatusel tegutsenud orkestreid. Ellington oli ka kõigi aegade viljakamaid ja mõjukamaid jazziheliloojaid. Hendersoni arranzeeringud panid aluse suurte sving orkestrite repertuaarile. Ta jagas orkestri pilligruppideks ja lõi nende efektse vastandamisega täiesti uue orkestristiili. Tema orkestris mängis tenorsaksofoni Coleman Hawkins (1904- 1969) , tänu kellel sai "näuguvast" saksofonist tõsiseltvõetav soolopill. Selleks ajaks oli kogu moodne tantsumuusika omandanud jazziliku ilme. Jazzist sai tulus müügiartikkel. Seda kasutasid ära paljud orkestrijuhid eesotsas Paul Whitemaniga
JAZZMUUSIKA AJALUGU MUUSIKAÕPETUSE KONSPEKT 8 KLASSILE ÕISMÄE HUMANITAARGÜMNAASIUM KOIDU ILMJÄRV SISUKORD 1. Sisukord lk. 2 2. Sissejuhatus jazzmuusikasse lk. 3 3. Jazzmuusika arengulugu lk. 4 4. Töölaulud lk. 6 5. Spirituaalid lk. 8 6. Blues lk. 9 7. Minstrelite etendused lk. 10 8. Ragtime (u. 1890) lk. 11 9. New Orleansi jazz (sajandivahetus) lk. 12 10. Dixieland (20 sajandi esikümme) lk. 14 11. Chicago jazz (kahekümnendad) lk. 15 12. Swing (kolmekümne
......................... 22 2.2.3. Euroopa seosed nn rahvastikukatlaga New Orleansis. Džässi Euroopasse jõudmine ............................... 23 2.2.4. Seosed ja vastuolud süvamuusikaga ......................................................................................................... 25 2.2.5. Džässilik kõla- ja rütmimaailm ................................................................................................................. 28 2.2.6. Sving ja vorm............................................................................................................................................ 30 2.3. Džäss ja popkultuur ............................................................................................................................................ 32 2.4. Džäss Läänemere kallastel.................................................................................................................................. 34
Kõik kommentaarid