Helmut Aniko Helmut
Aniko sündinud 27.03.1947, Tallinnas ja surnud 07.06.2003, Soomes,
Kaavis oli andekas Eesti
muusik , helilooja,
pedagoog ,
multiinstrumentalist, ansamblijuht, arranžeerija, organiseerija ning Eesti
jazzi esindaja. Teda peeti ka Eesti jazzi üheks tugisambaks.
Teda peeti rahutu vaimuga loojaks, kellel jagus alati uusi ideid ja
pealehakkamist et neid ka teoks teha. Muusikahariduse omandas ta
Otsa-nimelises muusikakoolis flöödi erialal. Esimene pill mida ta
Laste Muusikakoolis õppis oli aga
akordion . Kuid
Tuntuks sai kui
saksofonist , klarnetist ja vibrafonimängija nind ansambli- ja
orkestrijuht . Saksofoni ja vibrafoni õppis ta omal käel. Vajadusel
võis ta mängida ka klaverit, löökpille ja kontrabassi.
Jazz hakkas teda huvitama juba 12-aastaselt. Oma sisukal loometeel mängis
ta muusikat väga erinevates stiilides. Vajadusest oma anamblite
repertuaari avarada, hakkas ta arranžeerima. Helmut alustas oma
muusikuteed 1960. aastal ansamblis „kevad“. Kui Aniko ansambliga
liitus, polnud tal saksofonimängust suuremat aimu, talle anti kätte
noodid ning paluti lood selgeks õppida. Kuna noor Aniko oli kiire
õppija mägis ta juba paari nädala pärast nagu proff. Helmut
tegutses ka
Viljandis legendaarse kultusgrupiga „The Breakers“.
Osales ka ansablis „Andromeeda“ ning jazz-rockiga
eksperimenteerivas
kollektiivis „Psycho“. Aastatel 1974-1993 oli
ta ametis ENSV Riiklikus Filharmoonias ning vahemikul 1981- 1991 ka
„Viru“ varietee muusikaline- orkestri juht. Sellest ajast on
pärit ka
plaadile jõudnud VIBproject. Seal kohtus ta ka enda
tulvase kaasaga, pianisti ja Collage’i laujla Katrin Mägiga. Ta
oli ka muusikaõpetaja Tabasalus aastatel 1995-2000. Tema poolt kokku
toodud BigBandiga osales ta ka edukalt 1978. aastal rahvusvahelisel
Tbilisi Jazzi
Festivalil , sealset menukat etteastet võib pidada ka
tema karjääri tipphetkeks. BigBändi
muusika oli Helmuti üks
nõrkusi, ta arranžeeris seda ka oma
orkestrite tarbeks. Ka on ta
erinevates koosseisudes üles
astunud Soome, Ungari, Venemaa,
Saksamaa, Rootsi, Taani jt. Dzässifestivalisel. Ta oli osaks ka
mitmetes teistes ansamblites nagu „Baltika“, „
Virmalised “,
„Laine“, „Fix“, „New Winds“ ja „Apelsin“.
Instrumentaallugue kõrval on Helmut kirjutanud ka mõned laulud, nt
„Jäälill ja täht“, „Suur Vanker“ jne. millest viimane
pälvis Haapsalu „Valge daami“ lauluvõistlusel aastal 2002
kolmanda preemia. Helmutile meeldis koostööd teha laujatega, nii on
ta kontserte andnud ja salvestanud Marju Kuudi, Els
Himma ja paljude
teiste lauljatega. Jazzkaarel on saatnud Aniko ansambel ka mitmeid
välissoliste nagu Bianca Morales, Lils Mackintoch jt. Eesti Raadio
põhifonoteegis on Anikol salvestatud 158 lugu. Aniko üritas hinge
sisse puhuda ka regulaarsele jazzklubile. Viimase aastakümne
tähelepanuväärne projekt oli aga juba suurejooneline „Ooperijazz“,
kuhu kaasati Estoni parimad ooperilaujlad. Eesti jazzi esindajana
osales Aniko ka Ungari ja Soome workshop- kontserditel ning mängis
mitmel pool Euroopas. Aastal 2000. asus Aniko elama Soome sealsete
tutvuste tõttu ning õpetas seal Kuopio Konservatooriumis ja
Rahvaülikoolis ning mängis jazzi sealses populaarses bändis
„Peterson
Brass “. Eesti Jazzi Suure Sügiskontsertiga aastal
2003 avaldati
austust andekale muusikule.
Kõik kommentaarid