Valitsuse roll majanduses - kultuur (1)
Valitsuse roll majanduses
Kultuur
Sissejuhatus
Sõna kultuur võtsid esimesena kasutusele roomlased ning sellel ajal mõeldi
selle all eelkõige maaharimist, mis on Ladina keeles Cultura
Üsna raske on lugeda ette kõiki kultuuri tähenduse mõisteid, sest kultuur, kui
mõiste on ise äärmiselt laia tähendusega. Näiteks kuuluvad kultuuri alla
käitumiskultuur, tehnokultuur, subkultuur, rahvuskultuur, kunstikultuur jne.
Kultuur ei ole jäikade piiridega vaid pidevalt muutuv.
Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus, mis iseloomustab teatud
inimgruppi, rahvast, piirkonda või ajastut
Iga inimese kultuur ja kultuuriline kuuluvus on ainulaadne.
Tallinn on aastal 2011 Euroopa kultuuripealinn. See on Eesti ajaloo suurim
kultuurisündmus.
Kaunid kunstid
Kaunid kunstid
Kujutav kunst
Kirjandus
Teater
Muusika
Filmikunst
Arhitektuur
Riik ja kunst
Vahendid:
Kultuuriministeeriumi eelarve
Eesti kultuurikapital
Hasartmängumaksu Nõukogu
Programm ,,Kunstigaleriid,,
Tallinna Kunstihoone ja Kaasaegse Kunsti Eesti
Keskuse osaline toetamine
Riik ja kirjandus
Vahendid:
Kultuuriministeeriumi eelarve
Eesti kultuurikapital
Hasartmängumaksu Nõukogu
Eesti Kultuurikapitali kirjanduse sihtkapital
Lugemisaasta (2010)
Päevakajalist:
Raamatumess
Eesti Raamatu päev
Riik ja teater
Vahendid:
Kultuuriministeeriumi arengukava
Programm ,,Teater maale"
Päevakajalist:
Toetus kaalukamale loometööle
Riik ja muusika
Vahendid:
Kultuuriministeeriumi eelarve
Eesti kultuurikapital
Hasartmängumaksu Nõukogu
Rahvakultuuri sihtkapital
Kultuuriministeeriumi allaasutused
Toetusprogramm ,,Muusikafestivalid ja konkursid",
alaprogramm ,,Noor muusik".
Riik ja Filmikunst
Vahendid:
Kultuuriministeeriumi eelarve
Eesti kultuurikapital
Hasartmängumaksu Nõukogu
Eesti Filmi Sihtasutus
Projekt ,,Kino tuleb tagasi"
Pärimuskultuur
Pärimuskultuur
Kultuuripärandiks ehk pärandkultuuriks nimetatakse rahva eelnevate
põlvkondade poolt loodud ja minevikku tänapäevaga ühendavate aineliste ja
vaimsete väärtuste kogu.
Pärimuskultuur on levinud suulise pärimuse või jäljendamise teel ning jaguneb
aineliseks kultuuriks ja vaimseks kultuuriks ehk folklooriks
Pärimuskultuur on mitmetahuline ja keerukas nähtus ajas ja ruumis leviv ja
muutuv protsess, alati keerukam kui mistahes definitsioon.
Valitsuse roll
Valitsuse kultuuripoliitikat täidab kultuuriministeerium.
Riik toetab pärimuskultuuri programmide ja ürituste rahastamisega.
Rahvakultuuri keskus koordineerib riiklikke kultuurialaseid programme ja
UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konvektsiooni rakendamist.
Rahvakultuuri toetusprogrammid
Laulu - ja tantsupeo protsessis osalevate kooride, orkestrite,
rahvatantsurühmade ja rahvamuusika - ansamblite tegevus - toetuse programm
Koori - ja tantsujuhtide mentorite programm
Rahvakultuuri maakondlikud toetused
Folkloori ja pärimusmuusikafestivalide toetused
Rahvusvaheline tähendus
Eesti rahvakultuur on andnud põhjust maailma suurorganisatsioonile UNESCO-
le kaitse alla võtta meie kultuuriruumis olevaid järgnevaid väärtusi:
Kihnu kultuuriruum
Eesti Laulu- ja tantsupidude traditsioon
Seto leelo taotlus
Sport
Üldiselt
Alates aastast 1996 on sport kultuuriministeeriumi valitsemisalas
1998. a esimene Spordiseadus ja 2006. a jõustus täiendatud Spordiseadus
Kultuuriministeerium suunab spordi arendamist ja korraldamist läbi riikliku
toetussüsteemi
Probleemid ja võimalikud lahendused
Liikumisharrastuse vähesus ja selle suurendamine
Tervisekampaaniad
www.trimm.ee
Väike riik, raha vähe!
Video
Kultuuriministeeriumi arengukava spordis
2010-2013
Indikaator Selgitus Algtase Vahetase Sihttase
Liikumisharrastusega Regulaarselt liikumisharrastusega 2008: 2011: 2013:
regulaarselt tegelevate tegelejate hulka loetakse 23% 30% 45%
inimeste osakaal organiseeritud rahvaspordiüritustel
elanikkonnast osalejaid. Info pärineb ürituste
korraldajate käest. Indikaatori taset
hakatakse regulaarselt hindama
alates 2009 koos
Sotsiaalministeeriumiga.
Spordiklubides sporti Noorte spordiharrasta-jate arv on 2006: 2011: 2013:
harrastavate noorte (kuni eriti oluline seetõttu, kuna selles eas 24% 28% 32%
19-aastased) osakaal kogu kujun-datakse tervise-käitumist (74 500
vanusegrupist edaspidiseks eluks. Andmete noort)
aluseks riiklik statistika.
Atesteeritud treenerite Treenerite kutsestan-dardi eduka 2007: 2011: 2013:
osakaal kõikidest rakendamise näitaja, mis on oluline 75% 85% 95%
treeneritest eelkõige laste ja noor-tega tehtava (2540
treeningtöö kujundamiseks ohutuks 3350st)
ja teadmistepõhiseks.
Andmete aluseks riiklik statistika.
Kaasaegsete regionaalsete Mitmekülgseid sportimisvõimalusi 2008: 2011: 2013:
tervisespordikeskuste arv pakkuvate kaasaegsete 25 keskust 28 keskust 30 keskust
tervisespordikeskuste olemasolu
erinevates Eesti piirkondades toetab
rahva liikumis-harras-tuse kasvu ja
muutusi senises tervise-käitumises.
Raha, preemiad ja toetused
Kultuuri- ja spordiprojektidele hasartmängumaksu laekumisest eraldatud raha
2 598 729
Iga-aastane elutööpreemia 38347 eurot ehk 600 000 krooni
Riiklik spordi aastapreemia 9587 eurot ehk 150 000 krooni
Riiklikud spordistipendiumid Eestit esindanud sportlastele (6 kuud) 1260 või
840 eurot
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Valitsus eraldas 2006. a Pekingis edukalt esinenud
sportlaste premeerimiseks reservfondist 4,05 miljonit
krooni. Umbes pool sellest läks Gerd Kanterile
kuldmedali eest.
Fakte Eesti kultuurist
Meie keeles on tuhatkond sõna, mille teke ulatub eelmisse
jääaega.
Eestis on muljetavaldav hulk mõisaid, kokku 1245.
Esimene igapäevane ajaleht ilmus Tallinnas juba 1675
(võrdluseks Inglismaal 1702)
Kolmveerand Eesti elanikest loeb raamatuid. 23% neist teeb
seda töö või õppimise eesmärgil ja 52% meelelahutuseks.
2008. aastal külastati teatrietendusi ligi miljonil korral, mis teeb
üle 700 teatrikülastuse 1000 elaniku kohta.
Eestis oli 2009. aastal 236 muuseumi, mis kogusid kokku üle 2,2
miljoni külastuskorra ehk 1663 külastust 1000 elaniku kohta.
2008. aastal trükiti kokku üle 7 miljoni raamatu, mis on üle viie
raamatu iga Eesti elaniku kohta.
Kirjandus:
http://et.wikipedia.org/wiki/Kultuur
http://www.kul.ee/index.php?path=0x59
http://teejuht.kultuur.info/
http://www.eesti.ee/est/kultuur_ja_hobid/kultuur/teater_muusika_kino/
www.postimees.ee
https://www.riigiteataja.ee/akt/321022011009
http://www.kul.ee/index.php?path=0x2x360
www.trimm.ee
http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad%20usundid/
http://kultuur11.blogspot.com/
http://et.wikipedia.org/wiki/Kultuurip%C3%A4rand
http://www.folkloorinoukogu.ee/Mis_on_PARIMUSKULTUUR_200.htm
http://www.kul.ee/index.php?path=0x2x213x65
kaunid kunstid, pärimuskultuur, sport, fakte Eesti kultuurist
Sarnased õppematerjalid
226
doc
Portugali põhjalik referaat
panga osakonnajuhatajaks. Ta on avaldanud teadustöid monetaarpoliika ja rahaliidu kohta.
Poliitikasse astus ta pärast 1974 Portugalis toimunud revolutsiooni, millega taastati
demokraatlikud vabadused. Ta valiti Portugali Sotsiaaldemokraatliku Partei juhiks 2. juunil
1985. Samal aastal võitis tema erakond parlamendivalimised, saades senise 75 koha asemel
88 kohta 250-kohalises parlamendis ja moodustas uue valitsuse. 1987 ja 1991 peetud
parlamendivalimised olid tema ja tema erakonna jaoks täielik triumf: PSP võitis vastavalt
50,2% ja 50,4% häältest ning saavutas absoluutse enamuse parlamendis. 1993. aastal tabas
Portugali majanduskriis, mistõttu Silva otsustas 1995. aasta valimistel mitte kandideerida.
Ilma korraliku juhita sai erakond valimistel lüüa. See-eest kandideeris ta 1996. aastal
Portugali presidendiks ja kaotas ka nendel valimistel sotsialistile Jorge Sampaiole.
22
Meedia
Kommentaarid (1)
Kõik kommentaarid