Jazzmuusikastiili bebop tutvustus (0)

BEBOP     Bebop oli džässmuusika stiil 1940. aastatest. Swing polnud sellel ajal
veel täit tuult tiibadesse saanud, kui II maailmasõda tõi jazziellu olulisi 
muudatusi. Paljud muusikud mobiliseeriti ja ainult vähestel õnnestus 
sõjaväes oma tegevust jätkata. Sajandi algul sündinud swingimuusikuid
hakkas välja vahetama uus põlvkond, kes ei soovinud enam vanu radu 
käia.    Uus muusika arenes esialgu Kansas Citys ja seejärel kõige hoogsamalt
muusikute kogunemiskohtades. Uus stiil ristiti hiljem bebopiks. Dizzy 
Gillispie seletab bebopi päritolust, et see olla sündinud spontaanselt, 
kui keegi üritas meloodiahüpet järele laulda. On veel versioon, et algul 
olnud nimeks “rebop”, hiljem “bop”, mis arvati tulevat 
häälikukombinatsioonist, millega lauldi sageli fraasi lõppevaid noote.  Nii bebop'i meloodia kui ka rütm olid svingiga võrreldes tunduvalt 
keerulisemad.
Võrreldes cool jazz'iga oli bebop aga lärmakam. Kuulsaimad bebop'i 
muusikud olid pianist Thelonius Monk, altsaksofonist Charlie 
Parker ja trompetist Dizzy Gillespie.          Thelonius Monk                         Charlie Parker                      
Dizzy Gillespie Bebop ei olnud mõeldud tantsimiseks ja seega said muusikud mängida kiiremas 
tempos. Swing ja bigbändid olid leidnud põhilist rakendust tantsumuusikas, mis kõlas 
nii tantsusaalides, heliplaatidel kui raadio vahendusel. Suurte orkestrite asemele 
hakati moodustama 4-5 liikmelisi ansambleid. Klassikaline bebopi ansambel koosnes 
saksofonist, trompetist, klaverist, kontrabassist ja trummidest. Pillidel hakati kasutama
äärmisi registreid, mis kõlasid vilistavalt ja kriiskavalt. Ka harmoonias hakati 
kasutama kõrvale võõraid kooskõlasid. Meloodiline joonis muutus keerukamaks, 


improvisatsioonid kujutasid kiirete passaažidega käike. Kasvas löökriistade 
osatähtsus, kontrabassile jäi vaid põhirütmi mängima. Rütm oli rahutu ja 
etteaimamatu, kontrastiks eelnenud svingi tantsulisusele.  Muusika kuulamine: 1) Kuulasin Charlie Parkeri lugu ‘’Ornithology’’. Lugu tundus lõbus ja väga hoogne. Kuulda oli erinevaid instrumente.
Kõige paremini tundsin ära saksofoni. Mulle see lugu eriti 
meeldejääv ei tundunud, sest  selles puududus omapärasus. https://www.youtube.com/watch?v=fsAMAIaas94 2) Veel kuulasin ka Dizzy Gillespie Quinteti lugu ‘’Salt Peanuts’’. Selle loo helilooja on Kenny Clarke. See lugu meeldis mulle veidi 
rohkem, sest see erines teistest kuuldud lugudest. Lisaks 
muusikainstrumentidele oli kuulda ka meeste laulmist. Olulisel kohal
oli jälle saksofon. Lugu oli üpris kiire. https://www.youtube.com/watch?v=ASoA5wvl6J4 Kokkuvõtteks võin öelda, et mulle see jazzi liik meeldib, kuid ise ma 
seda ei kuulaks. Oli huvitav tutvuda vahelduseks teistsuguse 
muusikastiiliga, millega igapäevaselt kokku ei puutu.

Document Outline

• 1) Kuulasin Charlie Parkeri lugu ‘’Ornithology’’.
• Lugu tundus lõbus ja väga hoogne. Kuulda oli erinevaid instrumente. Kõige paremini tundsin ära saksofoni. Mulle see lugu eriti meeldejääv ei tundunud, sest selles puududus omapärasus.
• https://www.youtube.com/watch?v=fsAMAIaas94
• 2) Veel kuulasin ka Dizzy Gillespie Quinteti lugu ‘’Salt Peanuts’’.
• Selle loo helilooja on Kenny Clarke. See lugu meeldis mulle veidi rohkem, sest see erines teistest kuuldud lugudest. Lisaks muusikainstrumentidele oli kuulda ka meeste laulmist. Olulisel kohal oli jälle saksofon. Lugu oli üpris kiire.
• https://www.youtube.com/watch?v=ASoA5wvl6J4
• Kokkuvõtteks võin öelda, et mulle see jazzi liik meeldib, kuid ise ma seda ei kuulaks. Oli huvitav tutvuda vahelduseks teistsuguse muusikastiiliga, millega igapäevaselt kokku ei puutu.