Muusika retsensioon - Kontsert Saku mõisas (2)

Kool pakkus meile välja hea võimaluse minna kontsertile ning selle tulemusena oli paljudel kindlasti hea võimalus teha ära muusika retsensioon . Mina haarasin sellest võimalusest kinni ja käisingi kontsertil, mis toimus 15.novembril 2011, teisipäeval, Saku mõisas. Kontserti külastajateks olid gümnasistid ja muusikaõpetaja.
Kontsertil esinesid meile kolm pillimängijat. Klarnetil mängis Toomas Vavilov , kes on vaieldamatu tippklarnetist ja kes on ette kandnud põnevat Eesti ja muu ilma nüüdismuusikat. Viimastel aastatel jõudsalt orkestrite ees seisva muusiku soolokava annab läbilõike ajatust muusikast. Toomas on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia klarneti erialal ja täiendanud end Berliinis. Ta on õppinud sümfooniaorkestri dirigeerimist Eesti Muusikaakadeemias. Toomas Vavilov on soleerinud paljude mainekate orkestrite ees: ERSO , Tallinna Kammerorkester, Pärnu Linnaorkester, Vanemuise Sümfoonikud, Läti Riiklik Kammerorkester ja Läti Rahvuslik Sümfooniaorkester.
Toomas Nestor , vioola mängija, lõpetas Tallinna Konservatooriumi 1984. aastal. Käesoleval ajal töötab Toomas Nestor õppejõuna Tallinna Muusikakeskkoolis. Ta on Rahvusooper Estonia sümfooniorkestri II viiuli kontsertmeister . Toomas Nestor on ka üks eesti tunnustatumaid vioolamängijaid - ta on kahe väärikaima Eestis tegusteva keelpillikvarteti - Tallinna Keelpillikvarteti ning Tobiase kvarteti liige.
Diana Liiv, kes saatis teisi esinejaid klaveril , on esinenud solisti ja kammermuusikuna Eestis, Leedus, Rootsis, USA-s ja Soomes. Mitmeid kordi on ta esinenud ka orkestrisolistina. Peale klaveri mängimise on Diana Liiv kirjutanud ka kaks muusikalist lasteraamatut “Neli heldet haldjat” ja “Võluvitsa vägi”. Diana on ka Muusikasõprade Seltsi kontserdisarjade kunstiline juht. Ta on esinenud edukalt paljudel rahvusvahelistel konkurssidel ja festivalidel. Viimasteks saavutusteks on 2009. juulis Kuhmo Kammermuusika festivali kursustel Schumanni klaverikvinteti esituse eest parimale ansamblile määratud Kees Wiebenga auhind, aastal 2010 kahekordne laureaaditiitel rahvusvahelisel pianistide konkursil „Music without limits “ Leedus - 3. koht soolokategoorias ning 4.koht kammermuusika kategoorias. Hooajal 2011/2012 on Diana Liiv kutsutud esinema Liszti 200. sünniaastale pühendatud festivalidele Itaalia linnades Luccas, Brescias ja Ascoli Picenos.
Kontsertil esitati Wolfgang Amadeus Mozarti teost „Kegelstatt-trio klarnetile, vioolale ja klaverile“. See teos on hea näide klassikalisest kammermuusikast. Wolfgang Amadeus Mozart kirjutas selle teose 1786 . aastal, aga see avaldati alles 1788. Trio koosneb kolmest osast, inglise keelsete nimetustega „ Andante “, „Menuetto“ ja „Rondeaux“.
Kontsertil esinenud Diana Liiv, Toomas Nestor ja Toomas Vavilov olid minu arvates väga pühendunud oma osale teose esitamisel. Oli selgelt näha, et nad nautisid seda, mida tegid ja see tegi kontserti kuulamise väga nauditavaks. Esinejatel on kõigil minu arvates väga hea muusikaline haridus . Palad olid esitatud, ma küll pole suurem asi muusikaekspert, aga minu jaoks ilma vigadeta. Kontserti üldise mulje võib lugeda ma arvan õnnestunuks. Esinejad olid tasemel ning ka publik oli enamasti keskendunud ikkagi muusika kuulamisele ja see tekitas hea õhkkonna mõisa saalis.
Wolfgang Amadeus Mozarti teos „Kegelstatt“ koosneb küll kolmest osast, kuid oma retsensioonist kirjeldan ma teost üldiselt.
Esimene osa „Andante“ on küllaltki rahulik ning arvan, et kõige olulisem roll selles osas oli klarnetil. See tekitas maheda kõla, mis meenutas mulle aega, kui kevadel hakkavad saabuma ilusad ilmad - hommikuti päike juba paistab ja linnud laulavad. See osa tundus eriline, kuna hoolikalt kuulates see poleks nagu ühtegi korda ennast korranud. „Andante“ on väga maheda ja ilusa kõlaga pala.
Teine osa „Menuetto“ on küllaltki intensiivne ning selles osas on minu arust väga hästi kuulda klaveri dünaamilisi noote. Samuti meeldis mulle selles osas viiulil esitatu. See tekitas natuke õudustunnet, meenutab võib-olla lapsepõlves „Tom& Jerry “ multikast pärit tagaajamisi. Pala polnud võrreldes esimesega enam nii rõõmsameelne, kuid kindlasti säilitas see teose ilusa kõla.
Kolmandas osas „Rondeaux-Allegretto“ on tagasi tulnud jälle õrnem kõla, nagu seda oli tunda esimeses osas. Selle palas oli kuulda väga ilusat klaverimängu läbi terve pala. Minu meelest on see pala neist kolmest kõige parem- selles on õrn kõla nagu esimeses, kuid samas see on nendest kolmest kõige jõulisem pala. Selles palas tuleb kõige paremini välja klarneti, vioola ja klaveri mahe ja ilus kooskõla. Pala lõpp on jällegist väga dünaamiline ja õrn samal ajal.
Mulle meeldis nendest kolmest palast kõige rohkem viimane ehk „Rondeaux-Allegretto“. Seda ilmselt sellepärast, et seal ilmnev klaverimäng oli minu arvates suurepärane. Lisaks ilusale klaverimängule tuleb selles palas välja kõige paremini klarneti, vioola ja klaveri kõla, nagu ma ka eelnevalt mainisin . Ma ei ütleks, et teised palad mulle ei meeldinud, kuid viimase kõla oli neist kõige meeldejäävam- selles esines nii õrnust kui ka dünaamilisust.
Kui peaksin tegema kontsertil esinejatele mõne ettepaneku või soovituse, siis see ilmselt oleks, et nad jätkaks samas vaimus ! Kontsert oli minu arvates hästi õnnestunud ning ka publik oli enamasti siiski keskendunud muusika kuulamisele. Kindlasti leidus ka neid, kes leidsid sel ajal endale muid tegevusi, kuid arvan, et enamus publikust oli ikkagi solidaarne ja ei seganud esinejaid.
Olen rahul, et käisin mõisas toimunud kontseril. Kindlasti oli see kultuurselt hariv ning samuti ka hea võimalus teha ära enda muusika retsensioon.