Swing (0)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

SVING
Rasmus ja
Eerik
MIS ON SVING?
Sving, ka svingmuusika ( swing , swing music) on
džässmuusika stiil, mis sai alguse 1930. aastatel New
Yorgis
Sving oli 1930. aastate valdav muusikastiil, mille kuldajal
(1935-1945) saavutas jazz suurima kaubandusliku edu
Svingmuusika kõlas nii tantsusaalides, muusikalides,
kinolinal, kui ka raadios
Svingis sulasid ühte kaks tendentsi – orkestraalne ja
solistlik
MIS TEEB
TRADITSIOONILISEST
JAZZIST SVINGI ?
Jazz-muusika esitajaid oli korraga rohkem, st
svingorkestris oli rohkem muusikuid, kui
traditsioonilistes jazz-ansamblites
Sving on improvisatsioonivaesem – Meloodiad olid kas
originaalloomingud või arranžeeringud populaarsetest
lauludest, enamasti bluusidest
Svingmuusikat kasutati ka tantsumuusikaks
Svingi harmoonia erines eelnevate jazzi alaliikidega lih
tsama, ker-gema ja euroopalikuma harmoonia poolest
BIGBÄNDID
Svingiajastul kujunesid välja uut tüüpi jazz-koosseisud
bigbändid
Põhjuseks oli vajadus suuremate ning võimsama kõlajõuga
orkestrite järele, mis kõlaksid hästi suurlinna uutes
tantsusaalides ja meelelahutuskohtades
Arranžeerimispõhimõtted suurele koosseisule töötas välja
mustanahaline pianist ja orkestrijuht Fletcher Henderson
Svingorkestrite pillimehed olid head nooditundjad, seetõttu
kõlab bigbändi muusika elegantselt ning väljapeetult
FLETCHER
1897 -
HENDERSON
1952
BIGBÄNDI KOOSSEIS

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-02-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

4 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Saluaar Õppematerjali autor

Swingi kui muusikažanrit tutvustav powerpoint esitlus, tehtud 9. klassis.
12 slaidi tiitelslaid

Swing Frank Sinatra sving Benny Goodman Jazz Fletcher Henderson Duke Ellington

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Sving

SVING Sving (ingl swing- õõtsuma, kiikuma) sai alguse 1930. aastatel New Yorgis, mis kujunes järgmiseks jazz-i pealinnaks pärast Chicagot. Svingi kuldaeg kestis ligikaudu 10aastat: 1935-1945. Sving oli 1930. aastate valdav muusikastiil, sel ajal saavutas jazz suurima kaubandusliku edu. Svingmuusika kõlas nii tantsusaalides, muusikalides, kinolinal kui ka raadios. Sving oli esimene jazz- muusika stiil, mis levis ka Ameerika Ühendriikidest väljapoole. Svingi võib iseloomustada kui ,,nelja löögi jazz'i", sest seal paigutuvad rõhud kõigile neljale löögile. Lisaaktsent 2. ja 4. löögil annab svingile erilise kiikuva ja õõtsuva rütmika. Svingi meloodiad olid ka originaallooming või arranzeeringud populaarsetest lauludest, näiteks bluusidest. Svingi harmoonia oli võrreldes varasema jazz'iga lihtsam, oli tunda enam euroopalikke sugemeid. Svingiajastul kujunesid välja täiesti uut tüüp jazz-koosseisud bigbänd

Muusika

docx

Jazz - konspekt

- Raimond Valgest kujunes eesti jazz-ja popmuusika legend. - Pärast II maailmasõda innustasid Eesti muusikuid Ameerika filmid ja nendes esitatud jazz- muusika. - Bigbänd Merry Pipers. - Ansambel Rütmikud. - Külma sõja ajal keelustati jazz. - Eesti Raadio jazz-orkestr nimetati ümber Eesti Raadio Estraadiorkestriks. - Jazz muusikute tegevus kolis nö põranda alla. - Uno Naissoo loodud Swing Club. - 1950. Muutus asi leebemaks. (jazz-ansambel Kevad, Stuudio 8, Mickeys jne) - 1960 muutusid regulaarseks Tallinna rahvusvahelised jazz’i-festivalid. - Charles Lloydi kvartett tekitas pahameelt ja Moskva keelas Tallina festivalide korraldamise pikkadeks aastateks. - 1970 hakkasid paljud tegema hoopis rock- ja popmuusikat. - 1978 Tbilisi jazz’i festivalil said Eesti muusikud suure publikumenu osaliseks.

Muusikaajalugu

docx

JAZZMUUSIKA AJALUGU

Klaveripartii esitas autor. Nii sai Whitemani orkestrist alguse ka mõiste "sümfooniline jazz". MUUSIKA KUULAMINE: 1. Bud Freeman I got Rhythm (http://www.youtube.com/watch?v=HIz4SHJeaEs) 2. King Oliver Creole Jazz Band Dippermouth Blues (http://www.youtube.com/watch?v=J- HJI464CVs) 3. Paul Whiteman and His Orchestra Rhapsody In Blue(George Gershwin) (http://www.youtube.com/watch?v=PG7MNU1JmHw) 21 SWING (~1930) Swing saab alguse jazziajaloo teise suure väljarändega- ümberasumisega Chicagost New Yorki. Kui jazzi vanemaid stiile iseloomustas "two- beat jazz" (kahe löögi jazz), siis swingi võib iseloomustada kui "nelja löögi jazzi", sest see paigutab rõhud taktis kõigile neljale löögile. Sõna swing (inglise keeles õõtsuma, kiikuma) on jazzi võtmetermin ja seda kasutatakse kahes erinevas tähenduses. Sõnavorm sving tähistab rütmielementi. New Orleansis ja Ragtime'is on aktsent nn

Muusikaajalugu

doc

Jazz muusika

5. Spirituaalid lk. 8 6. Blues lk. 9 7. Minstrelite etendused lk. 10 8. Ragtime (u. 1890) lk. 11 9. New Orleansi jazz (sajandivahetus) lk. 12 10. Dixieland (20 sajandi esikümme) lk. 14 11. Chicago jazz (kahekümnendad) lk. 15 12. Swing (kolmekümnendad) lk. 16 13. Bebop (neljakümnendad) lk. 17 14. Cool, hard bop (viiekümnendad) lk. 18 15. Free jazz (kuuekümnendad) lk. 19 16. Jazzrock, fusion jazz (seitsmekümnendad) lk. 20 17. Kaheksakümnendatest üheksakümnendateni lk. 21 18. Jazz 20 sajandi lõpul lk. 21 19

Muusika

414

pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu