Erinevused sugulisel ja mittesugulisel paljunemisel. 1) suguline paljunemine toimub sugurakkude abil aga mittesugulisel paljunemine toimub taime kasvuorganite abil 2) sugulisel paljunemisel on väike hulk järglasi. Mittesugulisel aga suur hulk järglasi. Suguline paljunemine: inimene paljuneb sugurakkude abil. Mittesuguline: käsn paljuneb pungudes Eostega paljunevad: sõnajalg, seened, sammaltaimed Vegetatiivselt: bakterid, protistid, samblikud. Risoomi/ sibula/ mugula/ varre abil, pungumise või otsepooldumise teel. 1.profaasis tuumakesed kaovad, tekivad kääviniidid. Kromosoomid keerduvad kokku nii, et neid on näha mikroskoobis. Rakutuum suureneb. 2. metafaasis liiguvad kromosoomid raku keskossa ja paigutuvad ühele tasandile. Kromosoomid moodustavad raku ekvatoriaaltasandi. Tsentrioolid liiguvad paarikaupa vastassuunas. Neile kinnituvad kääviniidid. 3. anafaasis hakkavad kromosoomide kroma...
mitoos-päristuumse rakujagunemise viis,millegatagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes ovogenees-munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. ovogoon-emasorganismis esinev munaraku eellane ovulatsioon-küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse somaatiline rakk-organismis ehitusse kuuluv kehaeakk sperm-e.spermatosoid-seemnerakk mis moodustub üldjuhul isasorganismis. spermatogenees-seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. spermatogoon-isasorganismis esinev seemneraku eelane sügoot-viljastunud munarakk tsentromeer.-päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav loht,kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid vegetatiivne paljunemine-mittesuguline paljunemine,uus organism pärineb vanema mingist kehaosast.
BIOLOOGIA 3.?? Kursus Eukarüootsed rakud jagunevad Mitoos kromosoomide arv ei muutu Meioos kromosoomide arv väheneb kaks korda, sest tekivad sugurakud, et saaks toimuda viljastumine gameet vanemorganismi sugururukk sperm mehe sugurakk seemnerakk on viljastumisvõimeline 48h. Spermatogoon seemnerakkude eellased spermatogenees seemnerakkude areng, väänilised seemnetorukesed, talletatakse munandimanuses mees saab suguküpseks puberteedieas. Sotlastel ei ole hea spermakvaliteet. Õhkjahutus on tähtis. Ovotsüüt viljastumis ja arenemisvõimeline munarakk 36h kestab ovogoon munaraku eellane ovogenees ovogooni areng ovotsüüdiks looteeas mistahes kahjulikud mõjurid rikuvad looteeas munarakkude teket
ARENGUL? Suguliselt paljunemisest võtab osa kaks organismi: emas- ja isasorganism. Uus organism saab alguse sugurakkude ehk gameetide tuumade ühinemise kaudu. Mehe sugurakud on seemnerakud ehk spermid ja tekivad spermatogeneesi käigul. Naise sugurakud on munarakud ja tekivad ovogeneesi käigul. SPERMATOGENEES Spermatogoonid on seemneraku eellane. Spermatogoonid küpsevad suguküpsuse perioodil. Igast spermatogoon moodustab 4 spermi Seemnerakud asuvad munadimanuses SEEMNERAKU ARENG spermid OVOGENEES ovulatsioon Ovogoonid on munaraku eellane. Ovogoonide paljunemine lõpeb lootelises eases.
MÕISTED Sugurakkudele iseloomulikud tunnused Spermid meessugurakud, haploidse kromosoomistikuga väikesed liikumisvõimelised rakud, mida toodetakse munandites. Haploidse kromosoomistikuga. Spermatogenees spermide areng. Pärilikelt omadustelt erinevad. Spermatogoon spermide eellasrakk. Küpsed sugurakud ei jagune enam. Munarakud naissugurakud, inimkeha ühed suurimad rakud, mida toodetakse munasarjades. Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse. Ovogenees munarakkude areng. Ovogoon munarakkude eellasrakk. Ovulatsioon küpsenud munaraku vabanemine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Spermid ehk seemnerakud ehk mehe
HOMOLOOGILINE KROMOSOOM-sama pikkuse ja tsentromeeri asukohaga kromosoomid ,kus sama tunnuse eest vastutavad geenid asuvad samas positsioonis RISTSIIRE-meioosi 1 proofaas,oma dna siirdamine teisele ja saan midagi vastu .üks emalt teine isalt Haploidne-kõik kromosoomid esinevad ühes korudeses on kõigis inimese sugurakkudes, Diploidne-kõik kromosoomid on paarilised ja erinevad kahes korduses ,kõigis inimese sugurakkudes Spermatogenees-spermide areng. Ovogonees-munaraku areng. Spermatogoon-seemneraku eellasrakk Ovogoon-emasrakkude eellasrakk Sperm-meessugurakud,viljastumisvõimeline seemnerakk,moodustatakse munandites Munarakk-naissugurakud,tooetakse munasarjades koht kuhu sperm läheb ,ja selle tagajärejel toimub viljastamine Polaarkeha- viljastumisvõimetu munarakk Ovulatsioon-munaraku vabanemine munasarja,valminmine Menstruatsioon- emaka limaskesta ja vere irdumine koos viljastamata munarakuga Menopaus- munarakkude küpsemise peatumine, ovulatsiooni lakkamine
Mittesuguline paljunemine Vegetatiivne Eoseline Pooldudes(bakterid) Seened, protistid, osa taimedest (samblikud, sõnajalad) Pungudes(käsnad, pärmseened) Rakise tükk (samblikud) SÜGOOT viljastunud munarakk SPERM mehe seemnerakk SPERMATOGOON spermi eellane SPERMATOGENEES seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini OVOGOON munaraku eellane OVOGENEES munaraku areng OVULATSIOON küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse GAMEET organismi sugurakk KARÜOKINEES tuuma jagunemine TSÜTOKINEES tüstoplasma jagunemne
Esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel. Mitoos päristuumse raku jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Ovogenees munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Ovogoon emasorganismis esinev munaraku eellane. Ovulatsioon küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Sperm (spermatosoidid) seemnerakk, mis moodustub üldjuhul isasorganismis. Spermatogenees seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. Spermatogoon isasorganismis esinev seemneraku (spermi) eellane. Tsentromeer päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid. Tsütokinees tsütoplasma jagunemine rakujagunemise ( mitoosi ja meioosi) telofaasis. Karüokinees rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine. Rakutsükkel päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni.
Toimumise koht Munandite välistes seemne Munasarjas torukestes Protsessei algus Puberteedieas 13-15 Looteaeas, paus, puberteedieas 11-13 Protsessilõpp Srum Menopaus, 50-55 Protsessi iseloom Pidevalt Tsükliliselt Lähterakk Spermatogoon Ovogoon Lähteraku kromosoomistik 2n(diploidne) 2n Tütrarraku kromosoomistik n(haploidne) n Tulemused Sperm Munarakk Protsessi tingumsed 35,2C 37,2C Gameetide suurus 0,01mm 0,6mm Gameedi liikumisvõime + -
miks?et laps erineks vanematest. spermatogenees ovogenees toimumiskoh munandites munasarjadeks t alguskoht suguküpsuse looteeas alguses lõpp kõrge vanuseni looteeas tulemus seemnerakud munarakud 10.Gameet-organismi sugurakk.Eristatakse kahte tüüpi gameete-munarakud ja seemnerakud(spermid). Sügoot-viljastunud munarakk Sperm-seemnerakk, mis moodustub üldjuhul isasorganismis. Spermatogoon-isasorganismis esinev seemneraku(spermi) eellane. Ovogoon-emasorganismis esinev munaraku eellane. Ovulatsioon-küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Kehasisene Kehaväline viljastumine viljastumine *kahepaiksed,kalad *enamikud *munarakud lühijalgsed,roomajad,linnud viljastuvad vees imetajad *viljastumine *munarakus toimub *viljastumine toimub sigimisperioodil ligikaudu 28-päevase
kromosoomide arv jääb samaks kromosoomide arv väheneb 2 korda ei toimu geeni vahetust toimub geeni vahetus profaas kestab vähem I profaas kestab kauem tekib 2 tütarrakku tekib 4 tütarrakku Ovogenees Spermatogenees * Toimub munasarjades * toimub munandites *eelrakku nim. Ovogooniks *spermatogoon *Ovogoonide areng jõuab esimese aasta lõpuks *spermatogoonid paljunevad kogu suguküpsuse diferentseerumise järku, meioos jätkub perioodil neid tekib pidevalt juurde. suguküpsuse saabudes. *kahjustuvad vaid parasjagu arenevad * kahjustused kuhjuvad spermatogoonid, kahjustused ei kuhju. *Valmimine toimub ühe kaupa ja tsükliliselt *valmivad pidevalt ja kuus küpseb neid *ühest rakust areneb 1 viljastumisvõimeline miljardeid
tütarrakku. Spermatogenees ja ovogenees Meioosi käigus tekivad rakud, mis sisaldavad eellasrakuga võrreldes 2x vähem kromosoome (haploidne). Kahe haploidse suguraku (mees ja naine) ühinemisel geneetiline materjal taaskord kahekordistub (muutub diploidseks ehk VILJASTUB). Spermatogenees - spermi küpsemine Mehe seemnerakud e. spermid moodustuvad munandites asuvates seemnetorukestes. Spermide eellasteks on spermatogoonid. Protsess, mille käigus spermatogoon kasvab spermiks, on spermatogenees. (1 spermatogoon on diploidne e. kokkupakitud kromosoomidega, meioosi tulemusena tekib 4 haploidset) Spermatogenees lõpeb hea tervise juures alles väga kõrges eas. Ovogenees - munaraku küpsemine Naise munarakud (ovotsüüdid) valmivad munasarjas. Munaraku eellased on ovogoonid (diploidsed). Protsess, mille käigus ovogoon muutub ovotsüüdiks, on ovogenees.
tütarrakku. Kääviniidid lagundatakse ja taastub rakule omane tsütoskelett. Sugurakkude areng Munaraku arengut nimetatakse ovogeneesiks. Meessugurakkude arengut nimetatakse spermatogeneesiks. Spermatogenees * spermid saavad alguse spermatogoonidest, mida toodetakse munandites alates teismelisest east * teismelise east hakkab organism tootma hormooni, mis aktiveerib munandid läbivad meioosi Spermatogoon XY / XX YY / / Spermid X X Y Y Ovogenees * sõltub (rohkem) hormonaalsest tasemest * ovogenees toimub algselt embrüostaadiumis ja tüdruk sünnib kõigi oma ovogoonidega koos * munarakk läbib meioosi peale teismelist iga * menstruatsioon on viljastumata munaraku eraldumine kehast * menstruatsioonitsükkel on aeg eelmise menstruatsiooni lõpust järgmise alguseni
partenogenees- uue organismi areng viljastumata munarakust platsenta- imetaja loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustuv elund, mille kaudu loode on ühenduses emasorganismiga rakutsükkel- raku eluring ühest rakujagunemisest teise rakujagunemise lõpuni somaatiline rakk- organismi ehitusse kuuluv keharakk sperm- seemnerakk, mis moodustub üldjuhul isasorganismis spermatogenees- seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini spermatogoon- isasorganismis esinev seemneraku eellane sügoot-viljastunud munarakk tsentromeer- päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid tsütokinees- tsütoplasma jagunemine rakujagunemise telofaasis vegetatiivne paljunemine- mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast 2. Paljunemisviisid (mittesuguline ja suguline, võrdlus)
MOODUSTU. Profaas II-tsentrioolid liiguvad paarid raku poolustele, kääviniidid. Metafaas II- kromosoomid ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele. Anafaas II- tsentromeerid kahestuvad, liiguvad poolustele, kääviniidid lühenevad. Telofaas II-kromatiidid keerduvad lahti, tuumamembraanid, tuumakesed tekivad, tsütokinees, kääviniidid lagunevad. Tekib neli haploidset rakku, on erinevad geneetliselt. Sügoot on viljastunud munarakk. Spermatogoon- spermide (seemnetorukestes moodustuvad) esmased eellased. Spermatogenees- seemneraku areng spermatogoonist spermini. Ovogoonid on munarakkude eellased.Ovogenees on munaraku areng. Lõpuks saadakse üks suur viljastumisvõimeline ja kolm väikest võimetut rakku(polotsüüt). Ovulatsioon on küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumist munasarja. Ontogenees on ühe isendi areng viljastumisest surmani. Partenogenees- uue organismi areng viljastumata munarakust
tütarrakus. Ovogenees munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni Ovogoon munaraku eellane, esinev emasorganismis Ovulatsioon küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse Rakutsükkel päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni Somaatiline rakk organismi ehitusse kuuluv rakk Sperm seemnerakk, mis moodustub isasorganismis Spermatogenees seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini Spermatogoon isasorganismis esinev seemneraku eellane Sügoot viljastunud munarakk Tsentromeer päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid. Tsütokinees tsütoplasma jagunemine rakujagunemise telofaasis. Vegetatiivne paljunemine mittesuguline paljunemine, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Bakterid, seened, osa selgrootud ja paljud taimed.
6. Miks kromosoomide arv sugurakkudes on poole väiksem keharakkude kromosoomide arvust? Kromosoomide arv sugurakkudes on poole väiksem kuna kahe suguraku ühinemisel peab taastuma normaalne kromosoomide arv (inimestel 46 kromosoomi) 7.Spermatogenees Speratogenees on meioos, mis toimub mehe munandite väänilistes torukestes. Selle tulemusel moodustub 4 spermi. Spermatogenees kestab kogu suguküpsuse perioodi. Spermatogoon on spermi eellasrakk. Spermi eluiga naise kehas on umbes 72 tundi. 8. Ovogenees Ovogenees on munarakkude küpsemine. Ovogenees algab esimese menstruatsiooniga ja lõpeb menopausiga. Ovogoon on on 46 kromosoomiga rakk munasarjas. Sellest tekib ovogeneesi tulemusel 1 munarakk ehk ovotsüüt ja 3 polotsüüti ehk siis viljastumis- ja arenguvõimetut rakku. Munarakk elab 1-3 päeva. Ovogenees toimub munasarjades. 9. Ovulatsioon- Munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse
www.medicalook.com/systems_images/Scrotum.gif Spermatogenees Eellasrakkudeks on spermatogoonid; spermatogoonid Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi; Võib kulgeda kõrge vanuseni; Igast spermatogoonist moodustub neli spermi; spermi Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril; Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Spermatogenees Spermatogeneesis saab eristada 4 spermatogoon etappi: Paljunemine - toimub diploidsete 46 spermatogoonide jagunemine ja rakkude arvu suurendamine. Kasvamine - spermatogoonidest kasvavad I järku spermatotsüüdid (46 kromosoomi). Toimub DNA replikatsioon ja tekib 46 2-kromatiidilist I järku spermatotsüüt kromosoomi. 46 Spermatogenees I järku spermatotsüüt Küpsemine e meioos - meioosi I jag
psivus ttarrakkudes. Ontogenees - he isendi areng viljastumisest surmani ehk tema individuaalne areng. Ovogenees - munaraku areng ovogoonist kpse munarakuni. Ovolatsioon - kpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Rakutskkel - pristuumse raku eluring he mitoosi lpust lbi interfaasi jrgmise mitoosi lpuni. Ristsiire - homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ja vahetavad omavahel vrdse pikkusega osi. Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist kpse spermini. Spermatogoon - spermide eellased. Sgoot - viljastatud munarakk. Tstokinees - mitoosi lpus toimuv tstoplasma jaotumine ttarrakkude vahel. MITOOS pristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu psivus ttarrakkudes. Ainult neli faasi: Profaas: kromosoomid keerduvad kokku, rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad, tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas, rakk polariseerub, tsentrioolide vahele kviniidid. Lpus tuumamembraanid lagunevad.
III VARIANT Mõisted 1.Meioos- Raku jagunemine, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosi teel tekivad sugurakud. 2. Gameet- Vanemorganismide sugurakk 3. Östrogeen- naissuguhormoon, mis reguleerib suguküpsuse saabumist, sugutunnuste kujunemist ja menstruatsiooni ja raseduse kulgu. 4. Karüokinees- rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine. 5. Spermatogoon- spermide esmased eellased. 6. Embrüogenees-organismi looteline areng.algab munaraku viljastumisega lõppeb sünnimomendiga. 7. Menstruatsioon- tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakast , mille käigus väljutatakse viljastumata munarakk ja osa emaka limaskestast 8. Täismoondeline areng- läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid. Esineb näiteks liblikatel, Kas väited õiged või valed? Kõik inimese somaatilised rakud on diploidse kromosoomistikuga. õige
Mitoosi ja meioosi sarnasused: 1. Toimuvad päristuumsetes rakkudes 2. Mõlemi protsessi eel toimub interfaas 3. Mõlemil protsessil sarnased 4 faasi: pro-, meta-, ana- ja telofaas 6. Ovogenees ja spermatogenees tunnus Seemnerakkude e spermide areng e Munarakkude areng e spermatogenees ovogenees Eellasraku nimi Spermatogoon (46 kromos) ovogoon Arengu koht Testistes e munandites munasari Eellasrakkude arengu Murdeeas looteeas algus Eellasraku arengu lõpp Kõrges eas looteeas Meioosi käigus 4 1 ovotsüüt e munarakk + 3 valmivad sugurakud polotsüüti
SUGURAKKUD ISELOOMULIKUD TUNNUSED: Haploidne kromosoomistik (23) Pärilikelt omadustelt erinevad. Küpsed sugurakkud ei jagune enam. Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse SPERMID · Varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid. · DNA tihedalt kokku pakitud. · Lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks. Spermatogoon seemneraku eellasrakk. Spermatogenees spermide areng mehel. · Moodustuvad munandite väänilistes torukestes. · Kestab kogu suguküpsuse perioodi. MUNARAKUD · Suuremõõtmelised, toitainerikkad · Kaetud kestadega · Areng sõltub vanusest, 45-50 algab menopaus. · Tsükliline küpsemine. Ovogoon munaraku eellasrakk. Ovogenees munaraku areng naisel Polotsüüt ei ole viljastumis võimeline.
eoseline paljunemine- toimub eostega e spooridega, levivad tuule ning veega , interfaas- kahe mitoosi vahele jääva raku eluperiood , DNA replikatsioon- ühest DNA molekulist saadakse 2 , karüokinees, - Kromosoomides oleva geneetilise info jaotumine tuumade vahel, tsütoplasma jagunemine mille tulemusena moodustub 2 tütarrakku haploidne kromosoomistik, poole vähem kui liigile omane diploidne kromosoomistik,- kahekordne kromosoomistik, kromosoomid homoloogiliste paaridena spermatogoon, - spermi eelrakk ovogoon, - munaraku eelrakk polotsüüt viljastumisvõimetu munarakk
on kromosoommutatsioonid. Sugurakkude areng Sugulistest ehk generatiivsest paljunemisest võtab enamasti osa kaks organismi: isas- ja emasorganism. Uus organism saab alguse viljastumisel, mille käigus ühinevad vanemorganismide sugurakkude ehk gameetide tuumad. Viljastunud munarakku nimetatakse sügoodiks. Inimese spermatogenees ja ovogenees on vihikus joonistena . Seemnerakkude arengut nimetatakse spermatogeneesiks. Spermieellane on spermatogoon. Spermatogeneesil tekib ühest spermatogoonist 4 aktiivset liikuvat ja viljastumisvõimelist spermi. Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Seemnerakud küpsevad kõrge vanuseni. Seemnerakud uuenevad 3-4 kuu tagant. Ovogeneesil tekib ovogoonist 3 arengu- ja viljastumisvõimetut polotsüüti ja üks suur ja liikumatu, viljastumisvõimeline munarakk. Naisel lõpeb ovogoonidepaljunemine juba looteeas.
Ovogoon - emaorganismis esinev munaraku eellane. Ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Rakutsükkel - päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Somaatiline rakk - organismi ehitusse kuuluv keharakk. Sperm - seemnerakk (isassugurakk), mis moodustub üldjuhul isasorganismis. Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse seemnerakuni. Spermatogoon - isasorganismis esinev seemneraku (spermi) eellane. Sügoot - viljastunud munarakk. Tsentromeer - päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid. Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine rakujagunemine (mitoosi või meioosi) telofaasis. Vegetatiivne paljunemine - mittesuguline paljunemine, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast.esineb bakteritel, protistidel,seentel, osal
kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkudel ja eoste moodustumisel 12. Haploidne kromosoomistik- meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb sugurakkudes ja eostes 13. Diploidne kromosoomistik- enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena 14. Spermatogoon- algseemnerakk, mis on enamiku suguliselt sigivate isaste organismi spermatogeneesi rea diferentseerumata tüvirakk. Arenevad munandites 15. Ovogoon- munaraku eellased, millest suguküpsuse saabudes valmivad munarakud 16. Polotsüüt- munaraku arengu käigus moodustuv arengu- ja viljastumisvõimetu rakk. Munaraku eellase meioosil moodustuv üks tütarrakkudest KÜSIMUSED: 1. Sugulise ja mittesugulise paljunemise erinevused:
homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenivahetus. Haploidne kromosoomistik - meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. Tähistatakse n (inimesel n=23). Sperm - seemnerakk (isassugurakk), mis moodustub üldjuhul isasorganismis. Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse seemnerakuni. Spermatogoon - isasorganismis esinev seemneraku (spermi) eellane. Munarakk (ka ovotsüüt või ootsüüt) on tütarlapse ja naise organismi haploidne paljunemisrakk. Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Ovogoon - emaorganismis esinev munaraku eellane. Ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Vegetatiivne paljunemine - mittesuguline paljunemine, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast
Ovogenees munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Ovogoon emasorganismis esinev munaraku eellane. Ovulatsioon küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Rakutsükkel päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Somaatiline rakk organismi ehitusse kuuluv keharakk. Sperm spermatosoid. Isasrakk, mis moodustub isasorganismis. Spermatogenees seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. Spermatogoon isasorganismis esinev seemneraku eellane. Sügoot viljastunud munarakk. Tsentromeer päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid. Tsütokinees tsütoplasma jagunemine rakujagunemise telofaasis. Vegetatiivne paljunemine mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Esineb bakteritel, protistidel, seentel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel.
kromosoomid Diploidne kromosoomistik- kromosoomistik, kus kõik kromosoomid esinevad kahes koruses ehk homoloogiliste paaridena Haploidne kromosoomistik- kromosoomistik, kus kõik komosoomid esinevad ühes korduses Kromosoomide ristsiire- meioosi alguses toimuv protsess, mille käigus homoloogilised kromosoomid vahetavad võrdse pikkusega osi Spermid- meessugurakud, haploidse kromosoomistikuga, arenevad munandites Spermatogenees- spermide areng, Spermatogoon- spermide eelasrakk Munarakk- naissugurakk, inimkeha ühed suurimad rakud, areneb munasarjas Ovogenees- munarakkude areng Ovogoon- munarakkude eelasrakk Ovulatsioon- küpsenud munaraku vabanemine Vegetatiivne paljunemine- mittesuguline paljunemine, järglane on vanemaga identne Spoorid- mittesugulisel sigimisel osalevad struktuurid, mis suudavad üle elada ka ebasoodsad tingimused Viljastumine- sugurakkude ühinemine sugulisel teel
kaks korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustamisel. haploidne kromosoomistik meioosi tulemusena 2 korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. n=23 diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Erandiks on sugukromosoomid, mis ei ole homoloogilised. 2n=46 spermatogoon isasorganismis esinev seemneraku (spermi) eellane ovogoon emasorganismis esinev munaraku eellane polotsüüt munaraku arengu käigus moodustuv arengu- ja viljastumisvõimetu rakk. Munaraku eellase meioosil moodustub üks tütarrakkudest. 1.Mille poolest erineb mittesuguline paljunemine sugulisest paljunemisest? Sugulisel paljunemisel on vaja 2 vanemat, järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. Mittesugulisel
Ovogoon - emaorganismis esinev munaraku eellane. Ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Rakutsükkel - päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Somaatiline rakk - organismi ehitusse kuuluv keharakk. Sperm - seemnerakk (isassugurakk), mis moodustub üldjuhul isasorganismis. Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse seemnerakuni. Spermatogoon - isasorganismis esinev seemneraku (spermi) eellane. Sügoot - viljastunud munarakk. Tsentromeer - päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid. Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine rakujagunemine (mitoosi või meioosi) telofaasis. Vegetatiivne paljunemine - mittesuguline paljunemine, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast.esineb bakteritel, protistidel,seentel, osal
2010) * 1. Osa Mõisted (1p) -) Gameet organismi sugurakk. -) Meioos sugurakkude jagunemine, mille käigus tagatakse kromosoomide arvu kahe kordne vähenemine. -) Mitoos ühest keharakust saab mitoosi teel kaks. Tuumas on vahetult enne seda toimunud DNA replikatsioon ja nüüd tekib kaks isengile vastava kromosoomide arvuga tütarrakku. -) Rakutsükkel raku eluring ühe mitoosi lõpust teise lõpuni. -) Spermatogoon meessuguraku eellane, millest areneb spermatogeneesi kaudu sperm. -) Spermatogenees spermi areng spermatogoonist spermini. -) Postembrüogenees loote järgne areng sünnist surmani. -) Menstruatsioon viljastumata munaraku väljumine naise kehast koos emaka seina rakkudega. -) Entoderm sisemine lootekiht, millest arenevad hingamis- ja seedeelundkonnad. -) Karükokinees eukariüootse rakutuuma jagunemine mitoosi, meioosi teel. Jaguneb pro-, meta-, ana- ja telofaasiks.
Ovogoon - emaorganismis esinev munaraku eellane. Ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Rakutsükkel - päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Somaatiline rakk - organismi ehitusse kuuluv keharakk. Sperm - seemnerakk (isassugurakk), mis moodustub üldjuhul isasorganismis. Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse seemnerakuni. Spermatogoon - isasorganismis esinev seemneraku (spermi) eellane. Sügoot - viljastunud munarakk. Tsentromeer - päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid. Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine rakujagunemine (mitoosi või meioosi) telofaasis. Vegetatiivne paljunemine - mittesuguline paljunemine, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast
Esimene jagunemine koosneb samadest faasidest kus proofaas, metafaas, anafaas ja telofaas. Krossingover kromosoomide ristsiire (toimub meioosi esimese jagunemise profaasis). Toimub geneeni vahetus. Meioosi tulemusena tekib neli haploidset rakku ja need neli rakku on geneetiliselt erinevad. Sugurakkude areng Generatiivne paljunemine ehk suguline paljunemine. Gameet sugurakk Sügoot viljastunud munarakk Sperm mehe sugurakk Spermatogoon mehe seemneraku eellane. (spermatogeenist tekib neli üksteisest erinevat spermi) Spermatogenees protsess, kus spertmatogoonist, tekivad küpsed spermid. Spermatogenees toimub munandites asuvates väänilistes seemnetorukestes ja kõik spermid talletatakse munandi manuses. Algab puberteediea alguses ehk 13/14 aastselt. Sperma on see mis välja tuleb ja koosneb spermist ja spermavedelikust. Ühe seemnepurske käigus väljub 200 400 (700) miljonit seemnerakku. Soodsates
Lähterakust tegib kaks tütarrakku Lähterakust tekib 4 tütarrakku Toimub 1 jagunemine Toimub kaks järjestikust jagunemist Kromosoomide ristsiire ei toimu Kromosoomide ristsiire toimub Sugurakkude areng · Ovotsüüt küps, viljastumisvõimeline sugurakk · Sperm meessugurakk Spermatogenees spermide moodustumine · Toimub munandites väänilistes seemnetorukestes. · Spermatogoon on spermi eellasrakk. Algab suguküpsuse saabudes, kestab kõrge eani. ETAPID: 1. Paljunemisfaas (mitoos) 2. Kasvamisfaas ikka veel 46 kromosoomi 3. Diferentseerumisfaas meioos, mille tulemusena haploidsed ( 23 kromosoomi) Spermatogonoos Ühest spermatogoonist
Ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Ontogenees- organismi individuaalne arenemine viljastumisest surmani Rakutsükkel - päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Somaatiline rakk - organismi ehitusse kuuluv keharakk. Sperm - seemnerakk (isassugurakk), mis moodustub üldjuhul isasorganismis. Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse seemnerakuni. Spermatogoon - isasorganismis esinev seemneraku (spermi) eellane. Sügoot - viljastunud munarakk. Tsentromeer - päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid. Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine rakujagunemine (mitoosi või meioosi) telofaasis. Vegetatiivne paljunemine - mittesuguline paljunemine, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast.esineb bakteritel, protistidel,seentel, osal
Viljastunud munarakke on palju Viljastunud munarakke on üks või paar Näited: Angerjas ja konn Näited: Inimene ja koer 24. Nimeta interfaasis toimuvaid protsesse. (3) DNA kahekordistumine ehk replikatsioon; ATP süntees; kromosoomid keerduvad lahti. 25. Selgita järgmisi mõisteid: 25.1.vegetatiivne paljunemine- on suguta sigimisviis, kus uus organism saab alguse ühest vanemorganismist, sageli tema kehaosadest. 25.2.spermatogoon- spermide eellased. 25.3.diploidne kromosoomistik- enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik 25.4.gameet- organismi sugurakk. Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid. 25.5.kromosoomide ristsiire- meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenivahetus. 25.6
Sahhariid - süsivesinikud on süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnevate orgaaniliste ühendite rühm. Jaotatakse mono- oligo- ja polüsahhariidideks Somaatiline mutatsioon - hulkrakse organismi keharakkudes tekkinud mutatsioon, mis sugulisel paljunemisel järgnevatele põlvkondadele edasi ei kandu Somaatiline rakk - organismi ehitusse kuuluv keharakk Sperm - seemnerakk on isassugurakk, mis moodustub üldjuhul isasorganismis Spermatognees - seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini Spermatogoon - isasorganismis esinev seemneraku eellane Spontaane mutatsioon - organismi normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkiv mutatsioon Spoor - eos on protistidel, seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline Steroid - madalamolekulaarsete tsükliliste lipiidide rühm, millest enamikul on regulatoorne ülesanne
Meioos-raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda. Haploidne kromosoomistik- Haploidne on kaks korda vähenenud kromosoomistik. Diploidne kromosoomistik-. Diploidne e kahekorde kromosoomistik(viljastumisel ühinenud kromosoomid). Somaatiline rakk-keharakk. Gameet-sugurakk. Kromosoomide ristsiire-krossingover. Homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ning vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Sügoot-viljastunud munarakk. Sperm-mehe seemnerakk. Spermatogoon-spermide esmane eellane. Spermatogenees-seemneraku areng spermatogoonist küse spermini. Munarakk-naise sugurakk. Ovogoon-munaraku eellane. Ovogenees-munaraku areng. Ovulatsioon- Küpsenud munaraku vallandumist munasarjast ja liikumist munajuhasse nim ovulatsiooniks. 4.5. Viljastumine. Mida nimetatakse ontogeneesiks? Ühe isendi areng viljastumisest surmani. Millal algab ja lõpeb ontogenees mittesuguliselt paljunevatel organismidel? Vanemorganismist eraldumisega ja lõpeb surmaga.
korraga ainult 1-2 rakus) Meioosi esimesele jagunemisele järgnevas tsütokineesis jaotub tsütoplasma ebavõrdselt, saadakse 1 suur ja 1 väike tütarrakk, mõlemad läbivad II jagunemise, jaotub uuesti ebavõrdselt, saadakse 1 suur viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väikest viljastumisvõimetut polotsüüti. Ovulatsioon- küpsenud munaraku vallanumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. (viljastumisvõimeline umbes 36 h) Spermatogenees (algab suguküpsuse saabudes, kestab elu lõpuni) Spermatogoon- spermatosoidi eellane I Paljunemine (mitoos) alles suguküpsuse saabudes II Kasvamine (tsütoplasma hulk väheneb) III Küpsemine (meioos) 1 spermatogoonist 4 spermi IV Transformatsioon vibur, et liikuda Erinevused: toimumine temp: a) kehatemp b) kehatemp 0,2-0,3 C madalamal, toimumisaeg, viljastumisvõimeliste rakkude arv 1 eellasest a) 1 b) 4 Munarakk Spermatosoid Rebust ja kestadest Tuum, mitokondrid, vibur, ensüüm
ühendite rühm. Jaotatakse mono- oligo- ja polüsahhariidideks Somaatiline mutatsioon - hulkrakse organismi keharakkudes tekkinud mutatsioon, mis sugulisel paljunemisel järgnevatele põlvkondadele edasi ei kandu Somaatiline rakk - organismi ehitusse kuuluv keharakk Sperm - seemnerakk on isassugurakk, mis moodustub üldjuhul isasorganismis Spermatognees - seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini Spermatogoon - isasorganismis esinev seemneraku eellane Spontaane mutatsioon - organismi normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkiv mutatsioon Spoor - eos on protistidel, seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline Steroid - madalamolekulaarsete tsükliliste lipiidide rühm, millest enamikul on regulatoorne ülesanne
Sahhariid - süsivesinikud on süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnevate orgaaniliste ühendite rühm. Jaotatakse mono- oligo- ja polüsahhariidideks Somaatiline mutatsioon - hulkrakse organismi keharakkudes tekkinud mutatsioon, mis sugulisel paljunemisel järgnevatele põlvkondadele edasi ei kandu Somaatiline rakk - organismi ehitusse kuuluv keharakk Sperm - seemnerakk on isassugurakk, mis moodustub üldjuhul isasorganismis Spermatognees - seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini Spermatogoon - isasorganismis esinev seemneraku eellane Spontaane mutatsioon - organismi normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkiv mutatsioon Spoor - eos on protistidel, seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline Steroid - madalamolekulaarsete tsükliliste lipiidide rühm, millest enamikul on regulatoorne ülesanne
ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG ORGANISMIDE PALJUNEMINE Kõikide liikide isendid paljunevad · sugulisel teel · mittesugulisel teel Paljunemine oluline liigi ja populatsiooni säilitamise seisukohalt. Ristumisel viljakate järglaste andmine on oluline liigi tunnus. Suguline paljunemine · algus viljastunud munarakust · sugurakud ühelt vanemalt iseviljastumine · sugurakud kahelt vanemalt ristviljastumine (mõlemalt vanemalt geneetiline info) · eri liikide isendid ei ristu kui ristuvad, siis järglased steriilsed Mittesuguline paljunemine · pärineb ühest vanemast · eoseline või vegetatiivne Eoseline paljunemine · protistid ja seened · kottseentel arenevad eosed eoskottides · kandseentel arenevad eosed eoskandadel · eostega sammal ja sõnajalgtaimed (vaheldub eoseline ja suguline paljunemine) Vegetatiivne paljunemine · bakterid, protistid, seened, mõned selgrootud ja taimed...
Spermatogenees seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. Bioloogia gümnaasiumile I ja II kursus. 2003.a. 9 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Spermatogoon isasorganismis esinev Teaduslik meetod teaduslike probleemide seemneraku (spermi) eellane. lahendamise tee. Spontaanne mutatsioon organismi normaalses Teaduslik probleem küsimus, millele vastus elukeskkonnas iseeneslikult tekkiv mutatsioon. hetkel puudub. Spoor (eos) protistidel, seentel ja osal taimedel Telofaas päristuumse raku jagunemise (mitoosi
biobarjääri. viljastatakse meioosi käigus. Hormoonid Testosteroon Östrogeen Progesteroon Luteiniseeriv hormoon (e kollakeha hormoon) Protsessi kulg Spermatogoon dna DNA kahekordisumine kahekordistunud (92 dna (ovogoon) 92 dna molekuli -> molekuli); jaguneb 2ks jagunemine, 2 rakku a 46dna kummaski 46 dna molekuli; molekuli -> jagunemine: 3 jaguneb veel 2ks (kokku neli) polotsüüti (surevad) ja 1 igas rakus 23 dna molekuli -> munarakk (23 dna molekuli). kujunevad spermid
Telofaasis -* kromatiidid keerduvad lahti. * moodustuvad tuumamembraanid ja tuumakesed. KOKKU TEKIB 4 HAPLOIDSET TÜTARRAKKU! Tänu ristsiirdele ja sõltumatule lahknemisele on tütarrakud geneetiliselt erinevad 26 SUGURAKKUDE ARENG lk 110-112 Gameet sugurakk Sügoot viljastatud munarakk Sperm - seemnerakk Spermatogoon spermide eellane Spermatogenees seemneraku areng spermatogoonist spermini. Algab suguküpsuse saabudes. Munandimanused spermide talletamise koht Ovogoon munaraku eellane. Looteeas neid ~7 miljonit. Sünnimomendiks paarsada tuhat hakkab kogu aeg vähenema. Ovogenees munaraku areng. 1. eluaasta lõpus rakud meioosi esimeses profaasis, siis areng peatub. Puberteedieas ovogoonide meioos jätkub igas kuus ühel rakul.
Lutikad, tirtsud, prussakad Täismoone. Muna>vastne>nukk>valmik. Vastne ei sarnane valmikuga mingil moel. Liblikad, mardikad, kahe- ja kiletiivalised. Vastsete nimetusi: liblikas-röövik, mardikas-tõuk, kahetiivaline-vagel. Moondega arengu bioloogiline tähtsus seisneb selles, et väheneb konkurents elupaiga ja toidu pärast. INIMESE SUGURAKKUDE ARENG. Spermatogenees. spermid tekivad mehe munandite välistes seemnetorukestes. spermi eellasrakuks on spermatogoon. Spermatogoonid paljunevad kogu suguküpsuse perioodil. Igast spermatogoonis tekib 4 võrdselt arenenud spermi. Toimub pidevalt ja kõrge elueani. Ovogenees. Munarakud moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas. Munaraku eellasrakk on ovogoon. Ovogoonide paljunemine lõpeb juba looteeas, meioos jätkub suguküpsuse saabudes. Ühest ovogoonist tekib üks viljastumisvõimeline munarakk ja kolm polotsüüti. Ovogenees toimub tsükliliselt ja lõppeb 45-55 eluaastatel. VILJASTUMINE.
epiteelis). Algusaeg 12-14. Lõpp teoreetiliselt kestab elulõpuni, kui mingid häired seda ei katkesta. Tsükli kestvusena mõistetakse aega, mis kulub ühest eelrakust nelja viljastumisvõimelise spermi tekkeni. Inimesel selleks ajavahemikuks on 76-84 päeva. Spermatogeneesi kulg: spermatogenees algab looteeas munandite algmete kujunemise ja eellasrakkude populatsioonide kujunemisega. Seisakuperiood ja spermatogenees taaskäivitub sugulise küpsuse saabudes. Kõigepealt on spermatogoon, milles on toimunud DNA kahekordistumine (92 DNA molekuli) spermatogoonid jagunevad (teine jagunemine) formeerumise etapp kujunevad spermid (a´23 DNA molekuli). Esimene ja teine jagunemine kannab nimetust meioos. Eritingimused : 1) nõuab kehatemperatuurist 2-3 kraadi madalamat temperatuuri, mis saavutatakse kahel viisil: munandid laskubad kõhuõõnest munandikotti, mis toimub looteea lõpus peitmunandilisus. Munandites on eriline verevarustus temp
ümarad spermatiidid ehk tütarrakud. Spermatiidid (ümarad, piklikud) - ümarad tekivad peale sekundaarsete spermatotsüütide meioos II-te, ümaratest omakorda tekivad piklikud spermatiidid spermatogeneesi lõppstaadiumis e spermiogeneesis Spermid - spermatiidi transformeerumisel saadavad rakud, mis on liikumisvõimelised ning omavad vibureid Mitoos ja meioos spermatogeneesil (millised rakud liiguvad meioosi ja millised on läbinud) - Spermi areng: ürgsugurakk 44+XY -> spermatogoon 44+XY -> primaarne spermatotsüüt (meioos I) 44+XY -> sekundaarne spermatotsüüt 22+X/Y (meioos II) -> spermatiidid -> spermid Spermiogenees (millised muutused toimuvad) - protsess, kus spermatiidist moodustatakse sperm. Lisatakse vibur ja rakk saab lõpliku kuju. Spermi tuum lamendub ja kondenseerub, üleliigne tsütoplasma eemaldatakse. Histoonid asendatakse protamiinidega, transkriptsioon peatatakse. Sperminatsioon - sperm vabaneb Sertoli rakkudest ja satub väänilise
kogemuste, teadmiste ja tehnoloogiate edasiandmine järglaspõlvkondadele ühiskondliku kommunikatsiooni vahenditega. Sööde - vedel või pooltahke toitainete ja kasvufaktorite segu rakkude, embrüote, organialgete kasvatamiseks väljaspool organismi (raku-, koe-, organikultuuris). Sperm (spermatosoid) - seemnerakk (isasugurakk), mis moodustub üldjuhul isasorganismis. Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. Spermatogoon - isasorganismis esinev seemneraku (spermi) eellane. Spontaanne mutatsioon - organismi normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkiv mutatsioon. Spoor (eos) - protistidel, seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline. Stabiilne populatsioon - populatsioon, milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus, nii et arvukus püsib põlvest põlve.
annaabi.ee 
