Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Õppimise kognitiivsed ja konstruktivistlikud käsitused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
skeemid, kognitiiv, sensoorse, metakognitsioon, psühholoogia, informatsioonil, õppimisteooria, informatsiooniline, episoodiline, skeemide, õppimisel, kognitiivsed, sensoorne, register, tõhustamine, käsiraamat, stiimulid, õpitava, kontseptsiooni, skeemidena, krull, humanitaarained, kadri, sado, konstruktivistlikud, juhendaja, inger, kraavTARTU ÜLIKOOL Usuteaduskond Kätlin Liimets Kognitiiv-informatsiooniliste õppimisteooriate üldiseloomustus. Informatsiooni töötlemine ja säilitamine erinevates mälustruktuurides. Metakognitsioon ja selle roll mõtlemises. Referaat Juhendaja: Ingrid Raudsepp Tartu 2012 Sisukord 1. Kognitiiv-informatsiooniliste õppimisteooriate üldiseloomustus...........................................3 2. Informatsiooni töötlemine ja säilitamine erinevates mälustruktuurides................................. 5
ümbritseva maailmaga. 5) Põhilised õppimisteooriate liigid: Biheivioristlikud - biheivioristlik lähtealus käitumise ja õppimise uurimiseks; Kognitiivsed ja konstruktivistlikud - kognitiivsed protsessid käitumise ja õppimise uurimise lähtealusena; Sotsiaalkonstruktivistlikud - sotsiaalne interaktsioon õppimise lähtealusena; II Õppimise biheivioristlikud käsitused (Biheivioristid=käitumusliku psühholoogia koolkonna esindajad) 1) Klassikaline tingimine ja selle rakendused koolis. Seostub tavaliselt vene füsioloogi Ivan Pavlovi avastusega. Pavlovi avastatud klassikaline tingitus oli üks esimesi teaduslikult dokumenteeritud õppimise ilminguid. Klassikaline tingitus seisneb organismi võimes õppida reageerima orienteerumisreaktsiooni esilekutsuvale ärritajale samal viisil kui tingimatule ärritajale. Kooli oludes on palju võimalusi õppimiseks (pos.ja neg. mõttes) klassikalise tingituse
2. Lühiajalise mälu maht...................................................................................................... 5 1.3. Lühiajaline mälu kui vahendaja........................................................................................5 2. PIKAJALINE MÄLU JA SELLE TALITUS.......................................................................6 2.1. Semantiliste hierarhiate kontseptsioon..............................................................................6 2.2. Skeemid.............................................................................................................................6 2.3. Mälu tõlgendav iseloom....................................................................................................7 3. UNUSTAMINE......................................................................................................................7 3.1. Kui unustamine segab igapäevaelu....................................................................
Referaadis võrreldakse ka kognitiivseid õppimisteooriaid biheivioristlikega, et paremini mõista kognitiivsete õppimisteooriate voorusi ja puudusi. Referaadi jooksul saavad vastuse järgmised küsimused: - Mille poolest erinevad kognitiivsed õppimisteooriad biheivioristlikest? Mis on põhiliseks õppimise ajendiks/motiiviks kognitiivsete õppimisteooriate abil seletatavates õppimisilmingutes? - Mida kujutavad endast tunnetusprotsess ja õppimine Piaget' skeemide moodustamise teooria järgi? Mis vahe on tunnetuse ja õppimise vahel õppimise definitsioonist lähtudes? - Millised kaks gestaltpsühholoogide olulist ideed panid aluse (Piaget') tunnetusprotsessi mudeli kujunemisele? - Millised kaks äärmuslikku suunda on eristatavad tunnetusprotsessi mudeli kujunemisel? Mis on konstruktivism õppimisel? - Milles seisnes gestaltpsühholoogide panus avastusõppe teooria tekkimisel?
edasiminekut oodatavad tegevusvõimes ei kaasne. 6. Millised on kolm põhilist õppimisteooriate liiki? 1) Biheivioristlikud. Biheivioristlik lähtealus käitumise ja õppimise uurimiseks 2) Kognitiivsed ja konstruktivistlikud. Kognitiivsed protsessid käitumise ja õppimise uurimise lähtealusena 3) Sotsiaalkonstruktivistlikud. Sotsiaalne interaktsioon õppimise lähtealusena 7. Millise õppimisteooria alla liigitub signaali õppimine? Biheivioristlik õppimisteooria Klassikaline tingimine Signaali õppimine (Pavlovi katsete olemus) 8. Kui klassikalise tingimise järgi kujuneb assotsiatiivne seos tingitud (algselt) neutraalse ja tingimata ärritaja vahel, siis assotsiatiivse tingimise puhul kujuneb seos kahe neutraalse ärritaja vahel. Assotsiatiivsed seosed võivad kujuneda nii juhuslike kui ka loogiliselt
on meelde jäetava informatsiooni liigutamine ühelt tasandilt teisele. Seega saame öelda, et mälul on struktuur (vt. joonis 1). ( Kiis 2013 ) Joonis 1. Mälu struktuur ( Kiis 2013 ) Üheks võimalikuks liigituseks saame lugeda seda, kui kaua informatsioon mälus püsib. Uurime mis erinevused on sensoorse-, lühiajalise- ja pikaajalise mälu vahel. Sensoorses mälus püsib informatsioon väga lühikest aega. Sensoorse mälu ülesanne on võimaldada informatsiooni vastuvõtmist, märkamist ja sisenemist lühiajalisse mällu kuid mälu selle osa toimimiseta ununeksid sündmused kohe. ( Kiis 2013) Tulving ( 2002 : 96 ) väidab, et sensoorset mälu jagatakse veel ikooniliseks mäluks ja kajamäluks. Ikoonilist mälu seostatakse nägemise teel saadud informatsiooniga. Info kadu toimub sekundi murdosa jooksul . ( Tulving 2002 : 96 ) Kajamälu seostatakse kuulmise teel saadud informatsiooniga
mälusüsteemis kodeeritud, st millist tüüpi on mälurepresentatsioon. Lähtuvalt sellest saab eristada järgmisi mälu alaliike. Sensoorne mälu. Sisuliselt on see objekti või stseeni või muu tajutava stimulatsiooni taju edasikestmine pärast seda taju põhjustanud mõju lõppemist. Sensoorsest mälust valib tunnetussüsteem tähelepanu abil välja alamhulga, mis lühimällu edastatakse. Klassikalised tööd sensoorse mälu omadustest on teinud George Sperling. Lühimällu sisestatakse informatsioon sensoorsest mälust ning lühimälus on see üldistatum, vähem detailne ning lisaks konkreetsele informatsioonile on lühimälus teave kodeeritud ka semantilisse abstraktsesse formaati. Nt kui sensoorses mälus oli üks puuvilju kehastavatest objektidest nähtav õun oma kuju ja rohepunase värviga, siis lühimälus talletub õuna skeem
................................... 9 5. Pikaajaline mälu........................................................................................... 10 6. Implisiitne mälu............................................................................................ 11 6.1. Protseduuriline mälu.............................................................................. 11 7. Eksplitsiitne mälu......................................................................................... 12 7.1. Episoodiline mälu................................................................................... 12 7.2. Semantiline mälu................................................................................... 12 8. Kujundimälu................................................................................................. 13 8.1. Nägemismälu......................................................................................... 13 8.2. Kuulmismälu.................................................
Õppimise konstruktivistlikud mudelid rõhutavad iga õpilase mõttemaailmale ja sellest tulenevalt ka õpiprotsessi ainulaadsust. Seetõttu ei tuleks ka õpilastelt nõuda ühesuguseid teadmisi ning õpetaja kohuseks on luua õpilastele soodsad tingimused, et nad võiksid oma arusaamu konstrueerida. 3. Gesaltpsühholoogia osa kognitiivsete õppimisteooriate kujunemisel. Gesaltpsühholoogide avastatud õppimise seaduspärasused. Kognitiivse psühholoogia ja õppimisteooriate kujunemisele andsid olulise panuse Saksa gestaltpsühholoogid. Nad näitasid veenvalt, et tunnetades ümbritsevat maailma, interpreteerivad inimesed seda varasemate kujutluste põhjal. Tajutu pole vastuvõetud informatsiooni koopia. Ka probleemide lahendamine eeldab situatsiooni nägemist sobivate seoste valguses. See sünnib enamasti ootamatu avastuse ehk ahha-efektina. Gestaltistid näitasid, et luues soodsad välised olud, saab õppimist avastuslikul teel kiirendada
kirjutamine, trükkimine). Sinna alla kuuluv informatsioon omandatakse üksnes antud tegevuse käigus ning selle kasutamine on suuresti teadvustamatu[3] 2) Semantiline mälu- Talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja mida õpitakse. See on info mida ei pea omandama praktiliselt tegutsedes, pigem info tuleb maailma kohta mis inimene on omandanud otseselt või kaudselt. Materjali kasutamine eeldab teadvustatust [3; 2]. 3) Episoodiline mälu- talletav info on seotud inimese endaga ja isiklikult kogetud elamusi. Ka siin pole omandamiseks vaja praktilist tegevust, kuid materjali kasutamine nõuab teadvustatust [3; 2]. Episoodiline mälu küll sõltub semantilisest mälust, kuid läheb sellest kaugemale. Ta ei saa toimida ilma semantilise mäluta, kuid ta võib teha midagi sellist, millega semantiline mälu üksi toime ei tule. Teisest küljest võib semantiline mälu toimida ilma või sõltumata
käitumises). Põhilisteks õppimisteooriate liikideks on biheiviorislikud, neobiheivioristlikud, kognitiivsed ja konstruktivistlikud, sotsiaal-konstruktivistlikud. Biheivioristlik nagu ka nimi vihjab keskendub vaadeldava käitumisele, see vastu neobiheivioristlikud ehk sotsiaalkognitiivsed õppimisteooriad näevad õppimise allikana inimese huvi tundmises ümbritseva maailma vastu. Kognitiivse õppimisteooria alusel nähakse õppimise allikana inimese sisemist aktiivsust ehk kas inimene väljendab huvi teda ümbritseva maailma vastu. Põhilised õppimise ajendid: 1. Sotsiaalne suhtlemine 2. Tunnetuslik 3. Hedonistlik 2. Biheivioristlikud õppimisteooriad. Mis on teooriate grupi ühine põhiolemus ja õppimise ajendid Sellesse gruppi kuuluvad õppimisteooriad (nimetada ja kirjeldada lühidalt põhiolemust)
unustamismehhanismide poolest ning ka ajukahjustuste poolest, seega on see lihtsustatud mudel ka õigustatud. 3. Mis on känkimine ja rekodeerimine? Too näiteid. Känkimine - Info kokkupakkimine viisil, kus materjali organiseeritakse lihtsamateks tuttavateks ühikuteks Rekodeerimine -kodeeritud materjali ümbermõtestamine, et luua enesele parem viis millegi meelde jätmiseks 4. Mälu struktuur (materjali sisu alusel) – semantiline, episoodiline ja protseduuriline mälu. Kes pakkus esimesena välja idee ning leidis ka eksperimentaalseid kinnitusi nende kolme mälusüsteemi eristamiseks? Kirjelda neid mäluliike (too välja ka erinevused) ning nende omavahelist seost. Too näiteid ka uurimustest, mis tõestavad nende mälu liikide erisust. Mälu struktuur ehk mälu liigitamine viitab sellele kuidas mälu on organiseeritud. Organiseerimise alused võivad olla erinevad. Eksperim.tõendeid, et on õigustatud
gümnaasiumis, mille lõpetamine jäi ootama Saksamaa põgenikelaagrit. 1949. aastal õnnestus tal emigreeruda Kanadasse, kus ta asus õppima Toronto Ülikooli. Emigrandile kindla ja turvalise arsti või inseneri ameti asemel valis ta oma erialaks hoopis hingeteaduse psühholoogia. 1954. aastal lõpetas ta Toronto Ülikooli ja jätkas doktoriõpinguid Harvardi Ülikooli juures. 1957. aastal saab ta Harvardi Ülikooli doktorikraadi. Aasta enne seda, 1956. aastal, hakkab ta lektorina tööle Toronto Ülikoolis ja 1965. aastal valitakse korraliseks psühholoogiaprofessoriks. Viie aasta jooksul (1970-
Seal teadvustub tajuanalüsaatorite poolt vastuvõetud informatsioon. Kui sinna jõudnud info ei paku huvi siis kustub,pakub huvi: II mälustruktuur lühiajaline mälu(töömälu, operatiivmälu). Kestus 15-20 sek. Seal algab tajutava informatsiooni töötlemine.Töötlemise tulemusena salvestub vastuvõetud või moodustunud uus informatsioon:III mälustruktuur pikaajaline mälu. Seal formeeruv ja säilitatav info on edaspidise tunnetustegevuse aluseks. Semantiline ja episoodiline mälu. Semantiline mälu- seal säilitatakse informatsiooni, mis on kirjeldatav lauselises vormis. Sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, see materjal ei ole seotud isiklike mälestustega. Episoodiline mälu muljed isiklikest kogemustest, mis korjuvad elu vältel. Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. Liigutuste mälu jalgrattasõit, noa ja kahvli kasutamine.
Põlverefleks on venitusrefleks, mille käigus lihas reageerib venitusele kokkutõmbega. Puutetundlikkus, valu ja temperatuurimeel Haistmismeel- Puudub ühtne lõhnade klassifikatsioon! Lõhnataju on äärmiselt subjektiivne, osaliselt seetõttu, et on seotud mälestuste aktiveerumisega ja emotsioonidega. Mis on meelte töös erinevat? Ülevaade meelte tööst: Kuulmine - Siimul = heli; heli parameetrid ja omadused - Meeleelund, retseptorid, aistingu protsess - Sensoorse kodeerimise teooriad - Meelelundi tööd mõjutavad tegurid (näited) Nägemine - Stiimul = valgus; valguse parameetrid ja omadused - Lääts, silmalihased ja silmaliigutused - Meeleelundi ülesehitus, retseptorid, aistingu protsess - Retseptorite adaptatsioon (valguse intensiivsusele) - Sensoorse kodeerimise teooriad - Lateraalne pidurdus -Värvuste eristamine retseptorite tasemel Detsibellid on... ... (võimsuse või intensiivsuse) logaritmilised ühikud millegi mõõdetava suhtes
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 KAUGÕPE! 1. Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. 2. Mis on psüühika? organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. 3. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? protsessid, seisundid, omadused 4. Psühholoogia harud – isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga: Psühhofüüsika, Psühhofüsioloogia- Psühhofarmakoloogiaga, Isiksuse psühholoogia, Sotsiaalpsühholoogia, Arengupsühholoogia, Neuropsühholoogia. Psühholoogia harud Rakendusliku orientatsiooniga: Kliiniline psühholoogia, Õiguspsühholoogia, Organisatsioonipsühholoogia, Reklaamipsühholoogia,
Rakvere Reaalgümnaasium Silver Reinsaar 10.RL klass ÕPPIMINE JA MÄLU psühholoogia referaat Juhendaja: Eda Peinar Rakvere 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 ÕPPIMINE..................................................................................................................4 1.1 Harjumine...............................................................................................
juhul siiski üllatavalt kõrge. Bahrick järeldas nii sellest, kui ka muudest uuringutest, et põhimõtteliselt on olemas nn püsimälu, milles talletatakse väga pikka aega ja täpselt teatud informatsiooni, näiteks kindlasti on seal suur osa omandatud võõrkeele- ja matemaatikateadmistest. On suur tõenäosus, et asjad, mis on meeles kolm aastat pärast õppimist, on meeles ka 30 aastat hiljem. 3 Semantiline, episoodiline ja protseduuriline mälu Teine mälusüsteemide eristus põhineb sellel, millist tüüpi materjali pikaajalises mälus säilitatakse. Endel Tulving oli esimene, kes 1970. aastatel pakkus idee ja leidis ka eksperimentaalseid kinnitusi, et tuleks eristada kolme mälusüsteemi: semantilist, episoodilist ja protseduurilist. Semantiline mälu sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, see materjal ei ole kunagi seotud isiklike mälestustega. Näiteks teadmised, et Prantsusmaa pealinn
Kognit.(KKMM) olemus õpilaselt oodatava käitumise demonstreerimine iseenese õppimise suunamisega. Aitab arendada kontrollvõimet oma käitumise üle. Sobib agressiivsete ja hüperaktiivsete lastega töötamisel. Sarnasus eesmärgiks on õpilaste väliselt jälgitava käitumise muutmine. Erinevus BKMM puhul püütakse teha stiimul rektsioon seoste kujundamisega, KKMM puhul õpil. teadliku eneseregulatsiooni arendamisega. Kogn. õppimisteooria kujunem. Võidukäik 1960a. Peamine motiiv on õpilase sisemine huvi õpitava vastu ja sellest lähtuv aktiivsus. (vt. Piaget) J. Biaget tunnetusprots. mudel. Kognit. õppimine info. vastuvõtmisena, eeldus et kõigil on samalaadsed teadmised ja oskused. Inertsed teadmised. Konstruktivistlik rõhutab iga õpilase mõttemaailma ja sellest tulenevalt ka õpiprotsessi ainulaadsus. Paindlikud ja elulähedased teadmised. Gestaltspsüh. Grstaltistid tõestasid, et
teiste abile -- tänutunne; vedamisele -- üllatus või õnnetunne Vastupidised emotsioonid kaasnevad ebaõnnestumistele tehtavate atributsioonidega. Näiteks kui ebaõnnestumist seletatakse madalate võimetega, kaasneb sellega alandusseisund. Inimeste käitumist suunavad suures osas atributsioonide ja nendega seostuvate emotsioonide kombinatsioonid 10. Mida kujutab endast J. Piaget tunnetusprotsessi mudel ( skeemid, kohanemine ja tasakaalustamine) kognitiivsete õppimisteooriate lähtealusena ning kuidas see seletab kujuneva teadmise ühetaolisust ja ainulaadsust? (4.1) Sündimisest peale hakkab laps oma sisemiste tungide mõjul uurima või õigemini sondeerima oma keskkonda. Selliste uurimistegevuste tulemusena talletuvad kogemused inimeste närvisüsteemi. Piage´ti puhul peitub aktiivsuse allikas inimeses endas. Piage´t teooria: Skeem
4. Käitumine on keskkonnaspetsiifiline, st tuleb arvestada ka ökoloogiliste tingimustega, milles käitumine toimub. Püüdes eristada termineid sotsiaalsed oskused ja sotsiaalne kompetentsus, võib väita, et sotsiaalsed oskused on üksikud, õpitud käitumisviisid, mida inimene kasutab min- gi ülesande täitmise eesmärgil. Laste sotsiaalsete oskuste ning nende alaoskuste (komponentide) kirjeldamine. Toetudes Caldarella ja Merrell'i sotsiaalsete oskuste taksonoomiale ning arengu- psühholoogia seisukohtadele, käsitletakse üldistatult sotsiaalsete oskustena alljärgne- vaid oskusi: Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes76 1) sotsiaalne mõistmine (teiste inimeste tunnete ja mõtete mõistmine, nende vaatenur- gast arusaamine ning võime teiste seisukohti respekteerida); 2) suhtlemine eakaaslastega (oskus luua ja hoida suhteid eakaaslastega, koostööoskused, oskus suhelda vastassugupoolega); 3) prosotsiaalne käitumine (abistamine, jagamine).
Kognitiivse psühholoogia kordamisküsimused Kognitiivne psühholoogia Mis on? Tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Millega tegeleb? Tunnetusprotsesside uurimisega Kuidas? Ajukuvamine, eksperimendid Taju Taju protsess Mis on taju? Mehhanismid ja protsessid mille kaudu luuakse organismi välis- või sisekeskkonnast terviklik peegeldus (tähelepanu, mälu, verbaalne kood) PROTSESSID Mis on illusioonid ja hallutsinatsioonid? Mida nad näitavad? Too näiteid!
0 Auditoorse õppetöö maht 42 Sh loengud: 42 seminarid/ - tundides: praktikumid: Hindamisviis: H Õppejõud: Katrin Kullasepp Ametikoht, kraad: Lektor Eeldusaine: - Aine eesmärk ja kuuluvus: Psühholoogia ja inimeseõpetuse suunal sissejuhatavate ainete kohutsuslik aine Kujundada integreeritud teadmine psühholoogia eri suundadest ja rakendamise võimalustest. Toetada arusaamise kujunemist, inimesest kui biopsühhosotsiaalsest reaalsuste mõtestavast tervikust. Lühikirjeldus: Tänapäeva psühholoogia põhisuunad ja ideed. Psühholoogia võimalused inimelus oluliste nähtuste mõistmisel. Psühholoogia valdkonnad, meetodid. Psüühika bioloogilised alused. Arenguteooriad. Tunnetusprotsessid. Õppimine. Individuaalsed erinevused. Isiksus. Intelligentsus.
Kognitiivne psühholoogia TAJU I LOENG Kognitiivne psühholoogia on tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Kognitsioonid – teadmised, hoiakud, veendumused jne - Need moodustavad eesmärgipärase infosüsteemi Eksperimentide mudelite neuropsühholoogiliste uuringute ajukuvamise - Multidistsiplinaarne – sama probleemi kallale tulevad inimesed ma meetoditega - Interdistsiplinaarne – meetodid räägitakse omavahel läbi ja luuakse ühine meetod Kognitiivteadus – mudelite loomine.
mäluprotsessid, mõtlemine); 2.2. Emotsionaalsed protsessid; 2.3. Tahtelised protsessid. 3. Aistingute klassifikatsioon. 3.1. Eksterotseptiivsed aistingud 3.2. Interotseptiivsed aistingud 3.3. Proptiotiivsed aistingud 4. Psühholoogiate klassifikatsioon. 4.1. Eelteaduslik psühholoogia; 4.2. Filosoofiline psühholoogia; 4.3. Teaduslik, akadeemiline psühholoogia. 5. Psühholoogia peamised ülesanded. 5.1. Psühholoogiliste nähtuste/seisundite kirjeldamine: mille põhjal ma ütlen, et tunnen end nii nagu ma tunnen; 5.2. Psühholoogiliste nähtuste/seisundite seletamine (põhjuste otsimine): miks ma tunnen end nii nagu ma tunnen; 5.3. Psühholoogiliste nähtuste/seisundite ennustamine: Kas laps, kes vaatab palju vägivaldseid filme, on ka ise vägivaldne; 5.4. Psühholoogiliste nähtuste/seisundite muutmine. 6
Mälu Mäluprotsesside sisuks on indiviidi kogemuste talletamine, korrastamine, säilitamine ja taastamine. Meeldejätmise ja unustamise igal etapil mõjub ka isiksuslik aspekt (huvid). Mälu funktsioone täiendab ka liigseks tunnistatud materjali kiire või aeglane, vaistlik või ettekavatsetud unustamine. Mäluliigid Protseduuriline mälu selleks et käivitada, on vaja mingi toiming läbi teha. Nt jalgrattaga sõit. Ei saa teoreetiliselt õppida. Sensoorne mälu seotud sensoorse tajumisega. Välklambi effekt nagu foto jääb meelde. Võib kiiresti kaduda ikooniline mälu nägemisorganitest saadud info. Võib kaduda sekundi murdosa jooksul. kajamälu - kuulmisinfo Episoodiline mälu seotud inimese enda teadmiste ja mälestustega. Graafilise iseloomuga. Semantiline mälu faktimälu, sõnademälu, ,,puhtad teadmised" Mäluliigid Lühiajaline mälu töömälu ehk operatiivmälu. Info talletatakse lühikeseks ajaks, kestus on
See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi, tuvastamaks kindlaid seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Uurib kuidas väline mõjutus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Ja vastupidi- kuidas vaimuelunähtused osalevad objektiivse maailma kujundamises ja selle objektidega manipuleerimises. Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. PSYCHE- HING LOGOS- ÕPETUS 2. Psühholoogia jaguneb: Eelteaduslik psühholoogia- on levinuim ja vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta. Moodustub see individuaalse ja sotsiaalse kogemuse omandamise arvelt. See on nn elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide,
nii füüsilises kui ka sotsiaalses ruumis. Teadvus on omane ainult inimesele – on inimese psüühika kõrgem vorm ja olulisemaks jooneks on inimese sihipärase tegevuse tagamine Psüühilisi protsesse mõjutavad: Keskkonnastiimulid Varasemad kogemused Geneetiline baas Füsioloogiline seisund Tunnetussüsteem Sotsiaalne keskkond Kultuuriline keskkond Individuaalsed omadused 1.2. Psühholoogia valdkonnad 1. Bioloogiline psühholoogia: (Charles Darwin – Origin of Species, 1858) - Mõistmaks käitumist ja inimestevahelisi er 1 Inimkäitumise mõistmine bioloogilisest perspektiivist. Pärilike tegurite olulisus. Populatsioonisisene vs populatsioonide vaheline variatiivsus. Liigisisesed individuaalsed erinevused. Füsioloogilised protsessid.
a. Nägemine b. Kuulmine c. Haistmine d. Maitsmine e. Kompimine f. Temperatuuri-, kinesteetilise, vibratsiooni-, tasakaalu-, valu, orgaanilise tundlikkuse jmt aistingud. 4. Psühholoogiate klassifikatsioon. a. Eelteaduslik b. Filosoofiline 1 c. Teaduslik 5. Psühholoogia peamised ülesanded. Psühholoogia üldine ehk tunnetuslik funktsioon on mõista inimese olemust, teda liikuma panevaid jüude, psüühika ja käitumise seaduspärasusi, teadvuse mehhanisme ja piirvõimeid. Psühholoogial on abistav, otsinguid suunav, konsulteeriv ja otsuseid ette valmistav. 6. Psühholoogia staatus. Seisund. Praeguseks ei ole tekkinud terviklikku psühholoogiat, eksisteerivad üksikud distsipliinid, psühholoogilised uuringud (Koch, 1981)
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I
Seljaaju ja kraniaalnärvid Seljaaju selgmine Suuraju poolkerade koor e korteks Ajutüvi Homoöstaas – seaelt tuleb hormoone ja ka refleksid, üldine ärgastus Limbiline süsteem Ajukoore all paiknevad sügavamad süsteemid mis ei ole kõige primitiivsemad aga tegelevad emotsionaalse töötluse ja motoorika juhtimisega. Kõik info mis meeltest tuleb läheb limbilasest süsteemist läbi. Projektsioonialad Piirkonnad milles ajukude näib sensoorse info põhjal kaardi koostavad - Primaarsed – saavad meeltest sisendi ja saadavad käsu motoorsesse süsteemi - Sekundaarne – tõlgendavad sisendeid või organiseerivad liigutusi - Assotsiatsioonialad – moduleerivad ja seovad infot (nt elukogemusega) Esmased motoorsed ja somatosensoorsed projektsioonipiirkonnad - Homunkulus - Igale kehaosale on jaotatud erinevad piirkonnad Ühendused ajupiirkondade vahel - Paljud närvikiud lähevad mõlemast poolest läbi
KORDAMISKÜSIMUSED – ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST Johanna Olesk – 2014 Psühholoogia – teadus käitumisest ja psüühilistest protsessidest (vaimseid protsesse e psühhikat). Teaduse ja praktilise töö valdkonnana püüab seletada, ennustada , modifitseerida ja parandada inimese elu ja seda maailma, kus nad elavad. Ladina k psyche + logos – hing, vaim + õpetus Psüühika – organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Psüühilised nähtused jagunevad:
annaabi.ee 
