Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Õppimine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
haridus, märg, subjekt, kujutlus, õppes, eelduseks, targem, tahe, õppetekst, sotsi, valdamine, inimeseks, klassifikatsioon, lane, uurimis, õpetamine, õppekava, arusaamise, hooliv, sundus, tundmine, olude, arengutaset, mängimine, arusaamist, koolides, otstarbekas, adekvaatne, subjektid, reproduktiivse, kindlus, austus, rimine, hindeid, nooremaveendunud, et mis tahes vanuses saab lapsele õpetada erinevaid teadusdistsipliine, kui kohandada nende sisu lapse tunnetuslikele võimetele kohaseks. J. Piaget’ intellekti arenguteooria põhiolemus. PIAGET’ vaidlustas levinud arusaama, et laste mõtlemine sarnaneb tk- te omaga ja täiustub vaid järk-järgult. PIAGET’ tõestas katsete najal, et laste vaimne areng toimub kvalitatiivselt erinevate (vaimse tegevuse) astmete järgnevusena. Iga eelnev aste on järgmise kujunemise eelduseks. Piaget’ teooria kohaselt on tunnetustegevuse liikumapanevaks jõuks inimese kaasasündinud huvi ümbritseva maailma vastu. Ta arvas, et laste arengutempo on määratud nende sisemise küpsemise mitte niivõrd arengukeskkonna mõjust. Keskkond mõjutab vaid siis, kui organismi bioloogiline küpsemine on saavutanud vajaliku arengutaseme. Väite kinnituseks GESELLI ja THOMSONi (1929) katse – uuriti kui palju saab lapsi treenida trepist kõndima enne, kui nad seda ise teevad
Õppe kavandamine. Kontrolltöö Kordamisküsimused 2013 Õppe kavandamise aines (küsimuse taga sulgudes märgitud vastav seminari teema number). Küsimused on esitatud tähestikulises järjekorras. 1. A. Maslow baastarvete kontseptsioon. Milline on baastarvete rahuldamatuse mõju eneseaustus- ja eneseteostustarvete arengule? Miks? (10.1) Tema kujutluse järgi arenevad inimvajadused ja motiivid sarnaselt püramiidi ehitamisega. Selle laiaks aluseks, millel kõik muu rajaneb, on füsioloogilised tarbed- (eksistentsiks hädavajalikud). Aste kõrgemal on turvalisusetarbed-(ohutus, sündmuste ettenägemine,kindlustatus) edasi kuuluvus-, armastustarbed ,edasi eneseaustus-, heakskiidu- ja tunnustustarbed ja kõige tipus eneseteostustarbed- e. püüda saada kõigeks, milleks inimene on võimeline saama. Tarvete järjestamine hierarhiana viitab sellele, et inimene üritab rahulduda madalaastme tarveteg
inimese mälus kogetud sündmustest kõige erinevamad tervikskeemid, kus seostuvad teadmised, emotsioonid faktid. Semantilise hierarhia konsepts. võime moodustada üldistavaid kategooriaid (loom koer) aeg mis kulub kahe mõiste seostamiseks oleneb nende kaugusest tähenduslikus hierarhias (lind-pääsuke, lind-emu) Skeemid mälu kuj. skeemidena on palju sarnasust episoodilise mäluga (järelduste tegemine, seos emotsioonidega) Mälu tõlgendav isel. varasem teadmine, kujutlus kajastub mälus kogemuslike skeemidena. (käitumine kooli, poes) kui õpitav ei seostu olemasolevate skeemidega tundub see mõttetuna. Metakognitsioon Inimese mõtlemist oma tunnetusteg. üle nim. metakogn. Õppim seonduv metak. on mõte sellest mida teeme ja kuidas suuname oma õppimist. See on määratud ainealase kogemusega , mitte vanusega. Õpetamisega saab tõhustada metak. õpilastel. Aitab kaasa nii madalate kui kõrgete võimetega õpilaste õppimisele
Kindla järjestusega tugifraase või sõnu. Võtmesõnameetod-kasutatakse enamasti võõrkeelsete sõnade meeldejätmiseks.Selleks seostatakse meeldejäetav sõna kõlalt või kirjapildist sarnase emakeelse sõnaga ja püütakse luua õpitava sõna tähendust edastav kujutav. 2. Üldistamine ja ülekanne õppimisel: õpitu ülekande liigid. Õpitu ülekanne ja üldistamine on olulisemateks ja oodatumateks õppimise resultaatideks. See võime on vajalikuks eelduseks õpitu rakendamiseks uudsetes oludes. Tänu õpitud oskustele ja teadmistele ning oskusele neid rakendada on inimeste kergem toime tulla ja orienteeruda uutes olukordades ilma et peaks enne nende kõigiga kokku puutunuma. Varem õpitu ülekanne ja üldistamine uudsete probleemide lahendamiseks toimub sageli hüpoteeside püstitamisega ja kõige tõenäolisema lahenduse väljavalimisega. 3. Positiivne ja negatiivne ülekanne.
Võimalik on see vähemalt kahel viisi. 1)korrata vajalikku infot kuni meeldejäämisena või 2)teadlik meeldejätmine, töödeldes uut infot vanade teadmiste valgusel. 7. Üldistamine ja ülekanne õppimisel. Ülekannet soodustavad võtted Üldistamine ja ülekanne õppimisel: õpitu ülekande liigid. Õpitu ülekanne ja üldistamine on olulisemateks ja oodatumateks õppimise resultaatideks. See võime on vajalikuks eelduseks õpitu rakendamiseks uudsetes oludes. Tänu õpitud oskustele ja teadmistele ning oskusele neid rakendada on inimeste kergem toime tulla ja orienteeruda uutes olukordades ilma et peaks enne nende kõigiga kokku puutunuma. Varem õpitu ülekanne ja üldistamine uudsete probleemide lahendamiseks toimub sageli hüpoteeside püstitamisega ja kõige tõenäolisema lahenduse väljavalimisega. Positiivne ja negatiivne ülekanne.
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Loodusteadusliku hariduse keskus Gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja õppekava Anna-Liisa Neumann KONSTRUKTIVISTLIKUD ÕPPIMISKÄSITLUSED referaat Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Konstruktivismist üldiselt ................................................................................................... 4 Ausubeli ja Bruneri vaated ning konstruktivism .................................................................... 4 2. Teadmiste struktuuri käsitamine võrkudena ....................................................................... 6 3. Teadmiste sotsiaalne konstrueerimine .......................................................................
stiilile alla teistes õppimise aspektides. Kõik korraldab õpetaja. Kritiseerib v kiidab igat õpilast individuaalselt. Käitub sõbralikult v neutraalselt. Määrab kaaslase. Demokraatlik- soodustab pos hoiakute ja ühtekuuluvustunde kujunemist. Teeb koostööd õpilastega, pakub alternative. Julgustab ja aitab. Laseb valida kaaslase ja rühm otsustab ise kuidas toimub tööjaotus. Õpetaja on kiitmisel ja kritiseerimisel objektiivne. Autoriteetne õpetajal selge kujutlus õpitulemustest, ta põhjendab nõudeid, kuid ei kauple nende rakendamise üle. Õpilastel täilik vabadus teha ül mida tahavad. Õpetaja ei osale tööjaotuse kujundamisel. Õpetaja ei kommenteeri õpilaste tegevust, kui tal seda ei paluta. 1. Seadke klassi mööbel nii, et see vastaks teie õpetamisvajadustele 2. Jätke pinkide v pingiridade vahele piisavalt liikumisruumi, et ei tekiks ummikuid 3
mälu ja pikaajaline mälu. 7) Sensoorse registri, lühiajalise/töötava ja pikaajalise mälu eripära ja talitluse tähenduses. Orienteerumisrefleks – selle kutsuvad meis esile mõned väliskeskkonna stiimulid. Orienteerumisreageeringutele toetuvad ka õpetajad õpetamisel, andes õpilastele klassis mitmesuguseid osutusi ja käske nagu „Tähelepanu!“ Tähelepanu köitmine on õppimise esimeseks eelduseks. Sellega tuleb aga käituda võimalikult säästlikult, kuna õpilastel võib kergesti kujuneda harjumus üldjuhul ärritajat eirata, kui märguandele ei järgne reageerimist väärivat sisu. Sensoorne register – selles säilib laekuv informatsioon vähem kui poole sekundi vältel. Sensoorse mälu ulatus on praktiliselt piiramatu. Lühiajaline mälu – informatsioon läheb sensoorsest registrist lühiajalisse mällu. See
Roger Säljö ,,Õppimine tegelikkuses" Raamatu kokkuvõte 1.Õppimine ja areng sotsikultuurilises käsitluses Õppimisel on meie kultuuris oluline positsioon ning see seondub kujutlustega majanduslikust ja sotsiaalsest arengust ning sooviga parandada elutingimusi. Haritud elanikkonda, kes suudab konkureerida kvalifikatseeritud töökohtadele peetakse tänapäeval üheks olulisemaks eelduseks suuremale heaolule ja paremale elukvaliteedile. Inimese õppimist ei saa taandada küsimusele tehnikast või meetodist, nagu vahel kipub tegema koolitus. Ka kõige võimsam infotehnoloogia ei lahenda õppimise probleemi, vaid muudab ainult selle tingimusi. Paljud põhilised arusaamad ja oskused omandame me jätkuvalt mujal: perekonnas, sõprade ja tuttavate ringis, seltsides ja töökohal, st. keskonnas, mille esmane eesmärk ei ole teadmiste vahendamine. Õppimine on inimtegvuse aspekt
Asjaajamine eesti keeles. Terminid Ainedidaktika - vastava aine õpetamisõpetus ehk õpetamisoskus. Ainekava - iga õppeaine kohta koostab vastutav õppejõud ainekava, mille kinnitab programmijuht; sisaldab aine konkreetse toimumisega seonduvat informatsiooni (õppejõud; loengute, praktikumide ja iseseisva töö hulk; iseseisvate tööde loetelu ja juhend nende tegemiseks; eksamile või arvestusele pääsemise tingimused jpm). Ainekava koosneb järgmistest punktidest: vastava aine rõhuasetused, õpetamise põhimõtted, taotletavad õpitulemused ja õppesisu. Ajurünnak - aktiivõppe meetod, rühmatöö vorm, ideede genereerimise meetod, mille töötas välja 1950-ndatel a-tel Alex Osborne. Aktiivõpe - õppetöö vorm, kus õppurid ise osalevad aktiivselt õppeprotsessis. Andragoogika - (andras=täiskasvanu) täiskasvanupedagoogika; õpetus täiskasvanute õppimisest ja õpetamisest. Arengukava - on nägemus haridusasutuse põhi-, täiend- ja abistavate tegevuste arengusu
Nad hakkavad nägema oma elu kui mitte enam täiskohaga õppijad. Nad näevad end kui produtseerijana“(Knowles, 1980, p. 45). Koolijuhtidel on ülesanne luua tasakaal õpetajate ja koolitöötajate vahel. Et seda ülesannet täide viia, peavad koolijuhid kaaluma õpetaja isikut ja asjakohaseid vahendeid, et teada saada, mis on kasulikum koolile. Täiskasvanute rolli kogemused. Andragoogikas, kogemus eeldab rikast eeltööd täiskasvanu õppes. Koolijuhid peaksid teadma, et õpetajate kogemusi tuleb hinnata, sest see esindab nende kauakestvat investeeringut enda enesehinnangule. Kasvava või suure kogemusega õpetajad panustavad mitte ainult oma õpilastele vaid ka kolleegidele ja iseendile, kuna nad pidevalt täiendavad end. Paljude koolide kogukonnad on tugevnenud tänu koolijuhtide märkamisele koolitöötajate erinevatest rollidest. Kuna nad jagavad ja peegeldavad oma kogemusi, siis kõikidel on alati midagi uut õppida.
sünnivad maailma väikeste täiskasvanutena. Ta väitis, et täiskasvanuile naljakana tunduv laste arutlusviis ei tähenda laste viletsamat mõtlemisoskust, vaid viitab hoopiski nende mõtlemise erinevustele täiskasvanute omast. Uurides laste arutlusviisi mitmesugustes oludes, jõudis Piaget arusaamisele, et laste vaimne areng toimub kvalitiivselt erinevate vaimse tegevuse astmete järnevusena. Iga eelnev aste on järgmise kujunemise aluseks ja eelduseks. Selline areng nõuab nii geneetilise pärisoluga bioloogilis-füsioloogilist baasi kui ka kindlate omadustega arengukeskonda. Need seisukohad on saanud tänapäeval koginiitvse arengupsühholoogia alustaladeks. Piaget oli veendunud, et laste arengutempo on määratud pigem nende sisemise küpsemise kui arengukekskona mõju ulatusega, st keskkond mõjutab arengut vaid siis, kui kui organismi bioloogiline küpsemine on saavutanud vajaliku arengutaseme
Ülesandele orienteeritud sportlasele on iseloomulikud kannatlikkus, optimaalne jõupingutus, keskmist väljakutset nõudvate tegevuste valik ja tagasiside vajalikkus nii treeningutel kui ka võistlustel (Lavallee jt, 2004). · Egole orienteeritud sportlaste tegevuse eesmärgid on fokuseeritud normatiivsele võrdlusele teistega ja enda võimekuse (oskuste) demonstreerimise vajadusele. Egole orienteeritud sportlast iseloomustavad tahe võita, enda võimete tajumine ning selliste harjutuste valik, mille sooritamisel saab näidata enda üleolekut teistest. Samas püüavad egole orienteeritud sportlased vältida harjutusi ja tegevusi, milles nende üleolek kaassportlastest välja ei paista (Weiss & Williams, 2004). Lisaks väidab Nicholls, et noorukid teevad eelistuse kahe orientatsiooni vahel, milleks on kas egole või ülesandele orientatsioon, ning mis on omakorda individuaalne ja sõltub kahtlemata
õpilastel on raske õppida sotsiaalselt aktsepteeritavat käitumist Autoritaarne õpetaja – sobib neile, kes on vähe motiveeritud õpetaja seab kindlad piirangud kontrolli õpilaste käitumise üle õpilased on tunnis vaiksed on kindel, et võib oma arvamust õpilastele peale suruda, sest tema teab, mis on õige vihastub sageli, kui õpilane ei allu tema korraldustele arvab, et õpilased peavad talle alluma ja teda austama, sest on vanem ja targem usub, et allumist võib saavutada mistahes vahenditega eirab õpilaste õigusi ja lahendab probleeme enda seisukohast õpilastele pole võimatu õppida või praktiseerida kommunikatiivseid oskusi ei innusta ega motiveeri õpilasi seadma isiklike eesmärke õpilastel ei kujune välja sisemine enesekontrolli mehhanism Autoriteetne õpetaja kontroll õpilase käitumise üle lasub nii õpilastel kui ka õpetajal austab teisi ja iseennast
HTPK.02.112. Põhimõisted õppimisteooriate ja õppimise tingimuste kohta Õppimisteooriad Biheivioristlikud õppimisteooriad 1. Keda väljapaistvatest pedagoogidest võib pidada tänapäevaste õppimiskäsitustele aluse panijaks? J. Dewey (1859–1952) kui kaasaegse õppimiskäsituse rajaja. 2. Kas inimesed omandavad valdava osa oma teadmisi ja oskusi tahtlikult või tahtmatult? Valdava osa oma teadmistest ja oskustest omandavad inimesed tahtmatult. 3. Millised on kolm õppimise põhilist ajendit ehk motiivi keskkonnaga kohanemise kontseptsioonist lähtudes? 1) Hedonistlik motiiv – kõrgemate organismide kaasasündinud võime vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi või kannatusi, ning eelistada tegevusi, toovad kaasa meeldivat. 2) Tunnetuslik motiiv – sisemine aktiivsus, mis väljendub (kõrgematel arengutasemetel) huvi tundmises ümbritseva maailma vastu. 3) Sotsia
Ülddidaktika ja kasvatustöö alused 28.09.2017 Õppimise olemus ja õppimise ajendid Didaktiline mõiste Mis on minu arvates õppimine? Arenemine arusaamad Suhtlemine Mõistmine Ellujäämine Miks selline võte hea on? Panen üksi kirja, siis paaris ja siis terves grupis hea? Piiratud mõttemaailm , siis suurenb jagades Saada turvatunnet ja kinnitust kaaslaselt ja lõpuks jagada, pole üksi enda vastuse hirm, vaid saanud kinnitust kaaslaselt. PIKKI LINKE LÜHENDA LINGID.ee PADLET- sõnad mida rohkem, seda suurem QR-koodi loomise vahend qrcode-monkey http://linoit.com/users/leppl/canvases/Mis%20on%20%C3%B5ppimine %20%28definitsioon%29 milleks linoit õppekeskkonda kasutada saaks? Ajurünnak Varem tajutuga mottes opereeimine võib viia õppimiseni Õppimine on protsess, kus praktilise kogemuste vahendus
Erivajadusega õpilane ja kaasav haridus Mis on kaasav haridus? Kaasava hariduse praktika põhineb filosoofial, mis käsitleb erisusi, võimeid ja vajadusi loomulikena ning annab võimaluse õppimiseks ja arenguks kõikidele ning väärtustab sealjuures iga kogukonna liikme rolli. Kaasavad koolid eeldavad, et kõik õpilased õpivad koos. Õpilaste erinevaid vajadusi nähakse kui suurepärast võimalust arendada õpetamise ja õppimise käsitusi, et saavutada kõikide õpilaste suurepäraseid saavutusi.
Haridusalasteks eesmärkideks on: 1. vanusele vastav esimese keele lugemis-, kirjutamis-, rääkimis- ja kuulamisoskuse omandamine; 2. teise keele hea lugemis-, kirjutamis-, rääkimis- ja kuulmise järgi arusaamisoskuse omandamine; 3. vastavas klassis nõutavate üldhariduslike oskuste omandamine teistes ainetes, nagu matemaatika ja looduslugu; 4. nii koduse keele kõnelejate kui ka sihtkeele kõnelejate kultuuri mõistmine ja hindamine. Seega on keelekümblusprogrammis kakskeelne haridus lisaväärtus, kuna eesmärgiks on mõlema keele (K1 ja K2) funktsionaalse oskuse oman-damine ning mõningatel juhtudel ka kolmanda keele valdamine (vt Genesee, 1998, nt). Kõige iseloomulikum joon keelekümblusprogrammis ongi asjaolu, et teises keeles õpetatakse tavalisi üldhariduslikke õppe-aineid, nagu matemaatika ja looduslugu. Keelekümblusõpilastelt oodatakse nendes õppeainetes samu tulemusi kui oma
Katseks loetakse andmete kogumise tehnikat, kus luuakse teatud tingimused ja katsetatakse, mis saab. Samuti ei saa eksperimendiks nimetada 3-4 katse seeriat, mis on vähese eeluurimise ja teadmisteta teostatud ja kindla eesmärgita või on eesmärk pealiskaudne. 6. Õppimise lepingud. Õppimise lepingud aitavad õpetajal ja õppijal jagada vastutust õppimise eest. Õppimise leping annab veebipõhises õppes selgema ja täpsema ettekujutuse, mida oodatakse õppijalt ja vastupidi, millised eesmärgid ja nende saavutamise teed seab endale õppija (Pitt, Clark, 2001). 7. Diskussioonid. Diskussioon on väga levinud õppemeetod täiskasvanukoolituses. Diskussioon on vaidlus, mõttevahetus või arutelu, mida suunab diskussiooni juht (Märja, Lõhmus, Jõgi, 2003). Diskussioone võib korraldada: isiklike kogemuste ja tähelepanekute tasandil, arvamuste,
ülesande lahendamine, esitlus…). Eelpooltoodud väljakutsed (ja need on vaid mõned) on tänane reaalsus ja võimalus. Ning need mõjutavad tugevalt õpetajaid ja õpetamisprotsessi. oskus siduda uute tehnoloogiate kasutamine õppe eesmärkide ja sisuga, kuidas õppeprotsessi planeerida ja läbi viia (ohjata) ning kuidas hinnata-analüüsida; õpetaja mõttemudeli muutust õppimisest ja õpetamisest ning julgus ja tahe kasutada uusi võimalusi; 8 õpetajakoolituse muutumine – kuidas toetada õpetaja haridustehnoloogiliste pädevuste kujunemist. See tähendab ka väljakutseid ja muudatusi kõrghariduses ning uute tehnoloogiate rakendamist kõrghariduse taseme õppekavadesse. õppija aktiivsuse (ja seeläbi vastutuse) suurenemine – see on tihedalt seotud
põlvkondade järjepidevus, et tugevneks identiteetide süsteem, et toimuks rahvuse ja riigi taastootmine, et säiliksid eeldused püsida väärikana teiste rahvaste hulgas ning luua ja hoida väärtusi, mida vajatakse selleks, et inimesed käituksid kooskõlas ühiskonnas ja kultuuris kehtivate normidega, oleksid suutelised olema iseseisvad ja vabad, tunneksid end hästi ja oleksid õnnelikud. Selle kõige üheks eelduseks on haridus. Kui võtta arutluse objektiks üldharidus, ilmneb paraku rida esmapilgul tüütuid paradokse. Selguse saamiseks üldhariduse kohta peame suutma avastada ja korrastada haridussüsteemi, mille süsteemikujundavaks teguriks on üldharidus. Peame suutma avastada, korrastada ja mõtestada hariduse kui terviku ja ka kõik hariduse olulised tegurid ning kõik, mis sõltub haridusest - töö produktiivsusest riigi kaitsevõimeni. Üldharidus on inimese eneseleidmise vahend, subjektiks kujunemise tee,
siis saadab sind edu. Õpilane omandab oskuse võrrelda oma keelt ja kultuuri teiste inimestega, mõista ja väärtustada nende erinevusi ning vältida eelarvamuslikku suhtumist võõrapärasesse. Õpilane ei omanda lihtsalt kaht käitumis- ja suhtlemisviisi, vaid temast saab mitme kultuuri tundja ja mitme keele kõneleja. Õppijakeskse võõrkeeleõppe olulisemad põhimõtted gümnaasiumi riikliku õppekava (2014) järgi on: 1) õppija aktiivne osalus õppes, tema loov ja teadlik võõrkeele kasutamine ning õpistrateegiate kujundamine; 2) keeleõppes kasutatava materjali sisu vastavus õppija huvidele; 5 3) erinevate aktiivõppevormide kasutamine, kuhu alla lähevad ka paaris- ja rühmatööd; 4) õpetaja rolli muutumine teadmiste vahendajast õpilase koostööpartneriks ja nõustajaks teadmiste omandamise protsessi;
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit HEV KOORDINAATORI ROLL Referaat Tallinn 2014 1 Sissejuhatus Igas koolis ja klassis on väga erinevaid lapsi mõni on nutikam ja teine vähem, mõni on kiirem ja teine aeglasem, mõne lapse pere toetab õppimist ja teise lapse pere pigem takistab. Lähtuvalt kaasava hariduse ideoloogiast ei ole tänapäeval kvaliteetse haridus andmist enam võimalik ette kujutada tugiteenuseid rakendamata. 2010. aasta septembrist kehtima hakanud põhikooli ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene, kelle ülesandeks on koordineerida hariduslike erivajadustega õpilaste õpet - HEV koordinaator. Põhjus, miks sellise nimetusega ülesannete täitja peaks eksisteerima peitub ilmselt selles, et üha sagedamini ilmneb õpilastel erinevaid hariduslikke erivajadusi ning on
ÕPPIJA ARENGU ARVESTAMINE ÕPPE KAVANDAMISEL I ja II kooliaste. E.Kikas Motivatsiooniline areng Akadeemiline minakäsitlus hõlmab endas usku oma võimekusse ja oskustesse, edule ja ebaedule omistatavaid põhjusi, hinnanguid ja ootusi ülesande raskuse kohta, eduootusi ja tajutud võimekust ehk usku oma suutlikkusse ülesande või tegevusega hästi hakkama saada. Mõistes, et neid jälgitakse ja hinnatakse, hakkavad lapsed pöörama järjest enam tähelepanu sellele, mida teised neist arvavad, ning hindavad iseennast ja oma tulemusi, tuginedes nendele standarditele, mida teised neile esitavad. Lapsed pööravad oma oskuste ja võimekuse hindamisel järjest rohkem tähelepanu sotsiaalse võrdluse teel saadud infole ning vähem isiklikule meisterlikkusele. Positiivse minakäsitluse kujunemise toetamine: - Jälgige, et ülesanded/harjutused oleksid kõikide õpilaste jaoks pingutust nõudvad, kuid siiski saavutatavad. – Organiseerige ülesanded/harjutused nii, et õpilane saaks s�
pedagoogika reeglite järgi. Otsustavaks pole mitte õppija vanus ja sotsiaalne staatus vaid eesmärgid, mis õppija ja õpetaja on endale püstitanud, õpetatav valdkond, keskkond, kus õpetamine toimub, õpetaja/õppejõu kvalifikatsioon jm kriteeriumid. 3. PEDAGOOGILISE JA ANDRAGOOGILISE MUDELI VÕRDLUS 4. ANDRAGOOGIKA PÕHIPRINTSIIBID 5. ELUKESTEV ÕPE NING ELUKESTVA ÕPPIMISE VAJADUS 6. ANDRAGOOGIKA PÕHIPROBLEEM: TÄISKASVANU KUI ENESEARENGU SUBJEKT. SUBJEKTSUSE TEGURID. SUBJEKTSUSE KUJUNEMIST MÕJUTAVAD TEGURID 7. ÕPPIMINE TÄISKASVANUEAS · Enamus täiskasvanu õppimise situatsioone leiab aset erienevates sotsiaalsetes/tegevussituatsioonides · Õppimise aluseks ja eelduseks on kogemus · Õppimine on alati osalt tunnetuslik, konatiivne (mõjutuslik), kognitiivne, sotsiaalne · Inimene osaleb enda arengus sotsiaalse õppimise kaudu
kaasamine õppetegevusse · Õpetajate jätkuv koolitus VIII. Üldõpetus- lähenemisviisid, rakendamine Üldõpetus on lapse individuaalsust arvestav kasvatusesüsteem. Jälgides laste toiminguid, märkame, et nad rakendavad uute kujutluste ja kogemuste saamiseks kõiki meeli. Saadud muljed elavad lapsed uuesti läbi mängus ja kogu lapse vaimne tegevus on suunatud konkreetsele asjale, nähtusele või probleemile. Eduke õppe- ja kasvatustegevuse eelduseks on lapse huvi. Üldõpetuse lähenemisviisid: Teemaõpe. Lasteaias on lõimitud tegevuse keskmeks teema, millega erinevad tegevus- valdkonnad ja üksiktegevused seostatakse. Õpetajad valivad teema vastavalt laste huvidele, arengutasemele ja ümbritsevale keskkonnale. See moodustab keskse telje tegevustes, mis aitavad kaasa lapse teadmiste ja oskuste üldistamisel erinevate kogemuste ja valdkondade seostamisel.
Motivatsioon on väline - tasul ja karistusel põhinev. Õppimine on seda parem, mida enam "õigeid" reaktsioone õppija mäletab või vajadusel reprodutseerib. Personalism (R. Steiner): Sisemine tasakaal. Iga inimene on arenguvõimeline, ta areneb sünnist surmani. Inimese tegevuse keskne pürgimus on realiseerida igale inimesele omast kasvu- ja arengupotentsiaali. Isiksuse komponendid: Füüsiline maailm (kehaline tasakaal) Vaimne (hingeline tasakaal) Tahe (vaimne tasakaal) Nativism (Lennebery Chomsky): Inimene kui bioloogiline olend on määratletud pärilikkuse poolt. Areng on võimalik ainult nooruse faasis. Erinevad vormid darwinism, geneetika, biokeemia (kloonimine). Haridusmudel pidev selekteerimine 3. Millised hariduse tasemed on? Haridusel on järgmised tasemed: alusharidus; põhiharidus (hariduse I tase); keskharidus (hariduse II tase); kõrgharidus (hariduse III tase). 4
nähtamatud · Kasvatus samastatakse seotsialitsiooniga ehk valitsevate ühiskonnaelu vormide tingimusteta omaksvõtuga · Peamine osa ühiskonna tasandil lahendavatest probleemidest lähtuvad täiskasvanute vajadustest ning sooviidest · Last vaadeldakse ka uurijate poolelt täiskasvanukeskselt · On kujunenud täiskasvanute ennenägematu võim laste sümboolse keskkonna üle 8.loeng HARIDUS Indiviidile- mis indiviidiga toimub, haridus täiustaks ja arendaks Haridus on: 1 Kui ppõrgimus jumalanäolisuse poole (keskaeg) 1 Kui inimese võimete- valmiste esiletoomine (uushumanism) 1 Kui inimese eneseloomine harmooliseks tervikuks (humanism) 1 Kui kriitikavõime võõrpoolse äramääratuse vastu (valgustus) 1 Kui inimese püüd end teostada antud ajaloolis- ühiskondlikes elusseotes (materialism) 1 Kui maailmamõistmine ja vastutus maailma eest (modernism)
Eestis hakatakse hindama õpilasi juba esimesest klassist sõnaliste hinnagute näol. (lk11) Kuigi hindamine on enamasti õigusaktides reguleeritid, jääb küllalki palju õpilaste hindamisel palju vaba ruumi. Need on sellised hindamise aspektid, mida ei saa regulerida ametliku käsitlusega, vaid on seotud õpetaja inimesekäsitlusega. (Mis on filosoofiline temaatika omaette.) (lk 12) Hindamissüsteemi hindamiseks on vajalik mõista selle mõjustust ja tõhusust. Seega mõjususe hindamise eelduseks on mõõdetavate ja konkreetsete eesmärkide olemasolu. Tõhusus ehk efektiivus peavad olema paralleelsed hindamisel, et tagada õiglane hindamine koolides. (lk13) Hindamise eesmärgid eesti koolides õigusaktide järgi: - Ada tagasisidet õpilase õpiedukusest ja toetada õpilase arengut. - Toetada õpilase enesehinnangut ja toetada edasise hariduse valikuid - Innustada ja suunata õpilast õppima.
* enesearendamine * aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine * sotsiaalse tõrjutuse vähendamine * konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul Lissaboni strateegia üldeesmärgid hariduses. 1.tõsta hariduse kvaliteeti(õpetajahariduse parandamine). 2.Lihtsustada õppimisele ligipääsu(kaasata õppimise laiem elanikkond ja muuta õppimine atraktiivsemaks). 3.Teadmusõhiskonnas vajalike baasoskuste määratlemine(eelkõige IKT ja isikuomaduste osas). 4.Avada haridus nii lokaalselt (vanemad, ettevõtted...) kui globaalselt (võõrkeeleõpe ja koostöö välismaiste institutsioonidega). 5.Suurendada ressursside (sh inimressursside) kasutamise efektiivsust (kvaliteedikindlustus). Eesti hariduse viis väljakutset 2012-2020 · liikumine arengu- ja koostöökeskse õpikäsituse poole · õpetaja positsiooni ja maine tõus · õppes osalemise kasv · hariduse tugevam seostamine teadmusühiskonna ja innovatsioonilise majandusega
1840- F.Fröbeli loodud esimene lasteaed 28.juuni 1840 1840- Esimene lastehoid Eestis 1967- Alustati Eestis kõrgharidusega lasteaiaõpetajate koolitamisega Pedas 1905- Eesti rahvuslik lasteaed 1999- Võeti vastu Alushariduse õppekava 2008- Viimati täiendatud õppekava, praegu kasutusel PÕHIMÕISTED Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkonna, mille põhisihiks on toetada kuni 7- aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna, lapse õppimise ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus Kasvatus on laste loomuliku arengu toetamine Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava põhimõtted on esitatud lapsest lähtuvatena: individuaalsuse arvestamine, tervise hoidmine, loovuse toetamine, mängu kaudu õppimine, demokraatlike suhete väärtustamine Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava eesmärk on lapse mitme
,,Haridus teeb vabaks" see sentents mind. Kui õpetaja armastab õpilasi, on omistatakse Vana-Kreeka filosoofile õpilased vabad, ja vastupidi, kui õpetaja Epictetusele. Kui kirjutada Interneti otsimootorisse juhtumisi ei armasta õpilasi, siis on nad only educated are free (ainult orjad. haritud inimesed on vabad), saame teada, et Vana-Kreeka stoikust filosoof HARIDUS TEEB VABAKS Epictetus (55 ca 135), kes nii ütles, HARIDUS 12/2009 sündis orjana, oli pealegi veel füüsilise Veel kaks näidet selle kohta, kui puudega ja vaevalt ta õnnelik oli. Aga konkreetne tähendus sõnadel algselt kuna ta õppis filosofeerima ning hakkas võis olla. Surprise (üllatus) tähendas ka teistele filosoofiat õpetama, vabastati algselt ainult nurga taga ootavat üllatust.
ARENG JA ARENGUTEOORIAD Arengu mõisted: Kasvamine füüsiline, SAMAS kasvamine ülekantud tähenduses (nt õpetaja) Areng organismi areng, esimesed 7a kujundad, ülejäänud elu on ,,vigade parandus", aju areneb, teadmised, rääkimine, ema on see kõige suurem spetsialist lapse jaoks, kakskeelsus õpib mõlema ära ja tuleb loomulikult. Laps õpib mängu kaudu, mäng on kõige olulisem!, mäng on väikese inimese töö. Arvuti ja teler mida vähem, seda parem. Mõtlemine toimub targa õpetaja juuresolekul. Küpsus täiskasvanu tegeleb oma arenguga ise, ülikool näiteks, kuid ei pea olema akadeemiline, nt rahvaülikoolid. Või hoopis huvialad ja nende süvendamine. Raamatud on teadmisteallikad. 40 on kõige küpsem. Piaget´ kognitiivse arengu teooria Piaget elas kuni 1980. Töötas alguses Pine laboris, uuris vastuseid. Lõi kognitiivse arengu teooria, uuris laste mõtlemist. Laste 4 arenguetappi: Sensomotoorne periood (s�
annaabi.ee 
