Mälu on võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. lühimälu püsimälu sensoorne primaarne sekundaarne tertsiaalne sensoorse mälu primaarsest mälust info ümbersõnastamine; kordamise ja info mis üldjuhul meeleelunditest sõnad ja sümbolid harjutamise teel ei unune nt nimi Inimestel on ka erinevad mäluliigid, näiteks kuulmis- ja nägemismälu. Noorematel domineerib tavaliselt nägemismälu. Seljaaaju Seljaaju ülesandeks on vahendada informatsiooni peaaju ja keha vahel ning juhtida tingimatuid reflekse (liigutusi). Närvirakud Närvisüsteem koosneb närvirakkudest. Närvirakkude kehad asuvad pea- või seljaajus ja moodustavad aju hallaine. dendriit neuriit rakukeha Info liigub närvisüsteemis nõrkade elektriliste signaalidega
kuluks inimesel raamatukogu läbivaatamiseks peaaegu 7000 aastat. Mälu liigitusi Mälu võimalikke jaotuvusi on mitmeid: · Episoodiline mälu, protseduuriline mälu, semantiline mälu · Sensoorne mälu, lühimälu, operatiivmälu, pikaajaline mälu · Eksplitsiitne mälu, implitsiitne mälu · Emotsionaalne mälu, kujundiline mälu, motoorne mälu, sõnalis-loogiline mälu · Tahteline mälu, mittetahteline mälu · Kuulmismälu, haistmismälu, nägemismälu 4 1. Sensoorne mälu -- aju tajub meelte (näiteks kuulmise) abil uut infot vaid hetkeks. Seda ei saa inimene juhtida. Aju otsustab alateadlikult, kas saadud info vajab edasist tähelepanu või unustatakse kohe. 2. Lühiajaline mälu -- tähele pandud info jäädvustub suhteliselt lühikeseks ajaks o Mitte pikem kui paar minutit. Aktiivse tegevuse abil on võimalik seda
niisuguseks tegevusele 8 tundi, kuluks inimesel raamatukogu läbivaatamiseks peaaegu 7000 aastat! Niisiis, väljend "Mu pea on tarkusi nii täis, et sinna enam midagi ei mahu!" ei vasta tõele. Sageli on niisuguse valearvamuse põhjuseks oskamatus mälu kasutada. Mälu tüübid. Kõikide inimeste mälu ei ole ühesugune. Et mälu oskuslikult kasutada, selleks on vaja teada, millist tüüpi ta on. Selle kindlakstegemine ei ole raske. Mälu võib olla nelja tüüpi. Nägemismälu on niisugusel inimesel, kellele kõik jääb hästi meelde siis, kui ta ise loeb raamatut. Kui keegi teine talle ette loeb, läheb kõik "ühest kõrvast sisse, teisest välja". Nägemismäluga inimene võib mälu järgi kergesti kirjeldada peaaegu kõike, mida ta nägi tee ääres. Kui on nägemismälu, siis on kasulik õpetajat mitte ainult kuulata, vaid kuuldu ka vihikusse märkida. Õpikust tuleb lugeda ise ja tingimata vaikselt. Eriti tähelepanelikult on vaja vaadelda kõiki jooniseid
lihastundlikku mõtlemiskesk se keskus us kõnelemiskesk us maitsmiskesk us nägemiskesku s haistmiskesku s kuulmiskesku Mäluvormid: Ajukoores kujuneb mälu. Mälu on võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. Inimestel domineerivad erinevad mäluliigid, näiteks kuulmis- , kompimis- ja nägemismälu. Noorematel on aktiivsem tavaliselt nägemismälu. LIMBILINE SÜSTEEM q Fülogeneetiliselt vanim ja struktuurilt lihtsam ajukoore osa ning koorealused tuumad, mis on seotud organismi bioloogiliste vajaduste rahuldamise ja emotsioonidega q Limbiline süsteem reguleerib meeleolu ja tegevusvalmidust, emotsioone, õppimis ja mäluprotsesse. q Kujundab inimese sise ja väliskeskkonnast saabuva info tähenduse ja määrab inimese iseloomuliku käitumise
Apaatia-tundeelu tuimenemise kõige väljendunum aste. Selle puhul puudub igasugune emotsionaalne reaktsioon olendi välis- või sisesündmustele. (õnnetuse tõttu saab inimene tõsiselt vigastatud, kuid inimene ei reageeri vigasaamisele;inimene saab oma lähedase surmateate, kuid inimene ei reageeri selle teatele.) Autism-endassesulgumus, eemaldutakse inimsuhetest ja need asendatakse omaloodud fantaasiamaailmaga. Diagnoos-haigusmäärang Ekstravert-suhtleb palju, reageerib kiirelt, aktiivne, tegutsemishuviline Emotsioon-tunne Emotsionaalne labiilsus-tasakaalutu inimene Empaatia-kaastunne Foobia-paaniline mingi asja kartmine Introvert-vajab rohkem aega tegelikkuse peegeldamiseks ja tunnetamiseks, neile meeldib individuaalne tegevus ja mõtisklemine. Pealtnäha passiivsed. Grupiteraapia-arutletakse kõige üle, mis toimub grupis inimestevahelises suhtlemises grupitöö käigus. Sageli teemadeks võõrandumine, üksindus, isolatsioon. Hüpohondria-vaimne häir...
................................... 11 7. Eksplitsiitne mälu......................................................................................... 12 7.1. Episoodiline mälu................................................................................... 12 7.2. Semantiline mälu................................................................................... 12 8. Kujundimälu................................................................................................. 13 8.1. Nägemismälu......................................................................................... 13 8.2. Kuulmismälu........................................................................................... 13 8.3. Haistmismälu......................................................................................... 14 8.4. Kompimismälu........................................................................................ 14 8.5. Segatüüpi mälu............................................
tunnis käsitletud teemat. Samas tundus see juba alguses väga hea teema kuna ma leidsin kohe seose endaga. Kõige pealt ma defineeriks lihtsas eesti keeles ära, mis on üldse mälu, mälusüstteemid ja protsessid. Siin kohal räägin ma eelkõige inimese mälust. Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja taasesitada erinevaid oskusi, teadmisi ja harjumusi, kasutades selleks erinevaid meeli. Enamasti uurivad teadlased seoseid mälu ja kuulmismälu ning nägemismälu vahel, sest need suudavad kõige enam informatsiooni koguda. Erinevaid meeli, mis suudavad informatsiooni talletada, võib vaja minna väga erinevatel elualadel. Näiteks tuleb lõhnamälu kasuks kokkadele ja degustaatoritele, samamoodi nagu liigutusmälu(lihasmälu) tuleb kasuks sportlasele ja nägemismälu kunstnikule. Vanim mäluliike eristav teooria, loodi 19. sajandi lõpul ning see jagab mälu kaheks: lühimälu ja pikaajaline mälu.
Wernicke Afaasia (sensoorne afaasia) Broca Afaasia (motoorne afaasia) Globaalne afaasia(segu) Spontaanne taastumine Ravi Patsiendi individuaalsed probleemid Hemiparees Hemiparees on tihti kaasuv probleem peatrauma tagajärjel tekkinud afaasiaga. Hemiparees on ühe kehapoole osaline halvatus . Sageli esineb samaaegselt ka miimiliste lihaste halvatus samal poolel. Seisundi mõju nägemisele Anopsia Ignoreerimine Topelt nägemine Konvergentsi probleemid Nägemismälu probleemid ... Nägemise uurimine Kliendi jälgimine Kannatlikkus Lahenduste otsimine Kasutatud kirjandus Birkenfeldt, R. (2005). Tervise käsiraamat. Tallinn:Medicina. Luria. A.R. (1970). Traumatic Aphasia it`s syndromes, psychology and treatment. The Hague: Mouton & Co. N.V Publishers. Kauba.T. (2009). Neuroloogia termineid optometristidele. Tallinn. Nursi.A. (2011) Magistritöö Afaasia sõeluuring insuldi ägedas faasis. Tartu: Tartu Ülikool. Barca.L
Huvi eriala vastu. Kekendumisvõime puudumine. Kohusetunne. Matemaatiliselt nõrgad võimed. Tugev motivatsioon omandada teadmisi, et Oskamatus oma aega otstarbekalt planeerida. neid tulevikus enda elatamiseks kasutada. Väikeste detailide ületähtsustamine. Auahnus. Laiskus. Tugev nägemismälu. Nõrk kuulmismälu. Materjali kiire omandamine. Soov saada erialaseid tutvusi, mis tulevad tulevikus kasuks. Aktiivsus. Välised ohud Võimalused Õppegruppide suurus, mille tõttu võib Erialased lisakoolitused, täiendkursused. tekkida tähelepanu hajumine. Praktika. Tasuta wifi, hajutab tähelepanu.
emale kanduvad. Seminari filmi vaatamise käigus sain teada seda, et väga paljud haigused, väärarengud ning füüsilised eripärad võivad tekkida alles siis, kui embrüo on vaid mõne päeva vanune, kuna embrüo kinnitub emaka seinale alles 6-8 päeval ning senikaua on loode ülimalt vastuvõtlik välistele mõjutustele. Embrüonaalsete protsesside visualiseerimine toetab väga suurel määral inimese arengu mõistmist, kuna inimese nägemismeel ning nägemismälu on väga hästi arenenud. Visuaalselt nähes saab aimdust füüsilistest suurustest ning seega on enese jaoks teatud protsesse lihtsam lahti mõtestada. Lisaks aitab mingi elusorganismi visuaalselt nägemine hiljem kaasa, kui on vaja kirjalikult või suuliselt selle ehitust kirjeldada. Millised on progeneesi etapid? Gametogenees ja viljastumine. 1. Mis on sügoot? Sügoot e üherakuline loode on viljastatud, ergastatud, lõigustumiseelne munarakk. 2
veekest, mis sisaldab loodet ja lootevett, koorion, varikest. Samuti oli uueks teadmiseks see, et loode vereringe (nabaväädis) erineb täiskasvanud organismist. Veenis voolab arteriaalne veri, st loode saab sealt hapnikku, ning arteris voolab venoosne veri, st süsihappegaas ja jääkproduktid eralduvad emale. Leian, et filmiseminarid on hea võimalus õppida ning kinnistada materjali. Inimesed on erinevad, niisamuti on ka õppimistehnikad erinevad – mõnel on nägemismälu, teine peab jälle palju kirjutama, et uus materjal paremini kinnistuks. Nähes oma silmaga, on palju kergem kõigest aru saada, sest on loodud mingi kuvand. Tavaline õppimine, st loengud ja raamatud, ei ole piisav, et kõigest aru saada.
ainuüksi raamatuid ja ajakirju üle 20 miljoni köite. Kui iga raamatut lehitseda ühe tunni jooksul ja iga päev kulutada niisuguseks tegevusele 8 tundi, kuluks inimesel raamatukogu läbivaatamiseks peaaegu 7000 aastat! Niisiis, väljend "Mu pea on tarkusi nii täis, et sinna enam midagi ei mahu!" ei vasta tõele. Sageli on niisuguse valearvamuse põhjuseks oskamatus mälu kasutada. Mälu tüübid Kõikide inimeste mälu ei ole ühesugune. Mälu võib olla nelja tüüpi: · Nägemismälu on niisugusel inimesel, kellele kõik jääb hästi meelde siis, kui ta ise loeb raamatut. Nägemismäluga inimene võib kergesti kirjeldada peaaegu kõike, mida ta nägi teel kooli.Kui on nägemismälu, siis on kasulik õpetajat mitte ainult kuulata, vaid kuuldu ka vihikusse märkida. Eriti tähelepanelikult on vaja vaadelda kõiki jooniseid ja pilte. Nägemismälu puhul on suur kasu õppefilmidest, sest kõik nähtu jääb hästi meelde.
üldistada, leida seoseid, klassifitseerida kindla tunnuse alusel, kuigi tema mõtlemise loogika on küllaltki omapärane. On olemas hea ja halb. 6a- Laps ei suuda juhtida oma tähelepanu, välised ärritajad (muljed) mõjutavad tp. Laps väsib ruttu, tp lülitub ümber, raskused on kontsentreerumisega ühele konkretsele objektile kuna tegevus vaheldub kiiresti. Kergelt jääb meelde huvitav kuid unustamine toimub kiiresti. Ilmnevad individuaalsed erinevused: ühtedel on enam arenenud nägemismälu jne. Juhttegevus jätkuvalt on rollimäng, mille käigus arenevad kujutlused. Peenmotoorika arengut võib pidada indikaatoriks, mille järgi saab vaadelda lapse valmidust kirjutamiseks, lugemiseks ja kogu intellektuaalseks tegevuseks: käed, pea ja keel on omavahel seotud ja probleemid millegi ühega viivad üldisele mahajäämusele. Lapse uurimine, uurimise meetodid (kirjandus+õpiobjektid)
teemad, informatsioon muutub isikupärasemaks. Abinõusid õppimise efektiivistamiseks on mitmeid. Paremaks meeldejätmiseks teen mina õppimises vahepeal pause, tegelen millegi muuga. Näiteks lähen käin söömas või jalutamas. Materjali konspekteerimine on suurepärane lahendus minu jaoks edukaks õppimiseks, sest kui korra õppematerjal läbi kirjutada jääb see paremini meelde. Seda enam, et mul on piltmälu(nägemismälu). Mulle meeldib ka igasuguseid seoseid luua. Näiteks kui võõrkeeles tuleb sõnu õppida, siis enamasti jätan ma neid meelde sama kõlava eestikeelse sõnaga. Samuti loon ma ka igasuguseid süsteeme, sest minu arust on nii palju lihtsam midagi omandada. Kõvahäälega teksti lugemine aitab selle vastu täpselt samamoodi. Ning teadmiste kinnistamiseks, tuleks tekst veel korra vaadata, kas siin kirjutada tähtsamad asjad ülesse või lihtsalt silmadega üle vaadata.
- raamistik või lähedal asuvate objektide liikumine (indutseeritud liikumine) VÄÄRTAJU - illusioon (tundub olevat esmapilgul võimalik, aga mingil hetkel võimatu - hallutsinatsioon NÄGUDE TAJU - nägude tajuga tegeleb eraldi ajupiirkond (nimetusega FFA) - enim uuritud välimuse osa - keskendume rohkem silmadele, ninale - nägu on väga kontekstitundlik *prosopagnoosia – näeme küll inimest, kuid ei tuvasta nägu MÄLU milliste meelte kaudu jõuab info mällu? - kuulmismälu - nägemismälu - lõhnamälu - maitsmismälu - liigutusmälu JAOTUS MÄLU KESTVUSE ALUSEL - sensoorne mälu (ikooniline ja kajaline) - lühimälu (töömälu) -> pikaajaline mälu
kellel on võrreldes nende eakaaslastega täheldatud kõrget või madalat tähelepanuoskust. Vastavast empiirilisest ja teoreetilisest kirjandusest selgub, et vastamine takistusele ja töömälu omavad seost tähelepanuoskustega. Seega on oodatud, et uuritavatel on võrreldes kaaslastega madalam töömälu ja takistusega tegelemiseoskus. 2. 2. 2. Meetodid Uuringus kasutati nii kuulmismälu- kui ka nägemismälu hindamist. Töömälu hinnati kasutades üheksat ülesannet. Neli olid sõnalised ülesanded, kus tuli meenutada numbreid, sõnade nimekirja meenutamine, mittesõnaline meenutamine ja sõnade 7 loetellu sobitamine. Kaks mittesõnalist ülesannet olid vahetüki meenutamine ja labürindimälu. Peale selle kontrolliti veel kuulamismälu, loendamise meenutamist ja tagurpidi numbriridade meenutamist. 2. 2. 3
sõjamehi. Aga neil mõlemal oli üle 30 000 sõduri! Vatikani raamatukoguhoidja Giuseppe Mezzofonti valdas 57 keelt. Niisuguseid näiteid võib tuua palju. Teadlased arvavad, et keskharidusega inimene kasutab ainult 4% närvirakkude hiigelhulgast. Kõikide inimeste mälu ei ole ühesugune. Et mälu oskuslikult kasutada, selleks on vaja teada, millist tüüpi ta on. Selle kindlakstegemine ei ole raske. Mälu võib olla nelja tüüpi. · Nägemismälu on niisugusel inimesel, kellele kõik jääb hästi meelde siis, kui ta ise loeb raamatut. Kui keegi teine talle ette loeb, läheb kõik "ühest kõrvast sisse, teisest välja". Nägemismäluga inimene võib mälu järgi kergesti kirjeldada peaaegu kõike, mida ta nägi tee ääres. Kui on nägemismälu, siis on kasulik õpetajat mitte ainult kuulata, vaid kuuldu ka vihikusse märkida. Õpikust tuleb lugeda ise ja tingimata vaikselt. Eriti tähelepanelikult
MÄLU Organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumusi. Mälu liigid Mälu on mitmene süsteem, kus on võimalik eristada alasüsteeme ehk eri mäluliike. 1. Info salvestumine erinevate meelte kaudu Nägemismälu Kuulmismälu Lõhnamälu Liigutusmälu 2. Ajaline kestvus Lühimälu (töömälu, working memory) Pikaajaline mälu (püsimälu) Lühimälu Hetkel aktiveerunud pikaajalise mälu osa, mis võimaldab tegevust koordineerida. Näiteks tekstist arusaamiseks on vaja meeles pidada kogu eelnevalt loetut. Info püsimine sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest, keskmine aeg on mõni sekund pool minutit. Maht - 7 + - 2 järjestikust elementi (ühikut)
Mälu oskuslikuks kasutamiseks on vaja teada ,millist tüüpi ta on . Selle kindlaks tegemine aga ei nõua eriti suurt teadmistehulka. Mälu tüübid jagunevad : Kuulmismälu: Paremini omandatav ,kui materjali ette loetakse . Selline inimene loeb tihti endale valjusti ette ise märkamata. Kuulmismälu omanikul on tähtis kuulata ,mida teised räägivad õppetükkidest. Kuulmismäluga õpilane peaks olema väga vaikses ruumis, kuna kõrvalised hääled segavad teda palju. Nägemismälu: Nägemismäluga inimene omandab kõige paremini ise lugedes. Tähtis on ka kuulamisel teha märkmeid ja üleskirjutusi. Liigutuslik mälu: Sellisel inimesel , kellel jääb hästi meelde ,kui ta on ise midagi kirjutanud või kokku pannud oma kätega. Omandamisel peaks koguaeg pliiats käes olema. Segatüüpi mälu: Sellist mälu esineb enamikul inimestel ja tähendab ,et ühtviisi jääb meelde nii kuuldu ,nähtu kui ka oma käega katsutu. Õppimise ajal tuleks kasutada kõiki eespool
Hüsteeriline amneesia harva esinev mäluhäire, mille korral inimene ei suuda meenutada, kes ta on ja mida ta kuni elu selle hetkeni on teinud. Tegu on psüühilise häirega. On nimetatud ka kaitseamneesiaks st mälust kustub kogu negatiivne ja isikut kahjustada võiv info. Afektiivne mälulünk tugevas afektiseisundis aheneb inimese tähelepanuvõime (vahel esineb ka teadvuse hägustumist) ja muu hulgas tekivad mälulüngad. Nägemismälu Kuulmismälu Liigutuslik mälu Suurel osal inimestest on aga segatüüpi mälu. Sel juhul jääb ühteviisi meelde nii kuuldu, nähtu kui ka oma käega katsutu. Elu jooksul inimese meelespidamisevõime astmeliselt kasvab, kõrgtaset saavutades 20-25 a vanusena ja säilides kuni 40-45 a vanuseni, seejärel see väheneb. Eriti halveneb uue mehhaanilise materjali meelespidamine. Vanemaks saades hakatakse mälu halvenemist korvama materjali parema organiseerimisega
meenutamine ja kasutamine. - me unustame, kuna see väldib mälu ülekoormamist. Mälu võimalikke jaotuvusi on mitmeid: · Episoodiline mälu, protseduuriline mälu, semantiline mälu · Sensoorne mälu, lühimälu, operatiivmälu, pikaajaline mälu · Eksplitsiitne mälu, implitsiitne mälu · Emotsionaalne mälu, kujundiline mälu, motoorne mälu, sõnalis-loogiline mälu · Tahteline mälu, mittetahteline mälu · Kuulmismälu, haistmismälu, nägemismälu Mälu põhiprotsessideks peetakse tänapäeval : 1. Meeldejätmine uus teave kinnistatakse varem omandatuga seostamise teel 2. Talletamine uue teabe lisamine ja vana teabe taandamine 3. Meenutamine mälus säilinud teabe taastamine ja kasutamine 4).Refleksid. Refleksid on kaasasündinud ja elujooksul omandatud tingimuse ,mis on peamiselt meie kaitsefunktsioonid. Reflekse reguleerib meie seljaaju. Neuroloogiliste kahjustuste, hindamisel ja
mingis osas. Hemianopsia on nägemisvälja ühe poole väljalangemine (Kauba 2009). · Ignoreerimissündroom (mõjutab samuti nägemist) tegemist pole nägemisvälja väljalangemisega vaid pigem tähelepanu puudumisele konkreetsele poolele. See häire võib esineda koos eelmisega. Samuti võivad esineda topelt nägemine, silmade kiire väsimine lugemisel, konvergentsi probleemid, silmade värelused, kuiva silma sündroom, valguskartus, nägemismälu probleemid (inimene pole enam võimeline ära tundma või nimetama tuttavaid objekte, nägusid, sõnu või tähti). (Windsor) Nägemise uurimisel võivad afaasia ja hemipareesiga kliendiga töötades tekkida suhtlemisel või piinlikud momendid paludes inimesel midagi ise teha. Inimesega esmaselt kohtudes tasub suurt tähelepanu pöörata tema kehale, et varakult selliseid probleeme ette näha ja vältida. Hemipareesi kahtlusel proovida võimalikult palju
lootmisega sa müügitöös sa tehinguni ei jõua. Tegelikult lootus on küll viimane asi, mida tehingute tegemiseks vaja läheb. Müüja töö on nii mitmekülgne, et võimatu on määrata mingit kindlat põhiomaduste kogumit, mis aitaks parimad müügimehed teiste seast välja sõeluda. Teada on see, et heale müügimehele tuleb kindlasti kasuks ka tema head sündimispärased üldised omaduse, mis võimaldavad teha edukat müügitööd. Näiteks tulevad kasuks kujundlik taju, hea nägemismälu ja ruumitaju ning mitmesugused tähelepanuga seotud tegevused. Müügile tuleb kindlasti ka kasuks müügimehe isiksuse tunnused ja omadused nagu näiteks perekonnaga seonduvad tunnused, kasvastus, müügikogemused, elustiil, mis kujunevadki mitmesuguste isksuste sünnipäraste eelduste ja sotsiaalse keskkonna koostoimel, sest kui müüjal puudub positiivne enesehinnang siis müüja arvab, et tema ei olegi võimeline midagi maha müüma ja nii
Ajuoperatsioonide ajal on tähele pandud, et mälu nõrgenemine ei sõltu sellest, milline peaaju osa ära lõigatakse, vaid eemaldatava osa suurusest. Seega on mälu asukohaks kogu peaaju. Teadlased on püüdnud selgitada, milline on inimese mälu maht, kui palju mahub sinna teadmisi. Kõikide inimeste mälu ei ole ühesugune. Et mälu oskuslikult kasutada, selleks on vaja teada, millist tüüpi ta on. Selle kindlaks tegemine ei ole raske. Mälu võib olla nelja tüüpi: 1. Nägemismälu on niisugusel inimesel, kellele kõik jääb hästi meelde siis, kui ta ise teksti loeb. Kui keegi teine talle ette loeb, läheb kõik ühest kõrvast sisse, teisest välja. Nägemismäluga inimene võib mälu järgi kergesti kirjeldada kõike, mida ta nägi jalutuskäigul tee ääres. 2. Kuulmismälu - on niisugune mälutüüp, mille puhul on kerge meenutada, mida õpetaja klassis rääkis. Õpitav jääb paremini meelde, siis kui keegi seda loeb
Nii tajub ja tunnetab ta ümbrust, katsudes ja haarates asju. Pikkamööda õpib laps kätega tegutsedes määrama esemete asukohta ruumis ning arvestama esemete suurust ja kuju. Kätega katsumine aitab kaasa nägemis- ja liigutamiskoordinatsiooni ning ka taju arengule. Vanemaks saades aitab liikumine kaasa tähelepanu, mälu, mõtlemise, kõne ja lugemisoskuse arengule ning annab ka oskuse teha mitut asja korraga. Näiteks joonistamine aitab kaasa mõtlemise, nägemismälu, fantaasia, koordinatsiooni, värvide valimise ja tegevuse tunnetuse arenemisele Õppimine on tihedalt seotud küpsemisega, sest õppimine tugineb küpsemise käigus tekkinud tegevusvalmidusele. Kuigi tänapäeval leitakse, et lapsed on liiga palju oma nutitelefonides kinni ning see on nende tervisele halb, siis tegelikult arendab ka selline näputöö vaimset arengut ning oskust teha mitut asja korraga nii, et ei pea sellele mõtlema.
Eelnevalt toodud näidetes nimetatud teadmised paiknevadki erinevates mälusüsteemides. See, kuidas on mälu organiseeritud, millised on erinevad mälusüsteemid ning nende suhted, võetakse kokku ühte nimetusse mälu struktuur. Et mälu toimiks, on vajalikud kolm protsessi materjali salvestamine, meelespidamine ja meenutamine. Neid nimetataksegi mäluprotsessideks. ****slaid MÄLU STRUKTUUR Küllap on igaüks kuulnud mõnd inimest väitvat, et tal on halb kuulmismälu, kuid hea nägemismälu. Vahel räägitakse ka lõhnamälust ja liigutusmälust esimene võimaldab näiteks eristada apelsinilõhna maasikalõhnast ning on oluline degustaatori ja koka töös, teine on väga oluline sportlaste tegevuses, samuti muidugi igapäevaelus. Eeltoodud eristus viitab asjaolule, et informatsioon salvestub mällu erinevate meelte kaudu. Enim on psühholoogid uurinud siiski just nägemis- ja kuulmismeele vahendusel mällu jõudnud asjade meelespidamisvõimet. See võime on
TEST 3 (värvitoonide taju) TASE 1 TASE 5 KESKMINE AEG 0,501 1,158 EKSIMUSI 0 0 Värvitoonide tajumise test oli minu jaoks kõige lihtsam. Nii esimene kui viies tase ei pakkunud suuremat pingutust. Mõlemad testid läbisin ilma vigadeta. Tundes ennast, siis võin julgelt öelda, et nägemismälu on mul kõige rohkem arenenud. Olen alati paljusid asju meelde jätnud just tänu nö. mälupildile ning ilmselt tuli siit ka see väga hea tulemus. NB! Mõned pildid testide tulemustest: KOKKUVÕTE Kokkuvõtteks võiksin öelda, et enda isikliku treeninguanalüüsi tegemine on ääretult huvitv ja kahtlemata väga vajalik. Sedasi tuleks linti võtta kõik liigutused, mida teatud spordiala nõuab ja need üksipulki läbi vaadata, analüüsida ja järeldused teha
Kogu 15 saj vältel jäi kujutav kunst valdavalt religioosseks. Maal oli kirikutes vajalik mitmel põhjusel: esiteks oli lihtrahvas kirjaoskamatu ja renessanssmaal oli 13 saj teoloogilise sõnaraamatu edasiarendusega. Säilitati "pildisarja" süsteem, kuid huvi tunti rohkem visuaalse reaalsuse kui selle religioosse tähenduse vastu. Teiseks püüdis kirik piltide abil mõjutada inimesi emotsionaalse loidumuse vastu ja tekitada neid hardustunnet ja lisaks sellele kasutas kirik ära inimeste nägemismälu suure osakaalu. Ilmaliku kunsti tõus leidis aset 15 saj lõpul. Kasvas suurte eramajade osakaal. Kaupmehed ja pankurid eelistasid investeerida kultuuri, mis tänu humanistidele oli prestiizikas. Tähelepanu suunati kunstnike osavusele, mitte materjali väärtusele. Suured ilmalikud maalid olid mõeldud eramajadesse olid varem enamjaolt rüütliteemalised gobeläänid, mis olid kõige kallimad suuremõõtmelised kunstiteosed. Skulptuur eraldus arhitektuurist, eelistati ümarplastikat
abstraktsete kujunditena. Liigid: äratundmine(valdavalt passiivne, mitteteadlik protsess, mis teadvustub tagajärjena-tuttavlikkuse ja kindlasse liiki suhetamise elamusena), meenutamine (on valiv nagu ka omandamine), mäletamine/ meenutamine(teadlik matejali väljatoomine püsimälust ja selle üleviimine operatiivmällu). · Reprodutseerimisraskusi võivad suurendada liialt pindutatud soov vajalik meelde tuletada. · Eristatakse nägemismälu, kuulmismälu jne. · Mälu vaadeldakse kui funktsionaalsete blokkide ja/või moodulite süsteemi, kus erinevaid tasemeid iseloomustavad erinevad info esindamise ja säilitamise moodused, erinevad töötlusreeglid, erinevad struktuurireeglid ja töötluse kindlad ajalis-ruumilised piirangud. · Praiming tähendab tajulise töötluse hõlbustumist tänu sellele, et sedasama stiimulit on hiljuti juba töödeldud. ·
süsteemiks ja kolmas tegi vahet eksplitsiitse ja implitsiitse mälu vahel. Praeguseks ajaks aga pole selget ettekujutust, milline on nende erinevate mälusüsteemide omavaheline seos. (Tulving 2002 : 48 ) Mälu Tüübid Kõikidel inimestel ei ole ühesugune mälu. Selleks, et mälu oskuslikult kasutada on vaja teada, millist tüüpi ta on. Selle kindlakstegemine ei ole keeruline. Mälu saab eristada nelja tüübi vahel. ( Jänes 1968 ) Nägemismälu on inimestel, kellele jääb hästi informatsioon meelde visuaalselt. Kuulmismälu on mälutüüp, mille puhul on kerge meenutada, mida keegi kuskil rääkis. Kuulmismäluga inimene loeb ise tihti valjusti, ilma et ta seda märkaks. õppetükkidest. Õppida tuleb valjusti - oma häält kuulates. Kuulmismäluga õpilane peab õppima vaikses ruumis, sest kõrvalised hääled segavad teda rohkem kui nägemismäluga õpilast.
Akson e. neuriit juhib elektrilisi impulsse raku kehast kaugemale 43. Reflekside jaotus? Milleks need vajalikud on? a) Tingimatud - Kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleks b) Tingitud - Omandatakse elu jooksul nagu kaitse- ja käitumisrefleksid 44. Mille poolest erinevad mälu erinevad tasandid? Lühimälu Püsimälu Sensoorne mälu Primaarne mälu Sekundaarne mälu Tertsiaarne mälu nägemismälu, Lühiajalise mälu toimub kordamise Igavesti püsiv kuulmismälu jne. kestus 1520 (30) teel. Väga lühiajaline, sekundit Kättesaadavus on kodeeritakse Lühiajalise mälu aeglane vaja mõelda sõnalisteks maht 7 2 ühikut pikalt tähendusteks. Tähenduse leidmine Unustamine Väga kiire - defineerimine ulatuslik unustamine. Maht on suur
meenutamise protsess. Kui mälu ei kahjustu võib olla selle säilivus väga kestev. Unustaminegi on bioloogiliselt vajalik ning kuulub säilitamise juurde. Kui me ei suudaks unustada siis kaoks mõtete konkreetsus, vorm ja kuju, sest psüühika ei saa puhata. Meenutamine nõuab aktiivset tegevust. Kuna see on seotud emotsionaalse kogemusega on see suhteliselt kerge. Mälul on kolm erinevalt liiki. On olemas nägemismälu, ehk kõik jääb hästi meelde kui ise teksti loed ning jäädvustub selle käigus hästi. Kuulmismälu aga toimib midagi kuuldes, ehk on väga kerge meenutada, mida keegi rääkinud on. Näiteks Mozart kuulis Roomas kirikus üht teost, mille noote ei avaldatud ja ta kirjutas meloodia koju jõudes ülesse. On ka liigutusmälu, ehk säilib kõik mis on enda poolt ülesse kirjutatud, joonistatud või enda tehtud. Peale traumat võib aga
lisamine ja vana taandamise protsess. Unustamine on bioloogiliselt vajalik ja kuulub säilitamise juurde,kui me ei suuda unustada siis me lõhestume, kaob konkreetsus, vorm ja kuju, sest psüühika ei saa puhata. Taastamine Ära tundmine.Meenutamine nõuab aktiivset tegevust. On seotud emotsionaalse kogemusega, seepärast kerge /suhteliselt. Töö sõrmedega kõnekeskus inteligentsus.... Mälu liigid Nägemismälu kõik jääb hästi meelde kui ise teksti loeb, jäädvustub läbinägemisega. Kuulmismälu kerge meenutada,mida keegi rääkis.Mozart kuulis kirikus Roomas 14 aastal üht teost,mille noote ei avaldatud.Ta läks koju ja kirjutas meloodia üles. Liigutusmälu säilib mida üles kirjutatud,joonistatud, ise teinud. Sega tüüpi mälu episoodiline, semantiline, protseduuriline. Peale traumat võib üks neist mälu liikidest kustuda, siis on vajalik uuesti õppida
kalduvus süüvida nähtuste olemusse, asju kollektsioneerida; selle puudumisel ei taipa inimene analoogiat, ei suuda meelde jätta korrutustabelit või lahendada lihtsamaidki võrrandeid. · Keeleline ehk lingvistiline tundlikkus sõnade tähenduse ja järjekorra suhtes, sorav keelekasutus, oskus hästi jutustada, kirjeldada, argumenteerida ja kirjutada, huvi sõ-namängude vastu; puudumisel düsgaafia, düsleksia. · Ruumiline hea kolmemõõtmelise ruumi taju, hea nägemismälu, joonistab, saab asjad selgeks diagrammide abil, ei eksi labürindis; puudumisel ei suuda meelde jätta kujundeid, pilte ega filme, ei taipa perspektiivi, ei oska esemete välimust võrrelda. · Muusikaline võime jätta meelde ja tunda ära meloodiaid, muusikaliste intervallide hea tajumine, rütmitaju; puudumisel võib ilmneda näiteks ka kalduvus emotsionaalsele ükskõiksusele, ei erista hääletoonis rõõmu ega kurbust, ei suuda määrata aja kulgu.
Enamasti toimub reprodutseerimine mingi aktuaalse ärritajaga seoses, kuid võib toimuda ka stiihiliselt. Reprodutseerimisega kaasneb enigrammi taastundmine teatud esemena, sündmuseta jne. Ilma taastumiseta ei suudaks mälu etendada oma osa psüühilises tegevuses tervikuna. (3, lk 128). Mälu omaduste ja võimete poolest erinevad inimesed suuresti. Erinevused võivad esineda omandamises, säilitamises või reprodutseerimises. On inimesei, kelle omandamisel domineerib nägemismälu, teistel valitseb kuulmismälu, kolmandad on hea motoorse mäluga. Mõned talletavad hästi just emotsionaalselt kinnistatud, teised seevastu loogiliselt seostatud materjali. Individuaalseid erinevusi on ka reprodutseerivate engrammide iseloomus, mõnel domineerivad kujundilised, teisel sõnalised kujutlused. Omandamise kiirus ja maht, reprodutseerimise käepärasus ning kiirus on samuti suurte individuaalsete erinevustega ja võivad kombineeruda mälu teiste isepärasustega. (3, lk 129).
teadmised paiknevad erinevates mälusüsteemides. See, kuidas mälu on organiseeritud, millised on erinevad mälusüsteemid ning nende suhted, võetakse kokku nimetusse mälu struktuur. Mälu toimimiseks on vaja kolme protsessi materjali salvestamine, meelespidamine ja meenutamine. Neid nimetatakse mäluprotsessideks. MÄLU STRUKTUUR Informatsioon salvestub mällu erinevate meelte kaudu. Küllap on igaüks kuulnud mõnd inimest väitvat, et tal on halb kuulmismälu, kuid hea nägemismälu. Räägitakse ka lõhnamälust (aitab nt eristada apelsinilõhna maasikalõhnast, oluline degustaatori ja koka töös) ja liigutusmälust (oluline sportlaste tegevuses, igapäevaelus). Enim on psühholoogid uurinud nägemis- ja kuulmismeele vaheldusel mällu jõudnud asjade meelespidamisvõimet. See võime on sageli uskumatult suur: Ühes uurimuses näidati inimestel 2560 värvislaidist koosnevat pildiseeriat, iga pilti ainult paar sekundit
vasak neist võtab vastu sensoorset informatsiooni keha paremast poolest ning kontrollib ühtlasi parema poole lihaste talitlust, parema poolkera seevastu tegeleb valdavalt vasaku kehapoolega. Suuraju poolkerad ei ole funktsionaalses plaanis täiesti võrdsed. Enamusel inimestest paiknevad näiteks kõnega seotud olulisimad keskused vasakus poolkeras, millega seostatakse ühtlasi ka matemaatilist mõtlemist. Seevastu ruumilist kujutlusvõimet, muusikalist kuulmist ja nägemismälu mõjutab rohkem parem poolkera. Keskaju on peaaju väikseim osa. Keskajus paiknevad kraniaalnärvide tuumad: · II n. occulomotoris silmaliigutajanärv · IV n. trochlearis plokinärv · V n. trigeminus kolmiknärv. Keskaju eesmise osa moodustavad suurajuvarred kaks jämedat poolrulli, mis alates sillast lahknevad ning suunduvad etteüles suuraju poolkeradesse. Keskaju tagumise osa moodustab
suundub suuraju poolkerade sisemusse ja ühendab suuraju poolkerasid omavahel. 113. Ajukoore mõiste, mõõtmed: ajukoor on pindmine ajukiht, mis koosneb neuronitest ja gliiarakkudest ning on umbes 3 mm paksune hallaine kiht. Pindalaks täiskasvanud inimesel ligikaudu 2200 cm2. 114. Nimeta motoorseid välju ajukoores: motoorne kõne- ja kirjutamisväli, päraku ja kusiti tahtelise sulgemise väljad, keha ülemiste osade tahteliste liigutuste väljad. 115. Nimeta sensoorseid välju ajukoores: nägemismälu piirkond, lugemiskeskus, kuulmispiirkond, akustiline kõnekeskus, haistepiirkond. 116. Ülenevad juhteteed, nende ülesanded: ülenevad juhteteed on sensoorsed ning nende kaudu antakse peaajju närviimpulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast, lihastest ja teistest elunditest. 117. Alanevad juhteteed, nende ülesanded: alanevad juhteteed on motoorsed ning nende kaudu jõuavad närviimpulsid peaajust seljaajju, kust need motoorsete närvide
b) erinevate psüühiliste protsesside seosed indiviidil individuaalseid erinevusi tuleb otsida keerulisemate psüühiliste protsesside tasemel (mõtlemine, kujutlus, tähelepanu jne.); praktilised rakendused: rassi uurimine, laste uurimine. patsientide uurimine, kurjategijate uurimine. test peab olema: lihtne ja lühike, läbi viidav 60-90 minutiga, omama selget skoorimisprintsiipi, ei tohi eeldada keerukat aparatuuri. Protsessid, mida tuleb kirjeldada (11) : mälu (nägemismälu kujunditele, lausetele, muusikaline mälu, värvidele, numbritele) eideetline mälu (taasesitada 12 juhuslikku tähte, mis paigutatud kolme ritta) kujutlusvõime ( "tindiplekk", abstraktsed sõnad, laustete moodustamine, teema arendamine) tähelepanu (üheaegne mitme tegevuse sooritamine, korrektuurtest, metronoom) arusaamine (ebatäpsete lausete kritiseerimine, sünonüümide sarnasuse ja erinevuse hindamine) sisendatavus (tahtmatud liigutused, joonte pikkuste võrdlemine)
Ruumilised vastasmõjud ,Ajaline vastasmõju( kohanemisvõime (adaptatsioon), maskeerimine) 3. Juhitud ja spontaansed protsessid (nime eristamine mürast), Õppimisvõime 18. Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil? Illusioon- olukord, kus stiimul on olemas, Hallutsinatsioon – tekib ilma sisendita, enim levinud kuulmishall. 19. Kuidas jaotatakse mälu sisu alusel? Motoorne, Emotsionaalne, Kujundiline, Sõnalis- loogiline Meelteinfo alusel? Kuulmismälu, Nägemismälu, Lõhnamälu, Maitsmismälu, Liigutusmälu Kestvuse alusel? Sensoorne mälu, Ikooniline, Kajaline, Lühimälu, Pikaajaline mälu 20. Kes on E. Tulving? Eesti mälu-uurija- Endel Tulving Sünd.1927- mälu koosneb süsteemidest, milledel on küll ühiseid omadusi, kuid mis on samas üksteisest oluliselt erinevad. Tema mälustruktuuride liigid (semantiline, protseduuriline, episoodiline).
Kuidas jaotatakse mälu sisu alusel? · Motoorne · Emotsionaalne · Kujundiline · Sõnalis-loogiline Kestvuse alusel? Jaotus mälu kestvuse alusel I · Sensoorne mälu Ikooniline Kajaline · Lühimälu Kestus Maht Jaotus mälu kestvuse alusel II · Pikaajaline mälu Kestus Maht Lapseea amneesia Meelteinfo alusel? · Kuulmismälu · Nägemismälu · Lõhnamälu · Maitsmismälu · Liigutusmälu Kes on E. Tulving? Eestlased mälu-uurijatena Endel Tulving - Sünd.1927 Tema mälustruktuuride liigid (semantiline, protseduuriline, episoodiline) · Mõned mõisted veel · Eideetiline e pildiline mälu · Välklambimälestus (flashbulb memory) · Praiming Lühimälu, pikaajalise mälu kestvus, maht? Lühimälu ja pikaajaline mälu Säilimise aja alusel jaotatakse: 1. Lühimälu
b) erinevate psüühiliste protsesside seosed indiviidil individuaalseid erinevusi tuleb otsida keerulisemate psüühiliste protsesside tasemel (mõtlemine, kujutlus, tähelepanu jne.); praktilised rakendused: rassi uurimine, laste uurimine. patsientide uurimine, kurjategijate uurimine. test peab olema: lihtne ja lühike, läbi viidav 60-90 minutiga, omama selget skoorimisprintsiipi, ei tohi eeldada keerukat aparatuuri. Protsessid, mida tuleb kirjeldada (11) : mälu (nägemismälu kujunditele, lausetele, muusikaline mälu, värvidele, numbritele) eideetline mälu (taasesitada 12 juhuslikku tähte, mis paigutatud kolme ritta) kujutlusvõime ( "tindiplekk", abstraktsed sõnad, laustete moodustamine, teema arendamine) tähelepanu (üheaegne mitme tegevuse sooritamine, korrektuurtest, metronoom) arusaamine (ebatäpsete lausete kritiseerimine, sünonüümide sarnasuse ja erinevuse hindamine) sisendatavus (tahtmatud liigutused, joonte pikkuste võrdlemine)
Kerge ja raske unefaasid - REM uni - Sügav e. rahulik uni Ööpäeva rütmid??? Ajavööndite kiire ületamise tagajärjed inimpsüühikas: Oleme unised, ajavahe ja bioloogilised rütmid Mälu Mäluprotsessid: 1) salvestamine e. kodeerimine 2) meelespidamine e. säilitamine 3) meenutamine e. reprodutseerimine Mälu liigid: 1) kuulmismälu 2) nägemismälu 3) lõhnamälu 4) liigutusmälu Mälu struktuur: 1) lühimälu e. töömälu (lühike kestus, piiratud maht) 2) pikaajaline mälu ( kestab väga kaua ja praktiliselt piiramatu maht) Pikaajalise mälu liigid: 1) Semantiline mälu sisaldab fakte ja teadmisi maailma kohta, mõisted, reeglid; tagab keele mõistmise, sõnade seosed, nende tähenduse
Pikaajaline ehk sekundaarne ehk püsimälu · protseduuriline selgeks õpitud tegevused ja liigutused · semantiline teadmised ja faktid maailma kohta · episoodiline endaga seotud mälestused Mäluhäired Amneesia mälulünk, tekib ajukahjustuse tagajärjel. Liigmälu Vaegmälu raskendatud materjali omandamine ja meeldetuletamine Joove mälulünk Hüsteeriline amneesia Afektiivne mälulünk Mälu tüübid · Nägemismälu · Kuulmismälu · Liigutusmälu Mõtlemine ... on probleemide ja ülesannete lahendamine, kasutades olemasolevaid teadmisi. Mõtlemise elemendid : · kujundid esemete ja nähtuste vaimne koopia · mõisted ühiste ja oluliste omadustega ehk tunnustega objekt. Mõistet tähistatakse sõnaga, sõnaga tähistatakse nii konkreetseid asju (nt kass) kui ka abstraktseid nähtusi (nt armastus, vabadus). Mõtlemise iseloom · otsiv, juurdlev iseloom
teadmisi, mida on õpitud, kuid pole ise kogetud. Mälu liigid 1) Psüühilise aktiivsuse iseloomu järgi mälu liigitus - Motoorne mälu mitmesuguste liikumiste ja nende süsteemide meeldejätmine, säilitamine ja meenutamine - Emotsionaalne mälu on tundmuste ja tunnete mälu - Kujundimälu on kujutluste, elu- ja looduspiltide, häälte, lõhnade, maitsete mälu. Nimetatakse ka nägemismälu, kuulmismälu, kompamismälu, haistmismälu, maistmismälu. - Sõnalis-loogiline mälu sisuks on mõtted, ideed, ei ole võimalik ilma keeleta 2) Tegevuse isseloomu järgi mälu liigitus - Tahteline mälu - Mittetahteline mälu]] MÕTLEMISE OPERATSIOONID Mõtlemine on objektiivse reaalsuse vahendatud, loogilis-abstraktne tunnetamine mõistete ja kujundite alusel.
Üldliigutuslik areng: laps suudab paar minutit üksi seista; suudab lamavast asendist püsti tõusta; hakkab toe abita kõndima; näitab, kumba kätt ta rohkem kasutamiseks eelistab; korraldab põrandal mänguasju, võib ehitada madalat torni. Emotsionaalne ja sotsiaalne areng: laps suudab öelda 2-7 äratuntavat sõna ja näitab välja, et ta mõistab sõnade tähendusi; tahab endale magamiseks kindlusttekitavat mänguasja Sensoorne areng: laps näeb peaaegu sama hästi kui täiskasvanu, nägemismälu on väga hea; reageerib kiiresti oma nimele; reageerib kiiresti tuttavatele helidele; silitab, pöörab ja patsutab esemeid oma käes; eristab ja hindab toite maitse järgi, näitab eelistust magusa või soolase- eelistust; vahel naudib televiisorivaatamist; naudib õpitud laulumänge, liigutab end nende taktis kaasa; laps ei pista enam asju suhu Intellektuaalne ja keeleline areng: laps annab küsitud asju edasi; kasutab katse-
Inimene võib kahvatuda ainuüksi läbielatud hirmu meenutamisel või punastada, meenutades tegu, mis varem häbitunde esile kutsus. d) Kujundiline mälu soodustab nägude, looduspiltide, olukordade, meloodiate, lõhnade ja maitsete meeldejätmist ning reprodutseerimist. Mälu jaotatakse kestvuse alusel: Sensoorne (ülilühiajaline), lühimälu, püsimälu, operatiivmälu (töömälu) Mälu jaotus meelteinfo alusel: Vastavalt sellele eristatakse nägemismälu, kuulmismälu, haistmismälu. 22. Kes on E. Tulving? Kirjelda tema mälustruktuuri (semantiline, protseduuriline, episoodiline). Too näide iga struktuuriosa kohta. On teenekaim ja kuulsaim Petserist pärit väliseestlasest psühholoog, kelle peamiseks uurmisvaldkonnaks on olnud mälu. Kognitiivpsühholoogia katsete kõrval on Tulving viimastel aastatel üha rohkem osalenud kognitiivse neuroteaduse meetodeid kasutavates mälu-uuringutes ning kaasa
1)Kerge2)mõõdukas3)raske Nõdrameelsus: Progresseeruv, süvenev dementsus Regresseeruv, taanduv dementsus Statsionaarne, stabiilne dementsus Lakunaarne, partsiaalne dementsus Globaalne, difuusne dementsus Mälu tajuteabe, teadmiste, oskuste, vilumuste jmt. Meeldejätmine, säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Indiviidi loodud psüühiliste mudelite kogum. Mäluvõime: motoorne, emotsionaalne, kujundiline, sõnalis-loogiline Nägemismälu,kuulmismälu,haistmismälu,kompimismälu Vahetu mälu, Lühimälu, Kaugmälu Mäluhäired: *Liigmälu e. Hüpermneesia ülimälu, sundmälestus *Vaegmälu e. Hüpomneesia *Mälulünk e. Amneesia osaline, täielik ; joobe mälulünk, afektiivne mälulünk, hüsteeriline mälulünk. *Mälupete e. Paramneesia e. Düsmneesia - Krüptomneesia(muutub seos minaga): võõrandav(seos kaob) / Assotsieeriv(seos tekib
kordamine, info mõtestamine, seostamine varasemaga või siis tugevad elamused. Salvestatakse kordamisega, on aeglaselt kättesaadav. Operatiiv ehk töömälu - vahel nimetatakse ka lühimälu sünonüümiks, tänapäeval aga eristatakse. Sisuks materjali aktualiseerimine jooksva tegevuse kindlustamiseks või teatud ülesande täitmiseks. Meelteinfo alusel jagunemine - Kuulmismälu Nägemismälu Lõhnamälu Liigutusmälu 17.Kes on Endel Tulving? Tema mälustruktuuride liigid ( semantiline, protseduuriine, episoodiline). E. Tulving on Eesti päritolu Kanada psühholoog, üks tunnustatumaid mälu-uurijaid maailmas. On tuntud kui episoodilise mälu avastaja ja uurija. Esimene kes 70ndatel pakkus idee ja leidis eksperimentaalseid kinnitusi, et tuleks eristada kolme mälusüsteemi: semantilist, episoodilist ja protseduurilist.
Taju on kombinatsioon füsioloogiliste struktuuride küpsemisest ja elukogemusest. Taju õppimine on ja oskus märgata uusi omadusi ja tunnuseid või üha väiksemaid erinevusi stiimulite vahel. 7. Mälu Mälu on elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi. Et mälu toimiks on vajalikud kolm protsessi materjali salvestamine, meelespidamine ja meenutamine. 7.1. Mälu struktuur On erinevaid mälu liike, nt. kuulmismälu, nägemismälu, lõhnamälu ja liikumismälu. Kuid mälu jagatakse ka lühimäluks(töömälu) ja pikaajaliseks mäluks. 7.2. Lühimälu ja pikaajaline mälu Lühimälu. Tajutu materjal püsib lühikest aega (mõni sekund kuni pool minutit). Seal püsib maksimaalselt 9-10 meelde jäetavat ühikut. Lühimälu on piltlikult öeldes taju pikendus. Mahuka numbri meeldejätmisel aitab materjali ümberorganiseerimine lihtsamateks ühikuteks. Seda nimetatakse känkimiseks (ing. chunking) Pikaajaline mälu
annaabi.ee 
