Kohusetunne. Matemaatiliselt nõrgad võimed. Tugev motivatsioon omandada teadmisi, et Oskamatus oma aega otstarbekalt planeerida. neid tulevikus enda elatamiseks kasutada. Väikeste detailide ületähtsustamine. Auahnus. Laiskus. Tugev nägemismälu. Nõrk kuulmismälu. Materjali kiire omandamine. Soov saada erialaseid tutvusi, mis tulevad tulevikus kasuks. Aktiivsus. Välised ohud Võimalused Õppegruppide suurus, mille tõttu võib Erialased lisakoolitused, täiendkursused. tekkida tähelepanu hajumine. Praktika. Tasuta wifi, hajutab tähelepanu. Õppematerjalide kättesaadavus ning
kuluks inimesel raamatukogu läbivaatamiseks peaaegu 7000 aastat. Mälu liigitusi Mälu võimalikke jaotuvusi on mitmeid: · Episoodiline mälu, protseduuriline mälu, semantiline mälu · Sensoorne mälu, lühimälu, operatiivmälu, pikaajaline mälu · Eksplitsiitne mälu, implitsiitne mälu · Emotsionaalne mälu, kujundiline mälu, motoorne mälu, sõnalis-loogiline mälu · Tahteline mälu, mittetahteline mälu · Kuulmismälu, haistmismälu, nägemismälu 4 1. Sensoorne mälu -- aju tajub meelte (näiteks kuulmise) abil uut infot vaid hetkeks. Seda ei saa inimene juhtida. Aju otsustab alateadlikult, kas saadud info vajab edasist tähelepanu või unustatakse kohe. 2. Lühiajaline mälu -- tähele pandud info jäädvustub suhteliselt lühikeseks ajaks o Mitte pikem kui paar minutit
Kui on nägemismälu, siis on kasulik õpetajat mitte ainult kuulata, vaid kuuldu ka vihikusse märkida. Õpikust tuleb lugeda ise ja tingimata vaikselt. Eriti tähelepanelikult on vaja vaadelda kõiki jooniseid ja pilte. Nägemismälupuhul on suur kasu õppefilmidest ja telekoolist, sest kõik nähtu jääb hästi meelde. Et saada kunstnikuks, arhitektiks, geoloogiks või geograafiks, selleks peab olema hea nägemismälu. Kuulmismälu on niisugune mälutüüp, mille puhul on kerge meenutada, mida õpetaja klassis räägib. Õpitav aine jääb paremini meelde siis, kui keegi seda ette loeb. Kuulmismäluga inimene loeb ka ise tihti valjusti, ilma et ta seda märkaks. Kuulmismälu on hädavajalik muusikutele, lauljatele, näitlejatele. Kui 14-aastane austria helilooja Wolfgang Amadeus Mozart oli Roomas, kuulis ta kirikus üht ulatuslikku muusikateost, mille noote hoiti saladuses
Kokkuvõtvalt aitavad need seadused omandada ja õppida paremini materjale. Oma mälu laiendades teatud viiside abil saab inimene omandada suuremaid teadmisi ja õppimisoskus paraneb. Mälu liigid ja tüübid Mälu tüübid jagunevad neljaks. Igal inimesel on arenenud teatud tüüp paremini kui teised. Mälu oskuslikuks kasutamiseks on vaja teada ,millist tüüpi ta on . Selle kindlaks tegemine aga ei nõua eriti suurt teadmistehulka. Mälu tüübid jagunevad : Kuulmismälu: Paremini omandatav ,kui materjali ette loetakse . Selline inimene loeb tihti endale valjusti ette ise märkamata. Kuulmismälu omanikul on tähtis kuulata ,mida teised räägivad õppetükkidest. Kuulmismäluga õpilane peaks olema väga vaikses ruumis, kuna kõrvalised hääled segavad teda palju. Nägemismälu: Nägemismäluga inimene omandab kõige paremini ise lugedes. Tähtis on ka kuulamisel teha märkmeid ja üleskirjutusi.
..................................... 12 7.1. Episoodiline mälu................................................................................... 12 7.2. Semantiline mälu................................................................................... 12 8. Kujundimälu................................................................................................. 13 8.1. Nägemismälu......................................................................................... 13 8.2. Kuulmismälu........................................................................................... 13 8.3. Haistmismälu......................................................................................... 14 8.4. Kompimismälu........................................................................................ 14 8.5. Segatüüpi mälu...................................................................................... 14 Sissejuhatus
- raamistik või lähedal asuvate objektide liikumine (indutseeritud liikumine) VÄÄRTAJU - illusioon (tundub olevat esmapilgul võimalik, aga mingil hetkel võimatu - hallutsinatsioon NÄGUDE TAJU - nägude tajuga tegeleb eraldi ajupiirkond (nimetusega FFA) - enim uuritud välimuse osa - keskendume rohkem silmadele, ninale - nägu on väga kontekstitundlik *prosopagnoosia – näeme küll inimest, kuid ei tuvasta nägu MÄLU milliste meelte kaudu jõuab info mällu? - kuulmismälu - nägemismälu - lõhnamälu - maitsmismälu - liigutusmälu JAOTUS MÄLU KESTVUSE ALUSEL - sensoorne mälu (ikooniline ja kajaline) - lühimälu (töömälu) -> pikaajaline mälu
· Töömälu kui lühiajaliselt aktiveeritud LTM osa. · Peamine ülesanne on mäluressursside koordineerimine. 5. Millised eksperimentaalsed ja neuropsühholoogilised andmed tõendavad fonoloogilise hoidla kui suhteliselt iseseisva funktsionaalse mooduli olemasolu? On patsiente, kellel häire artikulatoorse ringi osas, kuid mitteverbaalset kuulmisinfot kasutab hästi. On vastupidiseid juhtumeid, kus lühiajaline verbaalne kuulmismälu on väga kehv, kuid normaalne kõne. Seega artik protsess tagatud, kuid fonoloogiline hoidla kahjustatud. Mäluprotsessid 6. Töötlustasemete käsitlus ja selle roll meeldejätmise protsessi seletamisel Töötlustasandite käsitlus: · Pikaaegne mälu on seda parem, mida põhjalikum on töötlus õppimisel. · Säilituskordamine ja viimistlev kordamine. · Eristatakse töötluse sügavuse tasandid alates stiimuli füüsikalistest karakteristikutest,
Põhjamaade muusika Soome Soome rahvamuusika üldine ülevaade Pärimusmuusika on inimeste praktiliste toimetustega seotud ja seda on antud edasi põlvest põlve kuulmismälu abil. Kuna ainult väike protsent soomlastest elas linnades, siis peamiselt on pärimusmuusikat edasi kandnud talupojad. 19.saj lõpul hakkas pärimusmuusika kaotama oma esialgset funktsiooni, kujunedes eelkõige harrastuseks. Viiteid Soome rahvamuusikale on märgitud juba 16ndast sajandist. 1849 ilmub A.Reinholmi koostatud laulik „Soome rahva laule“ Rahvaviiside süstemaatiline kogumine algas 1850ndatel aastatel. Soome rahvamuusika on tonaalsuselt diatooniline
liigitab töömälu ka täidesaatva funktsiooni mõiste alla) koolikeskkonnas laste hulgas, kellel on võrreldes nende eakaaslastega täheldatud kõrget või madalat tähelepanuoskust. Vastavast empiirilisest ja teoreetilisest kirjandusest selgub, et vastamine takistusele ja töömälu omavad seost tähelepanuoskustega. Seega on oodatud, et uuritavatel on võrreldes kaaslastega madalam töömälu ja takistusega tegelemiseoskus. 2. 2. 2. Meetodid Uuringus kasutati nii kuulmismälu- kui ka nägemismälu hindamist. Töömälu hinnati kasutades üheksat ülesannet. Neli olid sõnalised ülesanded, kus tuli meenutada numbreid, sõnade nimekirja meenutamine, mittesõnaline meenutamine ja sõnade 7 loetellu sobitamine. Kaks mittesõnalist ülesannet olid vahetüki meenutamine ja labürindimälu. Peale selle kontrolliti veel kuulamismälu, loendamise meenutamist ja
Nägemismäluga inimene võib mälu järgi kergesti kirjeldada peaaegu kõike, mida ta nägi tee ääres. Kui on nägemismälu, siis on kasulik õpetajat mitte ainult kuulata, vaid kuuldu ka vihikusse märkida. Õpikust tuleb lugeda ise ja tingimata vaikselt. Eriti tähelepanelikult on vaja vaadelda kõiki jooniseid ja pilte. Nägemismälupuhul on suur kasu õppefilmidest ja telekoolist, sest kõik nähtu jääb hästi meelde. · Kuulmismälu on niisugune mälutüüp, mille puhul on kerge meenutada, mida õpetaja klassis räägib. Õpitav aine jääb paremini meelde siis, kui keegi seda ette loeb. Kuulmismäluga inimene loeb ka ise tihti valjusti, ilma et ta seda märkaks. Kuulmismälu omanikul on kasulik kuulata, mida teised räägivad õppetükkidest. Õppida tuleb valjusti - oma häält kuulates. Veel parem on, kui teised ette loevad. Kuulmismäluga õpilane peab
või teisi omadusi, millele vastavalt ongi mängud grupeeritud. Varem nimetati ühismänge seltskondlikeks, ka ajaviitemängudeks. Nii nimetatakse neid praegugi paljudes välisriikides. Vene keeles on nad tuntud massimängude nime all. Tihtipeale on raske eristada ühismängu liikumismängust. Põhierinevus nende vahel on rõhuasetus mitte kehalise koormuse andmisele, vaid teiste omaduste (liigutuste täpsus, orienteerumine ruumis silmadega, nägemis- ja kuulmismälu, kompimine jne.) arendamisele. Seega saab aega sisukalt veeta ka ühismängudega, milles enamik mängijaid aktiivselt ei osalegi, vaid vaatavad pealt ja elavad kaasa üksikutele kaaslastele või võistkonna esindusele. Siit väga lähedane näide enda argielu mängudest- nimelt kuna olen suur korvpalli ja võrkpalli fänn, siis võib mind päris tihti näha võistkondadele kaasaelaja rollis samal ajal oma mängu mängides. Ja kohe päris KINDLASTI pole ma ainuke, sest minu
tunnis käsitletud teemat. Samas tundus see juba alguses väga hea teema kuna ma leidsin kohe seose endaga. Kõige pealt ma defineeriks lihtsas eesti keeles ära, mis on üldse mälu, mälusüstteemid ja protsessid. Siin kohal räägin ma eelkõige inimese mälust. Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja taasesitada erinevaid oskusi, teadmisi ja harjumusi, kasutades selleks erinevaid meeli. Enamasti uurivad teadlased seoseid mälu ja kuulmismälu ning nägemismälu vahel, sest need suudavad kõige enam informatsiooni koguda. Erinevaid meeli, mis suudavad informatsiooni talletada, võib vaja minna väga erinevatel elualadel. Näiteks tuleb lõhnamälu kasuks kokkadele ja degustaatoritele, samamoodi nagu liigutusmälu(lihasmälu) tuleb kasuks sportlasele ja nägemismälu kunstnikule. Vanim mäluliike eristav teooria, loodi 19. sajandi lõpul ning see jagab mälu kaheks: lühimälu ja pikaajaline mälu.
MÄLU Organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumusi. Mälu liigid Mälu on mitmene süsteem, kus on võimalik eristada alasüsteeme ehk eri mäluliike. 1. Info salvestumine erinevate meelte kaudu Nägemismälu Kuulmismälu Lõhnamälu Liigutusmälu 2. Ajaline kestvus Lühimälu (töömälu, working memory) Pikaajaline mälu (püsimälu) Lühimälu Hetkel aktiveerunud pikaajalise mälu osa, mis võimaldab tegevust koordineerida. Näiteks tekstist arusaamiseks on vaja meeles pidada kogu eelnevalt loetut. Info püsimine sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest, keskmine aeg on mõni sekund pool minutit. Maht - 7 + - 2 järjestikust elementi (ühikut)
Hüsteeriline amneesia harva esinev mäluhäire, mille korral inimene ei suuda meenutada, kes ta on ja mida ta kuni elu selle hetkeni on teinud. Tegu on psüühilise häirega. On nimetatud ka kaitseamneesiaks st mälust kustub kogu negatiivne ja isikut kahjustada võiv info. Afektiivne mälulünk tugevas afektiseisundis aheneb inimese tähelepanuvõime (vahel esineb ka teadvuse hägustumist) ja muu hulgas tekivad mälulüngad. Nägemismälu Kuulmismälu Liigutuslik mälu Suurel osal inimestest on aga segatüüpi mälu. Sel juhul jääb ühteviisi meelde nii kuuldu, nähtu kui ka oma käega katsutu. Elu jooksul inimese meelespidamisevõime astmeliselt kasvab, kõrgtaset saavutades 20-25 a vanusena ja säilides kuni 40-45 a vanuseni, seejärel see väheneb. Eriti halveneb uue mehhaanilise materjali meelespidamine. Vanemaks saades hakatakse mälu halvenemist korvama materjali parema organiseerimisega
Tajutüübist lähtuvad järgmised õpistiilid: * visuaalne õppija omandab kõige paremini visuaalselt saadud infot. Õppimisel eelistab ta lugeda raamatuid ja kirjalikke materjale kas paberkandjal või elektroonilisel kujul. Võib tänu heale nägemismälule mäletada, kus mingi tekstilõik, mõiste vms loetud materjalis asus; * kinesteetiline õppija õpib kõige paremini füüsilise või käelise tegevuse abil (tegutsemine, kirjutamine). * auditiivne õppija tal on hea kuulmismälu ja seetõttu eelistab õppematerjale kuulata. Talle sobib näiteks loengute kuulamine jms. Õppimises on kasulik arvestada oma domineerivat tajutüüpi (sest sellega kaasneb tavaliselt ka vastav mälutüüp), kuid samas püüda kombineerida ka teisi meeli, kuna inimene õpib kõige paremini neid kombineerides. 1 Tajutüüpidest lähtuvate õpistiilidega on seotud VARK-süsteemil põhinevad õpistiilid. VARK õpistiilid
- mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. - me unustame, kuna see väldib mälu ülekoormamist. Mälu võimalikke jaotuvusi on mitmeid: · Episoodiline mälu, protseduuriline mälu, semantiline mälu · Sensoorne mälu, lühimälu, operatiivmälu, pikaajaline mälu · Eksplitsiitne mälu, implitsiitne mälu · Emotsionaalne mälu, kujundiline mälu, motoorne mälu, sõnalis-loogiline mälu · Tahteline mälu, mittetahteline mälu · Kuulmismälu, haistmismälu, nägemismälu Mälu põhiprotsessideks peetakse tänapäeval : 1. Meeldejätmine uus teave kinnistatakse varem omandatuga seostamise teel 2. Talletamine uue teabe lisamine ja vana teabe taandamine 3. Meenutamine mälus säilinud teabe taastamine ja kasutamine 4).Refleksid. Refleksid on kaasasündinud ja elujooksul omandatud tingimuse ,mis on peamiselt meie kaitsefunktsioonid. Reflekse reguleerib meie seljaaju. Neuroloogiliste kahjustuste, hindamisel ja
Et mälu oskuslikult kasutada, selleks on vaja teada, millist tüüpi ta on. Selle kindlaks tegemine ei ole raske. Mälu võib olla nelja tüüpi: 1. Nägemismälu on niisugusel inimesel, kellele kõik jääb hästi meelde siis, kui ta ise teksti loeb. Kui keegi teine talle ette loeb, läheb kõik ühest kõrvast sisse, teisest välja. Nägemismäluga inimene võib mälu järgi kergesti kirjeldada kõike, mida ta nägi jalutuskäigul tee ääres. 2. Kuulmismälu - on niisugune mälutüüp, mille puhul on kerge meenutada, mida õpetaja klassis rääkis. Õpitav jääb paremini meelde, siis kui keegi seda loeb. Kuulmismäluga inimene loeb ka ise tihti valjusti, ilma et ta seda ise märkakski. 3 4 3
Eelnevalt toodud näidetes nimetatud teadmised paiknevadki erinevates mälusüsteemides. See, kuidas on mälu organiseeritud, millised on erinevad mälusüsteemid ning nende suhted, võetakse kokku ühte nimetusse mälu struktuur. Et mälu toimiks, on vajalikud kolm protsessi materjali salvestamine, meelespidamine ja meenutamine. Neid nimetataksegi mäluprotsessideks. ****slaid MÄLU STRUKTUUR Küllap on igaüks kuulnud mõnd inimest väitvat, et tal on halb kuulmismälu, kuid hea nägemismälu. Vahel räägitakse ka lõhnamälust ja liigutusmälust esimene võimaldab näiteks eristada apelsinilõhna maasikalõhnast ning on oluline degustaatori ja koka töös, teine on väga oluline sportlaste tegevuses, samuti muidugi igapäevaelus. Eeltoodud eristus viitab asjaolule, et informatsioon salvestub mällu erinevate meelte kaudu. Enim on psühholoogid uurinud siiski just nägemis- ja kuulmismeele vahendusel mällu jõudnud asjade meelespidamisvõimet
teksti. Teksti loomine on oluline, sest teksti abil saame suhelda ja teksti abil saame omandada ka uusi teadmisi. Keele omandamises on tähtis ka kultuuriga seotud oskused ning kakskeelsel lapsel tuleb tähhele panna kahe keele omavahelisi mõjusid. Edukal keeleomandajal on vaja häid auditiivseid ja motoorseid võimeid (Kui esimene keel on omandatud loomulikult aga teine keel omandatakse juurde õppides klassis). Oluline on ka hea kuulmismälu, tähelepanu ja keskendumine, enesekontroll, soov suhelda, vigade kartmatus ja muidugi motiveeritus ning kõrge meta-kognitiivsus ( teab kuidas õppida ja mis aitab paremini meelde jätta). Igale õppele mõjub positiivselt ka pere tugi. See kõik käib suktsessiivse õppe korral ehk siis kui keel õpitakse pärast emakeelt juurde. Simultaanne kakskeelsuse süsteemi kohta on erinevad hüpoteesid. Arvati et esimeses etapis
semantilist, episoodilist ja protseduurilist mälu. Säilitamise aja alusel eristatakse lühimälu ja pikaajalist mälu. Mäluta meie aistingud ja tajud kaosid tekkimisel järjetult. Ajaloos ja kirjanduses leiame piisavalt andmeid inimeste kohta, kes tänu oma suurepärasele mälule on jäädvustanud igavesti oma nimed ajalooraamatusse (Julius Ceasar, Napoleon, Kasparov jt), kuid kõrge intellekt ei tähenda alati head mälu, polüglottidel ei ole arenenud kuulmismälu jne. 9 Kasutatud allikat 1. http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9F%D0%B0%D0%BC%D1%8F%D1%82%D1%8C 2. Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu Ülikooli kirjasuts. 3. Mälu. Endel Tulving. Tartu Ülikooli kirjastus 9
abstraktsete kujunditena. Liigid: äratundmine(valdavalt passiivne, mitteteadlik protsess, mis teadvustub tagajärjena-tuttavlikkuse ja kindlasse liiki suhetamise elamusena), meenutamine (on valiv nagu ka omandamine), mäletamine/ meenutamine(teadlik matejali väljatoomine püsimälust ja selle üleviimine operatiivmällu). · Reprodutseerimisraskusi võivad suurendada liialt pindutatud soov vajalik meelde tuletada. · Eristatakse nägemismälu, kuulmismälu jne. · Mälu vaadeldakse kui funktsionaalsete blokkide ja/või moodulite süsteemi, kus erinevaid tasemeid iseloomustavad erinevad info esindamise ja säilitamise moodused, erinevad töötlusreeglid, erinevad struktuurireeglid ja töötluse kindlad ajalis-ruumilised piirangud. · Praiming tähendab tajulise töötluse hõlbustumist tänu sellele, et sedasama stiimulit on hiljuti juba töödeldud. ·
Praeguseks ajaks aga pole selget ettekujutust, milline on nende erinevate mälusüsteemide omavaheline seos. (Tulving 2002 : 48 ) Mälu Tüübid Kõikidel inimestel ei ole ühesugune mälu. Selleks, et mälu oskuslikult kasutada on vaja teada, millist tüüpi ta on. Selle kindlakstegemine ei ole keeruline. Mälu saab eristada nelja tüübi vahel. ( Jänes 1968 ) Nägemismälu on inimestel, kellele jääb hästi informatsioon meelde visuaalselt. Kuulmismälu on mälutüüp, mille puhul on kerge meenutada, mida keegi kuskil rääkis. Kuulmismäluga inimene loeb ise tihti valjusti, ilma et ta seda märkaks. õppetükkidest. Õppida tuleb valjusti - oma häält kuulates. Kuulmismäluga õpilane peab õppima vaikses ruumis, sest kõrvalised hääled segavad teda rohkem kui nägemismäluga õpilast. Liigutuslik mälu on inimesel, kellele jääb hästi meelde see, mida ta ise on kirjutanud või siis oma kätega valmis teinud.
43. Reflekside jaotus? Milleks need vajalikud on? a) Tingimatud - Kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleks b) Tingitud - Omandatakse elu jooksul nagu kaitse- ja käitumisrefleksid 44. Mille poolest erinevad mälu erinevad tasandid? Lühimälu Püsimälu Sensoorne mälu Primaarne mälu Sekundaarne mälu Tertsiaarne mälu nägemismälu, Lühiajalise mälu toimub kordamise Igavesti püsiv kuulmismälu jne. kestus 1520 (30) teel. Väga lühiajaline, sekundit Kättesaadavus on kodeeritakse Lühiajalise mälu aeglane vaja mõelda sõnalisteks maht 7 2 ühikut pikalt tähendusteks. Tähenduse leidmine Unustamine Väga kiire - defineerimine ulatuslik unustamine. Maht on suur
Unustaminegi on bioloogiliselt vajalik ning kuulub säilitamise juurde. Kui me ei suudaks unustada siis kaoks mõtete konkreetsus, vorm ja kuju, sest psüühika ei saa puhata. Meenutamine nõuab aktiivset tegevust. Kuna see on seotud emotsionaalse kogemusega on see suhteliselt kerge. Mälul on kolm erinevalt liiki. On olemas nägemismälu, ehk kõik jääb hästi meelde kui ise teksti loed ning jäädvustub selle käigus hästi. Kuulmismälu aga toimib midagi kuuldes, ehk on väga kerge meenutada, mida keegi rääkinud on. Näiteks Mozart kuulis Roomas kirikus üht teost, mille noote ei avaldatud ja ta kirjutas meloodia koju jõudes ülesse. On ka liigutusmälu, ehk säilib kõik mis on enda poolt ülesse kirjutatud, joonistatud või enda tehtud. Peale traumat võib aga üks neist mälu liikidest aga kustuda ning siis on vaja uuesti õppida. Tunded ehk emotsioonid
konkreetsus, vorm ja kuju, sest psüühika ei saa puhata. Taastamine Ära tundmine.Meenutamine nõuab aktiivset tegevust. On seotud emotsionaalse kogemusega, seepärast kerge /suhteliselt. Töö sõrmedega kõnekeskus inteligentsus.... Mälu liigid Nägemismälu kõik jääb hästi meelde kui ise teksti loeb, jäädvustub läbinägemisega. Kuulmismälu kerge meenutada,mida keegi rääkis.Mozart kuulis kirikus Roomas 14 aastal üht teost,mille noote ei avaldatud.Ta läks koju ja kirjutas meloodia üles. Liigutusmälu säilib mida üles kirjutatud,joonistatud, ise teinud. Sega tüüpi mälu episoodiline, semantiline, protseduuriline. Peale traumat võib üks neist mälu liikidest kustuda, siis on vajalik uuesti õppida. Meie kasutame mälu teiste inimestega suhtlemisel, mida on meie töös väga vaja.
mingi aktuaalse ärritajaga seoses, kuid võib toimuda ka stiihiliselt. Reprodutseerimisega kaasneb enigrammi taastundmine teatud esemena, sündmuseta jne. Ilma taastumiseta ei suudaks mälu etendada oma osa psüühilises tegevuses tervikuna. (3, lk 128). Mälu omaduste ja võimete poolest erinevad inimesed suuresti. Erinevused võivad esineda omandamises, säilitamises või reprodutseerimises. On inimesei, kelle omandamisel domineerib nägemismälu, teistel valitseb kuulmismälu, kolmandad on hea motoorse mäluga. Mõned talletavad hästi just emotsionaalselt kinnistatud, teised seevastu loogiliselt seostatud materjali. Individuaalseid erinevusi on ka reprodutseerivate engrammide iseloomus, mõnel domineerivad kujundilised, teisel sõnalised kujutlused. Omandamise kiirus ja maht, reprodutseerimise käepärasus ning kiirus on samuti suurte individuaalsete erinevustega ja võivad kombineeruda mälu teiste isepärasustega. (3, lk 129).
raamatut. Nägemismäluga inimene võib kergesti kirjeldada peaaegu kõike, mida ta nägi teel kooli.Kui on nägemismälu, siis on kasulik õpetajat mitte ainult kuulata, vaid kuuldu ka vihikusse märkida. Eriti tähelepanelikult on vaja vaadelda kõiki jooniseid ja pilte. Nägemismälu puhul on suur kasu õppefilmidest, sest kõik nähtu jääb hästi meelde. · Kuulmismälu on niisugune mälutüüp, mille puhul on kerge meenutada, mida õpetaja klassis räägib. Õpitav aine jääb paremini meelde siis, kui keegi seda ette loeb. Kuulmismäluga inimene loeb ka ise tihti valjusti, ilma et ta seda märkaks.Kuulmismälu on hädavajalik muusikutele, lauljatele, näitlejatele.Kuulmismälu omanikul on kasulik kuulata, mida teised räägivad . Õppida 4
Ülal toodud näidetes nimetatud teadmised paiknevad erinevates mälusüsteemides. See, kuidas mälu on organiseeritud, millised on erinevad mälusüsteemid ning nende suhted, võetakse kokku nimetusse mälu struktuur. Mälu toimimiseks on vaja kolme protsessi materjali salvestamine, meelespidamine ja meenutamine. Neid nimetatakse mäluprotsessideks. MÄLU STRUKTUUR Informatsioon salvestub mällu erinevate meelte kaudu. Küllap on igaüks kuulnud mõnd inimest väitvat, et tal on halb kuulmismälu, kuid hea nägemismälu. Räägitakse ka lõhnamälust (aitab nt eristada apelsinilõhna maasikalõhnast, oluline degustaatori ja koka töös) ja liigutusmälust (oluline sportlaste tegevuses, igapäevaelus). Enim on psühholoogid uurinud nägemis- ja kuulmismeele vaheldusel mällu jõudnud asjade meelespidamisvõimet. See võime on sageli uskumatult suur: Ühes uurimuses näidati inimestel 2560 värvislaidist koosnevat pildiseeriat, iga pilti ainult paar sekundit
Püsivus e konstantsus 2. Ruumilised vastasmõjud ,Ajaline vastasmõju( kohanemisvõime (adaptatsioon), maskeerimine) 3. Juhitud ja spontaansed protsessid (nime eristamine mürast), Õppimisvõime 18. Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil? Illusioon- olukord, kus stiimul on olemas, Hallutsinatsioon – tekib ilma sisendita, enim levinud kuulmishall. 19. Kuidas jaotatakse mälu sisu alusel? Motoorne, Emotsionaalne, Kujundiline, Sõnalis- loogiline Meelteinfo alusel? Kuulmismälu, Nägemismälu, Lõhnamälu, Maitsmismälu, Liigutusmälu Kestvuse alusel? Sensoorne mälu, Ikooniline, Kajaline, Lühimälu, Pikaajaline mälu 20. Kes on E. Tulving? Eesti mälu-uurija- Endel Tulving Sünd.1927- mälu koosneb süsteemidest, milledel on küll ühiseid omadusi, kuid mis on samas üksteisest oluliselt erinevad. Tema mälustruktuuride liigid (semantiline, protseduuriline, episoodiline).
Kuidas jaotatakse mälu sisu alusel? · Motoorne · Emotsionaalne · Kujundiline · Sõnalis-loogiline Kestvuse alusel? Jaotus mälu kestvuse alusel I · Sensoorne mälu Ikooniline Kajaline · Lühimälu Kestus Maht Jaotus mälu kestvuse alusel II · Pikaajaline mälu Kestus Maht Lapseea amneesia Meelteinfo alusel? · Kuulmismälu · Nägemismälu · Lõhnamälu · Maitsmismälu · Liigutusmälu Kes on E. Tulving? Eestlased mälu-uurijatena Endel Tulving - Sünd.1927 Tema mälustruktuuride liigid (semantiline, protseduuriline, episoodiline) · Mõned mõisted veel · Eideetiline e pildiline mälu · Välklambimälestus (flashbulb memory) · Praiming Lühimälu, pikaajalise mälu kestvus, maht? Lühimälu ja pikaajaline mälu
Audioloogiliseks kriteeriumiks on sügav kahepoolne kuulmislangus üle 90 dB. Lapsi, kelle kuulmislangus on kõnetsoonis 70-90 dB, peetakse samuti implantatsiooniks sobivateks kandidaatideks. Üle 7 aastaste laste valik peab olema väga hoolikas, sest tulemused võivad olla loodetust tagasihoidlikumad. Teismelised, kellel puudub kuulmiskogemus ja oskus oma kuulmisjääke kasutada, ei pruugi implantaadiga kohaneda. Täiskasvanute implanteerimisel on oluline kõne olemasolu, kuulmismälu ning kõne keskkonna olemasolu. Esineda ei tohi anatoomilisi vastunäidustusi, ei ole meditsiinilisi ega psühholoogilisi vastunäidustusi ning pereliikmed peavad olema motiveeritud. Lapsed ja täiskasvanud, kellel tavaliste kuulmisabivahenditega ei saavutada kuulmise osas rahuldavat tulemust 6 kuu jooksul Ei esine anatoomilisi vastunäidustusi Puuduvad meditsiinilised ja psühholoogilised vastunäidustused Motiveeritud vanemad
51. AIDA mudel. Attention Interest Desire Action 52. Tähelepanu probleemid. 53. Marketingi sõnumi komponendid. 1.Objekt-toode, mis on info fookuses (Marlboro) 2.Märk-sensoorne kujund,mis kujutab endast objektile omistavat tähendust (rugged american) 3.Interpretant- tähenduse tuletamine (cowboy) 54. Sensoorne mälu. Skaneerib Töötab 1 sek Toimub automaatselt 2 sensoorset mälu:ikooniline ja kuulmismälu 55. Lühiajaline mälu. Kodeerib Meeldejätmine Töötab alla 1 min Intensiivne, kordamine 56. Pikaajaline mälu. Protsess Ladestamine Meenutamine 57. Kus leiab aset materjali kodeerimine? Lühiajalises mälus 58. Retrograadne ja anterograadne interferents. Retrograadne- mälukaotus ajukahjustuse tulemusel, ei mäleta olnut Anterograadne- ei suuda meelde jätta uusi sündmusi, mäletatakse vaid seda, mis enne ajukahjustust toimus
(3: 95) Mälu on psüühiline nähtus tajuteabe, teadmiste, oskuste, vilumuste jms meeldejätmine, säilitamine, pärastine meenutamine ja kasutamine. Info talletumist organismis seletatakse närvisüsteemi füsioloogiliste ja biokeemiliste muutustega. Mälu mehhanisme uurivad mitmed teadused. Mälu tähtsamad omadused on mälu maht ja kestus. (5: 498) On erisuguseid mäluliike. Mõnel inimesel on hea liikumismälu, teisel aga nägemis- või kuulmismälu. Mälu saab harjutamisega parandada. (1: 27) 2.1 Mälu protsessid Mälu protsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meeldetuletamine. Need on omavahel tihedalt seotud, osaliselt kattuvad ning üksteiseks üleminevad ühtse mälutegevuse komponendid. (3: 95) 2.1.1 Meeldejätmine Mälu töö algab informatsiooni omandamisest ehk meeldejätmisest. Teatud juhtudel võib materjal jääda meelde iseenesest, ilma sihipärase soovita. Niiviisi omandatakse
Une faasid: Hüpnagoogilne seisund Kerge ja raske unefaasid - REM uni - Sügav e. rahulik uni Ööpäeva rütmid??? Ajavööndite kiire ületamise tagajärjed inimpsüühikas: Oleme unised, ajavahe ja bioloogilised rütmid Mälu Mäluprotsessid: 1) salvestamine e. kodeerimine 2) meelespidamine e. säilitamine 3) meenutamine e. reprodutseerimine Mälu liigid: 1) kuulmismälu 2) nägemismälu 3) lõhnamälu 4) liigutusmälu Mälu struktuur: 1) lühimälu e. töömälu (lühike kestus, piiratud maht) 2) pikaajaline mälu ( kestab väga kaua ja praktiliselt piiramatu maht) Pikaajalise mälu liigid: 1) Semantiline mälu sisaldab fakte ja teadmisi maailma kohta, mõisted, reeglid; tagab
Pikaajaline ehk sekundaarne ehk püsimälu · protseduuriline selgeks õpitud tegevused ja liigutused · semantiline teadmised ja faktid maailma kohta · episoodiline endaga seotud mälestused Mäluhäired Amneesia mälulünk, tekib ajukahjustuse tagajärjel. Liigmälu Vaegmälu raskendatud materjali omandamine ja meeldetuletamine Joove mälulünk Hüsteeriline amneesia Afektiivne mälulünk Mälu tüübid · Nägemismälu · Kuulmismälu · Liigutusmälu Mõtlemine ... on probleemide ja ülesannete lahendamine, kasutades olemasolevaid teadmisi. Mõtlemise elemendid : · kujundid esemete ja nähtuste vaimne koopia · mõisted ühiste ja oluliste omadustega ehk tunnustega objekt. Mõistet tähistatakse sõnaga, sõnaga tähistatakse nii konkreetseid asju (nt kass) kui ka abstraktseid nähtusi (nt armastus, vabadus). Mõtlemise iseloom · otsiv, juurdlev iseloom
teadmisi, mida on õpitud, kuid pole ise kogetud. Mälu liigid 1) Psüühilise aktiivsuse iseloomu järgi mälu liigitus - Motoorne mälu mitmesuguste liikumiste ja nende süsteemide meeldejätmine, säilitamine ja meenutamine - Emotsionaalne mälu on tundmuste ja tunnete mälu - Kujundimälu on kujutluste, elu- ja looduspiltide, häälte, lõhnade, maitsete mälu. Nimetatakse ka nägemismälu, kuulmismälu, kompamismälu, haistmismälu, maistmismälu. - Sõnalis-loogiline mälu sisuks on mõtted, ideed, ei ole võimalik ilma keeleta 2) Tegevuse isseloomu järgi mälu liigitus - Tahteline mälu - Mittetahteline mälu]] MÕTLEMISE OPERATSIOONID Mõtlemine on objektiivse reaalsuse vahendatud, loogilis-abstraktne tunnetamine mõistete ja kujundite alusel. Mõtlemine tekib meelelise tunnetuse pinnal, kuid eeldab irdumist meelelistest tunnetusest.
Muud kriteeriumid • Majanduslik kindlustatus • Sotsiaalne taust, vanemate motiveeritus ja pühendumus Täiskasvanud: • Kuulmislangus keskmistel ja kõrgetel sagedustel üle 90 dB Vastutav õppejõud: Priit Kasenõmm Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks • Hiliskurdistunud, põhjus:meningiit, infektsioon, trauma, ototoksilised ravimid • Kuuldeaparaatidega kõneeristamisvõime alla 30%(65dB) Oluline on kõne olemasolu, kuulmismälu, kõnekeskkond Kuulmislanguse mittekirurgiline rehabilitatsioon, erinevad kuulmisabivahendid. Kuuldeaparaadid: *lineaarsed, *mittelineaarsed (analoogsed, digitaalsed, programmeeritavad). Kuuldeaparaatide põhilised tüübid: • TASKUAPARAADID • KÕRVATAGUSED • KÕRVASISESED Täiskõrva ehk CONCHA aparaat Poolkõrva ehk HALF CONCHA aparaat Kanali ehk CANAL aparaat Kuulmekäigusisene ehk CIC aparaat Heli ülekande süsteemid (FM)
Inimene võib kahvatuda ainuüksi läbielatud hirmu meenutamisel või punastada, meenutades tegu, mis varem häbitunde esile kutsus. d) Kujundiline mälu soodustab nägude, looduspiltide, olukordade, meloodiate, lõhnade ja maitsete meeldejätmist ning reprodutseerimist. Mälu jaotatakse kestvuse alusel: Sensoorne (ülilühiajaline), lühimälu, püsimälu, operatiivmälu (töömälu) Mälu jaotus meelteinfo alusel: Vastavalt sellele eristatakse nägemismälu, kuulmismälu, haistmismälu. 22. Kes on E. Tulving? Kirjelda tema mälustruktuuri (semantiline, protseduuriline, episoodiline). Too näide iga struktuuriosa kohta. On teenekaim ja kuulsaim Petserist pärit väliseestlasest psühholoog, kelle peamiseks uurmisvaldkonnaks on olnud mälu. Kognitiivpsühholoogia katsete kõrval on Tulving viimastel aastatel üha rohkem osalenud kognitiivse neuroteaduse meetodeid kasutavates mälu-uuringutes ning kaasa
Helikõrgusi lääne muusikas on umbes 87, alates 31 Hz kuni 4871 Hz'ni, sellest edasi muusikaliselt funktsioneerivat helikõrgust ei eksisteeri. Inimese kuulmissüsteem toob välja helikõrguse laiast helide ja müra mitmekesisusest. (Carterette; Kendall 1999: 730) Inimesel on väiksem tajutav heli võnkesageduste erinevus 8-11 senti (Vurma; Raju; Kuuda 2010: 304). Täpset helikõrguse tabamist on võimalik omandada harjutades, pillimängu puhul lihasmälu ning kuulmismälu treenimisel. Füüsikaliselt saab heli iseloomustada võnkesageduse, lainepikkuse, võnkeamplituudi, helirõhu ja levimiskiirusega. Helikõrguse tajumine on sõltuv sellest, millisesse kõrva on heli suunatud, kas vasakusse või paremasse. Lisaks on mõjutajateks veel ka heli esituse intensiivsus ja kestus. Teised parameetrid üldjuhul ei mõjuta helikõrguse taju rohkem kui 50 senti. Helikõrguse tajumise protsessi juhib kesknärvisüsteem. (Vurma; Ross
1)Kerge2)mõõdukas3)raske Nõdrameelsus: Progresseeruv, süvenev dementsus Regresseeruv, taanduv dementsus Statsionaarne, stabiilne dementsus Lakunaarne, partsiaalne dementsus Globaalne, difuusne dementsus Mälu tajuteabe, teadmiste, oskuste, vilumuste jmt. Meeldejätmine, säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Indiviidi loodud psüühiliste mudelite kogum. Mäluvõime: motoorne, emotsionaalne, kujundiline, sõnalis-loogiline Nägemismälu,kuulmismälu,haistmismälu,kompimismälu Vahetu mälu, Lühimälu, Kaugmälu Mäluhäired: *Liigmälu e. Hüpermneesia ülimälu, sundmälestus *Vaegmälu e. Hüpomneesia *Mälulünk e. Amneesia osaline, täielik ; joobe mälulünk, afektiivne mälulünk, hüsteeriline mälulünk. *Mälupete e. Paramneesia e. Düsmneesia - Krüptomneesia(muutub seos minaga): võõrandav(seos kaob) / Assotsieeriv(seos tekib - Konfabulatsioon: asendav, konstruktiivne(realistik), fantastiline konfabulatsioon
Hästi arenenud üksikvõimed leiavad aga teistega ühendatult rakenduse väga paljudes elutegevuse sfäärides (silmamõõdu täpsusest on abi nii sportlasele kui käsitöölasele). Erivõimed arvatakse koosnevat mitmest ühet terikut kujundavast osisest ning need on rakendatavad vaid mingil kitsamal alal (nt tehinikas või matemaatikas, muusikas või teatris). Sageli kaasneb erivõimetega innustus mingi alaga tegelemiseks. Valik erivõimeid: · Kuulmismälu · Loov fantaasia · Ruumikujutlusvõime · Liigutuste kiirus ja täpsus 5. Võimete kompenseerimine ja teadlik arendamine. Oskus kasutusele võtta oma tugevad küljed ja korvata nõrku on elus edu saavutamise üks eeltingimusi. Näiteks õpetajakutse, selles võib esile tuua tosin eeldusi ja võimeid: · Oskus huvi äratada · Huumoritaju · Suur lugemus · Leidlikkus jne
-Progresseeruv kuulmiskahjustus · Auditiiv-verbaalsed lapsed. Ei soovitata üle 7.a. kõnetutel lastel Muud kriteeriumid · Majanduslik kindlustatus · Sotsiaalne taust, vanemate motiveeritus ja pühendumus Täiskasvanud · Kuulmislangus keskmistel ja kõrgetel sagedustel üle 90 dB · Hiliskurdistunud, põhjus:meningiit, infektsioon, trauma, ototoksilised ravimid · Kuuldeaparaatidega kõneeristamisvõime alla 30%(65dB) Oluline on kõne olemasolu, kuulmismälu, kõnekeskkond 21. Pearingluse põhjused Pearinglust võib defineerida kui keha ruumilise orientatsiooni häiret, kehaasendi või liikumise vale tunnetust. · Kehaasendist saadakse informatsiooni visuaalse,vestibulaarse ja propriotseptiivse süsteemi vahendusel.Keha ruumiline orientatsioon eeldab nende süsteemidekaudu tuleva info kooskõlastatust. · Kui mingi süsteemi häire tõttu saabub vale informatsioon või kui esineb häire seda infot töötlevates
Hästi arenenud üksikvõimed leiavad aga teistega ühendatult rakenduse väga paljudes elutegevuse sfäärides (silmamõõdu täpsusest on abi nii sportlasele kui käsitöölasele). Erivõimed arvatakse koosnevat mitmest ühet terikut kujundavast osisest ning need on rakendatavad vaid mingil kitsamal alal (nt tehinikas või matemaatikas, muusikas või teatris). Sageli kaasneb erivõimetega innustus mingi alaga tegelemiseks. Valik erivõimeid: Kuulmismälu Loov fantaasia Ruumikujutlusvõime Liigutuste kiirus ja täpsus 5. Võimete kompenseerimine ja teadlik arendamine. Oskus kasutusele võtta oma tugevad küljed ja korvata nõrku on elus edu saavutamise üks eeltingimusi. Näiteks õpetajakutse, selles võib esile tuua tosin eeldusi ja võimeid: Oskus huvi äratada Huumoritaju Suur lugemus Leidlikkus jne Võimete kompenseerimise üheks mooduseks on tegevusstiili ümberkujundamine (juhtimisel
-Progresseeruv kuulmiskahjustus · Auditiiv-verbaalsed lapsed. Ei soovitata üle 7.a. kõnetutel lastel Muud kriteeriumid · Majanduslik kindlustatus · Sotsiaalne taust, vanemate motiveeritus ja pühendumus Täiskasvanud · Kuulmislangus keskmistel ja kõrgetel sagedustel üle 90 dB · Hiliskurdistunud, põhjus:meningiit, infektsioon, trauma, ototoksilised ravimid · Kuuldeaparaatidega kõneeristamisvõime alla 30%(65dB) Oluline on kõne olemasolu, kuulmismälu, kõnekeskkond 21. Pearingluse (e vertiigo) põhjused Pearinglust võib defineerida kui keha ruumilise orientatsiooni häiret, kehaasendi või liikumise vale tunnetust. · Kehaasendist saadakse informatsiooni visuaalse,vestibulaarse ja propriotseptiivse süsteemi vahendusel.Keha ruumiline orientatsioon eeldab nende süsteemidekaudu tuleva info kooskõlastatust. · Kui mingi süsteemi häire tõttu saabub vale informatsioon või kui esineb häire seda infot töötlevates
Info viimiseks lühimälust püsimällu on vajalikud verbaalne kordamine, info mõtestamine, seostamine varasemaga või siis tugevad elamused. Salvestatakse kordamisega, on aeglaselt kättesaadav. Operatiiv ehk töömälu - vahel nimetatakse ka lühimälu sünonüümiks, tänapäeval aga eristatakse. Sisuks materjali aktualiseerimine jooksva tegevuse kindlustamiseks või teatud ülesande täitmiseks. Meelteinfo alusel jagunemine - Kuulmismälu Nägemismälu Lõhnamälu Liigutusmälu 17.Kes on Endel Tulving? Tema mälustruktuuride liigid ( semantiline, protseduuriine, episoodiline). E. Tulving on Eesti päritolu Kanada psühholoog, üks tunnustatumaid mälu-uurijaid maailmas. On tuntud kui episoodilise mälu avastaja ja uurija. Esimene kes 70ndatel pakkus idee ja leidis eksperimentaalseid kinnitusi, et tuleks eristada kolme mälusüsteemi: semantilist, episoodilist ja protseduurilist.
väljad (22, 41, 41). kõne spetsiifiline hääliku eristamise häire. Keskne on kõne mõistmise häire. a. Literaalsed parafaasiad – ühe hääliku asemel näiteks teine, puudulik alusinformatsioon. b. „sõnasalat“ (sekundaarselt) – puudub mõtestatud terviklik üksus. c. Dikteeritava kirja häire – mõistmise raskused. 2. Akustiko-mnestiline: kuulmismälu oluline langus (10-st jääb meelde 2-3 sõna tavalise ~7 asemel). T tertsiaarsed väljad (21, 37). a. Verbaalsed parafaasiad – sõnad sassis. b. Pikkade lausete mõistmise häire c. Sõnaline reministsents (2 tunni järel mälu parem) 3. Optiko-mnestiline: sõnal puudub visuaalne vaste. TO tertsiaarsed väljad (21 ja 37 alaosad, 20). Vajalik, et luua seos kuuldavate ja nähtavate asjade vahel.
· kas kursuse materjalid on kvaliteetsed; · kas kursuse läbiviimine on kvaliteetne; · kas õppur omandab materjali piisavalt hästi; · kas kursuse läbib ja tööd teeb ikka õppur iseseisvalt. Materjali heaks omandamiseks tuleb e-õppe läbiviimisel kasutada sobivaid meetodeid. Samas on teaduslikult tõestatud, et suuremal osal inimestest (ligi 90%) on 21 lugemismälu parem kui kuulmismälu. Seetõttu peaks ka materjalide lugemine olema efektiivsem kui loengu kuulamine. Mõned ei peavõõra abi kasutamist suureks probleemiks. Kes petta tahab, saab seda ikka teha. Samas leiavad paljud, et võõra abiga testide ja eksamite sooritamine on väga tõsine probleem ning kahjuks ei ole tänasel päeval olemas meetodit, mis välistaks täielikult võõra abi kasutamise. Küll aga võib seda minimeerida õppejõu poolt valitud sobivate meetodite kasutamisega
silmamõõt. Elementaarvõimeile avaneb vaid harva üks ja eraldi rakendusala. Hästi arenenud üksikvõimed leiavad aga teistega ühendatult rakenduse väga paljudes elutegevuse sfäärides. Erivõimed arvatakse koosnevat mitmest üht tervikut kujudavast osisest ning need on rakendatavad vaid mingil kitsamal alal, näiteks tehnikas või matemaatika, muuusikas või teatris. Valik erivõimeid: - Kuulmismälu - Loov fantasia - Kujundlik keel - Emotsionaalne ekspressiivsus - Ruumukujutlusvõime - Manuaalne osavus - Hea koordinatsioon - Liigutuste kiirus ja täpsus Võimeid väljendavad nende väljendumisaste ja arengutase.Näiteks on igal võimekal pianistil, pedagoogil või sisekujunduskunstnikul oma käekiri, võimekas advokaat, rahvajuht või müügimees saab olla eredalt isikupärasel viisil. 8
aktiivsus ümbritseva maailma tundmaõppimisel. Taju on kombinatsioon füsioloogiliste struktuuride küpsemisest ja elukogemusest. Taju õppimine on ja oskus märgata uusi omadusi ja tunnuseid või üha väiksemaid erinevusi stiimulite vahel. 7. Mälu Mälu on elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi. Et mälu toimiks on vajalikud kolm protsessi materjali salvestamine, meelespidamine ja meenutamine. 7.1. Mälu struktuur On erinevaid mälu liike, nt. kuulmismälu, nägemismälu, lõhnamälu ja liikumismälu. Kuid mälu jagatakse ka lühimäluks(töömälu) ja pikaajaliseks mäluks. 7.2. Lühimälu ja pikaajaline mälu Lühimälu. Tajutu materjal püsib lühikest aega (mõni sekund kuni pool minutit). Seal püsib maksimaalselt 9-10 meelde jäetavat ühikut. Lühimälu on piltlikult öeldes taju pikendus. Mahuka numbri meeldejätmisel aitab materjali ümberorganiseerimine lihtsamateks ühikuteks. Seda nimetatakse känkimiseks (ing. chunking)
Hallutsinatsiooni korral esineb tajuelamus ilma reaalse stiimulita. 14. Kuidas jaotatakse mälu sisu alusel? Kestvuse alusel? Meelteinfo alusel? Sisu alusel: Motoorne Emotsionaalne Kujundiline Sõnalis-loogiline Kestvuse alusel: Sensoorne mälu- ikooniline, kajaline Lühimälu- kestus, maht Pikaajaline- kestus, maht Meelteinfo alusel ehk milliste meelte kaudu jõuab info mällu: Kuulmismälu Nägemismälu Lõhnamälu Maitsmismälu Liigutusmälu 15. Kes on E. Tulving? Tema mälustruktuuride liigid (semantiline, protseduuriline, episoodiline). Endel Tulving- Ta on üks tunnustatumaid mälu-uurijaid maailmas. Tema tuntuim saavutus on episoodilise mälu eristamine teistest õppimise ja mälu süsteemidest ajus. Semantiline mälu on mälu, mis on seotud inimese teadmistega ümbritseva maailma kohta
annaabi.ee 
