Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Õpimapp: koostamise ja hindamise juhend". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
õpimapp, tiitellehe, töölehed, nõuanne, korrektse, õpimappi, tiitellehega, tundides, tiitelleht, korrektne, jäta, puudunud, tunnitöö, loodusainete, bioloogiast, loodusõpetusest, jooksvalt, vormistama, panema, hindama, organiseerima, abimees, vormistus, vahelt, piisab, välimusega, murtud, kohakuti, eespool, viimased, mineva, segaminiSisukord 1) Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2) Üliõpilase Curriculum vitae (tööalane) ...................................................................................4 3) Iseseisev kontrolltöö.................................................................................................................6 4) Kahe järjestikuse tunnikava koos didaktilise materjaliga......................................................12 5) Kuulamis- ja kõnelemisoskuse kohta õppematerjal...............................................................25 6) Lugemis- ja kirjutamisoskuse kohta õppematerjal.......................................... ......................31 7) Mängu juhend ja läbiviimise kirjeldus....................................................................................37 8) Ühe artikli vaba refereering.............................................................
.............................................................3 1 KIRJALIKE TÖÖDE LIIGID ...........................................................................................................4 2 KIRJALIKE TÖÖDE VORMISTAMINE ..........................................................................................6 2.1 Töö struktuur ....................................................................................................................6 2.1.1 Tiitelleht ..................................................................................................................... 6 2.1.2 Sisukord ..................................................................................................................... 7 2.1.3 Sissejuhatus ............................................................................................................... 7 2.1.4 Töö põhiosa .................................................
..........................................................................................................................25 4.2.2.Artikliväitekiri sisaldab:..........................................................................25 III TÖÖ VORMISTAMINE........................................................................................27 1.Vormistatud töö koostisosad................................................................................. 27 Tiitelleht....................................................................................................... 27 Annotatsioonid............................................................................................. 27 Sisukord........................................................................................................27 Lühendid.......................................................................................................28
..................................... 15 4. VORMISTAMINE ............................................................................................................................ 18 4.1. Üldnõuded .................................................................................................................................. 18 4.2. Pealkirjad.................................................................................................................................... 18 4.3. Tiitelleht ..................................................................................................................................... 19 4.4. Illustratsioonid............................................................................................................................ 19 4.5. Lisad ........................................................................................................................................... 20 4.6. Viitamine ....................................
............................... 24 8.ÕPILASTE JUHENDAMINE UURIMUSLIKU TEGEVUSE AJAL........................................ 28 9.UURIMISTÖÖ RETSENSEERIMINE................................................................................. 30 10.UURIMISTÖÖ KAITSMINE.............................................................................................. 32 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................... 34 LISA 2. Tiitellehe pööre......................................................................................................... 36 LISA 3. Juhendaja annotatsioon............................................................................................ 37 LISA 4. Arvutil vormistamise õpetus...................................................................................... 38 SISSEJUHATUS Uurimisöö kirjutamine annab võimaluse uurida mõnd probleemi või ainevaldkonda
.................................................................................................................. 16 2.4. Diplomitöö.....................................................................................................................17 3. KIRJALIKE TÖÖDE STRUKTUUR JA VORMISTAMINE ............................................18 3.1. Üldnõuded......................................................................................................................18 3.2. Tiitelleht.........................................................................................................................20 3.3. Kokkuvõte......................................................................................................................21 3.4. Sisukord ........................................................................................................................ 22 3.5. Sissejuhatus ............................................................................
.................................................................. 7 1.3. Kirjandusega tutvumine .......................................................................................................... 8 1.4. Töö kava koostamine .............................................................................................................. 8 2. UURIMISTÖÖ STRUKTUUR .................................................................................................. 9 2.1. Tiitelleht .................................................................................................................................. 9 2.2. Sisukord................................................................................................................................. 10 2.3. Kasutatud lühendite loetelu ................................................................................................... 10 2.4. Sissejuhatus ...................................................
e) vastutab töös esitatud andmete õigsuse eest; f) vormistab töö nõuetekohaselt; g) kaitseb töö kaitsmiskomisjoni ees. 3. Töö koostamise põhietapid: esialgse teema valik; allikmaterjalide valik ja läbitöötamine; kava (plaani) koostamine; andmete kogumine, uuringute ja vaatluste läbiviimine; andmetöötlus; töö teksti kirjutamine; töö vormistamine ja korrektuur; töö esitlus ja kaitsmine. 4. Töö põhiosad ja nende vormistamise nõuded. I Tiitelleht järgmiste andmetega: õppeasutuse täielik nimetus, töö pealkiri, töö iseloom (uurimistöö, referaat vmt), koostaja ees- ja perekonnanimi ning klass, juhendaja ees- ja perekonnanimi, töö valmimise koht ja aasta II Sisukord kirjeldab töö struktuuri, sisaldab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri. Sisukord on töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas.
Sisukord Uurimistöö ja praktiline töö kooli õppeprotsessi osana........................................................................... 5 PRAKTILINE TÖÖ GÜMNAASIUMI LÕPUEKSAMINA.......................................................................... 7 Gümnaasiumi praktilise töö läbiviimise juhend kunstis......................................................................... 11 Gümnaasiumi praktilise töö läbiviimise juhend kunstis. Lisa 1 Tiitellehe vormistamise näidis ..............16 Gümnaasiumi praktilise töö läbiviimise juhend kunstis. Lisa 2 Sisukorra vormistamise näidis .............17 Gümnaasiumi praktilise töö läbiviimise juhend kunstis. Lisa 3 Kirjanduse nimekirja vormistamine .....18 Tallinna Reaalkooli uurimistööde koostamise protsessi juhtimine ..................................... 19 Keskkooli/gümnaasiumi praktiline lõpueksami töö kunstis või disainis .........
pakutud kooliõppekavas. Uurimistöö on uurimusliku suunitlusega. Uurimistöös tuleb selgelt välja tuua käsitletava teema teaduslik põhjendus, üldteoreetiline taust koos viidetega senitehtule meil ja mujal, uurimuse probleem, põhieesmärgid ja tööhüpoteesid, uurimismetoodika ja tulemused, tule- muste üldteoreetiline analüüs ja järeldused. Uurimistöö põhieesmärkideks on · erialase teaduskirjanduse ning andmete kogumise ja nendega töötamise kogemuste omandamine; · korrektse kirjaliku väljendusoskuse (teaduskeele ja erialase terminoloogia) omandamine; · töö korrektse (juhendi nõudeid rangelt järgiva) vormistamisoskuse omandamine. Referaat on teatud probleemi või teema kokkuvõtlik teaduslik ülevaade, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjandusallikate uurimisele. Referaadi eesmärgiks on süvendada õpilaste oskusi töötada erialase kirjandusega ning arendada väljendusoskust. Referaadis tuleb eristada
.................................................................................................. Õpilase uurimustöö ülesehitus koosneb järgmistest osadest: tiitelleht sisukord sissejuhatus töö põhiosa (peatükid ja alapeatükid) kokkuvõte, sh enesehinnang kasutatud kirjanduse loetelu lisad (vajadusel) Kirjalik loovtöö sisaldab ka õpilase enesehinnangut eesmärkide ja tegevuskava täitmise kohta. Õpilane märgib loovtöö alustamise ja valmimise kuupäeva, koostamisele kulunud aja tundides ning lisab oma allkirja. ............................................................................................................ Vt LISA 1 Sirje Nootre. Lühiuurimus Projekt Projekt on kindla eesmärgi ja ulatusega terviklik töö(ülesanne) vm ettevõtmine. Projekt pakub hea võimaluse valitud teemadel viia ellu oma ideid üksi või koos kaaslastega. Projekt annab korraldamiskogemust, juhtimis- ja meeskonnatöökogemust,
mis tundub mittepiisavalt argumenteeritud, põhjendamata jmt. Ja vastupidi, mis meeldis, üllatas, kas saab seda meetodit kasutada ka teiste objektide analüüsiks jne. Referaadi tegemise motoks võiks olla: "Pigem vähem, aga paremini!". 1. ÜLDNÕUDED Referaat esitatakse valge kirjutuspaberi ühel poolel formaadis A4 (297x210). · Referaat peab olema korrektselt vormistatud Wordi dokument. · Referaat algab tiitellehega, kus on järgmised väljad: kooli nimi, pealkiri, töö liik, autori nimi, klass, kuupäev. · Tiitellehele järgneb sisukord. · Kasutatakse püstkirja Times New Roman suurusega 12. · Tekst kirjutatakse ainult ühele lehekülje poolele. · Tekst peab olema äärest-ääreni reastuses (Justify) ja 1,5 kordse reavahega. · Vasaku ääre laius peab olema 3 cm, parem 2 cm ja ülevalt ning alt 2,5 cm. · Tekstilõigud eraldatakse üksteisest täiendava reavahega
mis tundub mittepiisavalt argumenteeritud, põhjendamata jmt. Ja vastupidi, mis meeldis, üllatas, kas saab seda meetodit kasutada ka teiste objektide analüüsiks jne. Referaadi tegemise motoks võiks olla: "Pigem vähem, aga paremini!". 1. ÜLDNÕUDED Referaat esitatakse valge kirjutuspaberi ühel poolel formaadis A4 (297x210). · Referaat peab olema korrektselt vormistatud Wordi dokument. · Referaat algab tiitellehega, kus on järgmised väljad: kooli nimi, pealkiri, töö liik, autori nimi, klass, kuupäev. · Tiitellehele järgneb sisukord. · Kasutatakse püstkirja Times New Roman suurusega 12. · Tekst kirjutatakse ainult ühele lehekülje poolele. · Tekst peab olema äärest-ääreni reastuses (Justify) ja 1,5 kordse reavahega. · Vasaku ääre laius peab olema 3 cm, parem 2 cm ja ülevalt ning alt 2,5 cm. · Tekstilõigud eraldatakse üksteisest täiendava reavahega
...............................9 1.6. Töö retsenseerimine ja kaitsmine........................................................................... 10 2. ÜLIÕPILASTÖÖDE LIIGID, KOOSTISOSAD JA VORMISTAMINE.....................12 2.1. Üliõpilastööde liigid............................................................................................... 12 2.2. Üliõpilastööde koostisosad ja vormistamine.......................................................... 12 2.2.1. Tiitelleht.......................................................................................................12 2.2.2. Võõrkeelne lühikokkuvõte...........................................................................13 2.2.3. Sisukord....................................................................................................... 14 2.2.4. Tähised ja lühendid......................................................................................14
........................................................4 2.1. Uurimistöö juhendamine................................................................................................4 2.2. Uurimistöö koostamine..................................................................................................5 3. UURIMISTÖÖ ÜLESEHITUS.............................................................................................. 6 3.1. Pealkiri ja tiitelleht......................................................................................................... 6 3.2. Võõrkeelne kokkuvõte................................................................................................... 6 3.3. Sisukord..........................................................................................................................6 3.4. Sissejuhatus..............................................................................................
.................................................. 10 2.1.8. Töö esitamine ja retsenseerimine ........................................................................... 10 2.1.9. Töö kaitsmine ja hindamine ................................................................................... 11 2.2. Lõputöö kirjaliku osa struktuur ..................................................................................... 11 2.2.1. Tiitelleht ................................................................................................................. 12 2.2.2. Sisukord .................................................................................................................. 12 2.2.3. Sissejuhatus ............................................................................................................ 12 2.2.4. Töö põhiosa ..........................................................................
11.6. Minu sõbrad 27 11.7. Minu pere ja kodu 28 11.8. Laulud sünnipäevaks 30 11.9. Aastaajad, ilm 30 11.10. Mänguasjad, loomad, linnud 32 11.11. Laulud jõuludeks 35 12. Töölehed nelja-viieaastastele lastele 37 TÖÖLEHT 1. Mina 37 TÖÖLEHT 2. Aastaajad 38 TÖÖLEHT 3. Loomad 39 TÖÖLEHT 4. Riided 40 TÖÖLEHT 5. Kes on? Kus on? 41 TÖÖLEHT 6
teatud kindlas süsteemis. Sellega me harjutame neid sooritame teatud kindlaid tegevusi. Esialgu laps seda ei teadvusta ja ei peagi teadvustama, aga ajapikku tuleb jõuda selleni, et laps ise oskaks töötada juhise või algoritmi järgi. Nooremates klassides tuleb õpetada lapsi osalema arutlustes ja järelduste tegemistes. Mida vanemas klassis õpetad, seda enam tuleb suunata lapsi arutlema. Selgitusmeetod on matemaatika tundides hästi sageli kasutuses. Selgitusmeetoditele on välja töötatud rida nõudeid: a. Peab toimuma keerukate mõistete jaotamine elementideks ehk alamõisteteks. St õpetaja peab jagama keerulise oskuse osaoskusteks ja ta peab selle tegevusega tagama selle, et raskusastme tõus on järk-järguline. Iga eelnev raskusaste peab olema aluseks järgneva õpetamisele. Õpetaja peab tundma iga teema koostisosi, ta peab
Saladusi hoidev 9. Hea huumorimeelega 28. Arukas 10. Aus 29. Järjekindel 11. Usaldusväärne 30. Tagasihoidlik 12. Kriitiline 31. Atraktiivne 13. Tasakaalukas 32. Elurõõmus 14. Tajub teiste tundeid 33. Külm 15. Jutukas 34. Teisi mõistev 16. Võimeline teisi kuulama 35. Alati korrektne 17. Loov 36. Agressiivne 18. Stiilne 37. Tahtejõuline 19. Tähelepanelik 38. Põhimõttekindel Merlecons ja Ko OÜ 21 INTERVJUU Intervjuu küsimuste leht Püüa oma kaaslaselt saada vastused järgnevatele küsimustele Millised naljad Sulle meeldivad? Millal tunned Sa end kõige ebamugavamalt? Mis Sind kõige rohkem vihastab?
- Korralikult värvitud iga õppeaasta alguseks ja selle aja kohta ,,head". Milline oli/ on kord ja distsipliin tunnis ja vahetunnis? Kirjeldage palun! - Distsipliin oli tunnis hea, v.a. mõnedel õpetajatel, kes ei osanud tundi läbi viia. Vahetunnid olid algklassides meeletu tormamine, keskkoolis- rahulik jalutamine. - Tunnis valitses õpetaja ülemvõim, vahetunnis jalutati saalis ringi. - Tunnis oli kord range. Vahetunnis ei kakeldud, poisid vahest suitsetasid. - Tundides oli kord, õpetaja sõna maksis. Vahetunnis jalutati, vesteldi. - Kord oli igas tunnis, millisel tasemel, see olenes õpetaja isiksusest; vahetunnis jalutati koridoris või õuealal, tormamist ja tunglemist ei esinenud. - Distsipliin oli nii tunnis kui ka vahetunnis. Tundi ei tohtinud jutustamisega segada, vajadusel paigutas õpetaja õpilased eraldi pinki istuma. Sellest oli ka abi, eriti kui tüdruk ja poiss ühte pinki istuma juhtusid. Vahetunnis jalutati ringiratast koridoris, seda kõike
MS Excel 2007 Töö alustamine.............................................................................................................................. 7 Ekraanipilt................................................................................................................................... 7 Töövihikud ja töölehed................................................................................................................ 7 Veerud, read ja lahtrid nendest koosnevad töölehed...............................................................8 Tabeli salvestamine.................................................................................................................... 8 Lahtrite märkimine/selekteerimine/suuruste muutmine...................................................................9 Mitme erinevas kohas oleva lahtri ja/või lahtriploki märkimine ..................................................9 Veergude, ridade ja kogu töölehe märkimine......
vormistamine, töösuhte lõpetamine printsiipidest lähtuvalt. (layoff) Dokumentatsioon Töösuhte algatamine ja lõpetamine on vastavuses kehtiva seadusandlusega. Laine Simson, Ph.D 3 Personalijuhtimine 2013 Personali alane dokumentatsioon on täpne, korrektne. Personali andmebaasis olev andmestik on kontrollseisus, täielik ning vigadeta, võimaldab aruandlust. Lahkujatel ei ole kaebusi personalitoimingute kohta. Organisatsiooni sisseviimine Töötaja on kohanenud, suudab iseseisvalt töötada (orientation, induction into the kokkulepitud adapteerumisaja möödudes.
formuleerinud teised, aga pr intellig probleemid pole formuleeritud, tuleb ise ära tunda; IQ test ei paku sisemist huvi, aga pr.intellg test pakub; IQ – kogu vaj info teada, aga pr puhul on osa infot puudu; IQ ei seostu igapäevase praktikaga, aga pr tuleneb igapäevasest praktikast; IQ on selgelt defineeritud, aga pr pole selget definatsiooni; IQ testi on 1 õige vastus, aga pr- l on palju õigeid lahendusi. IQ testiküsimusel on 1 lahendusviis, aga pr –l rohkem kui 1 korrektne lahendusviis. Praktilised intelligentsustestid on hakanud pöörama intelligentsuse testimisel enam tp ülesannete lahendamiseks vajalike vaimsete operatsioonide toimingute välja selgitamisele. Pr intelligentsust testitakse eluliste probleemide lahendamisega. H. Gardneri mitmemõõtmelise intelligentsuse teooria ja selle rakendused. H. GARDNER vaatleb intelligentsust sarnaselt STERNBERGiga kompleksse nähtusena. GARDNER mõistab intelligentsuse all võimet lahendada probleeme või sooritada
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
EKSAMIOSA Õppimise olemus. Õppimine on prots. kus kogemuste vahendusel kujunevad suhteliselt püsivad muutused tegevusvõimes. Õppimise kogemuslikuks baasiks on vahetu kontakt välismaailmaga, kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Ajendid, allikad. Teooria liigid. Tahtlik õppur püüab teadlikult omandada uut inform. Tahtmatu teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks. Emotsioonid võivad oll
Ärge kiirustage. Kui olete veel ametis senisel töökohal või teil on muid regulaarseid sissetulekuid, püüdke alustada oma äriga selle kõrvalt, kuni on selge, kas uus amet teid tõesti ära toidab. Mõelge läbi oma äriidee ja tehke korralik äriplaan, milleks leiate juhendeid ka käesolevast lingist. Kui olete asja juures vaid poole hingega või loodate oma ettevõtte loomisel üksnes riigi abile või plaanite oma ettevõttes tegutseda vaid seni, kuni leiate uue töökoha, on parim nõuanne: ÄRGE PAREM ALUSTAGE. Ettevõtjatel, nii nagu kõigil alustajatel, on oma mängureeglid/arusaamad. Paljud ettevõtjad on edukad, hoolimata oma isikuomadustest. Ettevõtja edukuse võtmeks on põhjalik arusaam oma nõrkustest, nende pööramine oma suurimaks tugevuseks. Edukal ettevõtjal peavad olema tingimata järgmised iseloomuomadused: · majanduslik mõtlemine ja oskus majandada, · iseseisvus ja otsustusvõime, · koostöövõime, paindlikkus, tahtejõud ja distsipliin,
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutu
HTPK.02.112. Põhimõisted õppimisteooriate ja õppimise tingimuste kohta Õppimisteooriad Biheivioristlikud õppimisteooriad 1. Keda väljapaistvatest pedagoogidest võib pidada tänapäevaste õppimiskäsitustele aluse panijaks? J. Dewey (1859–1952) kui kaasaegse õppimiskäsituse rajaja. 2. Kas inimesed omandavad valdava osa oma teadmisi ja oskusi tahtlikult või tahtmatult? Valdava osa oma teadmistest ja oskustest omandavad inimesed tahtmatult. 3. Millised on kolm õppimise põhilist ajendit ehk motiivi keskkonnaga kohanemise kontseptsioonist lähtudes? 1) Hedonistlik motiiv – kõrgemate organismide kaasasündinud võime vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi või kannatusi, ning eelistada tegevusi, toovad kaasa meeldivat. 2) Tunnetuslik motiiv – sisemine aktiivsus, mis väljendub (kõrgematel arengutasemetel) huvi tundmises ümbritseva maailma vastu. 3) Sotsia
Arvutame tunnuse koolikäidud aastate arv kohta kirjeldavad arvnäitajad. Vali Analyze/Descriptive Statistics/Frequencies... Vii tunnus kooliskäidud aastate arv Variable(s) väljale ning klpsa nupul Statistics ja vali soovitud statistikud: Andmeanalüüsi ülesanne: anda ülevaade meeste-naiste jaotumisest rahvuste lõikes. Teie ülesanded: a) leida igast seeriast (risttabelid, võrdlevad tulpdiagrammid, kihtdiagrammid, sektordiagrammid) statistiliselt/sisuliselt korrektne tulem, mis vastab püstitatud andmeanalüüsi küsimusele. b) Otsustada, milline valitud õigetest tulemitest on parim antud tulemuste esitamiseks KORRELATSIOONANALÜÜS Kuidas on kaks tunnust seotud? Reeglina mõõdetakse seost kahe intervalltunnuse (või järjestustunnuse) vahel. On oluline, et mõlemad mõõdetavad tunnused moodustaksid mingi järjestuse. Korrelatsioonanalüüs KORDAJAD Enamlevinud korrelatsioonikordajad Pearsoni kordaja puudused
Kasvatustöö-ja probleemid Mida tähendab kasvatus? Kasvatus tähendab eesmärgistatud, väljaspoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. Millal on inimene kasvatatav? Siis kui inimene pole iseseisvust saavutanud, pole iseseisvaks toimetulekuks elus valmis. Kasvatusiga lõpeb täiskasvanuikka jõudmisega ehk kasvatus toimub lapse- ja noorukieas. Sissejuhatus: põhimõisted 26.september 2011 Kristi Kõiv: ,,Mida teha siis, kui sinu laps..." Abnormal - anormaalne, ,,mitte" normaalne. Normist kõrvalekaldumine olenemata vanusest, sotsiaalsest rollist või arengulisest perspektiivist. Teisisõnu kohanematu käitumine. Acting out behavior - kitsam termin, mis on üks probleemse käitumise liike. See on teatud liiki vaenulik käitumine ehk tahtlik agressiivne käitumine, mille all on veel ühtliiki probleeme. Märgist
neid rakendada on inimeste kergem toime tulla ja orienteeruda uutes olukordades ilma et peaks enne nende kõigiga kokku puutunuma. Varem õpitu ülekanne ja üldistamine uudsete probleemide lahendamiseks toimub sageli hüpoteeside püstitamisega ja kõige tõenäolisema lahenduse väljavalimisega. 3. Positiivne ja negatiivne ülekanne. Väära või ülemäärast õpitu üldistamist nimetatakse negatiivseks ülekandeks (kala elab vees, vaal elab vees- tähendab on kala). Korrektne ehk positiivne ülekanne on tõenäosem, kui me näeme ülesanne või nähtuste identsust nende sisus või protseduurides õigesti. Ülekanne kulgeb õppimisel hõlpsamini kui aiadata õpilasel näha vajaliku identsust või sarnasust. 4. Mudelid ülekannet soodustava vahendina. Õppimist soodustavad mudelid ja skeemid võiva olla nii graafilised kui sõnalised. Kui õpilasel on kujunenud oma mudel siis ei vaja ta õpetaja pakutud mudelit
korralduste sisulist ja tähtaegset täitmist. 5.1.3 Käskkirja vorming Käskkirja vormingu elementide hulka kuuluvad dokumendiliigi nimetus KÄSKKIRI, koostamise koht, pealkiri (avab väljaandmise eesmärgi; ühel ajal ei saa kehtida kaks sama pealkirjaga õigusakti), tekst, viisa(d) ehk dokumendi organisatsioonisisene kooskõlastamine, allkiri, kuupäev, registreerimise järjekorranumber (viit), jaotuskava (koopia), autor. Käskkirja tekst peab olema korrektne, selgesti sõnastatud, et dokumendi sisu oleks üheselt arusaadav ja kooskõlas kehtiva seadusandlusega. Tekst koosneb üldjuhul motiveerivast, korraldavast osast ja vaidlustamisviitest. Motiveerivas osas vormistatakse käskkirja väljaandmise aluseks olnud seaduse avaldamismärge. Korraldava osa tekst esitatakse käskivas vormis ainsuse esimeses isikus. Kui käskkirja korraldavas osas antakse mitu korraldust, siis need nummerdatakse. Käskkirja täitmise tähtaeg vormistatakse soovitavalt
neile. Mitte nii. 4. Keeldude üleküllus. 5. Lapsel või noorukil ei ole oskust. Nt 16-a noormees. ,,Pead ise triiksärgid triikima", aga talle pole õpetatud varem triikimist. Kust ta seda oskama peaks? 6. Väsimus. Eriti päeva lõpus. Igavusest väsimine, võimetele mittevastavad rasked tööd. Lapsed on väsinud hommikuti, peale söögivahetundi. Nädalapäevade lõikes tõuseb esmaspäevast neljapäevani. Õppepäev viimastes tundides väsinud. Distsipliini on kahesugust: 1. Kontroll pealesunnitud allumise abil ja karistamine. 2. Enesekontrolli korrigeeriv ja tugevdav kasvatus. Teatud määral kasutatakse mõlemat. Arenguliselt nii. Väiksel lapsel rohkem 1. Puberteedieas peaks 1 ja 2 võrdsed olema ja 2 järjest suurenema. 6 Struktuur peab klassiruumis olema. - Kindlad ja selged reeglid. Välja töötada koos lastega
annaabi.ee 
