Õpimapp: koostamise ja hindamise juhend (0)

Õpimapp: koostamise ja hindamise juhend
 
Õpimapp on loodusainete( bioloogiast ,geograafiast, loodusõpetusest) iseseisev töö, mis tegelikult tekib jooksvalt tundides . Õpilasel, kes on igas tunnis kohal ja teeb kõik korrektselt kohe ära, ei ole kodus vaja üldse midagi teha.
Õpimapi koostamise eesmärgid
Õpimapi koostamise käigus õpilane õpib:
- kirjalikku tööd korrektselt vormistama , üles ehitama ja kokku panema
- oma õppetegevust eesmärgistama, planeerima ja hindama
- infot koguma, organiseerima, talletama ja kasutama
Õpimapp on õpilase abimees et , õppida kontrolltöödeks ning õpetajale lihtne võimalus perioodi lõpus hinnata ning mõõta õpilase arengut ja saavutusi.
Vormistus
Hea õpimapp on köidetud nii, et paberilehed selle vahelt välja ei kao ja õpimapi lehitsemine on lihtne. Vihik, mille vahele on klammerdatud töölehed, on väga halvasti kasutatav. Lihtsalt omavahel kokkuklammerdamiseks on töölehti liiga palju.
Nõuanne: kasuta kiirköitjat. Piisab lihtsast  mapikaantest (maksab poes 20 - 25 eurosenti), kuhu saab lehti vahele panna.
Hea õpimapp on korrektse välimusega. See tähendab seda, et paberilehti ei ole murtud või käristatud. Lehed on köidetud kohakuti ja õiget pidi.
Hea õpimapi sisu on loogilises järjekorras. Konspektid, töölehed, arvestuslikud tööd jm on õpimappi kogutud nii, et esimesed tööd on eespool ja viimased tagapool.
NB! Kui õpimapis on koos kaks või rohkem veerandit, siis aseta eelmise perioodi materjalid õpimapi lõppu. Seega algab õpimapp käesoleva - hindamisele mineva - perioodiga. Kontrolli, et erinevate õppeperioodide materjalid ei oleks segamini !
Hea õpimapi esimene leht on tiitelleht.  Tiitellehe kõige olulisem info on õpilase ees- ja perekonnanimi ning klass. Tiitelleht võib olla käsitsi või arvutil kirjutatud.
Nõuanne: jäta tiitellehe tegemine viimaseks, sest enne õpimapi esitamist Sul seda vaja pole, aga pika õppeperioodi jooksul võib sellega nii mõndagi juhtuda.
Sisu
Heas õpimapis on kõik tundides tekkinu olemas. Õpimappi köida kõik konspektid, tunnitööd, töölehed, kodused tööd, arvestuslikud tööd ja nende analüüsid ning muu kraam , mida oled õppimiseks kasutanud. Kui oled puudunud, tuleb tunnitöö järgi teha.
Nõuanne: Köida kohe pärast ülesande täitmist või konspekteerimise lõpetamist leht õpimappi. Kui oled puudunud, küsi klassikaaslaselt või õpetajalt, mis vahepeal tehti. Kui oled tehtud töö ära kaotanud, siis kas lepid sellega, et see jääbki puudu, või teed selle uuesti. Konspektid võid kopeerida (grupikaaslase vihikust ümber kirjutada või koopia teha) . Töölehed tuleb ise täita. Kui kardad midagi ära kaotada, jäta see klassi õpetaja kätte.
Heas õpimapi on Kõik tundides lahendatud ülesanded õigesti täidetud 100%. Õpimapis olevad ülesanded on tehtud täielikult, töölehed on täielikult ära tehtud.
Nõuanne: kui ei oska ülesannet täielikult ise ära teha, küsi klassikaaslase või õpetaja abi. Kontrolli vastused üle kohe tunnis, enne õpimappi köitmist.
Hea õpimapp lõppeb iga veerandi lõpus põhjaliku analüüsiga. Kui oled õpimapi kokku pannud, vasta (täisvastustega!) järgmistele küsimustele.
–     Mida õppisid seda tööd tehes?
–     Mis osa/teema/tööga/ülesandega jäid ise kõige rohkem rahule ja miks?
–     Mida teeksid paremini?
–     Mis teemad olid Sinu arvates kõige enam Sulle vajalikud ja miks?
–     Mis teemad jäid Sulle arusaamatuks ja miks?
–     Kuidas Sulle sobis selline õppimisviis (õpimapp)? Miks?
Vasta ausalt - see on Sinu õppimise koht. Vasta põhjalikult, mõtle vastused hoolega läbi. Kirjuta vastused eraldi lehele ja köida õpimapi lõppu.
Nõuanne: enne vastama asumist sirvi oma õpimappi. Tuleta meelde, mida õppisid ja mis meeldis.
Õpimapi esitamise tähtaeg
Õpimapp pannakse kokku veerandi viimases tunnis. Esitamise tähtaja teatab õpetaja. Kui õpilane hilineb õpimapi esitamisega, arvestab õpetaja seda hindamisel (üks nädal hilinemist võtab punktidest ühe maha). Hilinemist "karistatakse", sest õpimapi hiljem esitajal on justkui rohkem aega selle kokkupankuks ja viimistlemiseks ning seetõttu on hindamine rangem. Seega on mõistlik võtta viimasesse tundi kindlasti kõik materjalid kaasa. Kui midagi on puudu, siis teeb õpilane selle kohapeal ära, lepib selle puudumisega või esitab hiljem.
Õpimapi hindamise juhend
Õpimapp on esitatud tähtajaks.
Üks nädal hilinemist võtab õpimapi lõplikust punktisummast maha ühe punkti.
Õpimapp on köidetud.
4p – Õpimapp on täielikult köidetud.
3p – Õpimapis on mõni lahtine leht.
2p – Kuigi osa õpimapi lehti on köidetud, on suurem osa lehtedest lahtiselt.
1p – Õpimapp on köidetud klambriga või pandud kilekaante vahele.
0p – Õpimapp koosneb lahtistest lehtedest.
Õpimapp on  korrektne .
2p – Õpimapp on täiesti korrektne.
1p – Õpimapi lehed on köidetud erinevale kõrgusele, kuid muidu on õpimapp täiesti korrektne.
0p – Õpimapp on saanud vee- või muid kahjustusi; lehed (või suur osa neist) on kortsus, oluliselt erineva suurusega ja/või köidetud valepidi.
Õpimapp algab tiitellehega .
3p – Õpimapp algab korrektse tiitellehega(nimi, klass, kool, õppeaine, õppeaasta)
2p – Õpimapp algab korrektse tiitellehega, kus on üksikuid puudujääke.
1p – Õpimapp algab tiitellehega, kus on täidetud mõni üksik väli.
0p – Õpimapil pole tiitellehte.
Õpimapi sisu on õiges järjekorras.
3p – Õpimapi sisu on täiesti õiges järjekorras(kuupäevalises järjekorras)
2p – Õpimapis on mõni üksik leht vales kohas, suurem osa ülesandeid on paigutatud õigesti.
1p – Osa õpimapi ülesandeid on õiges kohas, aga enamus on paigutatud juhuslikult.
0p – Õpimapi sisu on täiesti juhuslikus järjekorras.
Õpimapis on kõik veerandi(poolaasta) jooksul tekkinu.
6p – Õpimapis on kõik õppeperioodil tekkinud materjalid täielikult täidetud.
5p – Õpimapis olevatest materjalides on üksikuid puudujääke, st mõni osa ülesandest on tegemata.
4p – Õpimapis olevatest materjalides on suuri puudujääke, st suured osad ülesannetest on tegemata.
3p – Õpimapist on puudu mõni konspekt, ülesanne või on pandud sinna tühi tööleht.
2p – Õpimapist on puudu mitu konspekti, ülesannet või on seal mitu tühja töölehte.
1p – Suurem osa perioodi jooksul tekkima pidanud materjalist on puudu.
0p – Õpimapis on mõni üksik konspekt, tööleht või muu ülesanne.
Hindeskaala
Hinne "5" - 17 kuni 18 punkti
Hinne "4" - 14  kuni 16 punkti
Hinne "3" - 9 kuni 13 punkti
Hinne "2" - 4 kuni 8 punkti
Hinne "1" - kuni 3 punkti
Hindamisel võib kasutada ka märke „-„ ja „+“ vastavalt sellele, kas töö eest on saadud antud hinde piires miinimum- või maksimumarv punkte.
Negatiivsele hindele sooritatud õpimapp tuleb teha uuesti või seda oluliselt täiendada.