ning taastada oma energiavarusid. See ei tähenda seda, et peaks lõpetama eesmärkide seadmise ning enesearendamise. Kuid peaks hoiduma seadmast endale keerulisemaid eesmärke, püüdmast teha kõike kohe ja korraga. Pidev võistlus oluliste faktoritega nagu kell ja teised inimesed võivad hävitada elurõõmu ja ka tervise. Ka tegevusetusest, igavusest ning vähest pinget pakkuvast elukorraldusest peaksid suutma väljuda enne, kui see sult elujõu röövib. (hkhk.edu.ee 19.02.2017) Tähtis on see, et inimene ei jääks oma murega üksi ning ei tekiks soovi lahendada kõiki probleeme ise. Üksi oma murega jäämine soodustab probleemi ühekülgset nägemist, see tähendab, et seda kindlamalt jõuad äärmuslike järeldusteni. Ülemõtlemine on küll stressiga seotud, aga kui sisendada endale kogu aeg, et kool on vastik ja kõik on sinu vastu, siis mõne aja pärast ongi juba keeruline teisiti mõelda. Seepärast ei tohiks mõelda
keskhariduse riikliku õppekava järgi on lubatud nädalakoormus 8-9 klassidel 32 õppetundi nädalas.Nädalakoormus aga ei sisalda kodutöid.Kui liita kodutööd oleks nädalakoormus umbes 45 tundi.Seda on õpilaste jaoks liiga palju.Nädal väsitab ära ja kahest puhkepäevast jääb väheseks. Seaduse põhiselt pole kodutööd kohustuslikud, aga need on lihtsalt Eesti koolide tava.Niimoodi on olnud ligi sada aastat. Pärnu Koidula gümnaasiumi õppealajuhataja Maia Erm ütles artiklis, et tundide efektiivsus sõltub kooli õhkkonnast.Kui õpilase ja õpetaja vahel on vastastikune lugupidamine, ei koorma õpetaja õpilast nii palju koduste töödega.Kui aga õpilane ei pane tunnis tähele ja ei austa õpetajat, jätab muidugi õpetaja rohkem koduseid töid. Tartu Ülikooli uurali keelte professor Ago Künnap ütles, et Eesti koolid vajavad reformi.Seda on vaja kuna praegu koormatakse lapsi ebainimlikult.Täiskasvanutest pikemad päevad ei tee
Iisaku Gümnaasium HARIDUSEST EESTIS NÕUKOGUDE VÕIMU AJAL Uurimuslik töö tasemeeksamina Koostas: Anu Järvepera Juhendas: Karin Voist Iisaku 2009 1 Sisukord 2 1. Sissejuhatus.......................................................................................................... ....4 2. Eesti hariduse ajalugu (keskkoolid ja gümnaasiumid).............................................5 3. Ideoloogiline surve õpikute näol..............................................................................9 3.1. Lugemik kui mõjutusvahend..............................................
päevakava ei võimalda tihti leida ühist aega, mil kokku saada ning töö järele teha. Uurisime, kuidas õpilastele pakutud ajad sobivad ja kui tihti üks keskkoolijärgne õppur üldse järele vastamas käib. Kas väljapakutud ajad sobivad teile? Vastustest võib järeldada, et õpetajate väljapakutud ajad on õpilastele siiski meeltmööda. Põhjus, miks ajad ka sobivad, võib seisneda selles, et õpetajad lubavad tegemata töid tundide ajal teha, mis on õpilastele (eriti kooli kõrval tööl käivatele) mugavaks lahenduseks. Erinevalt teistest koolidest, saab järele vastama tulla ka hommikul enne tunde, mis on jällegi heaks lahenduseks siis kui õhtul enam ei õpetajal ega õpilasel aega pole, et kohtuda. Ka konsultatsioonid on mõni õpetaja lükanud enne tundide algust jäävale ajale, kus õpilasele kiiresti teema selgeks teha. Töid järele vastamas käivad keskkoolijärgsed õpilased üsna vähe
Uurisime asja lähemalt ning leidsime, et suureks probleemiks on Eesti laste vähene liikumisaktiivsus. Arutlesime, kuidas saaks praeguseid kehalise kasvatuse tunde läbi viia nii, et need oleksid meeldivad kõigile ja kuidas muuta laste liikumisaktiivsust tõusu suunas. Me koostasime küsimustiku ,,Kehalise kasvatuse tunnid läbi õpilaste silmade", mis oli suunatud 7. 9. klasside õpilastele (vt Lisa 1). Küsitluse eesmärgiks oli uurida õpilaste arvamust praeguste kehalise kasvatuse tundide kohta. Samuti küsisime, millised võiksid olla tunnid nende arvates. Tahtsime, et õpilased mõtleksid loovalt ja kindlatest raamidest välja. Püüdsime näha, kuidas kehalise kasvatuse tunnid tegelikult õpilaste arvates võiksid välja näha. Kas kehalise kasvatuse tunnid peaksid jääma üldjoontes samasugusteks või tuleks teha suuri muudatusi? Eesti laste liikumisharjumuste parandamiseks tuleks meie arvates teha suuri muudatusi just kehalise kasvatuse tundides.
Mõned meie õpilastest „Kuule, Craig, anna meile pastakas.“ tulevad väga toetavatest kodudest, mõned aga lähevad koju, kus pidevalt karjutakse ja nää- Craig vastab: „Ei saa sa mingit pastakat. Ma ei saanud eelmistki tagasi.“ geldakse, kus saab kehvasti süüa, kus pere ei toimi normaalselt või on asjad veelgi hullemad... Corey läheb tagasi õpetaja juurde (enamik klassist naudib nüüd seda väikest piinlikku vahejuhtumit). Võime ja motivatsioon sellises formaalses koolikeskkonnas õppida varieerub suuresti. Ning „Ta ei anna mulle pastakat,“ irvitab Corey. õpilastel ei lähe kaua aega, et aru saada, millised on nende õpetajad... Miks siis ei peaks õpetaja Corey õpetaja ütleb, „Kuule, mul on sellest kõrini. Sa tead, et sa pead pastakat ja paberit kaasas igapäevase rolliga seotud olema mõningane loomulik, tavapärane stress ja pinge? kandma...“
kes on õppe tasemelt Eesti halvimad ja soovitakse õppeaasta lõpuks eksami sooritust viia Eesti parimate sekka. Sellepärast vahetatakse klassis viis aineõpetajat. Igal õpetajal oma lähenemine. Hilinemine ja koolist puudumine on selles klassis täiesti tavaline nähtus aga ka koduseid töid ei tehta. Kuna õpetajatele on lapsed võõrad ja et teada saada laste õppetaset viivad õpetajad kõige alguses tasemetöid. Tööde tulemused on aga jahmatavad. Õpilastel puudub huvi ja motivatsioon õppimise suhtes. Kuidas siis tekitada õpilastel jälle huvi kooli vastu? Kuna õpilaste õppetase ei vasta klassi omaga, eriti kajastub see matemaatikas alustatakse sealt kuhu õppetase on pidurdama jäänud ehk kuuendast klassist. Paljud õpilased on tunnistatud, et alates kuuendast klassist ei ole tehtud kooli töid aga ka seda, et kui koolis käimine ei oleks kohustuslik ei käiks nad seal üldse. Klass hoiab
abistatavat ei tohi suruda madalamale positsioonile, see võib usalduse täielikult kaotada. 8 Hea on suhelda inimestega, kes meile meeldivad. Veelgi parem on suhelda inimestega, kellele me ise meeldime. Oma tööd tehes tuleb aga suhelda ka väga raskete klientidega. Rasked kliendid panevad suhtlemisoskused tõsiselt proovile, aga suutes edukalt toime tulla, kasvab enesekindlus ja motivatsioon ning suureneb rahuolu töös. Üks raskemaid, kellega suhelda, on kindlasti ärritunud klient. Selline klient on vihane või pettunud asutuse ning tihti ka isiklikult teda ära kuulava ametniku/spetsialisti peale. Ta tunneb end tavaliselt ohvrina, kellele on liiga tehtud ning näitab oma pahameelt valjuhäälselt välja. Siinkohal võib tekkida küsimus, kas sellist klienti on üldse vaja hästi kohelda. Kindlasti on! See
Olen arvamusel, et algklassilaps ei pea pikapäevarühmas üksnes õppima, ta tahab ka omaette või kaaslastega mängida. Selleks on koolil olemas lauamängud, puzzled jm. huvitavat meisterdamist, peale selle nuputamisülesannetega töölehed või lihtsalt tahab laps puhata ja vaadata mõnda ilusat raamatut või põnevat ajakirja. Väga oluline on ka kehaline aktiivsus ning üldjuhul püüab õpetaja organiseerida kehalist tegevust just kohe pärast tundide lõppemist, et lapse mõtlemistegevus puhkaks enne, kui ta hakkab valmistuma järgmiseks päevaks õppides. Eripedagoogiline - logopeediline abi see on mõeldud õpilastele, kes vajavad õpiabi kirjutamis- ja lugemisraskuste puhul ning lastele ja õpilastele, kes vajavad kõneravi. Meie koolis ei ole võimalik kasutada logopeedi teenust igapäevaselt. Kõneravi tunde annab kooli eripedagoog, kes on saanud vastava ettevalmistuse. Korra õppeaastas kasutame maakonna
Ärgake (2000) toob välja, et inimesed arvavad, et võõrkeelte õppimine on raske aga, kui on õppimis tahet ja motivatsiooni saadakse sellega hakkama. Inimene peab endale süvendama, et saab sellega hakkama. Õppimiseks on aga vaja luua endale kindlad eesmärgid, mida sa tahad saavutada. Ärgake (2000) arvates on võõrkeelte õppimise õnnestumiseks vaja: 1) Edu saavutamiseks on vaja motivatsiooni, midagi mis sind ajendaks enda eesmärgi nimel vaeva nägema. Õpilane, kellel on tahe enda eesmärk taoks teha jõuab ka selleni; 10 2) Ei tohi endalt liiga palju nõuda, sa ei tohi kõigele käega lüüa aga ei tohi ka endalt liiga palju nõuda. Alguses, kui õppimine on kõige raskem tekib paratamatult vigu aga sellepärast ei tohi alla anda; 3) Tuleb varuda kannatust, ei tohi alla anda; 4) Selleks, et omandada võõrkeele suhtlus oskus on vaja head praktikat. Iga päev tuleb
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST. 12 Terli Linnas KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: Triin Vahula Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Mina valisin oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on mind alati huvitanud õpilased, kes on kiusatavad. Me arvan, et hetkel on antud teema meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem,, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitangi välja, mis on kiusamine, selle liigid, mida kiusamine inimesele põhjustab ja kuidas koolikiusamisega võidelda. MIS ON KOOLIKIUSAMINE ? Kiusamine on enamasti haiget tegev ja
Winchesteril, sest nad valmistavad lapsi edasi minekuks Oxfordi või Cambridge'i, sest need on Suurbritannia kõige vanemad ja paremad ülikoolid. Viimastel aastatel on valitsused pakkunud seda, et koolid spetsialiseeruksid rohkem kindlatele erialadele, näiteks teaduse ja tehnoloogia peale. Muidugi põhiaineid õpetataks samamoodi nagu ikka, kuid kooli poolt valitud erialal oleks siis rohkem rõhku. Õpilased on kohustatud võõrkeeli õppima ainult 3 aastat. Sealt edasi on nende vaba tahe kui kaua nad võõrkeeli õppida tahavad. Kõige populaarsemad võõrkeeled briti õpilaste seas on prantsuse, saksa ja hispaania keel. 9 3.3. Hindamissüsteem A = suurepärane B = üle keskmise C = keskmine D = alla keskmise E = läbikukkunud (TSEGB) 1988.a. kehtestati RAHVUSLIK ÕPPEKAVA (National Curriculum), mis fikseeris juba detailselt, milliseid aineid, millises mahus ja vanuses õpetada
kohustatud. Koolil on raske vägivallaga võidelda, kui seda reklaamitakse lastele ühiskonnas igal moel. Vägivallale peaks reageerima iga kodanik, mitte ainult haridus töötajad. Kuid ei pöörata piisavalt tähelepanu õpetaja toetamisele ja probleemsete kodudele. Õpetajal on väga suur ülekoormus ja see ei võimalda panna tähele kõikide õpilaste probleeme ja veel tegeleda nende kodudega. Õpetajal on kohustusi väga palju : klassijuhatamine, õpetamine väga paljudes klassides, tundide ettevalmistamine, päevikute täitmine, tööde parandamine, arenguvestlused, nõustamised, koosolekud, klassi ühised tegevused ja palju erinevaid asju veel. Ja oodatakse, et õpetaja oleks tasemel iga oma tegevusega. 5 Õpetaja tööaeg on seaduse järgi 35 tundi nädalas. Uurimus näitab, et tegelikult kulub õpetajal tööülesannete täitmiseks aega 50,1 tundi. Õpetaja teeb osa oma tööst ära ka
Inglise keeles kaitsta manipuleerimise eest. Kellel tähendas vabadus algselt armastatud on adekvaatne enesetunnetus, see teab olemist. Vaba oli see, keda armastati. oma kohta ja võimeid ega lase ennast 1 sõpradest, iidolitest, autoriteetidest, reklaamist, humanistlik koolkond rõhutab, et inimesel poliitikast enamasti mõjutada. on ka vaba tahe ennast teostada, et Meid teeb vabaks just hea enesetunnetus inimene on ise oma õnne sepp. ning sellest tulenev sõltumatus ja Üks äärmuslikumaid determinismi positiivne mõtteviis, mitte see, kui palju näiteid on seisukoht, et ühe liblika tiivalöök meil on teadmisi või raha. kuskil Amazonase vihmametsas Pedagoogid teavad, et nii mõnedki võib kasvada põhjuslike seoste ahelat
Märkamine peab märkama ja olema huvitatud selle jäljendamisest. (eeskuju soov sarnaneda) Meeldejätmine on tarvis kujundada seos situatsiooni ja käitumisviisi vahel (miks iidol käitub nii) Keeruka käit. meeldejätmiseks luuakse üldpilt ja siis jätkatakse üksikoperatsioonide õppimisega (arvuti kasutam.) Reprodutseerimine Keeruliste käit. viiside omandamiseks on vaja praktiseerida ja saada adekvaatne tagasiside. Toimub järk järgult (noorukid ansambli jäljendamisel) Motivatsioon jäljendatakse isikuid kes on kõrgemal ja kellega soovitakse sarnaneda. Väikesed lapsed ei erista mängu tegelikkusest ega näe ette oma teo tagajärgi. Inimese käitumist suunab enesekinnitus. Õpetaja ja õpilane mudelina. Õpetaja suur osa kasv. toimub varjatud õppekava alusel. Õpilased jäljendavad õp. ainult siis kui nad näevad temas kõrgema staatusega isikut. 1. Õpetaja on pidevalt õpil. eeskujuks.(suhtumine poliitikasse, kaasõp.) 2. Kui
vabadust. Neile on antud valikuid ja otsuseid ise teha. Kahjuks aga on enamus lapsevanemaid ja õpetajaid seisukohal, et täiskasvanute poolt rakendatud väline kontroll arendab lõpuks ka lastele sisemise kontrolli. Praeguseks on küllalt tõendeid lastevanemate arusaamade tagasilükkamiseks (Gordon 2003). 4.1 EESMÄRKIDE SAAVUTAMINE Eesmärk määrab arengu. Selleks tuleks ennast ise häälestada. Eesmärkide seadmise mootoriks on motivatsioon ja tahe. Tuleb luua endale elus selged ja innustavad sihid. Eesmärgikindlus lubab olla meil ise oma elu peremees ja aitab ka teisi juhtida. Mida toimekam, ärksam ning ettevõtlikum inimene, seda enam tuleb tal äri- või ametiasjade ajamisel oma isiksuse mõjujõud mängu panna. Samas peab olema valmis toime tulema ka teiste isikute vastuseisuga (Kidron 1997). Tihtipeale on eesmärkide saavutamiseks vaja kokku puutuda enesekehtestamisega
Stress on organismi üldine pingeseisund, kus sul on raske toime tulla kogu sind puudutava informatsiooniga. Väike stress halba ei tee, see on loomulik ja aitab tihti end just kokku võtta. Halvem on lugu, kui tunned, et absoluutselt kõik on üle pea kasvanud. Oled ärritunud, väsinud ja ükskõikne. Sa ei usu enam eriti oma võimetesse ja õigeid otsuseid teha on üha raskem. Õppimise vastu puudub igasugune huvi ning kooli ei tahaks minna mitte ühelgi hommikul. Peale negatiivsete mõtete annab stressist teada ka keha. Peavalu, "liblikad" kõhus, seedehäired ja uneprobleemid võivad olla ohumärgiks. Kui rohkem kui kahe nädala kestel on püsinud alanenud meeleolu, huvide ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine, siis võib olla tegemist depressiooniga. Stress ja depressioon, mis olid vanemate inimeste haigused, juba ka noorte probleem. Uuriti, mis on selle põhjuseks. Ja kõige suurem põhjus on, et lapsed on üksinda. Paljud täiskasvanud arvavad, et lapsepõlv ja noorukiiga
Sue Cowley “Õpetaja õpiabi” 1. OLUKORD – LOBISEMISHIMULINE KLASS Mina arvan, et oluline on mõned reeglid paika panna juba siis, kui õpilastega esimest korda kohtuda. Seega, kui õpilastele selgitada kõige esimeses tunnis, et neilt eeldatakse täielikku vaikust, on sellest kindlasti palju abi. Nõustun Cowley´ga, et tuleb jääda endale täiesti kindlaks ja selgitada õpilastele väga korrektselt, mida neilt nõuan. Kui üks kord järele anda ning jutustamist ignoreerida, siis järgmine tund on lobisejaid juba rohkem. Oluline on ka rahulikuks jäämine ja õpilaste peale mitte ärritumine ning karjumine, sest selline käitumine võib õpilasi veelgi innustada ulakustele ja neile isegi nalja teha. Lisaks on võimalik rakendada erinevaid nippe, mis aitaksid klassiruumis vaikust hoida. Mina eraldaksin teineteisest omavahel jutustavaid pinginaabreid või saadaksin ühe nendest klassist välja rahunema. Seega usun, et lobisemishimulise klassiga hakkama saamisega oleks vaja prak
,,Taasleitud käitumine" Bill Rogers (maht: 252 lk.) ,,Taasleitud käitumine" keskendub sellele, mida õpetaja saab teha, vaatamata kõigele, mis ei toeta tema tegemisi või isegi töötavad tema vastu. Õpetajate igapäevane töö on tegelemine käitusmisprobleemsete lastega. Selle raamatu abil on võimalik omandada viise, kuidas olukord pöörata taas enda kasuks. Raamat koosneb kaheksast osast ning lõppu on lisatud ka kopeeritavad töölehed, millest on juttu terve raamatu vältel. Esimesena on tähtis seletada lahti mõisted, mida raamatus ning ka minu kokkuvõttes on kasutatud. Palju on juttu emotsionaal- ja käitumisraskustega (EKR) lastest, kelle käitumine jääb ,,sageli" ja ,,tüüpiliselt" väljaspole õpilase käitumise ,,normaalseid piire". Teisena on tihti kasutuse tähelepanupuudlikkuse ja hüperaktiivsuse häire (TPHH) mõiste.
Milleks rääkida erinevat keelt, kui oleme sõbrad? Meie ajal saab palju infot kätte netist, mistõttu väidetakse, et ega paljut olegi vaja enam teada, sest kõik on võrgust paari nupuvajutusega leitav. Mis selle kohta kostate? Inimene elab nii palju, kui tal on mälu. Kui inimese kogu mälu on mujal, siis ta tegelikult ju ei ela. Ta sõltub täielikult välistest impulssidest. Praktilises elus on kahtlemata võrgud head, aga seal, kus on vaja teha otsuseid, seal peavad toimima mälu, tahe, emotsioonid ja mõistus ja see on üks tervik. Seda ei saa asendada väljastpoolt. Mingist hetkest ei ole olulised enam faktid, vaid nende seostamine, ja seda seostamist ei saa teha kuidagi muidu, kui inimene peab selle ise endas läbi tegema. Kui ta ei ole seostamist endas läbi teinud, jääbki ta lihtsalt detailidest sõltuvaks. Talle antakse mingi uus fakt ja ta sõltub sellest! Siis antakse järgmine fakt ja ta sõltub tollest! Kust see otsustusvõime tuleb?
ja matemaatilisi oskusi. Gardeneri teeoria järgi on inimene intelligentne, kui ta suudab lahendada igapäevaelus ette tulevaid probleeme ning oskab (kui tegemist on lapsega, siis tahab) luua asju või tegutseda viisil, mida väärtustavad teda ümbritsevad inimesed (ühiskond). Gardener leidis, et on olemas arvukalt erinevaid lähenemist, mida inimmeel kasutab probleemide lahendamisel, asjade loomisel ja tegutsemisviiside valikul (Pittelkow, Jacob 2004: 13). MOTIVATSIOON ISIKSUS NN Talent akadeemiline mäng ja strateegia ARENGUPROTSESS sotsiaalne
Kehra Gümnaasium 11.A Klass, reaalsuund Taago Köster ÕPILASTE VÄÄRTUSHINNANGUD Uurimistöö Juhendaja: Rain Rannaääre Kehra 2009 Sisukord EESSÕNA...................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................4 1.Arutlus.....................................................................................................................................5 1.1. Mis teeb eestlase õnnelikuks?........................................................................................5 1.2. Kui õnnelikud on inimesed Eestis?................................................................................9 1.3. Miks on see nii?......................................................................
Õppimise eeldused? Õppimise esmaseks eelduseks on TEKST. Teiseks eelduseks on ÕPETAJA, kes teab, mida, kuidas, millal, millises järjekorras, millise sügavuse ja ulatusega, millistes seostes õppida ja meelde jätta. Kolmandaks eelduseks on HUVI, unistused ja soovid. Neljandaks ehe, tõeline VAJADUS vastutada. Viiendaks - SÜNNIPÄRASED EELDUSED. Kuuendaks TERVISLIK SEISUND, sh REIPUS, ENERGIA. Seitsmendaks - TAHE. Kaheksandaks - ÕIGUSTE JA KOHUSTUSTE, SUNDUSE JA VABADUSE jms SUHTE PÕHJENDATUS. Üheksandaks LOOBUMISVÕIME sh AJA KUI RESSURSIST JA TINGIMUSEST LOOBUMINE Kümnendaks - KESKENDUMISVÕIME. Üheteistkümnendaks - SÜVENEMISE, KESKENDUMISE JA PÜHENDUMISE VÕIME. Kaheteistkümnendaks - SÜSTEEMI (KLASSIFIKATSIOONIDE ehk "KÄRJE" VÕI "RIIULITE") olemasolu, kuhu oleks võimalik teadmised- oskused süstematiseeritult paigutada. Jätka! Milline peaks olema õppetekst?
vanem osa meelde tema kooliaega. Tema sõnul on Eestis vähe selliseid maju, mis tõuseks nagu tuhast. Ta leidis, et koolimaja on imeilus ja innustab ka head tööd tegema. Kuid tuhast tõusmine tõi kaasa ka uusi reegleid. Et hoida maja võimalikult kaua ilusas konditsioonis, oli noortel kohustus kanda koolimajas vahetusjalatseid ja keelatud kanda terava kontsaga jalanõusid. Samuti alustati tööd uue õppekava järgi: kooliaasta jaotati 5 perioodiks ja tundide pikkuseks sai 75 minutit. Direktori sõnul lubas uus õppekava vabadust, mis omakorda eeldab õpilastelt täiendavat vastutust. (Reiljan 2013) Kui oli veel üks tähtis probleem - mis saab lennunumbritest? Oldi väga erinevatel arvamustel. Direktor, õpetajad ja õpilased olid selle poolt, et alustada lende esimese lennuga. Linnavalitsus, lapsevanemad ja vilistlased jälle eelistasid vana lennunumbri jätkamist. Hoolekogu võttis vastu
meetmete pakett, mis määratleb horisontaalsed (tähtajalised) ja vertikaalsed (subordinaarsed) ülesanded ning nende täitmise korra ja aruandluse kõigil tasandeil: valitsus haridusminis- teerium maakond/linn vald/linnarajoon kool õpetaja. Muutustega riigikogu erakondade ja koalitsioonide jõuvahekordades ning valitsuskabinettides ei tohiks kaasneda suunamuutused hariduspoliitika strateegias ja taktikas. 3. Keeleõpet käivitavaks jõuks on motivatsioon Muulaste eesti keele õppe oodatust viletsamad tulemused on tingitud eelkõige motivatsiooni puudumisest. Jutud kehvadest õpetajatest, aegunud metoodikast ja igavatest õpikutest on vaid pool tõde. Ebapädevate õpetajate olemasolu ei saa eitada, kuid nende põhjal ei saa teha üldistusi kogu õpetajaskonna ja õpetamise kohta. Eesti keele õpimotivatsiooni loomine ei ole mitte ainult eesti keele õpetaja, isegi mitte haridusministeeriumi ülesanne, see on kogu eesti ühiskonna ülesanne
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 1.1Eustress ja distress............................................................................................................. 3 1.2Depressioon .......................................................................................................................4 2. KOOLISTRESS......................................................................................................................5 2.1 Kooli vaimne keskkond.................................................................................................... 6 2.4 Stress ja tervis................................................................................................................. 11 2.5 Kuidas aidata stressi all kannatavat tuttavat?..................................................................12 KOKKUVÕTE......................................
09.02 Aasta tagasi õppis ja õpetas Saaremaa Ühisgümnaasiumi inglise keele õpetaja Kersti Randmaa Tai Kuningriigis Bangkokist 200 kilomeetri kaugusel Lamnarai linna lähedal asuvas Sathya Sai Inimväärtuste Haridusinstituudi juures olevas Sathya Sai koolis inimväärtusi. Järgnevas on tema meenutused seal kogetust. "Õpetajaid oli sinna õppima ja praktiseerima tulnud üle maailma: Argentiinast, Lõuna-Aafrikast, Hollandist, Saksamaalt, Kasahstanist, Inglismaalt, Eestist jne. Lisaks tundide andmisele kuulub selle kooli õpetajate töökohustuste hulka öövalves ja kasvatajaks olemine. Kooli asukoht valiti eesmärgiga, et läheduses asuksid mäed ja voolaks vesi. Lai jõgi oli näha kooliteelt. Mäed aga paistavad kogu aeg, klassiruumidel ei ole isegi aknaklaase. Mägede taustal kulgeb seal inimeste igapäevaelu. Mägesid kutsutakse austavalt "vanaisadeks", nad meenutavad inimestele igavikku. Sealse koolielu alus on Sathya Sai Baba inimväärtuste haridusprogramm
Tartu Ülikool ANTIPEDAGOOGIKA: KOOLIDETA ÜHISKOND Referaat Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus, töö eesmärk.................................................................................3 1. Kooliharidus ja selle vajalikkus.......................................................................4 2. Must kasvatus kriitikanool kasvatusse.............................................................5 3. Antipedagoogika........................................................................................6 3.1 Ivan Illich......................................................................................6 3.2 I. Illich ,,Deschooling society"..............................................................7 3.2.1 Raamatus kajastunud ideed......................................................7 3.2.2 Kriitika ja toetus.........................................
Õppe kavandamine. Kontrolltöö looge tingimused, et õpilased tunneksid vastutust kodutööde korrektse soorituse eest, kodutööde kontrollimisel kommenteerige tehtut (suuliselt v kirjalikult) 3. Pikaajalised õppeülesanded ja -projektid võrreldes tavalise kodutööga, nõuab see õpilaselt suuremat järjekindlust, leidlikust ja oskust oma tööd planeerida. Nõuded: piisav motivatsioon tehtavaks tööks, oleksid võimelised oma tööd organiseerima, omaksid vajalikke õppevahendeid, oskaksid neid kasutada ning saaksid ül-e täitmisel innustava eduelamuse 19. Millised on põhilised üldiste õppimisoskuste liigid (Näiteks Weinsteini ja Mayeri näitel)? Tooge näiteid konkreetsete õpioskuste kujundamisest ühe või teise üldliigiga seostuvalt? (9.1)
Misso Kool Deira Kangur KOOLIKIUSAMINE Uurimistöö 8. klass Juhendaja Kaija Juur Misso 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Mõisted................................................................................................................ 4 2.Koolikiusamine.................................................................................................... 4 3.Kiusamise avaldumine......................................................................................... 6 4.Mis on küberkiusamine?...................................................................................... 8 4.2 Kuidas kiusamine toimub?............................................................................9 5.Kuidas märgata kiusamist ja vajadusel sekkuda?..............................................10 6.Mida võiks ette võtta kool ja koolitö
lihtsalt ei tohi unustada, et iga probleemi jaoks on olemas lahendus ning alati tuleb olla optimistlik, sest nagu ma ennem ütlesin, raskused on ületamiseks ja kõik mis ei tapa teeb tugevamaks, ehk teisisõnu ei oskaks me hinnata elu, ja väärtusi kui me ei teaks mis asi on häda, viletsus ja raskus. Kõikidest raskustest ülesaamine motiveerib kõige paremini õppima ja edasi pingutama. Tahe hakkama saada ja näidata ka teistele seda, et ma hakkama millegagi saan on kõige suurem motivatsioon üldse. Samuti motiveerib mind väga mõte tulevikust, lõpetada ära kool, kolida Tartusse, luua oma kodu, teha tööd, mille järgi hing ihkab ja saada oma eluga hakkama. Motivatsiooni aitab suurendada alati uute eesmärkide seadmine, mille poole püüelda. See aitab kaasa ka õppimisele, näiteks tuues eesmärgi üllatada ennast ja õppejõudusid ning võtta ennast korralikult käsile ja õppida asi väga selgeks, saades nii
Kui seos IQ-näitajate ja kooliedukuse vahel on väga tugev, siis loovuse ja IQ vahel sellist seost ei ole leitud. Järelikult peavad andekusega olema seotud veel teised faktorid peale üldise intelligentsuse. Renzulli näitas, et andekuse avaldumiseks on oluli- sed eeldused nii inimese kõrged üld- ja/või erivõimed kui ka loovus ning samaväärselt ka motivatsioon, pühendumus. F. Mönks on sellele mudelile Mis on andekus 9 lisanud last kõige enam mõjutava keskkonna, s.o pere, kooli ja kaaslased (joonis 1). Kool Kaaslased Kõrged Pühendu- võimed mus Andekus Loovus
c)Õppimise neobiheivoristlikud käsitlused. 1. Sotsiaalse õppimise mõiste ja ilmingud, sarnasus je erinevus operantse tingimisega. Paljud sotsiaalse käitumise normid omandatakse ühekordse nägemise teel, jäljendamise teel. Koos käitumisviiside meeldejätmisega õpivad inimesed ära tundma ka situatsioone, kus neid kasutada. Sarnasused- erinevused kui operantse tingituse kohaselt kujuneb uus käitumisviis tavaliselt harjutamise tulemusena, siis käitumismallide omandamiseks piisab sageli malli ühekordsest nägemisest.Samuti ei ole mallõppeks alati vajalik väline tasustamine. 2. A.Bandura õppimise faasid. Bandura uurimused näitavad, et käitumismallide omandamine ja kasutamine oleneb tingimustest. Faasid: Märkamine- mudelkäitumise jäljendamiseks peavad õpilased seda märkama ja olema huvitatud selle jäljendamisest. Meelde jätmine- on vaja kujundada seos situatsiooni märginade ja käitumisviisi vahel. Reprodutseerimine- e käitumismallide praktiseerimine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
