Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ÕPETAMINE JA JUHENDAMINE". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
suhtlemine, turvatunne, õppijat, aspektist, teadmistele, meetodeid, erineval, kuulaja, julguse, küsima, dünaamiline, kostöö, pidama, teemaga, küsimusi, gruppitöö, kohtumine, õppematerjalid1. TÄISKASVANUHARIDUSE EESMÄRGID JA PÕHIPRINTSIIBID Täiskasvanuhariduse põhieesmärgid on anda võimalust täiskasvanuõppijale õppida, aidata ning suunata teda õppimisprotsessis. Lisaks sellele täiskasvanuhariduse eesmärk on teha õppimist mitte pealetükkivaks, ärata huvi edasiarenemiseks. Täiskasvanuhariduse puhul arvestatakse õppijate kogemusega, arvamusega ning antakse võimalust juhtida ennast õppimisprotsessis ise. Õpetaja ainult aitab ja suunab õppijat. 2. ANDRAGOOGIKA KUJUNEMINE ISESEISVAKS TEADUSHARUKS. KNOWLESI JA LINDEMANI PANUS ANDRAGOOGIKA ARENGULE Juba Aristotelese, Platoni ja Sokratese töödes leidub mõtteid selle kohta, et inimene peab õppima kogu elu ning erinevates elu faasides erinevates faasides omandatakse teadmisi erinevalt. See tõi 19. sajandi väljapaistvad mõtlejad andragoogika kui iseseisva teadusharu juurde. Tegelikult mõistis vajadust sellise distsipliini järele, mis eristaks laste ja täiskasvanute
emotsionaalselt. Suurendab õppijate huvi ja õpimotivatsiooni. Võimaldab kasutada õppijates enestes peituvat potensiaali- kogemusi, eelnevaid teadmisi, rakendada sotsiaalseid oskusi. Arendab kommunikatiivseid ja koostööoskusi. Võimaldab tõsta õppijate vastutust õppe tulemuslikkuse eest. Mõjutab õppijate hoiakuid ja suhtumisi. Õppemeetoditest rääkides peetakse sageli silmas n-ö puhtaid meetodeid. Tegelikkuses leiavad puhtad meetodid rakendamist suhteliselt harva. Enamasti on erinevad õppemeetodid omavahel läbi põimunud (integreeritud). Kuna õppemeetodeid on väga palju, valisin ma välja vaid väikese osa neist. Valikul lähtusin põhiliselt kolmest põhjusest: 1) kasutan ise meetodeid oma töös koolis, 2) ülikoolis on meetodeid õppejõudude meie kursusel kasutatud, 3) lihtsalt tundusid huvitavamad. Õppemeetodid 1. Loeng.
Nõnda väidavad selle teooria pooldajad, et õppimine annab paremaid tulemusi siis, kui see toimub sotsiaalsetes olukordades, kus on võimalik arutelu kahe või enama isiku vahel. Õpilane on osa paljudest ühiskondlikest keskkondades, sealhulgas kodus ja klass. (Krull, 2000) Konstruktivistide arvates on põhjus selles, et inimesed pole suutelised omandama sotsiaalseid komponente individuaalselt väljaspool ühiskondlikku suhtlemist (Airasian & Walsh, 1997). Sotsiaalne suhtlemine mõjutab õppematerjali omandamist positiivselt vähemalt kolmel põhjusel. Esiteks liidetakse üksikule õppija materjali tajumisele ka kaasõpilaste ettekujutused sellest materjalist. Selline viis abistab tajuda seda materjali laiemalt, kui üksinda individuaalselt seda tehtaks ning õppijad leiavad asju, mida varem ise ei märgatud. Teiseks toimub enda poolt tajutud info analüüs ja sellesse sügavam süvenemine, kuna vastandlikud nägemused lihtsalt sunnivad seda tegema
...................................................................................................... 18 Sissejuhatus Igas lapses on midagi omamoodi erilist. Ka kakskeelsus on üks omadus, mis teeb lapsi omavahel erinevaks ehk teistesilmis eriliseks. Kakskeelsus on nähtus, kus inimene omandab emakeelena kaks keelt ning on valmis ennast ühelt keelelt ümber lülitama teisele. Kakskeelsus on õppimise ja õpetamise tulemus. Lastel on kaasasündinud võimalus saada kakskeelseks. Keele mõte on suhtlemine. Kakskeelse lapse kasvatamise puhul on oluline muuta tema keeleline areng võimalikult positiivseks ja nauditavaks kogemuseks. Lapsed peavad väärtustama mõlemat keelt ja kultuuri. (Baker, 2005, 71.) Kakskeelsus ei piirdu pelgalt oskusega kahes keeles suhelda. Kakskeelseks võib last lugeda alles siis, kui laps on võimeline kakskeelselt suhtlema, kirjutama ning ka mõtlema. Kakskeelsusel on tohutult palju erinevaid positiivseid külgi, samas on ka mõni üksik negatiivne külg
katsetuste tulemustest uusi kogemusi ammutades kogemuste mõtestamisest uusi abstraktseid käsitusi luues. Õppimine on humanistide käsituses üha uute kogemuste, mõtestuste, tõlgenduste ja üldistuste katkematu ahel. Konstruktivism 1950. aastail esilekerkinud konstruktivism põhineb kognitiivsel psühholoogial. Konstruktivismi uurimisobjektiks on inimese kõrgemad psüühilised protsessid fantaasia, taju, mälu, loovus. Kognitiivne psühholoogia käsitab õppijat info teadliku läbitöötajana. Igasugune teadmine on subjektne. Iseloomulikud jooned: rõhutatakse õppimise individuaalset iseloomu olemasolevate teadmiste-oskuste struktuur võib olla hinnaliseks tugialaks uute oskuste ja teadmiste omandamisel õpetaja tegevuses nihkub esile soodsa õpisituatsiooni kujundaja, enesejuhtimisele suunaja, õppeprotsessi nõustaja ja õppetehnikate tutvustaja osa
Spordipedagoogika kordamisküsimused 1. Spordipedagoogika kui teadus, uurimisvaldkonnad. Õpetamiseks vajalikud teadmised (Shulman). SPedagoogika uurib kuidas õpetatakse ja treenitakse, õppeprotsessidega seotud kehaliste võimete arendamist, keh kasvatuse ja spordiõpetuse programme. Spordi all mõistame me tippsporti, võistlussporti, rahva-ja tervisesporti. Seega vajatakse spetsialiste nii kooli, terviseklubidesse kui tippsportlaste treenimiseks spordioskuste õpetajaid. Spordipedagoogid võib jagada tinglikult kaheks: 1) pedagoogid, kes uurivad õpetamismeetodeid, õppeprogrammide/treeningplaanide sisu, tuginedes teistele sporditeaduste alamdistsipliinidele nagu spordipsühholoogia, -füsioloogia, -sotsioloogia, -biomehaanika jt., aga ka pedagoogikale üldiselt. 2) teised kasutavad teiste poolt tehtud/korraldatud uuringute tulemusi praktilises töös. Õpetamise ja treenimisega seotud uurimustes käsitletakse järgnev
Biheivioristlik nagu ka nimi vihjab keskendub vaadeldava käitumisele, see vastu neobiheivioristlikud ehk sotsiaalkognitiivsed õppimisteooriad näevad õppimise allikana inimese huvi tundmises ümbritseva maailma vastu. Kognitiivse õppimisteooria alusel nähakse õppimise allikana inimese sisemist aktiivsust ehk kas inimene väljendab huvi teda ümbritseva maailma vastu. Põhilised õppimise ajendid: 1. Sotsiaalne suhtlemine 2. Tunnetuslik 3. Hedonistlik 2. Biheivioristlikud õppimisteooriad. Mis on teooriate grupi ühine põhiolemus ja õppimise ajendid Sellesse gruppi kuuluvad õppimisteooriad (nimetada ja kirjeldada lühidalt põhiolemust) Biheivioristid näevad õppimise põhilise lättena inimese ja teiste kõrgemate organismide kaasasündinud võimet vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi või kannatusi
1. ÕPETAJA PROFESSIONAALSUSEST Õpetaja amet on väga vastutusrikas töö. Õpetaja on see, kes kujundab noort inimest, juhib teda kohanemisel laia maailmaga, arendab õpilast tema isiksuse kujunemisel, avardab õpilase mõttemaailma, paneb nad arutlema, analüüsima ja küsimustele vastuseid otsima, et õpilased saavutaksid vaimse küpsuse ja kujuneksid iseseisvaks ning saaksid hakkama tulevases elus, toetudes koolis omandatud teadmistele ja oskustele. Et õpilasi hästi õpetada, selleks peavad õpetajal olema laialdased teoreetilised teadmised, praktilised kogemused, varasem kokkupuude õpetamisega, visioon kuidas õpetuse läbiviimine peab toimuma, mida konkreetselt sisaldama ning kuidas see õpilastele edastada, et see oleks tulemuslik, õpilastele arusaadav ning kergesti vastuvõetav. Kogemusi ja staazi omaval õpetajal on algaja õpetajaga võrreldes eelised, sest ta saab õpetades toetuda varasematele kogemustele
· informatsiooni vahendaja - info vahendamine kodu ja kooli vahel - tagasiside lapsevanematele lapse õpiedukuse kohta - tagasiside aineõpetajatele õpilaste ja lapsevanemate rahulolu kohta (arenguvestlus) - kooli juhtkonna informeerimine õpilaste ja lapsevanemate rahulolu kohta (arenguvestlus) - koostöö sotsiaalpedagoogi (ja kogu ülejäänud personaliga) · kooli esindaja - kooli maine kujundaja (väärtushinnangud) - asjaajamine (dokumentatsioon, suhtlemine üldsusega) - kassijuhataja eetika (lojaalsus koolile) · juhendaja, nõustaja - õpilaste juhendamine õpioskuste alal - lastevanemate juhendamine õpilase toetamise alal - aineõpetajate konsulteerimine õpilaste isikupära alal(rasked õpilased, kui on juhtunud midagi traagilist õpilasega, õpilaste tervislik seisund) Klassijuhatajatund Mida õpilased ootavad: · eluliste probleemide vastuseid(suhted, välimus, ülevõimendatud mured)
Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. Põhilised õppimise ajendid: 1. Sotsiaalne suhtlemine 2. Tunnetuslik 3. Hedonistlik 3. Biheivioristlikud õppimisteooriad 1. Klassikaline tingimitus ja selle rakendused. Klassikaline tingitus seisneb organismi võimes õppida reageerima orienteerumisreaktsiooni esilekutsuvale ärritajale samal viisil nagu tingimatule ärritajale. Klassikaline tingituse kohaselt seisneb õppimine uue märguande omandamises. Rakendused- klassikalise tingitust kasutatakse laialdaselt reklaamis(positiivne reklaam-positiivne kaup). Kooli oludes on palju
Kunstipsühholoogia(sh eksperimentaalesteetika) f. Isiksusepsühholoogia g. Loomapsühholoogia(etoloogia naaberdistsipliin) h. Eksperimentaalpsühholoogia (kus arendatakse psühholoogilise eksperimendi teooriat,metoodikat ja metodoloogiat juurutatuna kõige erinevamates psühholoogiaharudes) 4.Mille poolest erineb mitte-teaduslik teaduslikust nähtuse uurimisest/tundma õppimisest? Teaduslik meetod kriteeriumid? Milliseid meetodeid kasutatakse psühholoogias? Meetodite kirjeldamine. Teaduslik psühholoogia 1879. W. Wundt katsed mõõta ja numbriliselt väljendada psüühilisi protsesse. Uute faktide saamiseks kasutab psühholoogia järgmisi põhilisi meetodeid: 1) Eksperiment e.katse (põhiline meetod) :sõltumatu muutuja, sõltuv muutuja ) Laboratoorne eksperiment.Isel. on laboriseadmete kasutamine,võimalik täpselt mõõte,
VANEMAS KOOLIEAS? Kui õppes olijad on seadnud eesmärgiks saada (jääda) haritud inimeseks, siis oleks vaja teada A) Mis see on, mida peetakse HARIDUSEKS? B) Milline on hariduse koosseis ja struktuur? C) Kuidas kujuneb haridus? D) Mis soodustab ja mis raskendab haritud inimeseks (ühiskonnaks) kujunemist? E) Kuidas täiustub haridus? F) Kuidas haridus seondub informeerituse jm elamiseks ja olemiseks põhimõtteliselt olulisega (kõlbluse, julguse, maailmavaate, armastuse, tahte, usu, isamaalisuse, hoolivuse, töökuse, koostöövalmiduse, järjekindluse, täpsuse, kohusetunde jms). Lihtsale küsimusele: "Miks oleks vaja õppida?" ei ole lihtne vastata. Arvatavasti nii mõnigi vastaks: "Selleks, et saada haritud inimeseks." "Selleks, et teada või osata seda, mis võib elus ette tulla." "Selleks, et saada häid hindeid." "Selleks, et saada vanematelt kiita ja head-paremat."
USA, Inglismaa (H. Niemi, 2005) Uusprofessionalism - Niemi Lisaks sellele, et õpetaja on ise oma kutse arendaja, peab ta olema pidevas dialoogis nii kolleegide kui ka teatavate võtmeisikutega. Kool areneb vaid siis, kui õpetajad teevad omavahel koostööd ja on võrgustikusuhetes ka kooli ümbritseva keskkonnaga. Õpetaja peab oma tööd pidevalt hindama ja uuendama, mistõttu õpetajas tuleb näha uurijat ja elukestvat õppijat, kes oma töö edendamise nimel teeb koostööd kolleegide ja teiste partneritega Soome Üliõpilase arenguetapid: varajane idealism ellujäämine raskuste tunnistamine – Mingisuguste asjadega tulen toime platoole jõudmine edasiminek – jõuab üks osa üliõpilastest Ootused noore õpetaja kutsealasele kompetentsusele (T. Goodi järgi, 1996) 1. aasta Õpetaja kui ... ... töö korraldaja klassis ..
Pedagoogilise psühholoogia kursuse HTPK.02.112I osa põhimõisted Õpilane Sissejuhatus/eesmärgistamine 1. Nimetage pedagoogilise psühholoogia põhilised uurimisobjektid. Pedagoogilise psühholoogia põhilised uurimisobjektid jaotuvad kolme valdkonda: 1) õpilane, 2) õppimine ja 3) õppimiseks vajalikud tingimused. 2. Õpetamisele reageerib õpilane õppimisega, millega reageerib õpilane kasvatamisele/õpetaja kasvatustööle? Õpetamisele reageerib õpilane õppimisega ehk siis kasvatamisele reageerib kasvamisega. SAMAS, võiks ka siin öelda, et õpilane reageerib õppimisega, kuna kasvamine ainult vaimses mõttes ongi õppimine. Kasvamine eraldi terminina on ju tähenduslik ainult füüsilise kasvuna. 3. Millise üldise terminiga võetakse pedagoogilises psühholoogias kokku õpetamine ja kasvatamine? Õppe-kasvatustöö. 4. Millist kolme järjestikust otsustusetappi saab eristada �
Programmi koostamine. Laste programmi koostamine sõltub tavaliselt õppekavast, mida õpetaja kohandab rakendamiseks erinevate ülesannete kaudu. Täiskasvanud on kimbatuses kuna, nad arvavad, et õpivad seda, mida neil vaja on lähtudes nende vajadustest. Programmi koostaja saab ise kujundada kuju, teema, tehnika, et programm oleks tasakaalus ja ühtne. Sõltumata programmi formaadist- konverents, kohtumine või kursus-õpetaja peaks vaatama õppijat kui partnerit kui koostatakse programmi. Hindamine Viimane samm androgoogilises protsessis on hindamine. See algab juba etappide plaanimisega ja põhineb mõtete selgusel pidades silmas tulemusi. See nõuab ülevaadet õppimisel tehtud pingutustest, peamiselt õppuri enda. Knowles tunnistab, et see on tee, kuidas teha väärtuslikke hinnanguid tulemustest. Androgoogiline mudel soovitab, et direktsioon kaaluks nelja väärtust hindamisel: reaktsioon, õppimine, käitumine ja tulemused
keelelist ja kultuurilist tausta, vanust, sugu, terviseseisundit jms. Pedagoogid on laste arengu suunajad ning arengut toetava keskkonna loojad. Laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest. Last kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima. Lapse kaasamise puhul tuleks läbi mõelda võimalused, kuidas laste arvamusi uurida. Kasutada võib erinevaid meetodeid, näiteks laste küsitlemise, läbi laste tegevuste ja mängu vaatluse vastava info kogumine, laste rahuloluküsitlused, joonistuste analüüs, vanemate arvamused oma laste soovide osas jm. Laste kaasamine eeldab, et tegevuste kavandamine on paindlik, kuna laste ideed ja huvid ilmnevad vahetu tegevuse ja kogemuse VI. Õppe- ja kasvatustegevuse dokumentatsioon lasteaias- rühmas, päevakava, rühma tegevuskava, nädalakava, päevik
Teised õpilased räägivad kiiresti seetõttu, et närveerivad. Ilmselt tunnevad nad võõrkeeles rääkides ebamugavust ning kiirustavad alateadlikult, et kogu asja rutem ära teha. Olenemata olukorrast tasub meeles pidada üht asja: kiirus tapab. Pidage meeles, et vabas ja mõõdukas rütmis rääkides suudate end hõlpsamini mõistetavaks teha. Järgmise strateegiana vaatleme PARAFRASEERIMIST. See tähendab öeldu ümbersõnastamist selleks, et muuta seda kuulajale mõistetavamaks. Et suhtlemine õnnestuks, peame leidma teise võimaluse sama mõtte väljendamiseks. Võõrkeeles rääkides võib see olla keeruline, sest sageli puudub meil emakeelega võrreldav sõnavara ja soravus. Lahenduseks on harjutada parafraseerimise oskust. Võtke terve hulk võõrkeelseid lauseid ja püüdke väljendada neid teiste sõnadega. Alguses on see raske, kuid olge järjekindel. Kolmandaks strateegiaks võttame TÄHELEPANELIKKUT. Nagu teate, sõltub
Nõustamine on probleemi lahendamine koostöö kaudu, milles kaks või enam isikut teevad jõupingutusi selleks, et abistada. Üldprintsiibid: nõustamine on vabatahtlik, võrdsus nõustamisel st nõustaja hoidub oma positsiooni rõhutamast, jagatud vastutus, Nõustamine tähendab protsessi juhtimist. Probleem on selline olukord, mis nõuab tõhusat tegevust, kuid millega inimene toime ei tule. Nõustamine: kuulamine, peegeldamine, turvatunne tekkitamine, usalduse loomine. Nõustaja ei pea nimesid teada, temast oodatakse empaatiat ja toetust. Tutvumine->turvalisus->huvi->koostöö->usaldus. Unustamine on endale valetamine. Varastamine on iseenda proovile pannek. Informeerimine. Nõustatava küsimuse/probleemi ärakuulamine ja täpse info andmine küsimuse/probleemi piires. Nõustaja vastutab info õigsuse ja selguse eest Konsulteerimine
mõju; Isiksus: mina-kontseptsioon, hoiakud; Grupikäitumine: konformsus, allumine, grupi dünaamika; Suhtlemise kolm külge: 1) Teabe vahetamine ehk kommunikatsioon 2) Teise/te inimese/te mõjutamine ehk interaktsioon 3) Teise/te inimese/te tajumine, hindamine, mõistmine ehk sotsiaalne pertseptsioon (taju). KOMMUNIKATSIOON Robotiga suhtlemine. Suhtlemine pole vaid kommunikatsioon. Vajalik on ka interaktsioon. Millisel määral toimiks see robotiga? Pertseptsioon oli eelkõige ühepoolne. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetusprotsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhtete moodustamine ja areng. Suhtlemise iseärasused pedagoogilises kontekstis. Õpetaja suhtlemise klassis võib jagada 3 kategooriasse: 1) Õppimisega seonduv kõne – aine seletamine, küsitlemine.
protsessis. Nii mõistetaksegi e-õppe all interaktiivset õpet. Konkreetsel kursusel võib olla kasutusel nii e-õpe kui ka traditsiooniline õpe vahetu suhtlemise teel. Kramer (2000)[6] on teadvustanud, et elektrooniline õppimine (e-õpe) on hariduslik tugipunkt üle maailma ja veebi- võimaldaval tehnoloogial on suured mõjud e-õppe edule. Internet ja võrgu-keskne andmetöötlus andis tugeva aluse katsetamiseks e- õppega ja laiendamaks traditsioonilist õppimise meetodeid läbi elektroonika ja veebi tehnoloogia uude õppimise mudelitesse. [1] Et e-õppesüsteemi adapteerida edukalt erinevate maade ja organisatsioonide igapäeva ellu, oleks tarvilik järgmised valikud [1 lk 46]: · riigid peavad harima oma elanikke; · ärid peavad oma töötajaid koolitama; 6 · haridusasutused peavad pakkuma innovatiivseid programme.
Võtmesõnameetod-kasutatakse enamasti võõrkeelsete sõnade meeldejätmiseks.Selleks seostatakse meeldejäetav sõna kõlalt või kirjapildist sarnase emakeelse sõnaga ja püütakse luua õpitava sõna tähendust edastav kujutav. 2. Üldistamine ja ülekanne õppimisel: õpitu ülekande liigid. Õpitu ülekanne ja üldistamine on olulisemateks ja oodatumateks õppimise resultaatideks. See võime on vajalikuks eelduseks õpitu rakendamiseks uudsetes oludes. Tänu õpitud oskustele ja teadmistele ning oskusele neid rakendada on inimeste kergem toime tulla ja orienteeruda uutes olukordades ilma et peaks enne nende kõigiga kokku puutunuma. Varem õpitu ülekanne ja üldistamine uudsete probleemide lahendamiseks toimub sageli hüpoteeside püstitamisega ja kõige tõenäolisema lahenduse väljavalimisega. 3. Positiivne ja negatiivne ülekanne. Väära või ülemäärast õpitu üldistamist nimetatakse negatiivseks ülekandeks (kala elab vees, vaal elab vees- tähendab on kala)
Võrrelda saabki õppekavas etteantuga (lasteaia õppekavas). Millisele üldistusastmele/tasemele peaks kokkuvõttev hinnang antama? Peame ütlema midagi konkreetsemat. Peame jagama arengutaseme tükkideks, andma olulismalt konreetsemat hinnagut, kui et vastab normile/ei vasta. Mis arenguvaldkoni oleks vaja teada/mis tasmeid on vaja teada? Mis juppideks saab jagada? Kognitiivne, emotsionaalne, sotsiaalsus, motoorika. Traditsiooniline: Sotsiaalne areng: on suhtlemine teistega, kuidas teistega käituda, kuidas teisie mõista, nende heaks teha, kuidas neid kohalde, oma soove neile edastada. Emotsionaalne areng: tunnete väljendamine, nende ohjeldamine vastavalt vanusele. Füüsiline areng: motoorsed oskused, ka lapse kasv, kas on valmis füüsilise arengu poolt, kas ta on suuteline kandma oma koolikotti. Motoorsed oskused on koolieelses eas olulised väga! Vaimne areng: infotöötlus, kuidas infot vastu võtab, infot eristab, kuidas tp on lood? Kui pikalt
Liigse materjali kogumist tuleks samas töömahu tõttu vältida. Andmestik on piisav siis, kui autor saab selle põhjal midagi väita ja järeldada. 11 5.5. Kogutud materjali läbitöötamine ehk analüüs Kogutud materjal tuleb läbi töötada, süstematiseerida ning seejärel analüüsida. Meetodid, mida kasutatakse, sõltuvad uuritavast küsimusest ning valdkonnast laiemalt. Juhendaja aitab leida sobivaid meetodeid. Materjali analüüsi juures on viimane aeg alustada töö reaalse kirjutamisega. Vastasel juhul viiakse analüüsides läbi hulk protseduure, mis hiljem osutuvad ebavajalikeks. Kirjutamise aluseks võetakse töö esialgne kava, mida vastavalt vajadusele muudetakse. Kindel kava on kirjutamisel äärmiselt vajalik, vastasel juhul võidakse kirjutama jäädagi. 5.6. Uurimistulemuste tõlgendamine, järelduste tegemine
Psühholoogia eksami kordamisküsimused I Õppimise olemus 1) Õppimise mõiste. Psühholoogid mõistavad üldjuhul õppimise all protsessi, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes või käitumises suhteliselt püsivad muutused. Õppimise kogemuslikuks baasiks on nii vahetu kontakt välismaailmaga kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Õppimine kui protsess ise ei ole vaadeldav. Õppimisega pole tegemist siis, kui käitumise muutused on tingitud organismi füüsilisest küpsemisest, väsimusest või haigusest. Õppimist ei tohi segi ajada mõtlemisega. Mõtlemine ei kindlusta alati õppimist. 2) Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Õppimine on nii tahtlik kui ka tahtmatu komponent. Tahtliku õppimisega on tegemist siis, kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu ehk kaasneva õppimise korral on enamasti tegemist teadvustamata protsessiga. Valdav osa t
Õppetöö organisatsiooniline vorm-silmas peetakse õppetöö korraldamise viisi kas koolitunni, kõrgkooliloengu, iseseisva tööna või mõnel teisel viisil. Õppestrateegia- lähtub õppetöö ülesehitamisel kindlast õpetamise ideoloogiast. Õppemeetodite paljusus ja valiku keerulisus Õppemeetodite rakendamiseks pole igaks elujuhtumiks kehtivaid reegleid. Sageli saab ühte ning sama õppe- ja kasvatustöö eesmärki saavutada erinevaid meetodeid kasutades. Praktikas tuleb õpetajal leppida metoodiliste lahendustega, mis kindlustavad enamiku õpilaste õppimise parimal viisil. Sageli saab ühtede ja samade õppe eesmärkideni jõudmiseks kasutada erinevaid meetodeid. Õppemeetodite ja võtete sobivust võib analüüsida lähtudes õpetamisülesannete või tunnietappide vajadusest. Ühe või teise õppemeetodi rakendamise edukus ja sobivus sõltub aga nii õpetaja kui ka klassi eripärast. Õppemeetodite sobivuse üle otsustamine R
asjale, n plastpudeli kasutamisele jne) ja graafilised testid (testitavad moodustavad elementidest kujundeid – n 30 paari paralleelseid jooni ja tee neist 30 joonistust, mis sisaldavad etteantud joonte paare. Vastuseid hinnatakse ideede voolavuse (taval lahenduste arv), paindlikkuse (vastuste kategooriateks jaotavust) ja originaalsuse (määratakse statistiliselt – 5-10% testitavatest) aspektist. Psühholoogid käsitlesid kaua aega loomingulisust kui ühte üldise intelligentsuse avaldust. Uurimused näitavad, et psühhomeetriliste intelligentsustestidega mõõdetud IQ ja Torrance’i loomingulisuse (e kreatiivsuse) testiga määratud loomingulisuse näitajad korreleeruvad üldjuhul nõrgalt, keskmiselt 0, 2 – üllatus! Kuid see korrelatsioon sõltub IQ-st. Korrelatsioon IQ ja TORRANCE’i testi vahel on
· tööalased eesmärgid, karjäärinägemus (lühemas-kaugemas persp.) D: ISIKSUS, HOIAKUD · huvialad, harrastused · klubid, seltsid (oli, on) · isiklikud eesmärgid, väärtused · suhtumine töösse, võimu · suurimad saavutused, ebaõnnestumised · emotsionaalne küpsus E: TERVIS terviseprobleemid enne ja nüüd Laine Simson, Ph.D 17 Personalijuhtimine 2013 KONTAKT JA KUULAMINE VESTLUSE KÄIGUS HEA KUULAJA SAAB ROHKEM TEADA KUI HEA RÄÄKIJA VÕTKE KONTAKT - hoidke silmsidet - olge tähelepanelik mitteverbaalsete märkide suhtes - hoidke sobivat distantsi HEA KUULAJA - ei sega vahele, ei anna hinnanguid - püüab näha asju rääkija silmadega - säilitab rahu ka siis, kui pole nõus - soodustab, toetab partnerit poosiga, pilguga - kasutab vaikust HEA RÄÄKIJA: - on lugupidav partneri suhtes, ei kritiseeri, ei tee maha, ei hirmuta, ei halvusta jne. - lähtub partneri väärtustest, kasust;
Bioloogilise ema mitte tundmine ja kasuema surm. Emaliku deprivatsiooni toimumine ema kaotuse läbi võib olla Kalle varajase alkoholi lembuse põhjus ja sealt tulenevate probleemide algallikas. Emaliku deprivatsiooni pikaajalised tagajärjed on : ● Alaealiste õigusrikkumised ● Vähenenud intelligentsus ● Suurenenud agressiivsus ● Depressioon ● Psühhopaatia https://et.wikipedia.org/wiki/John_Bowlby 2. Kuidas tekib turvatunne ja, mis loob turvatunnet? Turvatunne tekkimine saab alguse väga varajases eas, juba sellel hetkel, kui laps sünnib siia ilma ja saab esimest korda ema rinnale. Turvatunnet saab vaadelda läbi mitme teooria. Üheks teooriaks on Eriksoni psühhosotsiaalse arengu teooria ja teiseks John Bowlby kiindumusteooria. Sotsiaalse arengu teooria juures on oluline psühhosotsiaalse arengu aste 1. Usaldus vs Usaldamatus. Laps peab saama füüsilist lähedust, soojust, silmsidet ja vajadustele kiiret
Analüütiline komponent on seotud aruka tegevuse aluseks olevate protsessidega: mõtlemise, õppimise ja soo- ritusega. Loominguline komponent on seotud kogemuste kasutamisega uudsetes või väljamõeldud situatsioonides. Praktiline ehk kontekstuaalne komponent määrab inimese vilumuse praktilistes tegevustes või kohane- mise keskkonnas. Sternberg tõstab esile nn terve mõistuse või elutarkuse, mis toetub vaiketeadmistele, s.o teadmistele, mida meile ei ole keegi õpe- Intelligentsus ja erivõimed 23 tanud, mida pole sõnastatud ja mis on seotud teadmisega, kuidas midagi teha, ning millest on kasu praktiliste eesmärkide realiseerimisel. Sternbergi praktilise intelligentsuse kontseptsioon toetub paljudele uuringutele, mis kinnitavad, et akadeemiliste ülesannete lahendamisel mõõdetud intelli- gentsus ei tarvitse avalduda tegeliku elu probleemide lahendamises. Ühena
kommenteerida; vatata küsimustele (nii tekstis esitatuile kui iseeneda püstitatuile); anda seletusi, kuidas uus materjal seostub teadaolevaga; jne. 3) Organiseerimisoskused aitavad õppimisel integreerida uut informatsiooni juba olemasolevate teadmiste ja oskustega. Integreerimisel antakse olemasolevatele ja lisanduvatele teadmistele uus struktuur neid koos analüüsides. Selleks jaotatakse need osadeks ja kategooriateks ning selgitatakse välja komponentide-vahelised alluvssuhted. Seejärel moodustatakse uus tervikteadmine. 4) Monitooringuoskused tähendavad õpilase suutlikkust arendada õppimisel oma metakognitiivset teadvust, st teadvustada kogu õpitegevust, jälgida õppeprotsessis kasutatava lähenemisviisi tõhusust ning korrigeerida seda vastavalt õppetöö tulemustele.
P-Vaata üle(Preview) Q esita küsimusi (Question), Loe(Read), mõtle (Reflekt), arutle ja meenuta (Recite), korda üle (Review). 1.Vaata üle- vaata õpitav materjal kiiresti üle, et saada ettekujutus selle ülesehitusest, põhi-ja alateemadest. Ülevaatamise tulemusena saab selgeks, mida hakkad lugema ja õppima. 2. Esita küsimusi- lugemist alustades esita enesele küsimusi, milleks seda materjali õppima hakkad ja mida see lisab juba olemasolevatele teadmistele. 3. Loe- loe materjal suhteliselt kiiresti läbi. 4. Mõtle- püüa loetut mõista ja mõtestada seostades seda juba teadaolevate mõistetega, püüa kõrvaldada vasturääkivusi selles ja ürita kasutada omandatud tekstis tõstatatud probleemide lahendamiseks. 5. Arutle ja meenuta- korda õpitut, esitades endale küsimusi vastamiseks. 6. Korda üle- õpitu kinnistamiseks korda see veelkord üle esitades endale küsimusi ja vaadates segased kohad tekstis uuesti üle.
Mängu kaudu omab laps eluks vajalikke teadmisi ja kogemusi kergemini. Mäng on tegelikult lapse jaoks reaalne elu. Mäng on sünnipärase algega ja emotsionaalse tagapõhjaga. Lapse kasvades omandavad üha suurema tähtsuse lapse arenguks ka mänguasjad. Lelud on abiks täiskasvanute maailmaga tutvumisel, aitavad tundma õppida erinevate esemete omadusi ning nende tähtsust inimeste töödes. Välised tingimused: suhtlemine täiskasvanuga, mänguasja olemasolu, muljed ja teadmisi ümbritsevast maailmast. Inimkonna algusest peale on mäng olnud inimelu ja ühiskonna lahutamatu koostisosa, mängu sisu ja vormid on kultuuri olulised elemendid. Kuid seos mängu ja kultuuri vahel ei ole staatiline, vaid muutuv ja liikuv. Kultuuri ja mängu arengut mõjutavad poliitilised, majanduslikud, ökoloogilised ja paljud muud tegurid. Mäng ei ole
➢ Tunnetab meeskonna tähtsust; ➢ On võimeline looma häid koostöösuhteid. ● Talentide leidja ja juhtija, kes: ➢ On võimeline leidma vajaminevaid ressursse; ➢ Selgitab välja kõrge potentsiaaliga töötajad. ● Personalitöö eelarve koostaja, kes: ➢ Planeerib kulusid ja kontrollib neid; ➢ Oskab kasutada kaasaegseid meetodeid ja programme. Lisaks: planeerib ja korraldab koolitusi ning korraldab inimeste informeerimist eelseisvatest muudatustest. Personalijuhtimise eesmärk on tagada töö suurim võimalik efektiivsus nii töötajate, firma kui ka ühiskonna seisukohalt. Efektiivselt töötava personali ligimeelitamine: personali planeerimine; töö analüüs; personali värbamine; personali valik. Efektiivselt töötava personali säilitamine: töötasu ja palgapoliitika; karjääri planeerimine; organisatsiooni
annaabi.ee 
