Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga ""Õpetame lapsi mõtlema" Robert Fisher". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
õpetamine, fisher, kumb, huvitab, lahendama, meetoditest, uurimustest, viisidest, instrumentaalne, rikastamine, matemaatika, õpetanud, toimetaja, mõtlemisvõime, tundides, intelligentsus, murtud, kujundit, meeleorganid, issi, naerma, koeral, hobusel, pingutusi, loobub, küsib, harjub, kasvatamine) lapsele: "Mõtle!" Kui küsida isegi pedagoogilise haridusega inimeselt, mida mõtlemine tähendab, siis ei osata alati vastata. Laps ei tea ammugi, mida tähendab mõelda. Seepärast soovitame lähtuda mõtlemise olemuse lahtimõtestamisel mõtlemisoperatsioonidest: 1. Võrdlemine sobib juba üsna väikese lapse mõtlemise arendamiseks. Loomulikult suudavad need lapsed võrrelda vaid konkreetseid (nähtavaid) esemeid. Kumb on suurem-väiksem. Selline küsimus sunnib last kohe mõtlema. Võrdlemisega on tihedalt seotud inimest ümbritsevate esemete jaotamine rühmadesse- klassifitseerimine (esemeid piltidel, funktsiooni järgi, sõnaliselt). Uurimused on näidanud, et lapsed (eriti koolis), kes on harjunud mitmesuguste klassifitseerimisülesannetega, leiavad väga peeneid nüansse, mille alusel sündmusi klassifitseerida või ka üldistada. Aga just see ongi mõtlemise juures tähtis. 2
normides, kus on enamus nende ealised ning saab neid jälgida kõrvalt. Kindlasti on olulisel kohal kogu kooli meeskond ja kolleegid, kes peavad üksteist pidevalt innustama ja toetama, julgustama. Raamatu teise osa nimi on ,,Käitumistaastuse põhijooned". Käitumistaasute tegevuskaval on kooliterviklik loomus: see toetab nii õpilast kui õpetajaid. Programmi põhijooneks on hariduslik lähenemine käitumuslikele muutustele. Selline käitumise õpetamine individuaalselt keskendub mudeldamisele, käitumisvihjetele, harjutamisele, päeviku pidamisele, tagasisidele ja enesekontrollile. Põhieesmärgiks on aidata õpilasel oma käitumist teadvustada ja omandada selle üle isiklikku kontrolli viisil, mis austaks teiste õigusi. Kui õpetaja tähendab, et lapse segav ja kordarikkuv käitumine ei parane tavapäraste esmaste meetmete abil, on vaja rakendada käitumistaastuse kava.
teada, kuidas tal läks. *Uurimise kompleksus mitte uurida, mida ma oskan uurida, mis tunudb oluline, vaid tuleb uurida ikkagi kõiki arenguvaldkondi. Uuring peaks laienama ka ühest pedagoogist laiemale, et tuleks ära kasutada kogu ametisisesed töötajad, kes sobivad selleks. Et võimalikult laiapõhjaliselt saaks uuritud. Püüa infot saada ka selle kohta, kuidas areng on varasemalt kulgenud. Püüa aru saada, mis probla on primaarne ja mis on sekundaarne. Et algul vb ei saa aru, kumb on kumb. Siis aitab see, kui vaatate, mis problad on varasemalt olnud ja mis hiljem juurde tulnud. *Konkreetus ja terviklikkus kuigi uurime erinevaid arenguvaldkondi, tuleksi siiski püüda mõista, kuidas need valdkonnad üksteist vastastikku mõjutavad. Nt kuidas künearenguprobla mõjutab lapse mänguoskust, infotöötlust jne. Püüde uuringust võimalkult palju infot saada. Nt kui uurite infotöötlusoskust, vaadake, kuidas ta innfot käte saab, mis siis teeb, kui ta ei oska, kas
õigesti hakkama Kas üldse laste ja täiskasvanute mõtlemine erineb sisuliselt? ◦ Susan Carey – erineb teatud viis oma mõtete omandamiseks (nt oskus kõneleda), seega puudub teatud moodi mõtlemine (nt sisekõne) ▪ taju erinevused tekitavad mõtlemise erinevusi > erinev arusaam teatud mõistetest ▪ lastel puudub tunnetus enda mõtlemise/mälu piiratusest ▪ väiksemad eelistavad reaalsusest tulenevaid teadmisi vastuste andmiseks nt kumb on pikem sõna uss või röövik? Uss on pikem, sest on reaalsuses pikem Asta Schults Sotsiaalne areng (slaidide põhjal) imikute areng ◦ nägemismeel --> jäljendamine ◦ ema hääle ja ema piima lõhna eelistamine ◦ eelistavad kõrgemaid helisid ◦ imikud kiinduvad kasvatajasse ja tunnevad end tema lähedal turvaliselt ◦ isa nähakse kui mängukaaslast, ema kui hooldajat
ülevaadet pakub näiteks Edgar Krulli “Pedagoogilise psühholoogia käsiraa- mat” (2000). Seetõttu ei peatuks siinkohal põhjalikumalt intelligentsuse eri käsitustel, mida üldjoontes võib jaotada struktuurist lähtuvateks (nt ühe või mitme faktori teooriad) ja informatsiooni töötluse viisidest lähtu- vateks, vaid keskenduks eeskätt Eesti laste vaimseid võimeid puudutavatele uuringutele ja käsitlustele, mis on enim mõjutanud andekuspedagoogilisi vaateid. Intelligentsus on või- Intelligentsusena mõistetakse “võimet asjadest aru saada, arutleda, me asjadest aru saada, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmus- arutleda, lahendada
Järjest rohkemate lapsevanemate reaalsus - autistlik laps - muudab terve perekonna elu. Häirega laste jaoks on erirühmad, kuid vahel piisab naise sõnul arendusrühmast. Parimal juhul saab laps tavarühma jääda, kus talle palgatakse abiõpetaja. Autismiühingu esinaine rõhutas, et kasvatama peab autisti nagu tavalist lastki – nõudmised tuleb paika panna. Vanem peab siiski aru saama, et reeglina ei anna häirega lapse puhul ühekordne õpetamine tulemust. Sõnakuulmatus võib naise sõnul tuleneda autismiga mõnikord kaasnevast vaimupuudest – kergest või sügavast –, kuid vahel laps lihtsalt ei mõista. Teinekord aitab, kui vanem korraldusi ja käsklusi lapsele mõistetavalt ümber sõnastab. Kui autistlik koolieelik saab tavalasteaeda jääda, on perel kõige raskem teiste mudilaste vanematega. Lasteaed on aga olulise tähtsusega, et teha autistile selgeks elementaarsed oskused – kas või potil käimine, isiklik
Tihti esitavad õpetajad õpilasi nendesse programmidesse. Seda juhul, kui õpilasel on head tulemused tavapärases koolitöös. Mitmed Austria koolid praktiseerivad ka ,,vaba õppimise" (ingl k free learning) meetodit, mis annab andekatele õpilastele tavapärases koolitunnis rohkem vabadust õppida ja avastada, mida nad soovivad. Saksamaal on palju ,,Plus-Kurse" programmile sarnaseid kursusi, mida nimetatakse töögruppideks (ingl k working groups). Austrias toimub õppekava rikastamine peamiselt aga klassisisese õpisisu diferentseerimise käigus. Samuti on küllalt populaarsed pull-out-programmid. Mitmed koolid saksa keelt rääkivates maades pakuvad andekatele spetsiaalset õppekava. See kujutab endast tavaliselt kiirendatud õppekava läbimist, mida iseloomustab loovam ja vabam õppimise kulg kui tavaõppes. Sellise programmi läbimiseks on vajalik vanema sooviavaldus, õpetajate soovitused, head hinded ja vahetevahel sobivustest või edukas osalemine proovitunnis
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
ARENG JA ARENGUTEOORIAD Arengu mõisted: Kasvamine füüsiline, SAMAS kasvamine ülekantud tähenduses (nt õpetaja) Areng organismi areng, esimesed 7a kujundad, ülejäänud elu on ,,vigade parandus", aju areneb, teadmised, rääkimine, ema on see kõige suurem spetsialist lapse jaoks, kakskeelsus õpib mõlema ära ja tuleb loomulikult. Laps õpib mängu kaudu, mäng on kõige olulisem!, mäng on väikese inimese töö. Arvuti ja teler mida vähem, seda parem. Mõtlemine toimub targa õpetaja juuresolekul. Küpsus täiskasvanu tegeleb oma arenguga ise, ülikool näiteks, kuid ei pea olema akadeemiline, nt rahvaülikoolid. Või hoopis huvialad ja nende süvendamine. Raamatud on teadmisteallikad. 40 on kõige küpsem. Piaget´ kognitiivse arengu teooria Piaget elas kuni 1980. Töötas alguses Pine laboris, uuris vastuseid. Lõi kognitiivse arengu teooria, uuris laste mõtlemist. Laste 4 arenguetappi: Sensomotoorne periood (s�
ESIMENE SEMINAR Populaarsete laste vanemad on suure tõenäosusega autoriteetsed. 1)Üldine sotsiaalne kontakt- laps orienteerub ja sotsialiseerub 2)Eelistusega kontakt- laps signaliseerid ja orienteerub eelistatud inimese poole 3)Lähedussuhe eelistatud inimestega, võõraste kartus 4)Suhe vastastikuse vajaduste arvestamisega, ka laps arvestab hooldajaga 5) Nutt ja naer ei ole kaasasündinud sotsiaalse kontakti loomise võtted. Tingituse mobiil on seade, mille abil uuritakse lapse poolt tekitatud reaktsioonide nautimist. Milliseid tõendeid on selle kohta, et inimene on juba sünnipoolest sotsiaalne olend, ehk mis on kaasasündinud ja/või juba väga varakult avalduvad sotsiaalsuse eeldused? Emotsioonid Temperamendi eristamine Vajadused Nutmine ja naermine- märku andmine, kuidas end tunneb Refleksid Nibu imemine Meeled Ema lõhna eristamine Kognitiivne (mälu j
HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid sooritada arvudega operatsioone. Kokkuvõttes rõhutab Hensehen aju optilise funktsiooni tähtsust. Tänapäeval ollakse seisukohal, et iga psühholoogilise funktsiooni juhtimine toetub paljudele ajukeskustele, millest igaüks vastutab toimingu sooritamisel konkreetse operatsiooni eest. Kokku moodustavad need lülid funktsionaalsüsteemi. Nimetatud süsteemid on muutuvad. Kõrgem
(Sutrop M. 2008 Margit Sutrop: kool kui noorte väärtuste kujundaja URL (http://arvamus.postimees.ee/40019/margit-sutrop-kool-kui-noorte-vaartuste-kujundaja/) Kooli eesmärgiks ei tohiks olla üksnes teadmiste ja tarkuse jagamine õpilastele, vaid õpetamise taga peaks peituma väärtused. Mina pean enda jaoks tähtsaks selliseid väärtusi nagu: õiglustunne, abivalmidus, austus, kohusetunne, sallivus, lojaalsus, järjekindlus ja pühendumine, kannatlikkus. Kui väärtuste õpetamine jäetakse juhuse hooleks, siis sellega kaasneb risk kaotada oluline osa omaenda kultuurist. Õpetajad õpetavad küll väärtusi, kuid sageli tehakse seda alateadlikult, nt, kui öeldakse lapsele, et valetada ei tohi, siis õpetatakse sellega tegelikult tõe väärtustamist. Seda protsessi peaksid õpetajad endale teadvustama ja paremini läbi mõtlema, kuidas väärtusi lastele edastada. Oma esimesed väärtushoiakud saadakse perekonnast. Põhiosa inimese väärtushoiakutest pärineb
Psühholoogia KT/vaheeksam I Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse 1) Pedagoogilise psühholoogia olemus ja seos teiste pedagoogiliste distsipliinidega (pedagoogika üldised alused, didaktika, kasvatusteooria). Ped.psühholoogia olemus - kasvatusteaduse psühhologiseeritud käsitlus. Tegeleb spetsiaalselt õpilaste arengu ja kasvatamise probleemidega. Seos teiste distsipliinidega : Pedagoogika üldised alused – üldpedagoogika, kasvatusteooria ja didaktika. Didaktika – õpetamisõpetus (kuidas ja mida õpetada), käsitleb õppesisu. Kasvatusteooria – käsitleb kasvatuse põhimõtteid, meetodeid ja vorme. 2) Psühholoogia põhilised uurimisobjektid ja neist tulenevate teadmiste roll õpetajatöös. Põhilised uurimisobjektid jaotuvad 3 valdkonda: õpilane, õppimine ja õppimiseks vajalikud tingimused. Neist valdkondadest saadavad teadmised annavad meile üldise raamistuse või ka mõttemudelid, mõistmaks õpilase arengut ja arengupotensiaali, õppimise seaduspärasusi ni
o Kasutavad aju mudelina arvutit ja uurivad kogu elu jooksul tähelepanu, mälu ja taju. Hinnang tunnetuslikele teooriatele: käsitlevad peamiselt intellektuaalset arengut ja ei ürita seletada emotsionaalset ja isiksuse arengut. Psühhoanalüütilised teooriad. Sigmund Freud- deterministlik teooria: o Käitumist ja isiksust kontrollivad kaasasündinud seksuaalsed ja agressiivsed tungid. o Jaotas lapse arengu psühhoseksuaalseteks astmeteks. o Igal astmel peab laps lahendama teatud konflikte ja saavutama tasakaalu vajaduste rahuldamisel. 1. Oraalne faas- sünnist kuni 12-18 kuud 2. Anaalne faas- 1,5a.-3a. 3. Falloslik faas- 3.-6.a. 4. Latentne faas-5-6.a. kuni noorukieani 5. Genitaalne faas noorukieast kuni surmani E.Erikson. Sarnane Freudiga. o Püüdis ühendada ajalugu, sotsioloogiat ja psühholoogiat s.o.isiksuse arengu epigeneetiline (psühhosotsialne) teooria. o Välised faktorid kutsuvad esile sisemisi muutusi.
tähendusel uuritavale nimesele. Tavaliselt on kasutatavate andmete õlesmärkimise meetodid struktureerimata või pooleldoi struktueeritud intervjuud või osalusega vaatlus. Need on sobimatud väikeste laste puhul, küll sobivad aga vanemate laste puhul. · KVANTITATIIVMETODID rõhk on ette määratud katekooriatel ning uurijad on sageli enne ära otsustanud, mis neid huvitab. Nad ei otsi andmeid, vaid tahavad teada vastuseid kindlatele küsimustele. · Mõlemat lähenemisviisi on võimalik kombineerida või muuta esialgne, kirjeldav kvalitatiivne uurimus uuringu arenedes rohkem koondatud kvantitatiivuurimuseks. Kahjuks raisatakse tihti aega vaidlemisele, et milliseid lähenemisviise kasutada. · OBJEKTIIVSUS JA EELARVAMUSED teaduslik uring peaks olema
palju või kromosoomi osa kadunud) o Keskkondlikud: traumad (raseduse käigus saadud traumad emale) ja teratogeenid (ained, mis läbivad platsenta barjääri, jõuavad loote organismi ja mõjuvad lootele ebasoodsalt) 2. Perinataalsed tekivad sünnituse ajal. o Keskkondlikud traumad ja nakkused 3. Postnataalsed tekivad ja avaldavad mõju peale sündi. o Keskkondlikud: füüsilised ja sotsiaalsed. Sotsiaalsete all on suhted ja õpetamine. Geneetilised tegurid - Pärilikud vanemate sugurakkudes sisalduv geneetiline info defektne, pärandatakse järglasele, järglasorgamismi geeniproduktid on düsfunktsionaalsed, rakkude areng on häiritud. - Geneetilised kromosoomide lahknemise häired meioosis või geenmutatsioonid selle järgselt, geeniproduktid selle tagajärjel düsfunktsionaalsed ja rakkude areng on häiritud. Autosoomid e kehakromosoomid - 1.-22. kromosoom Gonosoomid e sugukromosoomid - X ja Y kromosoomid
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Vastutav õppejõud: Kaili Palts Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) ÕPIRASKUSTE PSÜHHOLOOGIA (SHHI 03.009) 1. Õpiraskuste käsitlused. Esimene definitsioon aastast 1968. National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic. - They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc… - They do not include learning problems which
igapäevaseid toimetusi, mida ta on näinud ema või isa tegemas näiteks triikimine. Loomulikult mitte päris triikrauaga siin tuleb mängu ennist mainitud kujutlusvõime areng, kus laps saab kujutleda, et mõni teine mänguasi on triikraud. Ka käeline tegevus on väga teretulnud. Näiteks voolisin ma oma vennaga selles vanuses savist erinevaid kujundeid või kui ta juba natuke osavam oli siis loomi või taimi. Pooleteise aastane laps suudab juba ise lahendama ettetulevaid igapäevaseid ülesandeid. Suurenenud mälumaht võimaldab tal juba ka minevikku mäletada ning ka keskendumisvõime on oluliselt paranenud. Lugemine on jällegi väga tähtis tegevus, sest see ergutab lapse kujutlusvõimet. Ka veega mängimine on väga kasulik, see arendab lapse taju mahust ja suurusest ning erinevate materjalidega voolimine õpetab asjade kuju, suurust ja mustreid tundma. Linnas jalutades pööra lapse tähelepanu ümbritsevatele objektidele ning räägi nendest.
Sarnaseid arendavaid võimalusi pakub lasteaiaõpetajate arvates ka internet, kus on reaalajas võimalik jälgida nii loomade elu kui ka loodusnähtusi või õppida tähti virtuaalse aabitsa ,,Virbits" abil. Õpetajate meelest innustab meedia lapsi loovust arendavat tegevust järele proovima. Näitena toodi lastesaatest ,,Saame kokku Tomi juures" ajendatud meisterdamissoov või lastesaatest ,,Tweenie põngerjad" kuuldud mängude ja laulude vastastikune õpetamine. Veel märgiti meediat keeleõpetajana nii eesti- kui ka võõrkeelsete väljendite omandamisel. Kasulikuks peeti, et meedia suurendab lastes huvi võõrkeelte vastu ning motiveerib lapsi keelt õppima. Seega nähti ekraanimeedia positiivsete aspektidena laste silmaringi avardumist ja õppimisvõimalusi, samuti õhutust loovtegevustele ning võõrkeelte vastu huvi tekitamist. (Vinter, 2010.) 22 11
Kui see kogum pääseks kuivale maale, siis ei tuleks mitte koole ehitada, vaid viinamarjaaedu rajada, kus õpetajate ülesanne oleks vaid viinamarjade asetamine laste huulte kõrgusele, selle asemel et nad nüüd saavad kultuurimahlu sajakordselt lahjendatuna. Ellen Key hinnangul ei tohiks koolis domineerida õpetajapoolne materjalide esitamine, vaid laste iseseisev töö. Igal lapsel peaks olema oma tempo materjali iseseisval läbitöötamisel ja õppima peaksid nad vaid seda, mis neid huvitab. Koduseid ülesandeid ei tohi olla ja suulist ülesütlemist koolis samuti mitte. Ka eksamid ja tunnistused tuleb kaotada. Laps on püha, keskne olend kogu kasvatusprotsessis. Ei tule kasvatada, küll aga kõrvaldada teelt kõik takistused ja lasta loodusel toimida, oli Ellen Key kreedo. Uus suund - vabaduspedagoogika - alustas siitpeale oma tormilist arenemislugu. Kõik, mis seostus traditsioonilise, klassikalise pedagoogikaga, sai juurde sildi vana, s.t oma aja ära elanud
Kinnituse negatiivne (ebameeldiv jääb ära ja on hea olla tänu enda käitumisele - nt peavalu korral tableti võtmine) ja positiivne (nt lapsele meeldib liftiga sõita - tasu saamine millegi hea eest) pool Keskkond on kinnitaja Karistus - Frusteeriv talumatus - oodatakse tasu aga seda ei tule ja seetõttu käitumise sageduse tõenäosus väheneb (nt töötasu on suurem, sest on tehtud ületunde) Biheiviorism - kokkuvõte: Mis on inimpsüühikas uurimisobjektiks? Meid huvitab kõige rohkem õppimine ja selle ennustatavus ja muutmine Milline on S-R (stiimulite reaktsioon) tähendus? Psüühiliste reaktsioonide sisu vastavalt stiimulitele Milline on mõju teadusele ja rakenduslikule valdkonnale? Tõi teadusele ennustamist, kontrollimist, efektiivsuse uurimise. Rakenduslikus valdkonnas huvitab meid teraapiad, ravid (foobiad, psühhoosid jne) Kogemuste varieeruvust ei arvestata katsete juures; tundeid ei arvestata - fakt: mida ta teeb
sissejuhatus.....................................................................................................................2 1.Andekuse mõiste......................................................................................................... 4 Andeka lapse tunnused...............................................................................................7 1.2 Andekuse diagnoosimine.................................................................................. 11 1.21 Andekuse diagnoosimise meetodite liigid....................................................12 2.Andeka lapse arendamine..........................................................................................15 Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused ................................... 15 § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane.............................................................. 15 § 47. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korr
kogemuse kaudu) Mängud võtab laps sageli üle sotsiaalsed rollid, mida tal igapäevaelus veel ei ole (mängimise kaudu õpib laps rolle mõistma). Lähima arengu tsoon on nagu praemuna teadmised, mida laps teab ja oskab, väljaspool seda on teadmised, mida laps ei oska, kuid nende vahel on piirkond, kus laps on võimeline asjadest aru saama, juhul kui teda keegi juhendab. Õppimine ja õpetamine saab toimuda ainult lähima arengu tsoonis. Mängud, rollimängud on väga olulised laps tekitab ise omale lähima arengu tsooni olukorra, mängib läbi asju, mida ta tegelikult veel päris täpselt ei oska. Mängul kui õppimistegevusel on hästi suur tähtsus. EGOTSENTRILINE KÕNE: Sellel on planeeriv ja reguleeriv funktsioon. On tuletatud sotsiaalsest kõnest ning muutub järk-järgult sisekõneks.
Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis
I. Saluri ajakirjanikuna märgib, et kui lapsepõlvekodus on inimese väärtusarusaamad täpselt paika pandud, siis vaevalt vägivalla nägemine teda vägivaldselt käituma paneb. Pidev vägivalla nägemine muudab inimese tuimaks, nüristab. Varsti ei teki tal sellega seoses enam mingeid emotsioone. Jõhkrus ja vägivald jätavad ta täiesti külmaks. Selliselt inimeselt pole loota ei abi ega kaastunnet (Vei, 2002, 331) Vanemad arvavad sageli, et lapse tegelik õpetamine algab koolis. Ometi algab emotsionaalne õppimine juba esimestel eluhetkedel ning jätkub terve lapsepõlve vältel. Kogu lapsevanema ja lapse vahelistel suhtlemisel on oma emotsionaalne alltekst ning kui sõnumid korduvad aastate jooksul ikka ja jälle, kujundab laps selle alusel välja oma emotsionaalse maailmavaate ja emotsionaalsed võimed (Riemann, 1999, 32) Lapse kasvatamine tähendab asjade ja nähtuste olemuse selgitamist, õigete
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
8. Võib kergesti kaotada emotsionaalse tasakaalu, kuna tal on suurejoonelised ideed, kuid puuduvad võimalused või inimesed, kes aitaksid tal oma ideid ellu viia. 9. Omandab teadmisi kogemuslikul teel, keeldudes mõttetust tuupimisest või lihtsalt passiivsest kuulamisest. 13 10. Ei suuda rahulikult istuda, välja arvatud siis, kui asi teda tõeliselt huvitab. 11. On väga kaastundlik. Tal võib olla palju hirme, näiteks hirm surma või lähedaste kaotuse ees. 12. Kui kogeb varakult ebaõnnestumist, võib õpingutele käega lüüa ning välja võib kujuneda täielik tõrge õppimise vastu. See kõik kõlab justkui indigolapse iseloomustus. Nimetatud organisatsioon nõustub meie väitega, et ,,andekad lapsed võivad endasse tõmbuda, kui nad tunnevad end ohustatuna või tõrjutuna
seepärast peab aega lapse jaoks lihtsalt leidma, pärast on juba hilja teha korrektuure ja üritada „taime“ kasvusuunda muuta. Mänguekspert Jana Saluoks pakub välja artikli lõpus mänguteraapia võimaluse, mis aitab lastel toime tulla tunnetega, elumuutustega, enesehinnanguga. Mulle tundub, et see on üks tänuväärne võimalus suunata ja aidata last, sotsialiseeruda viisil, mis on kohane ja tõhus. Sotsiaalne areng toimubki läbi õppimise ja mängu.(„Õppimine ja õpetamine koolieelses eas“ E.Kikas) Igal sõnal oma lugu (Õpetajate leht 2014 3.09 M.Klein) “Emakeel on iga inimese jaoks niivõrd loomulik keskkond, et selles toimuvaid nihkeid ei panda sageli tähelegi. Keel ja selle sõnavara on aga pidevas muutumises,” ütleb Uibo ise raamatu sissejuhatuses. Olen selle põlvkonna inimene ,kes austab eesti keelt niivõrd, et ei pea vajalikuks ülearust võõrkeelset slängi sissetoomist meie keelde. Samas saan aru ka noortest, kellele on teistest
Kasvatus on alati ühiskonnaspetsiifiline, oluline mis toimub ühiskonnas. Oluline on ajalooline taust, et mis meetodid olid kasutusel. Ajalooline taust annab võimaluse mõista metoodika ja sotsiaalpoliitilise konteksti vahelist seost. Sotsiaalpedagoogika algus Saksamaal: Kuidas valmistada indiviide ette ühiskondlikuks eluks? Kuidas toetab ühiskond indiviidi arengut (sh sotsiaalseid vajadusi?) Ühiskonna ja indiviidi vaheline suhe? Kumb on olulisem? Kasvatus on olemas olnud igal ajastul ka kõige algelisemates tingimustes vajab inimene kasvatust. Kasvatusliku mõtlemise algus on seotud kõne arenguga. Kavatusele iseloomulik mõtteviis sai alguse antiikajast. ,,Eriliste ajalugu" Kuidas abistada sellised, kes on teistsugused? Käitumise omapärale osutati juba enne Kristust normist erinejad ,,likvideeriti". Mistahes erilisus tembeldus kahjulikuks või patuks, kuna selle olemust ei mõistetud
Ülestähendused abistamise vajalikkusest: Hammurapi õiguskoodeksis Babüloonias 1750 eKr. Abistamisel oli juures halastuslik, almuste andmise toon (eriti ülikute puhul, oli halva maiguga, sest sättis just abivajaja halba valgusesse). Vana-Kreekas ja Roomas ei mõeldud abistamise (caritas) all mitte halastuslikku tegevust väljaspool perekonda, vaid üldist hea tahte ülesnäitamist teiste vastu (good will). Heategevuse mõte ei olnud inimeste kannatuste vähendamine, vaid elu rikastamine. Abistamismõtte peamisteks arendajateks on olnud usundid. Antiikaeg (800 ekr 500 pkr). Kasvatuse keskset tähendust ühiskonna arengus rõhutati juba antiikajal. Teadvustati poliitika, pedagoogika ja eetika kokkukuuluvust. Sotsiaalpedagoogiline mõtteviis? (osade autorite, koolkondade arvets see juba ongi sotsiaalpedagoogika) Platon: Kreeka filosoofia idealistliku suuna esindaja (teine suund oli materialistlik). Inimeste teadmised maailmast on kaasasündinud
oma iseseisvas elus. Kasvatuse põhifunktsiooniks on toetada kasvandiku iseseisava enesesuunamiseni ona tegevuses käitumises = kasvandiku ettevalmistamist iseseisvaks toimetulekuks elus. Toimetulek on inimese teadlik tahe hakkama saada ja tähendab enda jõupingutusi. Rollide omandamine, mis tähendab täiskasvanuks saamist: Majanduslik iseseisev roll, püsiva elukaaslase rolli omandamine, sotsiaalne elukutse. Kasvatus või enesekasvatus? Kumb on muna, kumb kana? Enesekasvatus on muna Enesekasvatus on inimese teadlik ja sihipärane töö, mille eesmärgiks on isiksuse täiendamine. Isiksus inimese individuaalse eripära ?????? rollide kooslus? Kasvatus eelneb enesekasvatusele. Kasvatus kui organiseeritud, korrastatud väline mõjutamine versus organiseerimata stiihiline välismõju, mis ei ole kasvatus. Kasvatuseeesmärgid tulenevad välistest väärtustest, ühiskonnanormidest ja arusaamadest.
passiivsus aktiivsusega, eesmärgiks saavutada iseseisvus ja enesekontroll, eneseteadvustamine, objektiivsus 3. Falliline faas nauding genitaalide kaudu peaks õpetama toime tulema sisemiste ja välimiste implussidega 4. Latentne faas tuleb tunnete reluleerimise oskus, idi reguleerimine 5. Genitaalne faas seksuaalsus välja kujunenud Laps peab igas astmes lahendama konflikti ego ja idi või superego ja idi vahel piirangute ja rahulduse tasakaal tagab astme läbimise Erik Homburger Erikson (1902-1994): Peab olulisimaks komponendiks ego selleks et maailma tajuda, peab reaalsust tajuma siis superego ja vähem tähtsaimaks peab id'i Psühhosotsiaalne arenguteooria (vaid k) 1. Usaldus või usaldamatus - sünnist kuni 1,5 aastani kui füüsilised vajadused on rahuldatud, tekib usaldustunne; oluline on suhe emaga
annaabi.ee 
