Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Õpetajale mõeldes". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tunneme, ennekõike, mistõttu, harida, iseennast, kutsumus, eespool, mainitud, nõme, ausad, viinud, hindeid, austust, ülikoolides, pahaks, omaette, isiksusedeesmärkide üle ja teeb oma tööd heal meelel. Andkem oma elukutsele võlu sõnades ja tegudes, nii et tublid ja andekad noored sooviksid saada õpetajaks! Kutse-eetika seab õpetaja ette kõrgeid nõudeid. Me maalisime nendest nõuetest üsna täieliku pildi, ideaalpildi. Ideaali saavutamine on praktikas võimatu, ta on aga meile teenäitaja. Sellest, kui lähedale me ideaalile oleme jõudnud, sõl- tub, mil määral me tunneme rõõmu oma tööst ja mil määral tuntakse rõõmu meist. Kutse-eetika järgimine on õpetajale väga tähtis, sest ainult õpetaja enda kõlbeline teadvus võib teda suunata täiendavatele pingutustele ja varjatud võimaluste ärakasutamisele. Kõikide aegade parimad õpetajad on õpilasi kasvatanud paremini, kui nende käest on nõutud. Kutse-eetika normide täitmine nõuab õpetajalt palju pingutusi ja pidevat enesetäiendamist
Kindlasti ei tähtsustaks ma vähem sellise rühma tegevust ning kindlasti ei ole ainus eesmärk valvata lapsi, kui lapsevanemad veel tööl või kui koolibuss ei ole veel väljunud. Samuti kuulub mängimine algkoolieas lapse kasvamise juurde, sest õppetunnis areneb ta ühtviisi, mängus teistmoodi. Nii õpib laps suhtlema, kaaslastega arvestama ning arendab oma mõttemaailma. Olen arvamusel, et algklassilaps ei pea pikapäevarühmas üksnes õppima, ta tahab ka omaette või kaaslastega mängida. Selleks on koolil olemas lauamängud, puzzled jm. huvitavat meisterdamist, peale selle nuputamisülesannetega töölehed või lihtsalt tahab laps puhata ja vaadata mõnda ilusat raamatut või põnevat ajakirja. Väga oluline on ka kehaline aktiivsus ning üldjuhul püüab õpetaja organiseerida kehalist tegevust just kohe pärast tundide lõppemist, et lapse mõtlemistegevus puhkaks enne, kui ta hakkab valmistuma järgmiseks päevaks õppides.
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
Tallinna 32. Keskkool Alvar Siilbaum 8.a Kaasaegsete noorte probleemid Kaasaegsetel noortel on tänapäeval palju probleeme. Probleemid saavad alguse varajases nooruses ja algavad tihti alkoholi tarvitamise ja suitsetamisega. Suitsetama hakatakse kuuendas või seitsmendas klassis, sest tahetakse olla niinimetatud ,,kõva mees". Siis käiakse vahetundides ja pärast kooli. Tänapäeval on aga noored läinud nii jultunuks, et suitsetatakse juba kooli ees. Tihtipeale jäädakse ka vahele ja seda siis kas direktorile, õppealajuhatajale, õpetajale või siis hoopis politseile, kes käib kooli ümber patrullimas. Vahele jäämine toob aga omakorda probleeme, sest siis saadakse kas käskkiri või kui sa oled enne endale palju pahan
,,väli" (field) inimesed, kes mõistavad ideede oskuslik praktikasse rakendaja ja teda ja tunnevad hästi ala, millega ta võib-olla keegi veel, näiteks inimene, kel tegeleb. Peab olema vähemalt üks sõber, on arenenud huumorimeel, mis aitab kellega saab oma mõtteid jagada. kollektiivis pingeid leevendada. Head muusikud kerkivad esile seal, kus Mille järgi tunneme ära on arenenud muusikapublik ja oma loova inimese? valdkonnale pühendunud erapooletud Eesti koolis on rõhk individuaalsetel kriitikud, kes oskavad asjatundlikult kiita saavutustel, iga õpilase isiklikel hinnetel. ja arvustada. Kõige parem kool ei pruugi See ei soosi kollektiivset loovust. olla väike kool, nagu tihtipeale arvatakse. Aga kas meie praegune kool suudab Tõenäoliselt on just heas (
tugevad ja nõrgad küljed. 13 5 JÄRELEVASTAMINE Inimene, kes ei õpi, kobab pimeduses nagu öine teekäija Hiina vanasõna Koolis käimise juures on paratamatu osa ka järelvastamistel. Vahel juhtub, et töö läheb halvasti või, et tuju pole just kõige parem ja mõte ei tööta. Tihti on põhjuseks ka kallale tulnud haigus. Järelevastamisele minek on aga omaette planeerimine: õpilaste ja õpetajate tihe päevakava ei võimalda tihti leida ühist aega, mil kokku saada ning töö järele teha. Uurisime, kuidas õpilastele pakutud ajad sobivad ja kui tihti üks keskkoolijärgne õppur üldse järele vastamas käib. Kas väljapakutud ajad sobivad teile? Vastustest võib järeldada, et õpetajate väljapakutud ajad on õpilastele siiski meeltmööda. Põhjus, miks ajad ka sobivad, võib seisneda selles, et õpetajad lubavad tegemata töid tundide
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 KÕ01 Irina Vassiljeva ÜHEKSANDIKUD Analüüs Õppejõud: Pille Kriisa. MA Mõdriku 2013 Saade Üheksandikud põhineb katsel, mida viiakse läbi üheksanda klassi õpilastega, kes on õppe tasemelt Eesti halvimad ja soovitakse õppeaasta lõpuks eksami sooritust viia Eesti parimate sekka. Sellepärast vahetatakse klassis viis aineõpetajat. Igal õpetajal oma lähenemine. Hilinemine ja koolist puudumine on selles klassis täiesti tavaline nähtus aga ka koduseid töid ei tehta. Kuna õpetajatele on lapsed võõrad ja et teada saada laste õppetaset viivad õpetajad kõige alguses tasemetöid. Tööde tulemused on aga ja
Koolivägivald Referaat Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 2.0 Sissejuhatus....................................................................................................................3 3.0 Koolivägivald.................................................................................................................4 4.0 Kelle mure on koolivägivald?........................................................................................5 5.0 Kas koolivägivald on kuritegu?.....................................................................................7 6.0 Kokkuvõte......................................................................................................................8 7.0 Kasutatud kirjandus....................................................................................................... 9 8.0 Lisad .......................................
Hea õpetaja Kõigil inimestel on midagi ühist. Peale inimestele loomupäraste omaduste ja väljanägemise, on kindel, et me kõik oleme ebatäiuslikud, luust ja lihast inimesed. Siiski on iga elusolend omamoodi ja erineva isiksusega. Kui aus olla ,siis ma ei oska tuua välja konkreetseid omadusi, mis teevad ühest inimesest igava inimese ja teisest jällegi huvitava. Ehkki kindel on see, et inimesega, kes ilmselgelt on minust elukogenum ja kellel on rohkelt teadmisi, ei hakkaks mul igav. Selliselt inimeselt on midagi õppida, ning seda enam, et sündides oleme kõik saanud kaasa loomupärase soovi teadmisi omandada. Kui vaadata iseenda, õpilase rollis oleva noormehe vaatevinklist, siis , mis teeb ühest õpetajast hea õpetaja? Hea õpetaja on kindlasti rahumeelne. See omadus on õpetajate seas hinnatud. Seda just seetõttu, et aina rohkem on peredes vabakasvatust, ning teismeliste ja lastega toimetulekuks on vaja konkreetsust, kuid sama
Loovtöö Erivajadustega laps tavakoolis: sotsiaalne võimekus ja väärtuskasvatus 2012 Tõenäoliselt on raske kahelda väites, et jätkusuutlikus ja turvalises ühiskonnas on hoolivus, sallivus ja koostöövalmidus vajalikud väärtused ja hoiakud. Võtmeküsimus on, kuidas saavutada see, et need hoiakutena ühiskonnas domineeriksid. Praktiliselt toimiva väärtuskasvatuse eelduseks on sotsiaalse võimekuse teadlik arendamine ning käitumismudelid, mis sotsiaalseid väärtusi taastoodavad. Mõtlen siin eelkõige kommunikatiivseid oskusi, isikutevahelisi oskusi , eneseanalüüsi harjumust jms. Usun, et eesti sotsiaalpoliitika üks tegematajätmisi on see, et alahinnatakse haridussüsteemi rolli sotsiaalsete võimete arendajana. Sotsiaalse võimekuse arendamine algab muuhulgas ka sellest, et haridussüsteemi väärtustatakse mitte üksnes inseneride tootjana,
Oluline on, kuidas mõistetakse kooli missiooni. Kuid paraku minu arvates seda Eesti koolides ei mõisteta. Tähtsad on need väärtused, mida kool tahab esil hoida. Samuti ka see, kuidas valitud väärtused väljenduvad igapäevaelus, koolielus. Nt. õpilaste ja õpetajate suhtes, kooli üritustes ja elukorralduses, millised on õpilaste väärtushoiakud ja eeskujud. Eesti taasiseseisvumise järel kujunes välja arusaam, et hariduse eesmärgiks on tagada majanduslik jõukus ja edu, mistõttu inimese arengule ei pööratud eriti tähelepanu. Minu seisukohalt on see väär. Lisaks teadmistele, peaksid õpetajad toetama õpilaste füüsilist, vaimset, kõlbelist ja emotsionaalset arengut. Õpetamine on ju tugevalt väärtustest laetud tegevus, mistõttu usun, et seda hakatakse Eesti koolides üha enam mõistma. Väärtuskasvatus ei ole vaid eetika-või religiooniõpetaja asi, vaid sellega peaks tegelema iga õpetaja. Tegelikult on aegade jooksul väärusi pidevalt edastatud, isegi
Õpetaja koolis ja ühiskonnas. Elukestev õpe. Kogu elu jooksul läbitav õpe, mille eesmärgiks on süvendada oma teadmisi ja oskusi ning tõsta kompetentsi taset vastavuses isiklike, kodaniku, ühiskonna ja/või tööturu huvidega. Euroopa Komisjon, 2001 Elukestva õppimise eesmärgid EL-i dokumentides * enesearendamine * aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine * sotsiaalse tõrjutuse vähendamine * konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul Lissaboni strateegia üldeesmärgid hariduses. 1.tõsta hariduse kvaliteeti(õpetajahariduse parandamine). 2.Lihtsustada õppimisele ligipääsu(kaasata õppimise laiem elanikkond ja muuta õppimine atraktiivsemaks). 3.Teadmusõhiskonnas vajalike baasoskuste määratlemine(eelkõige IKT ja isikuomaduste osas). 4.Avada haridus nii lokaalselt (vanemad, ettevõtted...) kui globaalselt (võõrkeeleõpe ja koostöö välismaiste institutsioonidega). 5.Suurendada ressursside (sh inimressu
Iisaku Gümnaasium HARIDUSEST EESTIS NÕUKOGUDE VÕIMU AJAL Uurimuslik töö tasemeeksamina Koostas: Anu Järvepera Juhendas: Karin Voist Iisaku 2009 1 Sisukord 2 1. Sissejuhatus.......................................................................................................... ....4 2. Eesti hariduse ajalugu (keskkoolid ja gümnaasiumid).............................................5 3. Ideoloogiline surve õpikute näol..............................................................................9 3.1. Lugemik kui mõjutusvahend..............................................
Tallinna Tehnikaülikool Aleksandr Mäeots ÕPILASTE ÕPPIMIST TOETAVAD ÕPISTIILID Referaat Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1. ÕPISTIILID................................................................................................... 4 1.1 Õpistiilide olemus ja klassifikatsioon.....................................................4 1.2 Õpiedukus............................................................................................. 5 1.3 Õpiprotsess........................................................................................... 5 1.4 Õpistrateegiad....................................................................................... 6 2. ÕPISTIILIDE MÕJU ÕPIEDUKUSELE..............................................................8 2.1 Tehnoloogiad ja lähituleviku
õppimise tõttu madalad olid. (Kõik, kes mind vähegi teavad, said muidugi aru, et see oli nali.) Sellised on esimesed mälestused, mis mulle pähe tulevad, kui keegi gümnaasiumi aja vastu huvi tunneb. Aitäh nende eest. - Kaarel Koel Mälestusi Läänemaa Ühisgümnaasiumist on hulgaliselt ning neist omaette võiks kirjutada juba raamatu. Mul õnnestus sattuda imelisse majanduse klassi, kus olid parimatest parimad klassikaaslased. 1. septembril kui ma esimest korda n-ö ametlikult LÜG-i läksin, siis pidin minema Evi Riivitsa klassi, kes oli mu klassijuhataja. Sinna jõudes teda veel polnud, aga olid juba kogunenud minu tulevased klassikaaslased, kellega me vaikselt juttu tegime. Istusin tagasihoidlikult tagumisse seinaäärsesse pinki, kus ma ka terve oma gümnaasiumi aja veetsin
kaoses korda luua. Stressis õpetaja, kes on oma probleemidega hõivatud, ei ole aga hea läbirääkija, tal ei pruugi jätkuda kannatust ja tolerantsust eriarvamustes kompromissi otsimiseks. KUIDAS TEKIB STRESS? Stress ei tulene enamasti mitte ränkrasketest pingutustest, vaid oskamatusest oma koormust reguleerida ning tasakaalustamata suhtumisest tehtud ja tegemata töödesse. Pinge on edasikanduv. Kui räägime pinges inimesega, siis tunneme enamasti ka ennast ebamugavalt. Kui klassi siseneb kõrge stressiga õpetaja, siis tõuseb ka õpilaste stressi tase ja kui klassis annavad tooni kõrge stressiga õpilased, siis on igati mõistetav, et nii kaasõpilaste kui ka õpetaja pinge kasvab. Ilmselt ei ole lahenduseks kõrge stressiga õpilaste ja õpetajate koolitööst kõrvaldamine. MÄRGID, MIS NÄITAVAD, ET NOOREL INIMESEL VÕIB OLLA DEPRESSIOON · kõhnub või tüseneb märgatavalt
õpetajate põhi- ja täienduskoolituses ning kutsevalikus. Nimetatud dokumendid aga on vajalikud, et koolitus sisaldaks eetikaküsimusi ning iga õpetaja ja noor, kel on soov koolmeistriks hakata, mõistaks, et õpetaja ei saa valida lapsi oma arusaamade järgi, vaid 9 peab omandama kutseoskused, mis võimaldaksid tal õpetada iga last. Ennekõike peab õpetajas olema armastust ja hoolivust iga lapse vastu. Lapse seisukohast vaadatuna on õpetaja kutse-eetika põhiküsimused hoolivuse, tolerantsuse, sõbralikkuse ja suhtlemisoskuse defitsiit. Väike palk pole argument põhjendama Eesti koolis nappivat sõbralikkust ja hoolivust. Kahetsusväärselt on levinud arusaam, et kool võib valida lapsi igas eas ega pea kohanduma lapse vajaduste järgi. Inglastel on hea ütlemine: jaotad ja jäädki jaotama. Meie, täiskasvanud, oleme seadnud
sissejuhatus.....................................................................................................................2 1.Andekuse mõiste......................................................................................................... 4 Andeka lapse tunnused...............................................................................................7 1.2 Andekuse diagnoosimine.................................................................................. 11 1.21 Andekuse diagnoosimise meetodite liigid....................................................12 2.Andeka lapse arendamine..........................................................................................15 Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused ................................... 15 § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane.............................................................. 15 § 47. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korr
Meie käsitluses on koolis põhiprotsessiks õpilase areng. Kõik, mis soodustab õpilaste (loe: eri eas poiste ja tüdrukute) arengut, on koolis teretulnud; Kõigest, mis kahjustab õpilaste arengut, oleks vaja koolis vabaneda. Rühmatööd: 1. Mis soodustab ja mis takistab õpilaste arengut? 2. Mil määral me oleme koolis suutnud hoida tähelepanu all nii õpilaste kui õpetajate arengut soodustavaid ja raskendavaid tegureid? 3. Mil määral me tunneme õpilaste soolisi ja vanuselisi, füüsilisi ja vaimseid, intellektuaalseid ja emotsionaalseid, kõlbelisi ja sotsiaalseid iseärasusi? 4. Mil määral on meie koolis tuvastatud iga õpilase ja õpetaja anne ja loodud eeldused ande hoidmiseks? 5. Mil määral on leitud meetmed iga õpilase ja õpetaja nõrkade külgede kompenseerimiseks? Eesti koolides arvatakse, et õpimotivatsioon on võimalik tekitada sunni ja surve,
Sue Cowley “Õpetaja õpiabi” 1. OLUKORD – LOBISEMISHIMULINE KLASS Mina arvan, et oluline on mõned reeglid paika panna juba siis, kui õpilastega esimest korda kohtuda. Seega, kui õpilastele selgitada kõige esimeses tunnis, et neilt eeldatakse täielikku vaikust, on sellest kindlasti palju abi. Nõustun Cowley´ga, et tuleb jääda endale täiesti kindlaks ja selgitada õpilastele väga korrektselt, mida neilt nõuan. Kui üks kord järele anda ning jutustamist ignoreerida, siis järgmine tund on lobisejaid juba rohkem. Oluline on ka rahulikuks jäämine ja õpilaste peale mitte ärritumine ning karjumine, sest selline käitumine võib õpilasi veelgi innustada ulakustele ja neile isegi nalja teha. Lisaks on võimalik rakendada erinevaid nippe, mis aitaksid klassiruumis vaikust hoida. Mina eraldaksin teineteisest omavahel jutustavaid pinginaabreid või saadaksin ühe nendest klassist välja rahunema. Seega usun, et lobisemishimulise klassiga hakkama saamisega oleks vaja prak
Terviseteaduste ja Spordi Instituut Õpetaja kui juht ja nõustaja Essee Ants Ivask Tallinn 2014 Meie ühiskonnas on paraku aktsepteeritud ikka rohkem edukad ja toimetulevad õpilased ning see võib olla üks põhjusest, miks paljud tavakooli õpilased ennast seal kindlalt ei tunne: nende vanemad on ju ikkagi eelkõige tavalised inimesed, kes teevad tavalist tööd ja seni kuni ühiskonna tasandil ei aktsepteerita ega kirjutata edulugusid müüjatest, õpetajatest, sekretäridest, laotöölistest, autojuhtidest, ei saagi nad ennast hästi tunda. Ometi on tegemist absoluutselt vajalike ja väärikate ametitega. Sotsiaalse õppimise alus on modelleerimine, mille kohaselt õpivad lapsed käitumist täiskasvanud inimeste jäljendamise ja imiteerimise kaudu. Nad imiteerivad, mida täiskasvanud teevad, mitte seda, mida nad räägivad, ning kiitus ja kari
SEMINARID FLFI.02.097 Pedagoogiline eetika Prof. Margit Sutrop 2011/2012 sügissemester 11. 11.2011 I SEMINAR Kutse-eetika küsimusi. Õpetaja eetika. Professionaalsus, Rollimoraal. 1. küsimus: Hannele Niemi ütleb, et õpetaja ülesanne on juhtida ja toetada õpilase kasvamist ja arengut. Niemi osutab, et õpetamisel tehakse suur hulk väärtusvalikuid. Milles need väärtusvalikud tema järgi seisnevad? Tema on väärtusvalikutele lähenemiseks laias laastus leidnud kaks huvitavat ideelist lähenemist, mille detailidel on vägagi erinevad tahud : - Hea elu valikud. Et tulevikuks oleks perspektiivi tuleb luua õpilases vaade heale elule. See peab endas sisaldama usku tulevikku ja headesse väljavaadetesse. Head inimsuhted. Oskus teineteisega rääkida. Maailmanägemus, usaldus ja julgus. Hea elu ei ole mitte kõigile ühte moodi võimalik. Selle vastandiks o
Kodune Kontrolltöö Palun analüüsige elitaarse hariduse põhimõtteid ning nende rakendumist eesti haridussüsteemis. Elitaarse hariduse põhimõte on valida välja võimekad lapsed ning võimaldada valitutele maksimaalne võimetekohane areng. Elitaarsus egalitaarses Eestis väljendub erakoolide ja eliitkoolide näol. Eliitkoolid põhjustavad sotsiaalset kihistumist ja eliidi ja nö pööbli teket ning erakoolidesse pääsevad need kõrgema klassi ehk eliitkihist pärit vanemate lapsed, kuna neil on raha maksta laste hariduse eest. Üks oluline elitaarse hariduse tunnus on sisseastumiseksamid esimeses klassis. Paljudes Tallinna eliitkoolides olid sellised katsed juba kasutusel, kuid hiljaaegu keelas haridusamet need ära. Nüüdsest hakkab haridusamet Tallinnas määrama lapsele elukohajärgse kooli. Mitteelukohajärgse kooli staatus ning luba sisseastumisvestluseid(katseid) korraldada jäi ainult mõnel Tallinna suurkoolil.(2) Nagu ka uudist
3. Põhimõttelisi mudeleid tutvustada kohe vastava teema esituse alguses. Unustamine. Selleks et pingutust nõudnud probleemi näha uues valguses tuleb see mõneks ajaks unustada. Ka koolis tuleb anda õpilastele lõõgastumisvõimalusi peale pingutavat õppimist. Ülistamist ja ülekannet soodustavad võtted. Alamaastme ülekanne - mida suurem on valmisteadmiste pagas seda enam on meil valikuvõimalusi. (eesti keelsete sõnade käänamisel tunneme ära erandid). Kõrgema astme ülekanne vajalik suurem üldistusvõime (oskame käituda erinevates restoranides, metroodes) D. Ausubeli tähenduslik õppimine. Õpetajapoolne materjali esitus peab olema selline mis aitaks seostuda varemõpituga. Osutamisvõtted juhtida õpilase tähelepanu materjali struktuurile. 1. esiteks, teiseks 2. võtmeidee väljatoomine 3. resümeed, (kasut. esituse lõpus) 4. toovad esile autori olulist infot, rõhutavad midagi. Ennetavad strukt
praktikat ja osutada neis olevatele probleemidele. (haridusuuringud, pereuuringud) PEDAGOOGILISED SUUNAD JA AJALOOLISED PEALIINID Kasvatuse terviklikuks mõistmiseks on oluline tuleviku prognoos. Kasvatuse kokkuvõte : kasvatust suunasid vanasti tugevad traditsioonid, tekkis kirjaoskus, hakkas kujunema koolikohustus, alguse sai kutseõpe (õpipoisid),tööstuslik ühiskond sündis palgatöö tekkega. Lapsepõlve mõistetakse omaette vanuseperioodina, nad loovad ise oma elu ja keskkonda. Lapsepõlve vaadatakse koos sotsiaalsuse ja sooga.( spartalik ja ateenalik kasvatus Uusaja kasvatusideed – Russeau (õpetajateks – loodus, asjad ja inimesed). Progresiisvpedagoogika (Montessori- keskkond peab end kohandama lapse vajadustega, rahvusvaheliselt laialt levinud, Dalton, Waldorf – steiner pedagoogika, on üles ehitatud lapse
Eriti suure tõenäosusega kiusatakse andekaid lapsi, näitas Purdue ülikoolis eelmisel aastal tehtud uuring. Koolikiusamine mõjutab kogu elu. Tosinkond aastat tagasi leiti Ameerikas, et 60% põhikoolis vägivalda kogenud poisse oli juba 24. eluaastaks mõistetud süüdi vähemalt ühes kriminaalkuriteos. Iga kiusatu reaktsioon on erinev, kuid sageli on tagajärjeks täiskasvanuikkagi ulatuv depressioon, ärevushäire või agressiivsus. Eesti lapsed näevad uuringu andmeil lahendust ennekõike rangemas karistamises ja kontrollis. Vähest konflikti lahendamise oskust näitab, et vaid 15% vastanuid ütles, et õpilaste endi käitumine võiks aidata, ning kõigest 5,6% uskus, et head teeb probleemist rääkimine. Seda tervitatavam on spetsialistide algatus panna koolikavva suhtlemisõpetus, mis lisaks juba õppekavas olevatele inimese- ja ühiskonnaõpetusele peaks andma noortele teadmisi ning tegelike olukordade läbimängimise kaudu ka kogemuse vägivallatult läbi saada
reflektsiooni, õpetaja enesearengu ning rolli mõtestamise asemel keskendutakse pigem kitsamalt aine õpetamisele. T. Kuurme leiab, et: “vahest on endiste mõttemudelite säilimine õppimise kohta ka üks viis luua turvaline ruum kiirete muutuste ja väljakutsete ees: kool on ju ikka seesama. Seda toetab ka suur osa uue ees umbusklikest vanemaist (Kuurme, 2015).5 Hariduse eesmärkide täide viimine toimub ikkagi klassiruumis, mistõttu ei tohi selles toimuvat ja aktiivselt või passiivselt osaleva õpetaja rolli alahinnata. Dewey lükkas ümber arusaama, et koolihariduse mõte on pelgalt ettevalmistus ühiskondlikuks eluks, mille raames õpetaja roll on edasi anda fakte ja ideid ning õpilase roll on neid mehaaniliselt meelde jätta. Dewey leiab, et õpetaja roll on pigem olla üheks osalejaks, kelle ülesanne on algatada ja julgustada. Õppimine toimub sotsiaalses kontekstis, inimeste vastastikuses mõjus; kusjuures
õpetaja kui noorem professor õpetaja kui täisväärtuslik isiksus (keskendub õppijale endale) õpetaja kui innovaator (valmistatakse ette õpetamist ideaaltingimustel) õpetaja kui mõtlev ja arutlev professionaal (tähelepanu pööratakse enesereflektsioonile, palju uurimismeetodeid) Õpetaja roll erinevatel ajaetappidel 50 - 60ndad – õpetaja kui rahvuslik tulesüütaja, õpetaja kui „maa sool“, oluline oli kutsumus õpetajatööks. 70ndad – arusaam õpetajatööst muutus tehnilisemaks, rõhutati ametialaseid oskusi, didaktika asend õpetajakoolituses muutus keskseks, õpetaja oli eelkõige õpetamisoskuste valdaja. 80ndad – õpetajas nähti eelkõige oma ala asjatundjat, tähtsaks muutus õpetuse sisu, rõhutati fakte 90ndad – õpetaja puhul hakati rõhutama reflektiivsust, kriitilist suhtumist omaenda töösse, enesehindamist (globaliseerumine, infotehnoloogia, võrgustikud õpikeskkonnana) 21. saj
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Mari-Liis Mölder ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA/VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG Referaat Juhendaja: Mare Leino Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.ÕPPENÕUSTAMISKESKUS.............................................................................................4 2.KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG...................................................................6 3.NÕUSTAMISE VAJALIKKUS..........................................................................................8 4.KODU, PERE JA KOOLI ÜHINE ROLL......................................
Tallinna 32. Keskkool Jasper Laur ja Eliise-Kristiina Altmäe 8.a klass KEHALISE KASVATUSE TUNNID LÄBI ÕPILASTE SILMADE Loovtöö Juhendaja: õpetaja Maarit Jõemägi Tallinn 2017 SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1 praegune kehalise kasvatuse ainekava................................................................................5 2 Kehaline kasvatus läbi õpilaste silmade..............................................................................6 3 uus kehalise kasvatuse ainekava ja eesmärk.......................................................................9 kokkuvõte............................................................................................................................13 kasutatud kirjandus........................................
Kiusamine koolis ja selle mõju inimese hilisemale elule Referaat Kaisa Pulk EPEDH-1 Tallinn 2012 Kiusamise definitsioon Kiusamine on ühe või mitme inimese negatiivne ja sageli agressiivne või manipuleeriv tegu või teatud aja jooksul korduvad teod teise inimese või inimeste suhtes. See on väärnähtus, mis põhineb jõudude ebavõrdsusel. Kiusamine sisaldab järgmisi komponente: 1. Kiusajal on rohkem võimu kui kiusataval. 2. Kiusamine on sageli organiseeritud, süstemaatiline, varjatud. 3. Kiusamine on mõnikord olukorra ärakasutamine, kuid kord alanud, on tõenäoline, et see ka jätkub. 4. Kiusamine esineb teatud aja jooksul, kuigi ka süstemaatilistel kiusajatel võib esineda ühe
Eestikeelse õppe sissevimine vene koolidesse Sissejuhatus Tänapäeva hariduskorralduses on väga palju erinevaid probleeme. Üks oluline probleem on eestikeelse õppe sisseviimine vene koolidesse. Sellest ma täna räägin. Alates 1725. aastast on Eestis toimunud ka venekeelne õpe. Venekeelne haridus on erinevatel perioodidel olnud tõusuteel. Praegu võime me näha inimeste haridustasemes järsku langust. Kui vastame küsimusele miks, siis võime eristada peamisi põhjusi: 1. Mitte kuskil ei õpetata õpetajad, et õpetada vene koolides 2. Vähe kvalifitseerituid õpetajaid 3. Kasine rahastamine 4. Keeleinspektsiooni pidev kontroll, mis loob närvilise keskonna. 5. Liiga palju tähelepanu pööratakse eesti keele tundidele, mis vähendab teiste ainete teadmisi(aga eesti keele teadmised ka puuduvad) 6. Kooli politiseerumine, ka õpetaja ja koolijuhi elukutse 7. Madal palk, mis ei anna õpetajale motivatsiooni oma tööd paremini teha 8. Ja tei
sooritust. Info saadakse õetajalt/treenerilt, kes edastab selle kas verbaalsel või mitteverbaalsel kujul. Kaks tagasiside liiki võivad koos eksisteerida. 3) Mitteverbaalne tagasiside naeratus, käte plaksutamine, puudutus, patsutus, näoilme, pea raputus/noogutus. 4) Verbaalse tagasiside liigid : a) Üldine tagasiside enim levinud hea, hästi tehtud, on parem, tubli jne. Jääb õpilasele arusaamatuks, mida ta täpselt õigesti tegi. Mainitud väljendeid võiks kasutada tunni alguses positiivse õpikeskkonna loomiseks (just noorte puhul, kes vajavad õpetaja tunnustust). Üldine tagasiside innustab õpilasi harjutama. b) Lihtne tagasiside õpetaja pöörab tähelepanu ühele harjutusega seotud komponendile. Õpetajale kergem ja õpilastele täpsem. Õpetaja liigub ja õpilased saavad pidevalt tagasisidet ning vastavaid võtmesõnu oma tegevuse korrigeerimiseks. Ka õpetaja saab vastavalt olukorrale võtmesõnu vahetada.
annaabi.ee 
