nimi Tartu 2012 Sissejuhatus Giuseppe Fortunino Francesco Verdi oli üks Itaalia kuulsamaid heliloojaid, kellele kuulub ka juhtiv koht kogu maailma ooperiteatrites. Kokku jõudis Verdi kirjutada 26 ooperit, millest enamik on jäänud ooperiteatrite lemmikrepertuaari. Verdit on nimetatud ka revolutsiooni maestroks, sest tema ooperitega, mille temaatikaks olid sageli just vabadusvõitlused, käisid kaasas suured poliitilised meeleavaldused Austria ülemvõimu vastu 19. sajandi esimese poole Itaalias. Verdi jäi alati demokraadiks ning ütles ära ka elu lõpul talle pakutud aadliseisusest. Ta valiti Ühendatud Itaalia esimese parlamendi liikmeks. Rahva poolt oli ta armastatud aga selle pärast, et tema ooperite meloodiad sarnanevad Itaalia enda rahvamuusikale
Sündmustiku teljeks on Mozarti oopertites tavaliselt armastus. Oopereid läbib mõte armastuse, headuse ja valguse jõust, mis muudab inimese suuteliseks võitma saatuse salakavalaid sepitsusi ja iseenda nõrkusi. Isegi kõige kurjemad inimesed leebuvad ja õilistuvad siira armastuse palge ees. Mozarti looming on sügavalt humaanne. Ta alustas ooperite loomist ajal, mil anris toimusid suured muutused. Gluck oli Viinis ja Pariisis edukas oma uuendatud laadis tõsiste ooperitega, Mozartit tema reform aga otseselt ei mõjutanud, sest tema lähtus oma loomingus peamiselt itaalia koomilisest ooperist. Mozarti ja Glucki ooperiesteetikat nähakse sageli vastandlikuna, kuid põhilises olid nende eesmärgid väga sarnased. Mõlemad püüdsid muuta ooperit tõeliseks draamateoseks. Gluck suurendas selleks dramaatilise tegevuse ja teksti osakaalu teoses ning allutas muusika neile. Mozartile jäi aga muusika ooperis peamiseks väljendusvahendiks.
1887, falstaff 1889). Need 2 elulähedast ooperit on testamendiks rahvale. Maetud 2 korda (maamõisas ja sealt Mialnosse). 25000 (?) austajat matustel. Looming 26 ooperit (8 tänapäevani pop.). Vanemates ooperites köitsid teda ajaloolised sündmused. Hilisemad üha isikulisemad. Ei peegelda üksnes sündmusi vaid ka tegelaste iseloomu ja hingeelu. Kuulsamad: Rigoletto, Traviata, Aida, Nabucco, Othello, Attila, Trubaduur, Macbeth, Don Carlos. Muust loomingust on ooperitega tähtsuselt võrdne Reekviem (ülistuslaul). Rigoletto Züsee alus on Hugo draama ,,kuningas lõbutseb". Rigoletto on monarhi (hertsog Duke) narr. Groteskne välimus, karistamatu oma elukutse tõttu saab kõike öelda. Elab lossi kõrval jõekese juures. Seal ka salajas ta 18a tütar Gilda. Monarh läheb siis üliõpilasena uksele ja palub juua. Käsib teenritel tüdruku kinni võtta ja lossi tuua. Andis aega ja võrgutas.Tundis uusi tundeid. Mõne aja ärast selgub et nad oid armunud
oli siiski Carmenil. Teda oli väga hea kuulata. Selle loo kuulamine tekitas positiivseid emotsioone, sest esitus oli väga hea. Lugu oli meeldejääv aga sellepärast, et olin seda ka ennem kuulnud, kuid ooperis kohapeal kuulates ei anna seda ikka võrrelda kassetimuusikaga. Teised lood olid ka muidugi ooperis head, kuid kõige meeldejäävam oli siiski „Habanera“, sest see sobis sinna suurepäraselt. Kunas see oli minu esimene ooperikülastus, ei oska ma seda teiste ooperitega võrrelda. Aga see ooper oli päris hea, mulle see meeldis. Et suuta ooperis peaosa hästi täita, on ikka vaja annet, sest üldjuhul paljud seda ei suuda. Kokkuvõttes aga oli etendus haarava ja põneva sisuga. Mulle meeldisid enamus paladest ning mõned jäid isegi hiljem mõttes kummitama. Lavastus oli hästi korraldatud, ning näitlejad täitsid oma rolli väga hästi. Mulle meeldis see ooper, ning kes pole
kidakeelseks. Kuid Oliver Kuusik (Virve isa, metsavaht) oli sellest hoolimata leidnud mingeid humoorikaid nüansse (maamehelik naer "he-hee!"), mis panid ka publiku mõnusalt muhelema. Lavadekoratsioonid olid minimaalsed, kuid väga oskuslikult ära kasutatud. Väga hea idee oli laval olevale ekraanile kunstnike maalide suunamine, mis mängisid mitmes stseenis hästi kaasa. Kuna see oli minu esimene nähtud ooper, siis ei oska ma seda võrrelda teiste ooperitega. Kuid minu arusaam ooperist, mis valitseb üldjuhul enamus noorte inimeste seas ning kannab endas arvamust, et ooper on igav ja mõttetu kiljumine, muutus täielikult ning ma olen kindel, et kunagi tulevikus võib mind kohata publiku seas, kelleni tuuakse muusikaelamus, mis jääb hinge veel pikaks ajaks.
ning samuti aitas Nadezda üle saada erinevatest negatiivsetest sündmustest mehe elus. Filmis kuulsime teoseid ooperitest Jevgeni Onegin ja Padaemand. Need on valdavalt Tsaikovski 10 ooperist kaks kõige meisterlikkumat. Väga tuntud on just Tatjana kirjastseen esimesena mainitud ooperist. Tema ooperid olid dramaatilised ning psühholoogilised. Need sisaldasid palju emotsioone nagu kõik teisedki teosed Pjotri puhul. Just need kaks mainitud ooperit lõppesid ka traagiliselt. Ooperitega ta püüdis jõuda inimesteni otse läbi kogetud sündmuste elu jooksul. Kuulates palasid filmist, kuuleme, et läbi jooksevad väga paljud erinevad tunded. Tunneme ära igatsust, dramaatilisust, samuti nukrust. Need väljenduvad paljuski tema sümfoonilises muusikas. Siinkohal võin välja tuua 6. sümfoonia (2. osa ,,Kallis Mari", lõpuosa jne). See on kunstiteos ja väga oluline Tsaikovski loomingus. Peale selle teose esmaettekannet, seal ta seda ka isiklikult dirigeeris, helilooja suri
Tellimusi tuli nii kodu-kui ka välismaalt. Kuni 1870. aastani, mil Verdi lõpetas „Aida“, kirjutas ta mõnikord isegi kaks ooperit aastas. Kuid järgmine ooper pärast „Aidat“ – „Othello“, valmis alles 1887. aastal, seega peale 17-aastast vaheaega. Sellel perioodil lõi Verdi surematu „Reekviemi“, mille ta kirjutas oma sõbra mälestuseks 1874. aastal. Kuulsaks sai Verdi just Itaalia rahvusliku vabadusliikumise ajal, 1840. aastatel loodud ooperitega, milles kajastus kangelasmeel ja isamaavaimustus. Mitut hoogsat ooperiviisi hakkas rahvas laulma võitluslauluna, näiteks viisi ooperist „Nabucco“. Kuulsaimateks Verdi ooperiteks peetakse „Oberto, krahv Bonifacio”, „Aida”, „Maskiball” ning loomulikult kõnealune „Rigoletto”. Ooper „Rigoletto“ Victor Hugo näidendi „Kuningal on lõbus“ põhjal valminud ooper pajatab loo Rigolettost, kes teravkeelse kojanarrina südametu hertsogi juures leiba teenib
Giuseppe Fortunino Francesco Verdi Elulugu Giuseppe Fortunino Francesco Verdi oli üks Itaalia kuulsamaid heliloojaid, kellele kuulub ka juhtiv koht kogu maailma ooperiteatrites. Kokku jõudis Verdi kirjutada 26 ooperit, millest enamik on jäänud ooperiteatrite lemmikrepertuaari. Verdit on nimetatud ka revolutsiooni maestroks, sest tema ooperitega, mille temaatikaks oli sageli just vabadusvõ,itlused, käisid kaasas suured poliitilised meeleavaldused Austria ülemvõimu vastu 19. sajandi esimese poole Itaalias. Verdi jäi alati demokraadiks ning ütles ära ka elu lõpul talle pakutud aadliseisusest. Samuti valiti ta Ühendatud Itaalia esimese parlamendi liikmeks. Veelgi enam aga oli ta rahva poolt armastatud selle pärast, et tema ooperite meloodiad sarnanevad Itaalia enda rahvamuusikale. Mitmed laulud tema
Tsaikovski inimene ja helilooja Pjotr Iljits Tsaikovski (vene keeles - o) oli vene romantistlik helilooja ja vene klassikalise sümfoonia rajajaid. Seda suurepärast heliloojat ei ole võimalik unustada. Pjotr on kirjutanud oopereid, ballette, sümfooniaid, klaveri- ja viiulikontserte, kantaate ja romansse. Tema loomingusse kuuluvad kõrgelt hinnatud teosed. Alustades ooperitega ,,Jevgeni Onegin" või ,,Padaemand" ja lõpetades ballettidega ,,Luikede järv", ,,Uinuv kaunitar" ning ,,Pähklipureja". Tsaikovski sündis 25. aprillil 1840. a. Uuralites, Votkinski külas haritlaste perekonnas. Tsaikovski geniaalne musikaalsus avaldus varakult. Nende perekonnas õppisid kõik lapsed klaverimängu, kuid just Pjotr oli teistest andekam, kohusetundlikum ning suhtus muusikasse tõsisemalt. Nagu on teada, oli just Pjotr see imelaps, kelle peas ,,mängis muusika". Olles 9
tema 14-selt Itaalias loodud ooperid ,,Mitridate, Pontose kuningas" ja ,,Lucio Silla", samuti üks viimaseid ,,Tituse halastus". Viinis kirjutas ta 1782. aastal keiser Joseph II tellimusel esimese saksakeelse Singspieli (laulumängu) ,,Haaremirööv" (tuntud ka kui ,,Röövimine serailist") Mozarti ooperite paremikku kuuluvad kolm Lorenzo da Ponte libretole komponeeritud ooperit ,,Figaro pulm", ,,Don Giovanni" ja ,,Cosi fan tutte" (,,Nii teevad kõik ,,) Võrreldes barokk-ooperitega, kus tegelasteks on mütoloogilised või ajaloolised kangelased, on paljude Mozarti ooperite tegelased lihtsad, eluliselt usutavad inimesed: näiteks Figaro, Susanna, krahv ja krahvinna"Figaro pulmas", Leporello, Masetto. donna Anna ja Elviira, don Giovanni ,,Dan Giovannis", ka muinasjututegelased kannavad endas inimlikke tundeid Sarastro, Papageno, Papagena ,,Võluflöödis". Ka koomilised tegelastele on tema ooperites omased tõsisedki tunded
Liblikaid on maailmas umbes 150 000 liiki ja nii on lugu ka ooperitega. Käisin 12.veebruaril, kell 19.00 esmakordselt Estonia teatris ooperit vaatamas. Kõnealuseks ooperiks on Tõnu Kõrvitsa ooper kahes vaatuses “Liblikas”. „Liblikas“ on tellitud Estonia maja 100. aastapäeva tähistamiseks septembris 2013. Maailmaesietendus oli 13.septembril 2013. Enne ooperisse minekut olin väga elevil, kuna läksin esimest korda siiski pealinna kindla eesmärgiga vaatama nii tähtsat ooperit.
· Georg Friedrich Händel(1685 1759) Sündis Saksamaal Halles. Isa oli vastu muusikaõpingutele ning poiss asus õppima Halle ülikooli õigusteadust, samal ajal töötades ka kohalikus kirikus organistina. 1703.a jättis õpingud ja suundus Hamburgi, kus hakkas õppima muusikat. 2 aastat hiljem saavutas ta Hamburgis tohutu menu oma ooperitega ning sama juhtus ka paar aastat hiljem Itaalias. 1710. aastal pöördus tagasi kodumaale kus varsti lahkus ja asus elama Londonisse. Tema loomingut võeti väga hästi vastu just aristokraatlikes ringkondades. Kümmekond aastat hiljem tekkisid teravad konfliktid Händeli pooldajate ja vastaste vahel, mis tipnesid isegi poliitiliste skandaalideni 1737 tabas halvatus, millest siiski toibus. Pärast tervenemist loobus
Teda oli väga hea kuulata. Selle loo kuulamine tekitas positiivseid emotsioone, sest esitus oli väga hea. Lugu oli meeledejääv aga sellepärast, et olin seda ka ennem kuulnud, kuid ooperis kohapeal kuulates ei anna seda ikka võrrelda kassetimuusikaga. Teised lood olid ka muidugi ooperis head, kuid kõige meeldejäävam oli siiski Habanera, sest see sobis sinna suurepäraselt. Kunas see oli minu esimene ooperikülastus, ei oska ma seda teiste ooperitega võrrelda. Aga see meeldis mulle, ning kindlasti lähen veel mingit teist ooperit vaatama. Teiste kontserditega, mida ma külastanud olen, seda ikka võrrelda eisaa, sest ooperilauljatel on ikka väga hea hääl, mida igaühel meist ikka pole. Selleks on ikka vaja ka annet. Kokkuvõttes aga oli etendus haarava ja põneva sisuga. Mulle meeldsisid enamus paladest ning mõned jäid isegi hiljem mõttes kummitma. Lavastus oli hästi korraldatud, kostüümid ajakohased ja huvitavad ning näitlejad
Beethoveni LAVATEOSED: ooper ,,FIDELIO", ballett ,,PROMETHEUS", 2 missat ( üks neist ,,MISSA SOLEMNIS"), oratoorium ,,KRISTUS ÕLIMÄEL". 19. saj. Eeskuju, enamus heliloojaid lähtuvad tema sümfooniatest ja kammersonaatidest. Teerajaja. Lõpuaastate muusikas romantismi sarnane. Isepäine geenius kes ei kohanenud kunagi aja ja ühiskonnaga. Ooper 18. saj. II poolel. Opera seria kriis ja Glucki ooperireform. Mozarti ooperid Gluck oli Viinis ja Pariisis edukas oma uuendatud laadis tõsiste ooperitega (opera seria). Mozartit tema reform ei mõjutanud. Mozart lähtus Itaalia koomilisest ooperist. Nende oopereid nähakse sageli vastanditena. Eesmärgid olid sarnased. Gluck suurendas dramaatilisust ooperites dramaatilise tegevuse ja teksti osakaalu teostes ja allutas muusika neile. Mozartile jäi muusika ooperis pea väljendusvahendiks. Mozarti tähtsamad ooperid sündisid elulõpul Viinis. 1786a. Mozarti suurooper (tähtsaim) ,,Figaro siin Figaro seal"
Esitamise tase oli minumeelest väga kõrge. Teda oli väga hea kuulata. Selle loo kuulamine tekitas positiivseid emotsioone, sest esitus oli väga hea. Lugu oli meeledejääv aga sellepärast, et olin seda ka ennem kuulnud, kuid ooperis kohapeal kuulates ei anna seda ikka võrrelda kassetimuusikaga. Teised lood olid ka muidugi ooperis head, kuid kõige meeldejäävam oli siiski Habanera, sest see sobis sinna suurepäraselt. Kuna see oli minu esimene ooperikülastus, ei oska ma seda teiste ooperitega võrrelda. Aga see meeldis mulle, ning kindlasti lähen veel mingit teist ooperit vaatama. Teiste kontserditega, mida ma külastanud olen, seda ikka võrrelda eisaa, sest ooperilauljatel on ikka väga hea hääl, mida igaühel meist ikka pole. Selleks on ikka vaja ka annet. Kokkuvõttes aga oli etendus haarava ja põneva sisuga. Mulle meeldsisid enamus paladest ning mõned jäid isegi hiljem mõttes kummitma. Lavastus oli hästi korraldatud,
· Etenduse järel sai Weberist saksa rahvuskangelane. · Avamängu tuli korrata ja 14 muusikakatkendile aplodeeriti tormiliselt (üldse on ooperis neid 17). https://www.youtube.com/watch?v=ZdMqHNcL6xI Ooper ,,Nõidkütt" · Ooperi aluseks on võetud vana rahvalegend ,,Mustast kütist".' · Tegevus toimub 17. saj. https://www.youtube.com/watch?v=svy3yapIJ3A https://www.youtube.com/watch?v=Wj86X1hFjuE · Weber ilmub oma rahvuslike ooperitega väga õigeaegselt. · Metsade romantika, hea ja kurja võitlus see läks inimestele südamesse. 19. saj. keskel tuli põhjalike ooperiuuendustega välja Richard Wagner 1813-1883 Mitmekülgne inimene · a) helilooja, ooperireformaator · b) dirigent · c) muusikakirjanik, libretist, teatriteoreetik "Richard, sa oled geenius!" · Wagneri isiksus oli vastuoluline ja äärmustesse kalduv.
Salieri matusetalitusel kõlas esmakordselt tema enda loodud "Reekviem c-moll" (kirjutatud 1804). Tema hauamonumendil on ühe ta õpilase, Joseph Weigli poeem. Salieri kasvas sügavalt katoliiklikus peres ning religioon jäi tähtsale kohale kogu tema elu jooksul. Sellest tuleneb ka suur vaimuliku muusika hulk tema loomingus. Viinis veedetud aja jooksul omandas Salieri tohutu prestiizi helilooja ja dirigendina. Eriti paistis ta silma ooperitega, aga ka kammer- ja vaimuliku muusikaga. Kõige silmapaistvamad tema neljakümnest ooperist on "Armida" (1771), "Europa riconosciuta" (1778), "La scuola de' gelosi" (1778), "Der Rauchfangkehrer" (1781), "Les Danaïdes" (1784), "Tarare" (1787), "Axur, Re d'ormus" (1788), "Palmira, regina di Persia" (1795) ja "Falstaff" (1799). Salieri kirjutas instrumentaalmuusikat võrdlemisi vähe. kaks klaverikontserti kontsert orelile (1773) kontsert flöödile
Tallinna Saksa Gümnaasium RETSENSIOON Giuseppe Verdi ,,Maskiball" Antonio Somma libreto Eugene Scribe'i näidendi ,,Gustav III ehk maskiball" ainetel XXX XXX 11A Tallinn 2010 Käisin teisipäeval 18. mail 2010 kell 19.00 Rahvusooperis Estonia vaatamas Giuseppe Verdi romantilist ooperit ,,Maskiball". ,,Maskiball" on klassikaline ooper, mis kuulub koos ooperitega ,,Rigoletto", ,,Trubaduur", ,,Aida" ja ,,La Traviata'ga" Giuseppe Verdi tuntumate teoste hulka, kinnitades Verdi olulist kohta ooperimaalima ajaloos. Verdi ooperid said tuntuks juba suurmeistri eluajal ning need on väga populaarsed ka 21.sajandil. Tema kui romantismiajastu helilooja jaoks olid olulised tunded nagu armastus ja armukadedus, ustavus ja pettumus, unistused ja kaotusevalu. 150 aasta jooksul on ,,Maskiballi" lavastatud mitmetes erinevates linnades ning ka taaslavastatud.
aastad Itaalias. Itaalia ja Hannover (1706 1712) Roomas ja Napolis puutus ta kokku Corelli ja Scarlattiga, kes teda muusikaliselt tugevalt mõjutasid ning aitasid kaasa ka ta karjäärile. Roomas pääses ta mõjukaimate kardinalide muusikasalongidesse ja esitas seal 1708. aastal oma esimesed oratooriumid, mida juhatas Corelli. Scarlatti eeskujul kirjutas Händel Itaalias sadakond kammerkantaati ning saavutas kohe suure edu ka oma ooperitega. Suurim menu oli ooperil ,,Agrippina" 1709. aastal Veneetsias Itaalia ja Hannover (1706 1712) Händelile tehti edu tõttu palju tööpakkumisi. 1710. aastal võttis ta vastu kapellmeistri koha Hannoveri kuurvürsti õukonnas. Varsti sõitis Händel kaheksaks kuuks Londonisse. Seejärel sai ta pisut üle aasta Hannoveris kapellmeistri kohustusi täita, tegeledes orkestri ja kammermuusikaga, sest õukonnas polnud ooperitruppi. 1712
Tallinn 2013 1.Sissejuhatus Giuseppe Fortunino Francesco Verdi oli üks Itaalia kuulsamaid heliloojaid, kellele kuulub ka juhtiv koht kogu maailma ooperiteatrites. Kokku jõudis Verdi kirjutada 26 ooperit, millest enamik on jäänud ooperiteatrite lemmikrepertuaari. Tema roll Itaalia muusikas oli väga tähtis kuna tema muusika olio seotud vabadusvõitlusega ning Itaalia ühendamisega.Verdit on nimetatud ka revolutsiooni maestroks, sest tema ooperitega, mille temaatikaks oli just vabadusvõitlused, käisid kaasas suured poliitilised meeleavaldused Austria ülemvõimu vastu 19. sajandi esimese poole Itaalias. Verdi jäi alati demokraadiks ning ütles ära ka elu lõpul talle pakutud aadliseisusest. Samuti valiti ta Ühendatud Itaalia esimese parlamendi liikmeks. Veelgi enam aga oli ta rahva poolt armastatud selle pärast, et tema ooperite meloodiad sarnanevad Itaalia enda rahvamuusikale. Mitmed laulud tema ooperitest muutusid
Igastahes väga ilus pala ja jällegi väga hea esitus. Edasi mindi samuti Mozartiga. Nimelt tuli esitamisele Öökuninganna aaria Der Hölle Rache tema ooperist "Võluflööt". See on ilmselt tuntuim aaria üldse. Mind tabas mõnus äratundmine. Solist Kädy Plaas laulis kogu selle raske aaria väga väga hästi ära. Minu kõrv igastahes ei saanud aru, et oleks midagi valesti läinud. Tema hääl võttis kõik need rasked noodid väga kenasti välja. Edasi mindi Itaalia ooperitega. Esimesena Krahvi aaria La donna e mobile Verdi ooperist Rigoletto". Oliver Kuusik sai väga hästi hakkama oma osaga krahvina. Esiteks oli tema hääl kuidagi väga sobilik ning hea ja teiseks see, et ta tundis end laval tõelise krahvina. Ehk temas oli ka seda näitlejaslikkust. Arvestades tema tausta, polnud see siiski eriline üllatus. Aga positiivne siiski. "Boheemis" aga lausid mõlemad tol kontserdil üles astunud solistid Kädy Plaas Mimi ning Oliver Kuusik Rodolfo osas
Kokkuvõte 6 Looming 7-8 Kasutatud kirjandus 9 2 Sissejuhatus Giuseppe Fortunino Francesco Verdi oli üks Itaalia kuulsamaid heliloojaid, kellele kuulub ka juhtiv koht kogu maailma ooperiteatrites. Kokku jõudis Verdi kirjutada 26 ooperit, millest enamik on jäänud ooperiteatrite lemmikrepertuaari. Verdit on nimetatud ka revolutsiooni maestroks, sest tema ooperitega, mille temaatikaks oli sageli just vabadusvõitlused, käisid kaasas suured poliitilised meeleavaldused Austria ülemvõimu vastu 19. sajandi esimese poole Itaalias. Verdi jäi alati demokraadiks ning ütles ära ka elu lõpul talle pakutud aadliseisusest. Ta valiti Ühendatud Itaalia esimese parlamendi liikmeks. Rahva poolt oli ta armastatud aga selle pärast, et tema ooperite meloodiad sarnanevad Itaalia enda rahvamuusikale. Mitmed laulud tema ooperitest muutusid
aksessuaarideta, kasvab välja sisemusest. Ta saavutas menu laulja-näitlejana, esinedes nii Eestis, Skandinaavias kui endises NSV Liidus nii orkestriga Modern Foxi kui ka Eesti Rahvusooperi koosseisus. Suurim menu oli Soomes, kus valmis ansambli ja ka Eesti esimene CD. 1990ndatel keskendus muusikalidele ja koomilisele ooperile, astudes tihti üles mitte üksnes laulja, vaid ka lavastajana. Ta on esinenud mitmetes Euroopa paikades inglisekeelsete koomiliste ooperitega nagu ,,Gilbert ja Sullivan" ja Edwardiani komöödiamuusikalidega. Aastal 2000 rajas ta Bel-Etage Swingorkestri, millega on välja andnud plaate nii Suurbritannias kui ka Eestis. 1995. aastal sai Cambridge'i kõrgeima inglise keele sertifikaadi. Ta on ka katoliiklane ja pöördub Jumala poole igal võimalikul hetkel. Aga arvab, et mitte iga selline pöördumine ei vii kontaktini. Tõeline meditatsiooni ja palvega saavutatav
paigutatud ringi kujuliselt maast laeni ulatuvad peeglid, mis lõid ja kujundasid hästi viimase vaatuse meeleolu. Imelised olid muidugi ka tegelaste kostüümid, mis ühtisid täielikult 1850- ndate aastate stiiliga. Tegelaste kaelu kaunistasid uhked briljant- ja kuldehted ning riideid oli kujutatud kõikides värvitoonides, mida suudan ette manada. Selle ooperi lavakujundus avaldas mulle väga suurt muljet. Kuna mul ei ole ooperitega nii suurt kogemustepagasit, kui näiteks Estonia Rahvusooperi ballettidega, siis ei oska ma nii täpselt välja tuua, mida oleksin lavastuses teisiti teinud. Ehk oleksin ma mõelnud välja parema paigutuse ooperiteksti tõlget näitavatele ekraanidele, kuna etenduse lõpuks tundsin mina kui parteris istunud ooperikülastaja, et kael oli etenduse vältel kangeks jäänud. Etenduse sisu kohta mul midagi ette heita ei ole. Minu üldmulje etendusest oli suurepärane
Tellimusi tuli nii kodu kui ka välismaalt. Kuni 1870. aastani, mil Verdi lõpetas ,,Aida", kirjutas ta mõnikord isegi kaks ooperit aastas. Kuid järgmine ooper pärast ,,Aidat" ,,Othello", valmis alles 1887. aastal, seega peale 17 aastast vaheaega. Sellel perioodil lõi Verdi surematu ,,Reekviemi", mille ta kirjutas oma sõbra mälestuseks 1874. aastal. Kuulsaks sai Verdi just Itaalia rahvusliku vabadusliikumise ajal, 1840. aastatel loodud ooperitega, milles kajastus kangelasmeel ja isamaavaimustus. Mitut hoogsat ooperiviisi hakkas rahva laulma võitluslauluna, näiteks koori ooperist ,,Nabucco". Verdi kirjutas kokku 26 ooperit: ,,Oberto, krahv Bonifacio", ,,Kuningas üheks päevaks", ,,Nabucco", ,,Lombardlased esimeses ristisõjas", ,,Erani", ,,Kaks Foscarit", ,,Jeanne d'Arc", ,,Alzira", ,,Attila", ,,Macbeth", ,,Röövlid", ,,Korsaar", ,,Legano
Juhendaja: Tartu 2008 SISSEJUHATUS Giuseppe Fortunino Francesco Verdi oli üks Itaalia kuulsamaid heliloojaid, kellele kuulub ka juhtiv koht kogu maailma ooperiteatrites. Kokku jõudis Verdi kirjutada 26 ooperit, millest enamik on jäänud ooperiteatrite lemmikrepertuaari. Verdit on nimetatud ka revolutsiooni maestroks, sest tema ooperitega, mille temaatikaks olid sageli just vabadusvõitlused, käisid kaasas suured poliitilised meeleavaldused Austria ülemvõimu vastu 19. sajandi esimese poole Itaalias. Verdi jäi alati demokraadiks ning ütles ära ka elu lõpul talle pakutud aadliseisusest. Ta valiti Ühendatud Itaalia esimese parlamendi liikmeks. Rahva poolt oli ta armastatud aga selle pärast, et tema ooperite meloodiad sarnanevad Itaalia enda rahvamuusikale. Mitmed laulud tema ooperitest muutusid
sümfooniline teos Eesti muusikas. Samuti oli Tobias esimene keelpillikvarteti ja esimese klaverikontserdi looja. Loomingu tähtteoseks on 1909. a valminud saksakeelne oratoorium ,,Joonase lähetamine" (,,Das Jona Sendung"), mis on üks suurejoonelisemaid ja monumentaalsemaid teoseid Eesti muusika ajaloos. Teoses on oluline jumaliku ettenägelikkuse motiiv ja halastuse teema, mis kajastuvad teose juhtmotiivides. Siin saab võrdlusjooni tõmmata Richard Wagneri ooperitega (Wagner võttis esimesena kasutusele juhtmotiivid). Esiettekanne toimus 1909. a Leipzigis. Esituskooseis on teosel hiiglaslik: kaks segakoori, lastekoor, viis solisti, sümfooniaorkester ja orel. 1912. a kutsuti Tobias Berliini Kuningliku Akadeemilise Muusikakõrgkooli õppejõuks. Sümfoonilistest teostest on tuntud eeposest ,,Kalevipoeg" inspireeritud ballaad ,,Sest Ilmaneitsist ilusast" (kirjutatud sopranile ja sümfooniaorkestrile) ning muusikaline episood ,,Kalevipoeg põrgu väravas"
peategelane – vaene mustlasnaine ning kõigi aegade üks enimesitatud oopereid “La Traviata” (1853), mille peategelaseks on – küll kõrgseltskonna, aga siiski – kurtisaan. Ooper tekitas suurt kära ja pälvis kõrgseltskonna kriitikanooli, aga võitis ajapikku publiku südame peategelase Violetta nii sügava inimlikkusega, mis erakordselt kauni muusikaga sümbioosis on jäänud siiani üheks maailma armastatumaks ooperiks. Verdi tekitas nende ooperitega tõelise ooperirevolutsiooni – ta valis oma peategelasteks lihtrahva kangelased, kellega inimesed said end samastada ning neile nende üldinimlikes läbielamistes kaasa elada. See oli aeg, kus üha rohkem muutus ooper kättesaadavaks üha suurematele massidele ning kus kõrgklassi aristokraatia arusaamad muutusid üha enam marginaalsemaks. Seetõttu oligi populaartriloogia niivõrd edukas laiema publiku seas.
Lauljatele ja teatri juhtkonnale ei meeldinud kaasaegne lavakujundus ja kostüümid ning kokkuvõttes ei arvestanud teater Verdi tahtmistega solistide valimisel. 6. märtsil 1853. toimuski Veneetsias Verdi suurõhtu. Algas kõik paljutõotavalt ning pärast esimest vaatust käis Verdi isegi publikule kummardamas. Kuidas edasi hakkas kõik minema allamäge ja etendus lõppes täieliku katastroofiga. 19. sajandi publiku ja kriitikute jaoks, kes olid harjunud ajalooliste ja koomiliste sisudega ooperitega, oli ,,La Traviata'' totaalne sokk. Neid rabas kaasaja kujutamine ooperilaval ning ennekõike kurtisaanist kangelanna, kes igapäeva elus oli seltskonnas tõrjutud liige. Nüüd aga kujutati teda peategelasena, kelle hingeelu püütakse mõista ning kaasa tunda. Lisaks süzeele oli valitud ka kehvad solistid. Paljud lauljad ei mõistnud helilooja uut stiili, Alfredo osatäitja oli sel hetkel lihtsalt kehvas vormis ning kangelannat Violettat mängis lopsakas ja tervisest
Naised hakkavad mõtlema välja plaani, kuidas võimalikult kiiresti abielluda ja riigist põgeneda enne kui nende noormehed sõjast tagasi tulevad. Stseeni algus on musikaalselt rahulik, kui hakatakse plaani nuputama, siis muutub ka muusika natukene valjemaks ja ärevamaks. Naised laulavad mõnes kohas koos, kuid enamus ajast eraldi dialoogina. Kõik inimesed on erinevad, kuid õed-vennad on mingil määral ikka sarnased, sammuti on ka ooperitega. Kahe erineva helilooja poolt kirjutatud teost erinevad nagu öö ja päev. Siiski sama helilooja kirjutatud oopereid läbib mingi kindel joon, vähemalt leidsin mina W.A.Mozarti ,,Così fan tutte" ja ,,Figaro pulma" vahel sarnaseid jooni, kuigi ,,Figaro pulm" loodi 4 aastat enne. Austerlane armastas kirjutada armastusest ja ta teosed olid kaunistusterikkad. Mozart kirjutas palju koomilisi oopereid ja tegi õigesti, kuna need on ooperid, mida mängitakse ja käiakse vaatamas üha uuesti ja
Itaalia ja Hannover (1706-1712) Itaalias külastas Händel Firenzet, Roomat, Napolit ja Veneetsiat. Roomas ja Napolis puutus ta kokku Corelli ja Scarlattiga, kes teda muusikaliselt tugevalt mõjutasid ning aitasid kaasa ka ta karjäärile. Roomas pääses ta mõjukaimate kardinalide muusikasalongidesse ja esitas seal 1708 oma esimesed oratooriumid, mida juhatas Corelli. Scarlatti eeskujul kirjutas Händel Itaalias sadakond kammerkantaati ning saavutas kohe suure edu ka oma ooperitega. Suurim menu oli ooperil ,,Agrippina" 1709. a. Veneetsias. Händel omandas itaalialiku kirjaviisi ja see oli edaspidi ta käekirja peamine lähtepunkt. Händelile tehti edu tõttu palju tööpakkumisi. 1710 võttis ta vastu kapellmeistri koha Hannoveri kuurvürsti õukonnas. Varsti sõitis Händel kaheksaks kuuks Londonisse. Seejärel sai ta pisut üle aasta Hannoveris kapellmeistri kohuseid täita, tegeledes orkestri- ja kammermuusikaga, sest õukonnas polnud ooperitruppi. 1712
VÕRDLU millega ei tähtsaimad puutunud kokku heliloojad ooperis S Tegutses kogu Muusikaline Pool karjäärist elu Saksamaal koolitus kirikust Saksamaal ja pool Inglismaal Saavutas Kirjutasid Suur edu kuulsuse oma oratooriume oratooriumitega oreliteostega ja ooperitega Õppis orelit Tegutsesid Õppis orelit, Saksamaal klavessiini, viiulit TÄNAN!
Vene teatri- ja kunstitegelane Sergei Djagilev, kes oli rühmituse "Mir istkustva" asutaja, organiseeris välismaal ooperi- ja balletietendusi ehk "vene hooaegu", millel oli vene teatrikunsti populariseerimisele välismaal tohutu mõju. Nendel hooaegadel ette kantud balletid mõjustasid paljude maade balleti arengut. Esinejad võeti Maria teatrist, Suurest teatrist ja S. Zimini erateatrist. 1908. aastal esineti Pariisis ning ainult ooperitega. 2.1 "Vene hooajad" aastatel 1909 1912 1909. aastal lisandusid balletietendused. Balletitrupi juht oli M. Fokin. Mängiti ka ooperit "Vürst Igor" ja Fokin seadis sellele "Polovetside tantsud". Pariisis oli palju Fokini lavastatud lühiballette: "Armida Paviljon", "Sülfiid" ja "Kleopatra" (sama, mis "Egiptuse ööd"). Divertisment "Pidu" oli koostatud balletmeistrite M. Fokini, N. Goltoi, L. Ivanovi ja M. Petipa seadetest. Esinesid paljud kuulsused: A.Pavlova, V. Nizinek, S
kalvinistlikus kirikus. 1703.aastal lahkus ta Hamburgi, kus temast sai viiuldaja ooperiteatris, mõni aeg hiljem juhatas ta juba orkestrit ning 1705.aastal tulid lavale tema ooperid "Almira" ja "Nero". 1706-1709 viibis Händel Itaalias, külastas sealseid tähtsamaid muusikalinnu Firenzet, Roomat, Napolit ja Veneetsiat. Ta kohtus ajastu suurimate heliloojate Arcangelo Corelli ja Alessandro Scarlattiga. Seal kirjutas ta esimesed kammerkantaadid, saavutas suure menu ka oma ooperitega. Itaalias omandas ta täiuslikult itaalialiku stiili ja see oli edaspidi tema käekirja peamine lähtepunkt. Händeli edu Itaalias oli nii suur, et talle tehti väga häid tööpakkumisi. 1710.aastal võttis ta vastu kapellmeistri koha Hannoveri kuurvürsti õukonnas. Vahepeal võttis Händel ette reisi Londonisse ja viibis seal kaheksa kuud. 1712.aastal läks ta teist korda Londonisse ja kuna tal oli seal väga suur menu, jäi ta sinna pikemaks ajaks
abiorganistina Halle kalvinistlikus kirikus. 1703.aastal lahkus ta Hamburgi, kus temast sai viiuldaja ooperiteatris, mõni aeg hiljem juhatas ta juba orkestrit ning 1705.aastal tulid lavale tema ooperid "Almira" ja "Nero". 1706-1709 viibis Händel Itaalias, külastas sealseid tähtsamaid muusikalinnu Firenzet, Roomat, Napolit ja Veneetsiat. Seal kirjutas ta esimesed kammerkantaadid, saavutas suure menu ka oma ooperitega. Itaalias omandas ta täiuslikult itaalialiku stiili ja see oli edaspidi tema käekirja peamine lähtepunkt. Händeli edu Itaalias oli nii suur, et talle tehti väga häid tööpakkumisi. 1710.aastal võttis ta vastu kapellmeistri koha Hannoveri kuurvürsti õukonnas. Vahepeal võttis Händel ette reisi Londonisse ja viibis seal kaheksa kuud. 1712.aastal läks ta teist korda Londonisse ja kuna tal oli seal väga suur menu, jäi ta sinna pikemaks ajaks.
Külalisi oli kokku voolanud kõikidest Euroopa riikidest. Isegi imperaator Wilhelm oli kohal. Saabunute teenindamisega tekkisid raskused. Tsaikovski väidab, et kotlettidest ja söögipoolisest räägiti rohkem kui Wagnerist. Vaatamata kõigile takistustele kujunesid pidustused triumfiks heliloojale. Ainult filosoof Friedrich Nietzsche, kunagine Wagneri jumaldaja, lausus pettunult: "Niikuinii on Saksamaa üle ujutatud piibusuitsetajaist, nüüd tuli lisaks nendele veel Wagner oma ooperitega." Pidustuste puudujääk oli 120 000 marka. Elu lõpul rändas helilooja Euroopas ringi veel dirigendina. 1882. aastal lõpetas ta oma viimase ooperi "Parsifal" ja järgmisel 1883. aastal suri. Tema looming avaldas Euroopa muusika edaspidisesel arengul tugevat mõju. 9 Looming Esimene loominguperiood (18331842) Esimene loominguperiood algas 18331834. Selle jooksul kirjutas Richard Wagner oma
ning kodustel kontsertidel. Viimane ja ühtlasi kuulsaim selline teos Mozartil on serenaad ,,Väike öömuusika" väikesele keelpilliorkstrile. Selle teose lõi helilooja 1787. aasta suvel, mil ta töötas ka oma ooperiga Don Giovanni". Ooperid Mozarti umbes 20 ooperist on kõige olulisemad loodud tema kümnel viimasel eluaastal Viinis. Mozart alustas ooperite loomist ajal, mil zanris toimusid suured muutused: Gluck oli Viinis ja Pariisis edukas oma uuendatus tõsiste ooperitega. Mozartit tema reform aga otseselt ei mõjutanud, ja ta lähtus peamiselt itaalia koomilise ooperi stiilist. Mozarti ja Glucki eesmärgid langesid mõneti kokku: muuta ooper elutruumaks ja rdaamalikumaks. Gluck suurendas selleks dramaatilise tegevuse ja teksti osatähtsust teoses ning allutas muusika neile. Mozartile jäi aga muusika ooperis peamiseks väljendusvahendiks. 1781. aastal kirjutas ta: ,,...kirgi ei tohiks kunagi kujutada viimse piirini ja muusika ei tohiks ka jubedaimas olukorras
kalvinistlikus kirikus. 1703.aastal lahkus ta Hamburgi, kus temast sai viiuldaja ooperiteatris, mõni aeg hiljem juhatas ta juba orkestrit ning 1705.aastal tulid lavale tema ooperid "Almira" ja "Nero". 1706-1709 viibis Händel Itaalias, külastas sealseid tähtsamaid muusikalinnu Firenzet, Roomat, Napolit ja Veneetsiat. Ta kohtus ajastu suurimate heliloojate Arcangelo Corelli ja Alessandro Scarlattiga. Seal kirjutas ta esimesed kammerkantaadid, saavutas suure menu ka oma ooperitega. Itaalias omandas ta täiuslikult itaalialiku stiili ja see oli edaspidi tema käekirja peamine lähtepunkt. Händeli edu Itaalias oli nii suur, et talle tehti väga häid tööpakkumisi. 1710.aastal võttis ta vastu kapellmeistri koha Hannoveri kuurvürsti õukonnas. Vahepeal võttis Händel ette reisi Londonisse ja viibis seal kaheksa kuud. 1712.aastal läks ta teist korda Londonisse ja kuna tal oli seal väga suur menu, jäi ta sinna pikemaks ajaks
Hitleriga. Wolfgang W. püüab hitlerisõbralikkust igati maha pesta. ISIKSUS "Mina olen kunstnik -- ma pole Bach, kes pidi raha teenima." Kunst tähendas talle religiooni. MUUSIKADRAAMA - OOPER = KUNSTITEOS. Oli järjekindel ideede teostamisel: · ooperiteater ideest kuni teostuseni · Wagneri ühingu asutamine (toetaja Ludwig) WAGNER JA PUBLIK ~1850 publiku teadvusesse kui helilooja ~1860 rahvusvaheline tuntus Tema ooperitega tutvusid ka Massenet ja Debussy. SÜMFONISMI JA OOPERI ÜHENDAMINE Berlioz ja Wagner on heliloojad, kes leiavad, et on vaja ühendada sümfonism ja ooper: · ei pea lähtuma traditsioonilistest vormidest · motiivide kasutamine · Beethoveni mõjud Wagneril -- motiiv + töötlus + varieerimine Beethoven kasutas neid võtteid ooperdraamades, samuti sümfoniseeris ta ooperi. VOKAALSTIILIST Eksiarvamus: Wagnerit raske laulda suurte orkestrikoosseisude tõttu
Ariadne Navosel"; sümfooniad (programmilised): ,,Alpi sünfoonia" ja ,,Sinfonia Domestica" (ehk kodusümfoonia). Strauss elas sellest ajas üle, kus ta elas (sarnane Rahmaninoviga)nad jätkasid uute sümfooniate loomist peale I maailmasõda, kuigi stiil oli muutunud (erinevus Sibeliusega, kes lõpetas uute sümfooniate loomise). Tema isa oli kontsertmeister ja soolode mängija. Straussil oli Wagneri ooperitega kokkupuude hiljem. Ta õppis filosoofiat ja ajalugu Müncheni Ülikoolis. Richard debüteeris 20-aastaselt dirigendina, ta on hea ooperidirigent (sarnasus Mahleriga). Konkurss, kuhu kandideerisid ka Mahler ja veel üks kuulus dirigent, kuid võtja oli siiski Strauss. Ning tema dirigendikarjäär oli särav elu lõpuni. Straussi produktiivsus on võrreldav Mozartiga, kuid tema muusika jaguneb lavaliseks ja instrumentaalmuusikaks. Straussi üheks eeskujuks oli Wagner, kuid samuti
1703.aastal lahkus ta Hamburgi, kus temast sai viiuldaja ooperiteatris, mõni aeg hiljem juhatas ta juba orkestrit ning 1705.aastal tulid lavale tema ooperid "Almira" ja "Nero". 1706-1709 viibis Händel Itaalias, külastas sealseid tähtsamaid muusikalinnu Firenzet, Roomat, Napolit ja Veneetsiat. Ta kohtus ajastu suurimate heliloojate Arcangelo Corelli ja Alessandro Scarlattiga. Seal kirjutas ta esimesed kammerkantaadid, saavutas suure menu ka oma ooperitega. Itaalias omandas ta täiuslikult itaalialiku stiili ja see oli edaspidi tema käekirja peamine lähtepunkt. Händeli edu Itaalias oli nii suur, et talle tehti väga häid tööpakkumisi. 1710.aastal võttis ta vastu kapellmeistri koha Hannoveri kuurvürsti õukonnas. Vahepeal võttis Händel ette reisi Londonisse ja viibis seal kaheksa kuud. 1712.aastal läks ta teist korda Londonisse ja kuna tal oli seal väga suur menu, jäi ta sinna pikemaks ajaks. Seal
Venemaale tunginud poolakad, kasutades nende iseloomustamiseks poola tantse, eriti masurkat. (Tegevus toimub 16. sajandi lõpus, 17. sajandi alguses nn. Segasel ajal vene ajaloos.) Kogu Glinka ooper pidi näitama vene rahva suurust ja moraalset üleolekut sissetungijatest. Samas on Glinka ooperi oma muusikastiililt tegelikult väga mõjutatud itaalia ooperist (Glinka käis 1830. aastate algul Itaalias laulmistunde võtmas ja uute ooperitega Bellini, Donizetti) tutvumas, aga publik tunnistas ta kohe ,,õigeks" rahvuslikuks ooperiks. Weberi romantiline ooper ,,Nõidkütt" (esietendus 1821 Berliinis) tabas sakslaste meeleolusid pärast Vabastussõdu Napoleoni vastu, vajadust kinnistada oma rahvuslik identiteet ja seda ka muusikas, kus ooperivallas õukondades valitses itaalia ooper. Zanri poolest on ,,Nõidkütt" tugevasti mõjutatud opéra comique'ist. (NB
oluline osa Vana-Kreeka igapäevaelust ning esimeste sajandite pKr tragöödias. Vana-Kreeka mandumise ning Rooma impeeriumi hegemooniaga jäi kreeka muusika unustusse peaaegu kaheks tuhandeks aastaks; nii Bütsantsi impeerium kui 400 aastat orjust Ottomani ülemvõimu all piirasid Hellenismi spirituaalset ning kunstilist arenemist. Kreeka muusika sündis uuesti alles 19. sajandil Nikolaos Mantzarose (1795- 1872), Spyridion Xyndase (1812-1896) ja Spyros Samarase (1861-1917) ooperitega. 6 http://www.infoplease.com/ce6/ent/A0858488.html 5 Kristel Lepik SOSE.01.139 27.01.2006 Pärast neid on olnud palju andekaid muusikuid, heliloojaid ja interpretaatoreid, muusika
asjatundlikku öelda. Vähe sellest. Töö lõppstaadiumis hakkas helilooja südant valutama instrumentide paigutamise pärast orkestris. Esitanud Giulio Ricordile rea orkestrit puudutavaid küsimusi ning tehes omapoolseid ettepanekuid, nõudis Verdi laval asuvate publikuloozide ärakoristamist ja orkestri nähtamatuks muutmist. "Aida" lihtne, selge ja teravate konfliktidega süzee on Verdi parimate ooperitega lähedaselt seotud. Armastuskolmnurgaga piirdumata tõuseb helitöö keskseks ideeks vabadusaate ja õnneigatsuste, vägivalla ja rõhumise saatuslik kokkupõrkamine. Aida, Radamese ja etiooplaste, osalt ka oma tundeis lõhestatud Amnerise kannatuste kõrvale seab Verdi "Don Carlose" inkvisiitorlikkusega muusikalises suguluses olevate preestrite inimvaenulikkuse. Stiliseerimisest ja arhaiseerimisest kauged ooperikangelased jäävad kaasaegselt tegutsevaiks ja tundvaiks inimesteks.
annaabi.ee 
