Mart Sander (0)

1 Hindamata

Mart Sander
Referaat
12 a
Tallinn 2010

Elulugu

10. augustil 1967. aastal märter Laurentiuse mälestuspäeval ehk lauritsapäeval ja sellest oma keskmise nime saanud Martin Laurent Sander sündis Tallinnas Sakala tänavas majas , kus ta perekond oli juba kolm põlvkonda elanud. Õpingud algasid 1974. aastal Tallinna Muusikakeskkoolis viiuli erialal, jätkudes hiljem Riiklikus Koreograafiakoolis, Tallinna reaalkoolis, aastail 1983-85 G. Otsa nimelises muusikakoolis dirigeerimise ja klaveri eriala, Eesti Humanitaarinstituudis ja Tallinna Pedagoogikaülikoolis. Päris „ noorust “ polegi tal olnud, vanemad kasvatasid temast akadeemikut ja kogu noorus möödus pilli harjutades ning raamatuid lugedes . Kodus järgiti neil kristlikke põhimõtteid ning iseloomuomadus , mis ta sealt kaasa sai on olnud kompromissitus, mis puudutab ausust ja põhimõtteid. Mart Sander astus rahva ette 17aastaselt. Hea välimusega, rühikas, stiilne. Ta ei tahtnud olla osake nõukogude argipäevast ja üritas luua enda ümber ajalookookoni, mis teda ümbrusest eraldaks. Hiljem mõistis, et see kookon on olemas ka ilma aksessuaarideta, kasvab välja sisemusest. Ta saavutas menu laulja-näitlejana, esinedes nii Eestis, Skandinaavias kui endises NSV Liidus nii orkestriga Modern Foxi kui ka Eesti Rahvusooperi koosseisus . Suurim menu oli Soomes, kus valmis ansambli ja ka Eesti esimene CD. 1990ndatel keskendus muusikalidele ja koomilisele ooperile, astudes tihti üles mitte üksnes laulja, vaid ka lavastajana. Ta on esinenud mitmetes Euroopa paikades inglisekeelsete koomiliste ooperitega nagu „Gilbert ja Sullivan “ ja Edwardiani komöödiamuusikalidega. Aastal 2000 rajas ta Bel- Etage Swingorkestri, millega on välja andnud plaate nii Suurbritannias kui ka Eestis. 1995. aastal sai Cambridge ’i kõrgeima inglise keele sertifikaadi.
Ta on ka katoliiklane ja pöördub Jumala poole igal võimalikul hetkel. Aga arvab , et mitte iga selline pöördumine ei vii kontaktini. Tõeline meditatsiooni ja palvega saavutatav kontakt on uskumatu energiaallikas ja siis võib inimene kõike saavutada.
Mart Sanderi sulest on ilmunud ka kolm raamatut: eestikeelne «Mercator» ja ingliskeelne «Z, the Terminal Letter», kolmas ja esimene täispikk romaan «Lux Gravis» ehk «Raske valgus», samuti on tõlkinud palju teatri- ja filmikriitikat. Vabal ajal meeldib talle maalida nii koopiaid kui algupärandeid. Enamik teostest läheb müüki kunstioksjonitel.
Pärast aprillirahutusi registreeris ta end abipolitseinikuks, sest on elupõline tallinlane ning leiab, et ajalooliselt on Tallinn alati olnud «riik riigis», kus on valitsenud hoopis teine mentaliteet ja väärikus kui mujal. Igasugune Tallinna kallal vägivallatsemine ajab tal silme eest mustaks. Ta läheb kiirelt närvi ega anna alati oma tegudest aru, seepärast esimesed kaks päeva istus lihtsalt toas luku taga ega läinud üldse välja.

Teletöö

Oma telekarjääri alguseks loeb Mart Sander 1974. aastat, mil osales laste kirjandussarjas “Reis raamatute maailma”, olles ise alles seitsmeaastane. Sarja juhtis kirjanik Eno Raud.
Suureks projektiks kujunes Mardil populaarteaduslik sari “Ooperilabor”, mida ta juhtis koos Pirjo Levandiga ja kus ta oli ka stsenaristi ja režissööri rollis. “Oma töömahult oli see võrdne kaheseerialise India filmiga,” meenutab Mart. Esimene telesari arvestatav telesari oli “ Muusa poolt valitud” aastatel 1989–1992. 1992. aasta naistepaevaks kirjutas ja lavastas ta ETV-le sotsialistliku farsi "Jutustus Jevdokiast". 90-tel juhtis sarja " Bingo Loto".
Tema telekarjäär on peamiselt seotud Kanal 2ga, kus on juhtinud saateid „Tantsud tähtedega“ kolmel hooajal, „Tähed muusikas“ aastatel 1997-2006 ja uuesti alates 2008. aastast, „Aastad muusikas“ samuti väiksemaid projekte nagu „ Viking loto aastaloos“ ja „Aastavahetus Kanal 2ga 2009“. Oma saadetes on ta alati väga särav, mitmekülgne,oskab külalistega vabalt suhelda ning teda on meeldiv vaadata. Tal on väga laialdased teadmised ja need paistavad välja, igaks saateks on korralikult ette valmistunud ning saates „Tähed muusikas“, kui külalised pahatihti ei oska kaasa laulda , tuleb Sanderil see peaagu alati välja. Lisaks on tal hea stiilitunnetus ja ta näeb hoolitsetud ja korrektne välja. Ühtekokku on ta üles astnud Eesti, Venemaa, Soome, Rootsi, Saksamaa, Inglise ja Ameerika telesaadetes. Kõige paremini iseloomustaks Mart Sandrit väljend mees nagu orkester .
Ta on osalenud paljudes filmides , sealhulgas „Kallis härra Q“ ja kahes Soome linateoses „Senkiföldje“ ja peaosalisena ning ka ise lavastanud filmid „ Varas “ ja vastuolulise „ Berliin 1945: Muusika pommide all“

Film ja teater

Filmirežissöör oli tema esimene unelmate amet kui ta oli umbes 5 aastane. 80-tel tegi ta kaasa väikestes osades mitmes Vene filmis, milliseid tihti filmiti Eestis kuna tegevus pidi toimuma Ameerikas. 1989 filmiti Soomes filmi „Iskelmäprinssi“, milles oli tal peaosa . 1992. aastal kirjutas Karl Ristikivi järgi ja lavastas lühifilmi "Varas", mille filmimise käigus õppis ta meeletult - sest maksis iga vea omast taskust kinni. Samal aastal osales Mart Prantsuse-Ungari filmis "Dieu n'existe pas" ja siis tuli USA filmi nimega "Candles in the Dark ", mis andis võimaluse kohtuda Oscari-võitja Maximilian Shelliga. Veel tegi ta kaasa filmides "Kallis härra Q" ning USA filmis "Virtuoso".
1999. aastal lavastas inglise kirjaniku, oma lemmikautori Saki novelli järgi lühinäidendi "Kuraditosin" (osades Anne Veesaar , Kadri Adamson ja tema).
2003. aastal alustati ingliskeelse filmi "Yvonne is Disobedient" võtetega. Selle stsenaariumi kirjutas Sander aastal 1992 tellimustööna ETV-le, aga see leiti olevat liiga keerukas ja kallis. Hiljem pidi sellest saama TIP-TV suurprojekt, paraku läks see kanal pankrotti. Veel osales ta näitlejana soome filmis „Senkiföldje“ ning 2007. aastal lavastas ja osales filmis „Berlin 1945: Musik Unter Bomben“.1985. aasta sügisel asus ta tööle "Estonia" ooperikooris, ja sai oma esimeseks rolliks salapolitseiniku Sulev Nõmmiku lavastatud operetis " Krahv Luxemburg ". Esimene suurem muusikalavastus oli " Beau Monde"- esietendus 15. novembril 2000 teatri "Bel-Etage" avamisetendusena. Seda mängiti 108 korda, mis on vaieldamatult Eesti muusikalavastuste rekord. 2002. aasta suvel lavastas ta kogemuse pärast etenduse Tallinnas Püha Katariina kirikus, kus seda mängiti 6 korda. Peale edukat etendust „Vandekohus“ Inglismaal pakuti talle roll ooperis "The Contrabandista", mis tuli valja 23. oktoobril 2002 Cheltenhamis. 2004. aasta juulis tuli Tallinna Lauluväljakul valja muusikal " Chicago ", milles ta oli muusikajuht ja dirigent , Bel-Etage swingband mängis, ja menu osutus lõpuks ülisuureks.

Teiste arvamused

Pirjo Levandi , ooperilaulja, kolleeg
Mart on väga südamlik ja hooliv inimene. Oma sõprade jaoks pole tal kunagi kahju ei oma ajast, rahast ega teistest vaimsetest või materiaalsetest asjadest. Imetlen tema tohutut mälumahtu ja teadmistepagasit ning meeletut põhjalikkust.
Tundliku kunstnikuna puudutab ja vihastab teda inimeste väiklus, kitsarinnalisus ja lauslollus, aga hea kristlasena on tal imeline võime andestada .
Mardi kingitused on alati erilised, kas on selleks äsja salvestatud lugu, tema enda maalitud maal või spetsiaalselt sulle ja sinu sünnipäevalistele kirjutatud näidend.
Kelli Uustani , laulja:
Inimesena on Mart esiteks hirmus töökas ja teiseks kohutavalt andekas. Lisaks laulmisele ja näitlemisele ta veel maalib, kirjutab ja oskab režissöörina filme teha.
Aeg-ajalt tekib küsimus, kas üldse ja kus on see piir, millest alates ta hakkama ei saa. Mardi haare on lai ja tema faktiteadmised hämmastavad. Tänu sellele on temaga huvitav suhelda.
Lisaks on ta kohutavalt intelligentne ja nalja saab temaga koos kõvasti. Laval on Mart võrratu partner , kes aitab sul tõusta enda kõrvale.
Indrek Pertelson , sportlane:
Läbi kehakultuurlase silmade oskan öelda, et Mart on väga andekas ja loomisest pulbitsev inimene. Tema juba vähesega ei lepi ja vajab oma ellu pidevalt kõrgele seatud eesmärke.
Eestis on häid inimesi palju, aga Mart on kohe väga tubli inimene. Selline, kes teeb hommikul silmad lahti ja ei mõtle, et ta ei viitsi või ei taha. Vastupidi, tal on soov areneda, kasvada, ja teha seda kõike rõõmuga.

Lisad

Kasutatud kirjandus

http://et.wikipedia.org/wiki/Mart_Sander
http://www.martsander.com/
http://www.naistemaailm.ee/artikkel.php?id=7620&hi=piibel
http://www.telekas.ee/?page=artiklid&id=12355
http://en.wikipedia.org/wiki/Mart_Sander

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 11 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-09-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

11 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

zestful Õppematerjali autor

Referaat

mart sander referaat eesti muusika televisioon

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Nimetu

Tallinna Lilleküla Gümnaasium Saatejuht Mart Sander Referaat Koostaja: Mai Kaaver Juhendaja: Epp Mare Kukemelk Klass: 12A 2010 Tallinna Lilleküla Gümnaasium Sisukord Eluloolised andmed..............................................................................................................................3

Kategoriseerimata

odt

Referaat kunstnikust Mart Sander

TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine KK11-PE MART SANDER Referaat Juhendaja: Karen Stimmer Tallinn 2012 SISUKORD 1. ELULUGU .................................................................................................................... ..........3 2. TEATER ........................................................................................................................ ..........3 3. FILM JA STUUDIO ..........................................

Kunstiõpetus

docx

Elmo Nüganen

ELMO NÜGANEN Uurimustöö 1. Elmo Nüganeni elu ja töö 1.1 Lapsepõlv Elmo Nüganen sündis 15. veebruaril 1962. aastal Jõhvis. (http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen) Juba lapsepõlvest peale tahtis Elmo saada näitlejaks või advokaadiks. Soov teatriga tegeleda tekkis Elmol umbes 1. klassis. Ta käis ka Jõhvis näiteringis. Üks tema unistustest oli saada langevarjuriks, sest tema lapsepõlve kodu lähedal oli lennuväli ja ta nägi seal langevarjureid hüppeid sooritamas. Advokaadiks tahtis ta saada selle pärast, et talle meeldis inimesi õigustada. Tundide ajal istus ta tavaliselt tagumises pingis, kuid õpetajad käskisid tihti tal tulla ettepinki, sest talle meeldis nendega vaielda ja protestida. Ta ei õiendanud enda eest, vaid teda huvitas kaitsta teisi. ( Tiiu Suvi, (L)avastades Nüganeni, Eesti Naine, 2001, 12, lk32-35) E. Nüganen käis Jõhvis vene laseaias, sest see oli kodule kõige

Näitlemine

odt

Mihkel Raud ja tema edulugu

tema kolmest põhi tegevusvaldkonnast- telekarjäärist, muusikukarjäärist ja kirjanikukarjäärist. Lisaks nüüd hiljuti on Mihkel aluse pannud ka poliitikukarjäärile riigikogu liikmena. Mihkel Raud on üks vähestest Eesti multitalentidest, kes tegutseb paljudel aladel, on silma paistnud oma professionaalsusega ja pälvinud üldsuse silmis tunnustuse. Neid multitalente on meie väikeses Eestis vähe, lisaks Rauale võib veel multitalendiks kutsuda järgnevaid inimesi: Mart Sander (laulja, näitleja, lavastaja, saatejuht, dirigent, kunstnik), Hannes Võrno (saatejuht, moekunstnik, humorist), Hardi Volmer (filmirezissöör, lavastaja, teatrikunstnik, kujundaja, muusik), Jaan Tätte (näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja, laulja) jne. Ühiskond vajab selliseid mitmekülgseid ja rahva silmis kõrgelt hinnatud multitalente, sest nende arvamused ja väljaütlemised lähevad korda ning ollakse eeskujuks paljudele

Kuulsused

docx

Eesti Vabariigi ja Eesti Nõukogude Sotsialistiku Vabariigi kultuuri võrdlus

TALLINNA INGLISE KOLLEDZ Eesti Vabariigi ja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi kultuur Referaat Tallinn 2014 SISUKORD Kujutav kunst 1. August Pulst 2. Eduard Einmann Graafika 1. Felix Rendel 2. Enno Ootsing Skulptuur 1. Ferdinand Sannamees 2. Albert ja Juta Eskel Arhitektuur 1. Karl Burman 2. Karl Tihase ‘’Tõsine’’ muusika 1. Evald Aav 2. Abi Zeider Kerge muusika 1. Leegajas Film 1. Albina Kausi-Üksip 2. Kaljo Kiisk Teater 1. Kaarli Aluoja 2. Kaarel Kilvet Kujutav kunst EV ajal August Pulst oli kunstnik ja muuseumitegelane, kes sündis 14.01.1889 Taali vallas Paikuse taluperes ja suri 22.11.1977 Tallinnas. Ta õppis 1899-1902 Tori-Levi vallakoolis, 1902-1905 Tori kihelkonnakoolis, 1905 -1908 Pärnu Eesti Kooliseltsi progüm

Ajalugu

docx

Visuaalne antropoloogia

Visuaalne antropoloogia Algusepanijaks „Principles of Visual Anthropology“ kogumik. Seal on esindatud päris mitmed kõige olulisemad visuaalse antropoloogia teoreetikud ja praktikud, (Piibel nagu, kasutatakse siiamaani kaastekstina, aegumatu) Margaret Mead (1901-1978) kõige enam teinud antropoloogia populariseerimist. Suutis oma raamatutega tekitada huvi laiale ringkonnale. Põnevad teemad nagu seksuaalsus erinevates kultuurides. Visuaalne antropoloogia sõnade distsipliinis. Benedicti õpilane, 20ndatel aastatel uuris, kuidas varajane seksuaalsus on seotud rahvusliku iseloomuga ja kuidas seksuaalsust piiravad või määratlevad mitmesugused lastekasvatusmeetodid jms. Esimene raamat Coming of Age in Samoa, 1928, alles pärast abielu võib seksuaalvahekorda astuda, väga palju tabu olu naiste puhul, aga ka meeste. Näitab oma raamatus, et teises kultuuris on hoopis teistmoodi. Kui inimesed räägivad seksuaalsusest, siis ei ole selliseid pingeid jms, et pole bioloogiast tingitud,

Visuaalne antropoloogia

doc

Üldine Teatriajalugu II

Üldine Teatriajalugu II I Perioodi, riigi või kunstivoolu iseloomustus (eksamil mõne perioodi, riigi, voolu võrdlus; pöörata tähelepanu ka ajaloolistele ja ühiskondlikele taustadele teatri arengus) 1) Lavastajateatri teke Uusaja euroopa teater ei tundnud autori institutsiooni. Teatris oli ainuvaldajaks alati konservatiivne ja traditsioone hoidev näitlejaskond. Uuendusi võeti vastu äärmise vastumeelsusega. Nii Inglismaal kui ka Hispaanias asus näitlejate tsunft ja tema järel ka vaataja nende dramaturgide poolele, kes tagasid etenduse traditsioonilise vormi säilimise. Prantsusmaal juurutati uus lavaline süsteem käsu korras (kardinal Richelieu). Klassitsism oli oma põhiolemuselt kirjanduslik, sest seab dramaturgi kõrgemale näitlejast, näidendi aga lavastusest. Üheks probleemiks muutus vaataja istumine laval see kärpis näitlejate mänguruumi. Kuna tegu oli õukonnateatriga (klassitsism), siis tundus tolleaegsetele, et on lo

Üldine teatriajalugu

doc

Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani

näitekirjanikega) · Konstantin Stanislavski (realistlik meetod, läbielamisteater, eetika) · Bertolt Brecht (poliitiline teater) · Muusikateatri alal Walter Felsenstein (oluline lavastuse tervik) Ird lavastajana: · Lavastas sõnalavastusi, oopereid, operette · Rahvuslik-lüüriline laad õnnestus tal kõige paremini. Veljo Tormisega sobis koostöö hästi. · Koidula ,,Kosjaviinad" 1953 · Kitzberg ,,Punga Mart ja Uba-Kaarel" 1954 · Tormis ,,Meestelaulud" 1966 · Tormis/Vaigur/Ird ,,Külavahelaulud" 1972 · Tormis ,,Naistelaulud" 1977 Jne Ird teatrijuhina: · Ird: ,,Mu parim lavastus on Vanemuine" · Vanemuise mitmezanrilisuse säilitamine · Osav lobitöö, Vanemuise tutvustamine üleliiduliselt ja ka rahvusvaheliselt. Eesmärk saavutada teatrile tuntus, tunnustus, aga ka mitmesuguseid majanduslikke hüvesid

Eesti teatri ajalugu

Rohkem sarnaseid