Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

OKASMETSAD (0)

1 Hindamata
Punktid
OKASMETSAD
•  http://www.miksike.ee/documents/ma
in/referaadid/ okasmetsad .htm
 
•  http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus
/ taiga .htm
•  Loodusgeograafia  põhikoolile, 
3.osa, AS Bit 2004
•  Koostaja : J.Vidinjova, Maardu 
Gümnaasium 
Okasmetsad on levinud 
parasvöötme põhjapoolses  
jahedamas osas. 
OKASMETSAD
• Okasmetsad levivad laia 
katkematu                         
(непрерывным) vööndina läbi 
kogu  Euraasia  ja Põhja-Ameerika. 

• Laialt on levinud okasmetsade 
teine nimetus TA
T IGA, mis on 
tulnud vene keelest, sest  Siberis  
on suured okasmetsad.

Okasmetsa iseloomustavad 
tunnused:
• kõige suurem  loodusvöönd ;    
• Noor loodusvöönd, mis on tekkinud 10 000 
aasta jooksul pärast viimast jääaega.  
• enim okasmetsi on Kanadas, 
Skandinaavias ja Venemaal;     
• 6 kuud aastast on keskmine temperatuur 
alla 0oC;     
•  suved  on soojad/jahedad ,vihmased ja 
niisked
• taimeliike ja loomaliike  ei ole eriti palju 
KLIIMA
• Asub parasvöötme põhjaosas, 
peamiselt mandrite siseosas
• Jahe ja niiske suvi
• Väga külm talv
• Esineb  igikelts                                 
                              ( вечная 
мерзлота),                                    
pinnas on külmunud 1m kuni 200-
300 m sügavuseni

MULLAD
• Väheviljakad leedemullad
• Niisked, sest sademeid langeb 
rohkem, kui jõuab auruda 
• On palju soid (болот)
TAI
T MED
•  Okaspuud  ei  karda  talvekülma, tulevad 
toime  lühikese  suve ja vähese 
niiskusega. 
• Kõige levinumad okaspuud on männid, 
kuused ja lehised (лиственница)
TAI
T MED
• Tüüpilisemad okasmetsade puud on 
kuuskmändnulg  (пихта), lehis, 
tsuuga , ebatsuuga,  kadakas  
(можжевельник), jugapuu (тисовая 
сосна),  seeder  (кедр), sekvoia ja 
seedermänd
Tume
T
taiga            
Heletaiga
• Mandrite 
• Mandri siseosas
servaaladel
• Külmem kliima ja 
• Pehmem kliima 
vähem sademeid
ja rohkem 
• Mänd ja lehis
sademeid
• Kuusk ja nulg
Okaspuude 
kohastumised
• Okaspuudel on koonuseline kuju, mis 
laseb  kuhjuval  lumel  järjest alla 
vajuda ega murra nii oma raskusega 
puud. 

• Nad on  igihaljad  ( вечнозеленые); 
fotosüntees saab alata varakevadel 
esimeste soojade ilmade saabumisel.

• Okkad  takistavad aurumist 
• Paks ja tihe koor kaitseb pakase          
          (мороз )  eest
TA
T IMED
• Lehtpuudest ja põõsastest kasvavad 
okas-metsade  vööndis  vaid kõige 
vähenõudlikumad -  kased , lepad, 
haavad, pihlakad jt. 

• Põõsaid ja rohttaimi kasvab 
okasmetsades vähe, metsaalune on 
kaetud tavaliselt paksu samblavaibaga, 
palju kasvab igihaljaid puhmaid 
(кустарнички)( mustikaspohlsinikas  
jt.).

LOOMASTIK
• Okasmetsades on levinud järgmised 
loomad : karu, hunt,  rebane , jänes, 
ilves, nugis, orav, põder, ahm,  soobel
ondatra,  saarmas , metssiga,  metskits
kärp,  grisli , kodiaki karu, hirv,  skunk
merilõvi,  hüljes , merisaarmas;

•  LINNUD : tihane,  vint , laanepüü,             
             käbilind, puukoristaja, 
kassikakk ,                            metsis, 
teder , hani,  part

Okasmetsa 
loomad on 
paksu 
karvkattega 
Okasmetsa  ökosüsteem  
INIMTEGEVUS
• Ehitus- ja paberpuidu tootmine,
• Jahindus (охота), kalapüük  
• Tselluloosi tootmine( производство)
• Maavarade kaevandamine (добыча):  nafta  
ja maagaasi, maakide(руда ) kaevandamine 
ja vedu 
• Puidu varumine ja niiskes paraskliimas ka 
juurviljakasvatus
• Hüdroelektrijaamade ehitamine, sest 
okasmetsavööndis  on palju veerikkaid 
jõgesid
KESKKONNAPROBLEEMID
• Aegade jooksul on metsade pindala inimtegevuse 
tulemusena pidevalt  vähenenud
• Metsaaladele on rajatud põlde ja asulaid( поселения). 
• Suured  metsatulekahjud , mis võivad 
haarata( захватить) sadade ruutkilomeetrite  suuruseid  
alasid.
• Palju metsa on hävinud ka torujuhtmete( трубопровод) 
ja veehoidlate (водохранилище)  rajamisel. 
• Halvasti mõjub  metsadele  suurte tööstuspiirkondade      
               ( промышленные зоны)  lähedus
happevihmad
• Veekogude reostamine ja  veevarude  ammendumine        
             ( исчерпывание), seda eriti neis piirkondades, 
kus on suured kaevandused( шахты)  ja 
tselluloositööstused. 

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
  • Slide 15
  • Slide 16
Vasakule Paremale
OKASMETSAD #1 OKASMETSAD #2 OKASMETSAD #3 OKASMETSAD #4 OKASMETSAD #5 OKASMETSAD #6 OKASMETSAD #7 OKASMETSAD #8 OKASMETSAD #9 OKASMETSAD #10 OKASMETSAD #11 OKASMETSAD #12 OKASMETSAD #13 OKASMETSAD #14 OKASMETSAD #15 OKASMETSAD #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor olenlage Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Okasmetsad
5
docx

Okasmetsad

OKASMETSAD Vööndi üldiseloomustus Okasmetsad on levinud parasvöötme jahedamas osas. Okasmetsade kliima on tundravööndi omast soojem ja niiskem, kuid siiski veel küllalt karm. Niiskust ja soojust on aga juba küllaldaselt selleks, et siin võiksid kasvada suuremad puud. Kui võtta arvesse okasmetsavööndi suurt ulatust, on selge,

Geograafia
Okasmetsad
36
pptx

Okasmetsad

Jugapu u Kadakas Tsuuga Sekvoi a Seedermän d o Tumetaiga on “tumedate” Taimestik okastega, mets on tihe ja varjuküllane. o Tihedad võrad kaitsevad • Taigavööndi maastikele annavad ilme okasmetsad ja sood. metsa madalamaid rindeid • Okasmetsad on väga tundlikud kliima ja külma, tuule ja aurumise eest. kasvukoha suhtes. Seetõttu valitsevad Vähese valguse tõttu on põõsa- erinevate piirkondade puurindes erinevad ja rohurinne nõrgalt arenenud okaspuuliigid. ning liigivaene. Kuid seentele ja

Geograafia
Metsad-konspekt
2
doc

Metsad, konspekt

sarnaselt lehtmetsadega eri puuliike umbes poole rohkem. Seal on levinumad liigid korea seedermänd, amuuri nulg, mongoolia tamm, mandzuuria pähklipuu, amuuri korgipuu, amuuri metsviinapuu jt. Erinevalt okasmetsadest on segametsad mitmerindelised, st. et kõrgemad puud kasvavad koos madalamate puude põõsastega nagu sarapuu, paakspuu, kikkapuu jt. Maapinnal aga vohab üsna tihe rohurinne. Segametsaaladel leidub ka rohkesti soid ja niite. Kas segametsade allvööndi loomastikus peegeldub okasmetsa ja lehtmetsa esindajate segunemine. Tüüpilised taigaasukad pruunkaru, hunt ja nirk kohtuvad siin lehtmetsades elutsevate metskitsede, metssigade ja halljänastega. Okasmetsad Okasmetsad on levinud parasvöötme jahedamas osas. Okasmetsade kliima on tundravööndi omast soojem ja niiskem, kuid siiski veel küllalt karm. Niiskust ja soojust on aga juba küllaldaselt selleks, et siin võiksid kasvada suuremad puud. Kui võtta arvesse

Geograafia
Okasmetsad
34
pptx

Okasmetsad

Okasmetsad Hanna-Mary Suits Asend • Okasmetsad on enim levinud Kanadas, Skandinaavias ja Venemaal;      • Okasmetsavöönd on suhteliselt noor, tekkinud 10 000 aastat tagasi. KLIIMA • Neli aastaaega • Suvi on jahe ja niiske. • Talv on külm • Sajab mõõdukalt kogu aasta jooksul. • Kõige lumerohkem vöönd. • Lumi katab maad kuni 7 kuud aastas. • Sademeid on aastas 400-1000mm Lumerohke talv. Veestik

Geograafia
Okasmets referaat
4
doc

Okasmets referaat.

Paide Ühisgümnaaium Okasmets Referaat Karmen Tafitsuk 7.b klass Paide 2010 TUTVUSTUS Okasmetsad levivad katkematu vööndina läbi kogu Euraasiua ja Põhja- Ameerika. Okasmetsade teine nimetus on taiga, mis on tulnud vene keelest, sest Siberis on suured okasmetsad. Okasmetsades on kliima mahedam. Talved on sisemaal külmad, aga suvel see-eest üpris palavad. Okasmetsad piirnevad põhjapool metsapiiriga, mis enam-vähem ühtib põhjapolaarjoonega. Sellest piirist kaugemal põhjas ei saa enam metsad kasvada, on vaid üksikud puudetukad paremate kasvutingimustega kohtades. http://userpage.fu-berlin.de/~rpeter/images/eco/taiga.jpg ASEND JA KLIIMA Taiga- ehk okasmetsavöönd on noor loodusvöönd, kuna tekkis viimase 10000 aasta jooksul pärast viimast mandrijäätumist. Nii Euraasias kui ka Põhja- Ameerikas hõlmab see ulatuslikke igikülmunud alasid

Loodusõpetus
Eesti metsad
5
doc

Eesti metsad

linnud: karu, hunt, rebane, jänes, ilves, nugis, orav, põder, soobel, ondatra, saarmas, metssiga, metskits, kärp, karu, hirv, skunk, merilõvi, hüljes, merisaarmas; tihane, vint, laanepüü, käbilind, puukoristaja, kassikakk, metsis, teder, hani, part. Inimtegevuse ohud metsas. Aegade jooksul on metsade pindala inimtegevuse tulemusena pidevalt vähenenud. Metsaaladele on rajatud põlde ja asulaid. Eriti väheseks on jäänud leht- ja segametsi. Paremini on säilinud okasmetsad, mis suuresti asuvad raskesti ligipääsetavates kohtades. Tänapäeval saadakse metsast puitu, mida kasutatakse kütteks, ehituseks ja tarbeesemeiks. Metsast saab ka toitu nagu näiteks ulukeid (liha), pähkleid, seeni, marju, mett jm. Halvasti mõjub metsadele suurte tööstuspiirkondade lähedus. Seda eriti õhusaaste tagajärjel. Probleemiks on ka veekogude reostamine ja veevarude ammendumine, seda eriti neis piirkondades, kus on suured kaevandused ja tselluloositööstused

Loodusõpetus
Okasmetsad
3
odt

Okasmetsad

Parasvöötme okasmetsad Peamiselt on parasvöötme okasmetsad parasvöötme jahedamas osas. Okasmetsad levivad laia katkematu vööndina läbi kogu Euraasia ja Põhja-Ameerika. Okasmetsad on peamiselt põhjapoolkeral, kuna lõunapoolkeral on nendel laiuskraadidel väga vähe maismaad. Iseloomustavaid suurusi: * kõige suurem loodusvöönd, ligi kaudu 48% kogu maismaa pindalast *enim okasmetsi on Kanadas, Skandinaavias ja Venemaal; *6 kuud aastast on keskmine temperatuur alla 0 kraadi *suved on soojad vihmased ja niisked

Geograafia
Okasmetsad
6
docx

Okasmetsad

Okasmetsad Okasmetsad levivad laia katkematu vööndina läbi kogu Euraasia ja Põhja- Ameerika. Laialt on levinud okasmetsade teinegi nimetus taiga, mis on tulnud vene keelest, sest Siberis laiuvad suured okasmetsad. Kliima on seal juba mõnusam ja mahedam. Talved on sisemaal siiski veel kärekülmad, aga suved see-eest juba üpris palavad. Taigast põhjapoole jääb metsatundra ja tundra, lõunapoole segametsad ja sealt edasi laialehised metsad. Okasmetsad piirnevad põhjapool

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun