ISELOOMUSTAVAID ANDMEID EESTI ULUKILIIKIDE KOHTA
Iseloomulik parameeter E E S T I S U U R U L U K I D
PÕDER
HIRV
METSKITS
METSSIGA
KARU
HUNT
ILVES
Tüvepikkus (sm)
200-290
160-250
100-125
110-200
160-250
100-160
80-130
Kaal (kg)
100-300
100-150
20-30
70-250(350)
150-250
40-60
12-25 (32)
Inna aeg
IX, X
IX-X
VII-VIII
XI-XII
V-VI
I-II
II-III
Tiinuse kestvus
8 k
8 k
9 k
130-140 p
7-9 k (ü.a)
62 - 75 p
60-75 p (ü.a)
Poegade sündimise aeg
V, VI
V-VI
V-VI
III-IV
I
III-IV
IV-V
Poegade arv
1-2 (3)
1-2
1-3 (4)
4-12
1-4 (5)
3-8 (14)
1-3 (5)
Vastsündinu kaal (kg)
6-16
7
1-2
0,6-1,2
0,3-0,5
0,3-0,5
0,2-0,3
Imetamise kestvus
4 k
4 k
4 k
3 k
4-5 k
1,5-2 k
2-3 k
Noorloomad iseseisvuvad
1 a
1 a
1-2 a
2 a
3 a
2 a
2 a
Suguküpsuse saabumise aeg
1,5-3 a
3 a
1,5 a
20 k
3...4 a
2...3 a
2 a
Eluiga (suurim)
25
20
16
25
47 (50)
16
20 (25)
Keskmine eluiga
10...15 a.
10
10
6-9
10-30
5-10
6 (5-10)
Nisade arv
4
4
4
12
6
10
6
Toidutarve päevas (kg) suvel
30
8-10
7,5
6
5-30
1-2 (5)
1-2
Toidutarve päevas (kg) talvel
15
2,5
5
taliuinak
1-2 (5)
1-2
Liikuvus, territoorium suvel
100-400 ha
50 ha/öp
10-30 ha
4-8 km
15-20 km2
10-20 km/öp
5-15 km/öp
Liikuvus, territoorium talvel
2-40 ha/öp
500 ha/öp
2-3 km
0,5-4 km
taliuinak
10-20 (50)
1000 ha
Hammaste arv
32
34
32 (34)
44
32 (34)
42
28 (30)
Arvukuse tase
10 000
700-800
40-60 tuhat
800-10000
400-600
150-200
700-800
ISELOOMUSTAVAID ANDMEID EESTI ULUKILIIKIDE KOHTA
Iseloomulik parameeter E E S T I V Ä I K E U L U K I D
KOBRAS
ONDATRA
VALGE-
JÄNES
HALL-
JÄNES
REBANE
KÄHRIK
MÄGER
Tüvepikkus (sm)
80-100
25-40
45-68
50-70
50-90
50-80
60-90
Kaal (kg)
15-30
0,9-1,3
2-5,8
3-7
4-10
4-12
10-12(s-25)
Inna aeg
II-III
III-IX
II-III
II-III(I)
II
II-III
VI-VII
Tiinuse kestvus
103-105 p
28-30 p
50 p
42 p
55-65 p
60-70 p
10-11 k
Pesakondade arv aastas
1
2-3
2-3
2-3
1
1
1
Poegade sündimise aeg
V-VI
V,VII,VIII
IV-VIII(III)
IV-VIII(III)
IV
IV-V
III-IV
Poegade arv
1-4 (5)
2-9 (14)
2-5
2-5(7)
3-10
5-10 (18)
1-6
Vastsündinu kaal (kg)
0,3-0,5
0,02
0,1
0,1
0,15
0,1
0,07-0,13
Imetamise kestvus
2 k-3 k
1 k
20-30 p
20-30 p
15-20 p
15-20 p
2-2,5 k
Noorloomad iseseisvuvad
2 a
6-8 k
1 k
1 k
4-5 k
4-5 k
1 a
Suguküpsuse saabumise aeg
>3 a (4)
6-11 k (1 a)
1 a
1 a
1 a
1 a
2 a
Eluiga (suurim)
Kuni 30 a
5 a
13
13
12 (25)
12
15 (18)
Keskmine eluiga
10-15
2 a
3-4
3-4
3-5
2-5
10
Nisade arv
4
10
6
6
6
10
6
Toidutarve päevas (kg) suvel
0,5
0,2-0,4
0,5-0,8
0,5-1
0,5-1
0,5-1 (3)
Toidutarve päevas (kg) talvel
0,5
0,2-0,3
0,3-0,5
0,5-0,6
0,5-1
Taliuinak
Taliuinak
Liikuvus, territoorium suvel
2 km
0,3-1 km
2-8 ha
~10 ha
10-25 km
8-15 km
200-300 ha
Liikuvus, territoorium talvel
0,5-1 km
02,-0,4 km
30-50 ha ?
20-30 ha ?
10-20-30 km
Paikne +
Hammaste arv
20
16
28
28
42
42
38
Arvukuse tase
14 000
>1000
35000- 40000
40000- 50000
6000- 8000
6000-10000
2000
ISELOOMUSTAVAID ANDMEID EESTI ULUKILIIKIDE KOHTA
Iseloomulik parameeter E E S T I V Ä I K E U L U K I D
METS-
NUGIS
TUHKUR
MINK
NAARITS
SAARMAS
KÄRP
NIRK
Tüvepikkus (sm)
40...53
35..45
30...45
28...43
60...90
23...30
11...26
Kaal (kg)
1...2
8...15(20)
0,15..0,25
0,06-0,10
Inna aeg
VI...VIII
III, IV
III, IV
III, IV
II – IV
Tiinuse kestvus
8..10 k .
15 k
40...43 p
40...90 p
35...73 p
2 k või 10..13 k
2 k. või 10..13 k.
5 näd.
310 p.
Poegade sündimise aeg
IV,V
V
V
V
V, VI üle a.
IV...VI
IV(V)
Poegade arv
2..4 (..8)
4..6 (12)
2...5(..10)
2...7 (..10)
2...4(1..5)
3..9(18)
3...7(12)
Vastsündinu kaal (g)
30
7..10
6...11
7...15
130
2,5...4
1
Lakatsiooniperiood
2 k.
5 näd.
4 näd.
4 näd.
2 k.
6...7 näd.
6 näd.
Noorloomad iseseisvuvad
2 k.
3 k.
Sügisel
Sügisel
1...2 a.
Talve algul
3...4 k.
Suguküpsuse saabumise aeg
1 a.
1 a.
1 a.
1 a.
2 a.
1 a.
1 a.
Eluiga (suurim)
12 (17)
10...12
10...12
10
15 (20)
10 (12)
6
Keskmine eluiga
8...10
5...6
10
5
2
Nisade arv
4
8
6...8
8
6
8
8
Toidutarve päevas (kg) suvel
Toidutarve päevas (kg) talvel
Liikuvus, territoorium suvel
Liikuvus, territoorium talvel
Hammaste arv
38
34
34
34
36(34)
34
34
Arvukuse tase 1997
7000
300
1300
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: KOOD: JUHENDAJA: TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MASINATEHNIKA PROJEKT MHE0062 l D v Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m = 680 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,1 m/s Trumli pikkus l = 300 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detaili joonised Joonis esitada formaadil A2 A4 Töö välja antud: 05.02.2010.a.
504.064.38 (, , , , , .), . ..................................................................................................4 1. ..............5 1.1. ....................................................................................5 1.2. .........................................................................................5 1.3. .....................................................................................6 1.4. ....................................................................................7 1.5. ........................................................................................7 2. 30 /.....................................................................9 2.1. ..................................................................................9 2.2. .......
1. 1. N n . , m k . N = 20, n = 5, m = 4, k = 2. . . C nk C Nm--nk C 52 C152 5!15!4!16! 5 4 3 15 14 4 P ( A) = = = = = 0,217 . CN m C 204 2!3!2!13!20! 2 20 19 18 17 2. n , k . , m . n = 10, k = 4, m = 2. . . C km C 42 4!2!8! 43 2 P ( A) = m = 2 = = = = 0,133 . Cn C10 2!2!10! 10 9 15 3. . 15% , 25%, 30%. , ( ) . . : A1 ; A2 ; A3 . , ( ) P ( A) = P ( A1 A2 A3 + A1 A2 A3 + A1 A2 A3 ) = = P( A1 A2 A3 ) + P( A1 A2 A3 ) + P ( A1 A2 A3 ) = = P ( A1 ) P ( A2 ) P ( A3 ) + P ( A1 ) P ( A2 ) P ( A3 ) + P ( A1 ) P ( A2 ) P ( A3 ) = = 0,85 0,75 0,3 +
1 3. EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE MONTAAŽ MONTEERITAVATE KONSTRUKTSIOONIDE EELISED DETAILIDE MÕÕTMED MEHHANISMID 3.1 TRANSPORT EHITUSEL 3.1.1 HORISONTAALTRANSPORT JA TEED TRANSPORT JA LAADIMIS-LOSSIMISTÖÖD: 25-30% ehituse üldmaksumusest ja kuni 40% ehituse töömahukusest. Ehituses nõuab SPETSIAALTRANSPORTI: paneeliveokid autobetoonisegistid ja betooniveokid treilerid kuid samuti SUUREMA LÄBILASKEVÕIMEGA TEID. ¾ AUTOTRANSPORT 1 ) T E E D Vastavalt kategooriale määratakse tee tehnilised parameetrid: AUTOTEE NORMAALPROFIIL i=1,5-4% 4-5% 4-5% 1:m 1:m 3. MONTAAŽITÖÖD
Vahur Aasamets KURSUSEPROJEKT Õppeaines: Teede projekteerimine II Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI-71/81 Juhendaja: Rene Pruunsild Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 4. TEE ASUKOHT, NIMETUS, ALGUS- NING LÕPPPUNKT.............................................4 5. EHITUSPIIRKONNA KLIMAATILINE ISELOOMUSTUS..............................................5 6. TEE ASUKOHT ...................................................................................................................6 7. OLEMASOLEVAOLEVA KATENDI ÜLEVAATUS JA SEISUKORRA KIRJELDUS. .8 8.1 Lähteandmed:..................................................................................................................10 8.2 Elastsele läbivajumisele..........................................................................................
Tartu Ülikool Geograafia osakond ÄHIJÄRVE HÜDROKEEMILISED PARAMEETRID AASTATEL 2000-2011 Seminaritöö Õppeaines Eesti veed Juhendaja: Tartu 2012 1 SISUKORD: SISSEJUHATUS.............................................................................................................3 1. METOODIKA ............................................................................................................4 2. TULEMUSED.............................................................................................................5 3. ANALÜÜS................................................................................................................11 KOKKUVÕTE..............................................................................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS.................
Haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutehnoloogia PTo-07 Andres Kooser Praktiline töö Vineeri tootmine Juhendaja: Taivo Tering Väimela 2010 1 Vineeri tootmine. Metoodiline juhend praktiliste tööde teostamiseks. Vineer kujutab endast treispoonilehtede kokkuliimimisel saadud kihilist materjali. Sõltuvalt kasutatavast liimi tüübist jagatakse vineer kahte gruppi: a) fenoolformaldehüüdliimide baasil valmistatud kõrgendatud veekindlusega vineer. b) karbamiidformaldehüüdliimide baasil valmistatud keskmise veekindlusega vineer. Käesolevas praktiliste tööde juhendis on toodud vineeri valmistamise tehnoloogiliste operatsioonide loetelu, toorainekoguse arvutamise metoodika ning seadmete valiku ja arvutuse alused. Praktiliste tööde koosseisu kuuluvad veel joonised: a) spooni valmistamise jaoskonna
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut ? VEISEFARMI TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE Ainetöö Õppeaines ,,Tehnoloogia projekteerimise alused" TE.0006 Tootmistehnika eriala TA BAK 3 Üliõpilane: "....."..................2010.a ..............................? Juhendaja: "....."..................2010.a. ................................Viljo Viljasoo Tartu 2010 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1. KARJA STRUKTUUR, LOOMAKOHTA
Kõik kommentaarid