5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 18 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-03-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ahtox001986
Õppematerjali autor
LÜLIJALGSED Vähid ja ämblikud Kordamine, õ lk 121-136 1. Iseloomusta lülijalgseid. Selgrootud loomad, kellel on lüliline keha, lülilised kehajätked ning kitiinainest välisskelett. Lülijalgsed on hästi kohastunud elutingimustega Maal. 2. Iseloomusta jõevähi välisehitust. Jõevähk on lülijalgne (lüliline keha, lülilised jäsemed).kaks kehaosa on pearindmik ja tagakeha. Jõevähi keha on kaetud rohekaspruuni koorikuga mis koosneb kitiin- ja Lubiainest. Lubiaine muudab keha katte tugevamaks. Pearindmikku katab selja poolt seljakilp, mis kaitseb keha külgedel olevaid lõpuseid. 3. Iseloomusta jõevähi siseehitust (hingamiselundkond, vereringe, närvisüsteem,
Jõevähk Välisehitus Jõevähi keha on sale ja koosneb paljudest lülidest. Vähi kehalülidest moodustub kaks kehaosa pearindmik ja tagakeha. Pearindmikku katab selja poolt seljakilp, mille servad kaitsevad vähi külgedel paiknevaid lõpuseid. Peaosas paiknevad lühikestel liikuvatel varrekestel liitsilmad. Pea piirkonda kinnitub kaks paari tundlaid lühikesed eesmised ja pikemad tagumised. Ümber suuava asetseb kolm paari lõugu, millele on abiks kolm paari rindmikule kinnituvaid lõugjalgu. Vähil on viis paari käimise jalgu. Esimesed neist on varustatud suurte sõrgadega. Keskmised neist on väikeste sõrgadega ning kaks viimast rindmiku jalapaari on sõrgadeta. Tagakehale kinnituvad üsna lühikesed ujujalad. Tagakeha lõpus asub uim. Vähk kõnnib, pea ees, ujub aga, saba ees. Kogu vähi keha on kaetud rohekaspruuni kesta ehk koorikuga. Vähi lihased kinnituvad kitiinkoorikule seestpoolt. Siseehitus Tähtsamat osa vähitegutsemisel e
Elva Gümnaasium ,,Vähid" Referaat zooloogiast Marete Hüdse 10RE klass 2013/2014 õppeaasta Sissejuhatus Valisin selle teema, sest tahaksin teada rohkme vähkide kohta. Sellest referaadist saab teada vähkidest üldiselt ja täpsemalt saab teada jõevähist. Vähid Vähillaadseid, näiteks krabisid ja homaare, nimetatakse ka koorikloomadeks, mis kirjeldab üpris hästi nende välimust. Paljude vähiliikide keha katab tugev lubiainest läbiimbunud kitiinkoorik. Vähid kuuluvad lülijalgsete hõimkonda, mis hõlmad ka putukaid ja ämblikke. Nii nagu teisi lülijalgseid, kaitseb ka vähke nende välisskelett ning nad liiguvad oma lülilistel jalgadel. Tänapäeval tuntakse maailmas umbes 38 000 vähiliiki, Eestis on neid kirjeldatud 326 liiki ning liikide arvukuselt on nad meie looduses putukate järel teised. Enamik neist elab veekogudes, vaid väike osa asustab maismaad. Kõige väiksemad vähid mahuksid trükik
ning teda ähvardavaid ohte. Kasutatud kirjandus pärineb aastatest 1958 kuni 2004. 2 1 2 4 9 2 1 0 0 7 5 3 1 0 9 1 . d o c ( M i h k e l T i b a r 2 0 0 7 ) 1. Variatsioonid, levik Riik: Animalia Loomad Hõimkond: Arthropoda Lülijalgsed Malacostrac Klass: Ahasvähilised a Selts: Decapoda Kümnejalalised
toimub viljastamine. Munad asetatakse merepõhjale ning valvatakse kuni järglaste koorumiseni. Liikumine - mantlihõlma abil imetakse vesi mantliõõnde, mis seejärel suletakse. Mantlilihaste abil surutakse vesi läbi lehtriava välja. Peajalgne liigub tagakeha ees tänu väljapaiskunud veejoale (liiguvad raketi põhimõttel). Peajalgsed toituvad kaladest, vähilaadsetest, karpidest, loomakorjustest, olles ise toiduks kaladele, lindudele ja ka imetajatele. Lülijalgsed Lülijalgsed on selgrootud loomad, kelle keha on lüliline, neil on lülilised keha jätked ja kitiinainest välisskelett. Lülijalgsed jagunevad: 1) Koorikloomad; 2) Ämblikulaadsed; 3) Putukad Koorikloomad Vähid - Jõevähk elab puhtaveelistes jõgedes ja järvedes, keha on kaetud rohekaspruuni kestaga ehk koorikuga, mis koosneb kitiin- ja lubiainest. Kooriku pinnal on köbrukesed ja ogakesed. Kitiinkestale kinnituvad seespoolt lihased. Keha koosneb pearindmikust ja tagakehast
1.Taime- ja loomarakk (TÖÖLEHED) 2.Bakterid (+JOONIS õ.lk.23)on ainuraksed st. et bakterid koosnevad ainult ühest rakust Ehitus: 1)Bakterid on eeltuumsed organismid - bakterirakkudes puudub selgelt väljakujunenud tuum, pärilikkusaine on neil rõngakujulises kromosoomis otse tsütoplasmas. 2)Bakterid on värvusetud, sinised või punakad, erineva kujuga, üksikud või ahelatena. 3)Bakterite keskmine pikkus on mõni mikromeeter. 4)Kõiki bakterirakke ümbritseb tihe rakukest, mistõttu toit saab rakku sisenda ainult lahustunud kujul. 5)Mõnedel bakteritel ümbritseb rakukesta kaitsev limakest (aitab säilitada niiskust, või siduda rakud kolooniaks), sageli on nad ka varustatud ühe või mitme viburiga, mida kasutatakse kulgemiseks. 6)Bakterid liiguvad lima, viburi ja kruvi taoliselt loogeldes. Talitlus: 1)Rakukest - kaitseb, annab rakule kindla kuju 2)Limakapsel - aitab säilitada niiskust või siduda üksikud rakud kolooniaks 3)Rakumembraan - reguleerib ainete liikumist rakku ja
Nad varitsevad saaki, sest jälitamiseks on nad kehvad ujujad. Peajalgsed liiguvad raketi põhimõttel, kalmaarid isegi kuni 40 km/h. Loom imeb vee mantliõõnde. Siis suruvad mantli lihased vee jõuliselt välja, mis lükkab looma edasi. 34.Lülijalgsete üldiseloomustus Lülijalgsed on suurim loomahõimkond, mis jaguneb vähkideks ehk koorikloomadeks, ämblikulaadseteks, putukateks ja hulkjalgseteks. Lülijalgsetel on lüliline keha ja lüllised jalad. Keha katab tugev kitiinkest. Lülijalgsed elavad kõikjal ja neid on ka parasiitseid liike. Lülijalgsete toese moodustab lubisooladega tugevdatud kitiinkest. Vereringe on avatud. Lülijalgsetel on süda ja mõned veresooned. Närvisüsteemi kuuluvad arenenumatel aju ja hästi arenenud meeleelundid ja kõhtmine närvikett. Nende seedeelundid on pärakuga lõppev sooltoru, osadel maks ja maos kitiinhambad). 35. Jõevähi eluviisid, välis- ja siseehitus, paljunemine ja kaitsmise vajadus
). emasvähk muneb sügisel kuni 60 muna. Kohe toimub kehaväline viljastamine. Viljastatud mune kannab vähk kuni kevadeni tagakeha all enesega kaasas.. alles juunikuus kooruvad munadest väikesed vähid, kes on mõne päeva veel ema tagakeha küljes. Kasvamiseks peab jõevähk ronima vanast kestast välja, s.o. kestuma ja seda teeb ta 2 korda aastas. Vähid kasvavad kogu elu. 35. Millised loomad on ämblikud (välisehitus)? Kuidas saaki püüavad? Ämblikud on lülijalgsed. Neil on 8 jalga ning kaheosaline keha. Keha 2 osa on : pearindmik (väiksem) ja tagakeha. Keha katab õhuke kitiinkest. Ämblikul ei ole tundlaid. Osad ämblikud püüavad saaki püünisvõrguga. Selle valmistab ta oma tagakehas olevate võrgunäärmete nõrest, mis hangub õhu käes peeneks niidiks. Võrgu serva lähedale koob ämblik enesele varitsuspaiga, veab sinna võrgu keskelt signaalniidi ning jääb saaki ootama. Võrku sattunud putukas liigutab signaalniiti, mis on ämblikule
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid