Eesti imetajad (0)

Sarnased õppematerjalid

5

docx

Eesti imetajad

Eesti imetajad B Eesti Ladina Brandti lendlane Myotis brandtii (Tõmmulendlane) H Eesti Ladina Habelendlane Myotis myviistacinus Hallhüljes Halichoerus grypus Halljänes Lepus europaeus Harilik siil Erinacevs europaeus Hunt Canis lupus I Eesti Ladina Ilves Felis lynx J Eesti Ladina Juttselg - hiir Apodemus agrarius K Eesti Ladina Kaelushiir Apodemus flavicollis Kasetriibik Sicista betulina Kobras Castor fiber Koduhiir Mus musculus Kodurott Rattus rattus Kuhja - uruhiir Microtus levis Kährik Nyctereutes procynoides Kärp

Eesti loomad

48

pptx

Soo loomad ja taimed

Metssiga (Sus scrofa) Metssea rahvapärane nimetus on kutu. Metssiga kuulub sigalaste sugukonda. Põder (Alces alces) Põder on suurim hirvlane. Eestis elab umbes 12 000 põtra. Punahirv (Cervus elaphus) Isane punahirv elab üksinda. Punahirvedel on sarved. Tähnikhirv (Cervus nippon) Tähnikhirv kuulub hirvlaste sugukonda. Tähnikhirved hakkavad siginemises o- Salema 3-4 aastaselt. Metskits (Capreolus capreolus) Metskits on arvukaim hirvlane Euraa- sia mandril. Metskits oli 2017. a Eesti aasta loom. Turbasammal (Sphagnum) Turbasambla perekonnas on 382 liiki. 1581. Aastal kirjeldas botaanik Matt- Hias Lobelis esimest korda turbasam- malt. Harilik karusammal (Polytrichum commune) 2017. Aasta Eesti samblaks valitud. Üks Eesti suurimaid samblaid. Huulhein (Drosera L.) Huulhein võib kasvada 100 cm kõrguseks. Huulhein võib eleda üle 50 aasta. Tupp-villpea (Eriophorum vaginatum) Tupp-villpea on 30-80 cm kõrgune. Tupp-villpea pähik on munajas. Tarnad (Carex)

11.klassi bioloogia

30

doc

Eesti imetajad

Praeguseks on tema arvukus kahanenud Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas. Talvel elavad hundid kindlal maa-alal, mille piire pidevalt kontrollitakse ja märgistatakse kutsumata külaliste eest. Suurtele sõralistele peetakse jahti terve karjaga. Ajujahi taktika kasutamisel on osa karja liikmetest jälitaja rollis, teine osa aga varitseb parajat hetke ründamiseks. Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna sealsed küttimistingimused on paremad. Eesti alad on aga enamasti kultuuristatud ja hunti võib rohkem kohata võsastikes ja rabades. Koobas rajatakse veekogu äärde looduslikku varjulisse paika, harva kaevatakse koobas ise. Välimus - Hunt on 110–160 cm pikk ja 85 cm kõrge. Hunt kaalub 30–50 kg (Eesti rekord on 62 kg, maailmarekord 78 kg). Saba on 35–50 cm pikk. Hundile iseloomulikud välistunnused on enamasti hallikas karv, kikkis kõrvad, viltused kollakad silmad ja hüppeliigeseni ulatuv kohev saba, mis pole kunagi rõngas

Loodus

Kommentaarid (0)