Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Imetajad (2)

1 HALB
Punktid

Lõik failist

Imetajad
VII klass
Koostaja: E. Järviste
Tartu Kivilinna Gümnaasium
Imetajad
Maailmas on imetajaid üle 4000 liigi, neist
elutseb Eestis 61.
Imetajad on kõige kõrgema arengutasemega
selgroogsed loomad
Selgroogsete klassid
SELGROOGSED
KALAD IMETAJAD
ROOMAJAD
KAHEPAIKSED LINNUD
Iseloomulikud tunnused
Imetaja loode areneb emakas
Poegi toidetakse emapiimaga
Parem mälu ja õppimisvõime
Hästi arenenud meeleelundid
Püsisoojased
Jäsemed suunatud alla
Enamikul keha kaetud tiheda karvkattega
Toitumisviisid
Taimtoidulised Metskits, põder, kobras
Loomtoidulised Rebane, ilves, nirk, siil
nahkhiir, hunt, saarmas
Segatoidulised Karu, ondatra, mügri
Eluviis
Öine nahkhiir
Veeline vaal, delfiin
Poolveeline kobras
Karjaline hunt
Talveuni siil, nahkhiir
Taliuinak karu, mäger, kährik
Toiduvarude kogumine orav, kobras
Elupaigad
Inimkaaslejad
Niit
Mets
Soo
Veekogud
Imetajate osa looduses
Mõjutavad elukooslust
Tolmeldavad õistaimi
Levitavad vilju ja seemneid
Mõjutavad loomade arvukust
Mõjutavad taimede mitmekesisust
Toiduahelaid
Täiendavat lugemist
Ajakirjad Eesti Loodus ja Loodus
M.Boucher. Mis on (ei ole) looduses nähtav.
Tln, 1999
Metsalood. M. Luige (tekst). E. Kask (fotod).
Tln: Avita, 2001
Laste loomaentsüklopeedia. Tln: Eesti
Entsüklopeediakirjastus. Tln. 1987
Loomade elu, 7. Kd, Imetajad. Tln. 1987

Vasakule Paremale
Imetajad #1 Imetajad #2 Imetajad #3 Imetajad #4 Imetajad #5 Imetajad #6 Imetajad #7 Imetajad #8 Imetajad #9 Imetajad #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 37 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor meriva Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
20
docx

LOOMADE UURIMUSTÖÖ 2013

välja arvatud selgroo puudumine. Suurim selgrootu, hiidkalmaar võib olla üle 16 meetri pikk, kuid ta on väga erandlik. Suurem osa selgrootuid on tillukesed ja paljud elavad ligipääsmatuis elupaikades, mis seletab miks neid ikka veel selgroogsetega võrreldes nii kehvasti tuntakse. PÜSISOOJASED JA KÕIGUSOOJASED LOOMAD Enamik loomi on kõigusoojased (ehk ekotermilised), mis tähendab, et nende kehatemperatuur sõltub ümbruskonna temperatuurist. Linnud ja imetajad on püsisoojased (ehk endotermilised), mis tähendab, et nende keha genereerib ise soojust ja säilitab alalist sisetemperatuuri, hoolimata välistingimustest. Kehatemperatuuri erinevused avaldavad mõju loomade eluviisile, sest looma keha funktsioneerib soojana paremini. Kõigusoojased loomad, nagu roomajad, kahepaiksed ja putukad, toimivad soojas väga väledalt, aga temperatuuri langedes nende kehategevus aeglustub. Nad saavad päikesepaistel koguda veidi

Bioloogia
thumbnail
34
docx

Eesti imetajad eksami kordamismaterjal

Eesti imetajad Kui palju on Eestis imetajaliike? Vähemalt 63 Imetajate süsteem Klass: imetajad Selts: putuktoidulised; närilised; kiskjalised; sõralised Sugukond: veislased, hirvlased Perekond: põder Liik: põder Suurkiskjaid loendatakse rohkem kui neid on, sest näiteks huntide areaal on nii suur, et loetakse “naabrite” hundid ka kokku. Põder (Alces alces)  Olulisim uluk, sest on olnud siin jääajast ja on alati siin olnud.  Esivanemate olulisem jahiuluk.  Kõige suurem metsakahjustusi tekitav loom – sööb noort metsa. Põdra välimus

Bioloogia
thumbnail
30
doc

Eesti imetajad

võtavad pojad kaalus juurde 30–40 kg. Iseseisvalt toituma hakkavad pojad 1–2 kuu vanuselt. Suguküpseks saavad emased 4–5-aastaselt, isasloomad 5–6-aastaselt. Paaritumine toimub umbes 3 nädalat peale poegimist. Tiinus kestab 8,5 kuud, hilinenud implantatsiooni puhul 11 kuud. Arvukus - poegade arvukust mõjutavad merikotkad, meri- ja hõbekajakad. Arvukust mõjutab ka ajujää olemasolu ning toidu nappus (kalad), keskkonnareostused, kalapüünistesse sattumine. VÄIKESED IMETAJAD:  SIIL (Erinaceus) - vaheldusrikkad elupaigad - metsaservad, pargid, puisniidud, aiad, kalmistud. Toitumine on valdavalt loomne - putukad, vastsed, teod, vihmaussid, konnad, sisalikud, maod, linnumunad, linnupojad, hiired. Vähe tavritab taimset toitu - puuviljad, marjad, seemned. Kaks korda suve jooksul sünnitab pärast 40- 42p. tiinust 2-10 (keskm. 5-7) poega, kes algul on valgete ja pehmete okastega. Esimene pesakond tavaliselt mai kuus

Loodus
thumbnail
19
pdf

Jahindus (Eesti kiskjad)

Eestis on saarmaste küttimine keelatud, kuid saarma väljapüük koprajahil (raudadega) on seaduslik, kui jahimees tabatud saarmast keskkonnateenistusse teatab. Täiskasvanu kehapikkus 70-75 cm; kaal 5-8 kg Üksikjälg: ees 6,5 cm pikk ja 5,5 cm lai ; taga 8,5 cm pikk ja 6 cm lai www.jahindusinfo.ee Karulased: Pruunkaru välimust pole vaja ehk kirjeldada. Karu on Eestis põdra järel suuruselt teine imetaja, kellel peale inimese looduslikke vaenlasi ei ole. Karupoegi ohustavad vaid isased täiskasvanud karud, kes võimalusel poegi tapavad. Elupaigaks on metsased alad, suviti varjab end tihedamas taimestikus, talvel taliuinakus. Enne taliuinakut valmistab karu endale ette mitu pesa ­ Eesti oludes vaiksemates varjulistes kohtades (tuulemurtud puude all, tihedas kuusenoorendikus) kraabib karu pinnasesse lohu, mille vooderdab kuuseokste või samblaga

Jahindus
thumbnail
11
doc

Eesti elustik ja elukooslused

Silmailu sammal II Eluslooduse süsteem. Eesti taimestiku ja loomastiku klassifikatsioon. Eri rühmade liikide iseloomustused. Kuidas jaotub elusloodus: Neli riiki: taimed, loomad, seened ja bakterid,viirused ja eukarüoodid Taimeriigi hõimkondi:(11) punavetikad,liitvetikad,rohevetikad, sammaltaime,õistaimed, paljasseemnetaimed, soontaimed Selgrootud ­ putukad,liblikad,sipelgad,mardikad,ussid,rohutirtsud, (jõe)käsnad,(lamelimused) Selgroogsed ­ kalad,kahepaiksed,roomajad,linnud imetajad III Metsad Metsade üldiseloomustus. E.Lõhmuse (1984) klassifikatsioonis on laanemetsas välja toodud sinilille kasvukohatüüp. J. Paali (1997) klassifikatsioonis on sinilille kasvukohatüüp välja toodud salumetsa tüüpruühmas.Lõhmuse omas puudub sürjametsade tüüprühm. Paali omas on salumetsa tüüprühma alla välja toodud kuukressi kasvukohatüüp. Paalil on madalsoometsade tüüprühma all lisaks välja toodud lammilodumetsa alltüüp ja allika-soometsade alltüüp. Paali

Hüdrobioloogia
thumbnail
84
docx

ELUSLOODUS

o Ainuõõssed - Sõõrsuud o Ussid - Kõhrkalad - Lameussid - Luukalad Rippussid Kahepaiksed Imiussid Roomajad Paelussid Linnud - Ümarussid Imetajad o Limused - Teod - Karbid - Peajalgsed o Rõngussid - Kaanid - Hulkharjasussid - Väheharjasussid o Vähid o Ämblikud 33 o Putukad SELGROOGSED Kalad Kahepaiksed kõigusoojased Roomajad Linnud püsisoojased Imetajad Üldtunnused:

Bioloogia
thumbnail
58
doc

Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS

 Vähe varist, vanad päikesele avatud puud – Männikud  Esinevb kuivanud oksi ja tüvesid – Looduslikult uuenenud põlendikud  Sadu aastaid samas paigas esinev kooslus – Puisniidud c) Metsa vääriselupaik on koht, kus saavad elada ja paljuneda metsale põliselt omased, kuid elutingimuste muutuste suhtes tundlikud, kergesti häiritavad liigid - TÕENE 5. Metsaloomastik. Selgrootud, linnud, imetajad Selgrootud – Nastik, kiritigu, ämblikud, sitasitikas, harilik maipõrnikas. Linnud – Leevike, rasvatihane, punarind, lehelind, ööbik, kägu Imetajad – rebane, metssiga, hunt, pruunkaru, mäger, ilves, põder, hirv Kes meil metsas elavad? VIDEO. 1.Kuidas eristada põdrapulli ja põdralehma? Põdrapullil on sarved, habe ja liiguvad üksi. Põdralehmal ei ole sarvi, habeme asemel tutt ja kaasas lapsed(vasikad). 2.Millistes Eesti piirkondades elavad punahirved

Bioloogia
thumbnail
46
doc

Erizooloogia lühikonspekt

Looduskaitsealused linnud Eestis.• 328 liiki • 20 seltsi • 63 sugukonda • Suurim värvuliste selts – 128 liiki • Arvukamalt esinevad linnud – metsvint ja salu-lehelind 222 linnuliiki eesti looduskaitse all I kategooria kaitse all: • kalakotkas • kaljukotkas • madukotkas • merikotkas • must-toonekurg • rabapistrik • rabapüü 17 KLASS IMETAJAD ALAMKLASS ÜRGIMETAJAD Eelised: Homoiotermsus, vivipaarsus, hammaste eristumine, suurajupoolkerade võimas areng Esmaesinevad tunnused: 3 kuulmeluud keskkõrvas, piimanäärmed, karvad Sigimisviisid: munejad – ainupilulised, poegijad – pojad vähearenenud – kukrulised, – pojad paremini arenenud - pärisimetajad Kohastumused eri tüüpi elupaikadele: puudeelanikud – küünised, haardjäsemed või liuglemist võimaldav lennus

Ökoloogia




Meedia

Kommentaarid (2)

scream profiilipilt
scream: Mind ei aidanud see üldse ! Liiga kallis, liiga lakooniline ja mina vajalikku infot ei leidnud. Kindlasti oled palju vaeva näinud, kuid mind see ei aidanud.
20:11 19-04-2010
maili123 profiilipilt
maili123: hea:)
15:57 19-02-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun