esindava Seadusandliku komitee, kuid tulemusi saavutamata saadeti see laiali, küll aga asutati vaeslaste varjupaigad ja esimesed linnarahvakoolid. Katariina II sai tuntuks kui valgustatud monarh. Ta pidas kirjavahetust valgustusajastu oluliste nimedega, eelkõige Voltaire'iga. Katariina tegeles ilukirjandusega. Ta kuulutas välja ususallivuse, viis läbi õigeusu kiriku maade riigistamise, mille tulemusena seni kirikule kuulunud pärisorjad ja maavaldused läksid riigi omandusse. Ta viis läbi muudatusi riigihalduses, laiendas Venemaa aadli õigusi andes aadlike omandusse kõik 1 maad, mis olid nende valduses ja omandusse nendel elavad talupojad. Aadlikud said õiguse ainuisikuliselt määrata talupoegadele kohustusi, õiguse mõista nende üle kohut ja õiguse müüa talupoegi. Pärisoriste talupoegade olukord halvenes, anti välja seadus, mille kohaselt
Taani kuningas andis Kolga ümbruse 1230 tel aastatel Ojamaal asuvale Roma kloostrile. Siis rajatigi Kolga mõis selle valduse keskusena. See on ehitatud linnusena kivist, millel oli kaitseks ümar suurtükitorn. Linnus lammutati 17.saj Liivi sõjas uuemate mõisahoonete ehitamiseks. 1581. aastal kinkis Rootsi kuningas Johan III Kolga ja selle ümbruse kuulsale Rootsi väejuhile Pontus de la Gardie'le. 77aastat hiljem läks mõis von Stenbockide suguvõsa omandusse. 282aastat pärast Stenbockide võimule tulekut mõis natsionaliseeriti. Klassitsistlikuks paleeks ehitati hoone ümber alles 1820tel aastatel, enne oli see barokkstiilis. Keskosa kaunistab kuus kõrget sammast, millel on kolmnurkfrontoon. Eenduvaid külgosi kaunistavad kolmeosalised kaaraknad, niinimetatud Veneetsia aknad. Sellele on juurde ehitatud palju kõrvalhooneid . Andreas Parve
sajandil Tornlinnus · neljakorruseline tornlinnus on ligikaudu 10x10 meetri suurune. · Linnuse kaks esimest korrust on võlvitud · Tornlinnus restaureeriti 1986. aastal, seal paikneb Vao muuseum. · Järgnevatel sajanditel on Vao mõis kuulunud nii von Bremenite, von Budbergide, von Anrepitele kui ka von Helffreichide aadliperekondadele. · 1744. aastal omandasid mõisa Edler von Rennenkampffid · Mõisasüda koos väikese maatükiga jäi nende omandusse kuni Saksamaale ümberasumiseni 1939. aastal · Hilisem mõisasüda ehitati väikese, kuid esindusliku barokk-kompleksina välja 1770-80tel aastatel. · Ühekorruselise puidust peahoone esist väljakut ääristasid üksteisega sarnased ait ja tall- tõllakuur (1783). Ülejäänud kõrvalhooned paiknesid läheduses, keskaegsele tornlinnusele oli tehtud barokne vahelaternaga katus. · Mõisa peahoone hävis 1918. aastal tulekahjus, sellest on
Suure-Kõpu mõis Kõpu mõisast pajatavad varaseimad teated pärinevad 1487. aastast. Kui 1800. aastal eraldati mõisa põhjapoolsed maad iseseisvaks Väike-Kõpu mõisaks, hakati vana mõisa kutsuma Suure-Kõpuks. Ajaloolise jaotuse järgi Viljandimaale Kõpu kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Viljandimaale Kõpu valla territooriumile. 1805. aastal siirdus mõis von Strykide aadliperekonna omandusse, kelle kätte ta jäi kuni võõrandamiseni 1919. aastal. Viimane võõrandamiseelne omanik oli Alfred von Stryk. Mõisa esinduslikklassitsistlik peahoone valmis 1847. aastal arhitekt Emil Julius Straussi projekti järgi. Hoone oli keskelt ja tiibade osas kahekorruseline, vaheosades aga ühekorruseline. Kesk- ja külgrisaliitidel on klassitsismile omased kolmnurkfrontoonid. Keskrisaliidil on need kaunistatud veel hammaslõikeliste friiside ning segmentkaarse aknaga
Õiguse alused Pärimisseadus Pärimine on isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule. Pärand on pärandaja vara koos kõigi õiguste ja kohustustega, mis avaneb pärandaja surma või surnuks tunnistamise korral. Pärimiseks peab pärija pärandi vastu võtma. Pärija on isik, kes saab päranduse, kelle omandusse vara läheb. Pärandaja on isik, kes sureb ehk kelle vara läheb üle teisele isikule. Pärimisvõime on isiku võime pärida. Pärimiskõlbmatu on isik, kes on toime pannud pärandaja vastu surmaga lõppenud isikuvastase kuriteo, isik, kes teadvalt ja seadusevastaselt takistas pärandajat testamenti tegemast või muutmast või isik, kes hävitas või muutis omavoliliselt testamenti või pärimislepingut. Esimese järjekorra sugulased on lapsed, teise vanemad ja kolmanda vanavanemad
1763. a. asutati vaeslaste varjupaigad ja ämmaemandate kool, 1766. a. pandi Õilsate Aadlineiude Ühingu (Smolnõi Instituut) asutamisega alus naiste harimisele Venemaal. 1786. a. rahvakoolide seaduse alusel sai võimalikuks gümnaasiumide asutamine, esimeste linnarahvakoolide rajamise kõrval, edendas Katariina meelsasti ka kauneid kunste. 1775. a. Kubermanguseadusega korrastati riigi halduskorraldus, linnadele anti linnade armukirjaga piiratud omavalitsusõigus. Armukirjaga andis ta aadlike omandusse kõik maad, mis olid nende valduses ja omandisse (pärisorjusesse) nendel elavad talupojad. Aadlikud said õiguse ainuisikuliselt määrata talupoegadele kohustusi, õiguse mõista nende üle kohut ja õiguse müüa talupoegi maast lahus. Aadlikud vabastati ka kõigist maksudest, riigimaksude kogumine talupoegadelt jäi aadlike-mõisnike pädevusse. Katariina tegeles ka ise ilukirjandusega. Ta kuulutas välja ususallivuse (mis ei laienenud
vastuoluline. 1762 kõrvaldas Katariina kaardiväeohvitseride abiga Peeter III troonilt ja kuulutas end Venemaa valitsejaks. Mis muudatusi ta läbi viis? Valitsejana oli Katariinal kavas läbi viia suuri ümberkorraldusi nii seadusandluses, ühiskondlikus elus, riigi halduskorralduses ja teistes valdkondades. 1764. aastal viis ta läbi kiriku maade riigistamise, mille tulemusena seni kirikule kuulunud pärisorjad ja maavaldused läksid riigi omandusse. Katariina viis läbi muudatusi riigihalduses (1775. aasta kubermanguseadus), püüdes vähendada liigset tsentraliseeritust. Saavutused 1763. a. asutati vaeslaste varjupaigad. 1766. a. pandi Õilsate Aadlineiude Ühingu asutamisega alus naiste harimisele Venemaal. 1786. a. rahvakoolide seaduse alusel sai võimalikuks gümnaasiumide asutamine. 1775. a. Kubermanguseadusega korrastati riigi halduskorraldus, linnadele anti linnade armukirjaga piiratud omavalitsusõigus. 3
Osalt on kasutatud ka graniiti imiteerivaid tsementplaate. Mõisasüdamesse oli (ja on praegugi) kaks sissepääsuteed. Ajalooline (tõenäoliselt keskaegsel trassil) asuv looklev tee viib sinna kihelkonnakeskusest Viru-Nigulast. Teine ja suhteliselt sirge suundub mõisasüdamesse aga lõunast Tallinn-Narva maanteelt Koogu mõisa kohalt. Huvitavalt kombel ei olnud kumbki tee kujundatud alleeks ega ka seotud mõisasüdame planeeringuga. Mõisasüda jäi von Stackelbergide omandusse ka võõrandamise järel kuni 1940. aastani. Peale Teist maailmasõda on seal asunud nii sanatoorium kui ka profülaktoorium. 1990tel aastatel siirdus mõis eraomandusse. Mõisa peahoone renoveeriti ja restaureeriti põhjalikult 2000-01, misjärel seal avati hotell ja restoran. Selle käigus tehti hoone läänepoolsesse otsa muuhulgas pikk uus tiibehitis ning katusesse tehti rida väljaehitusi. Korrastatud on ka mitmeid kõrvalhooneid, sh sepikoda.
kui sakslased huvitatud balti aadli privileegide säilitamisest ja suurendamisest. ....ja Karl XI ning Karl XII ajal. Üldjuhul kuulusid reduktsiooni alla vaid Rootsi valitsusajal aadlikele annetatud mõisad. Rohkem oli neid Liivimaal ning siinne aadel oli seetõttu ka agaram Rootsi võimude tegevust arvustama.Reduktsioonis nähti nii majanduslike huvide kahjustamist kui ka kehtivate õiguste rikkumist. Reduktsioon on: riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmisprotsess. VI. Lisa küsimus .Kes oli ja millega on läinud ajalukku J.R.Patkul? Johann Reinhold Patkul oli Liivimaa aadlipositsiooni juht.
rajamiseks soodsad looduslikud tingimused. Muinasajal oli Lihula üks Läänemaa keskustest. Liivi sõjas sai linnus suures osas purustatud ning rootslaste alluvuses seda enam ei taastatud. 1630. aastal müüs Rootsi kuningas Gustav Adolf Lihula ümbruse feldmarssal Åke Tottile. Sellest ajast saadik hakkas kujunema Lihula mõisa areng, mille keskmeks sai linnuse varemete ja maantee vaheline ala. 1726. aastal von Hahnide suguvõsa omandusse siirdunud mõis läks 1795. aastal Karl Friedrich von Stackelbergi valdusse. Alates 1812. aastast kuulus mõis von Wistinghausenite perekonnale, 1874 aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni aga von Buxhoevdeni suguvõsale. Mõisa viimaseks omanikuks oli Hermann von Buxhoevden. Vanim Lihula mõisa plaan pärineb aastas 1645, sellel on näha eluhoonet (peahoone), tall ja ait. Hiljem ehitati mõisale lisahooneid juurde, millest paljud on tänapäevani säilinud. Mõisa
elus ning hariduse ja usu valdkondades. Võõra võimu all elada pole kerge. Sellest võime eeldada, et Rootsi aeg tõi endaga kaasa kõik muud kui head, kuid võib olla andsid rootslased meile midagi, tänu millele oleme praegu, tänapäeval, väga edukad. Just sellepärast keskendungi selles arutluses Rootsi aja plusspooltele. Rootsi ajal toimus reduktsioon, mis leidis aset Rootsi kuninga Karl XI ajal, kui 1680. aastal võttis Rootsi riigipäev vastu otsuse mõisate riigi omandusse tagasivõtmiseks. Lühidalt tähendas reduktsioon mõisate tagasivõtmist riigi poolt. Tänu sellele pääsesid paljud talupojad pärisorjusest. Tõsi, reduktsioon ei toimunud igal pool ja endiselt jäi kehtima talupoegade sunnismaisus, kuid sellegi poolest leian reduktsioonis rohkem head, kui halba. Nimelt hakati talupoegade koormisi määrama vakuraamatuga, mis ühtlustas koormised ja välistas maksude meelevaldse tõstmise. Veel anti talupoegadele luba oma isandate peale kaevata, mis andis
Kordamisküsimused Miks oli vaja kaotada pärisorjus Eestis? Kuna senine majandus ei tasunud ära, sest kulutused oli nii suured ja võeti rohkem võlgasid, mida tagasi tasuda ei suudetud. Eesti maine Euroopas oli halb, kuna mujal oli pärisorjus kaotatud. Millal kaotati pärisorjus Eestis-selle tulemused-mis muutus? Pärisorjus kaotati 1818. aastal. Talupojad said isikliku vabaduse (e vabanesid pärisorjusest). Kogu maa jäi mõisnike omandusse ja talupojad pidid maad hakkama mõisnike käest rentima. Senised normeeritud koormised asendati vabade rendilepingutega. Isikliku vabaduse saamisega kaasnes nn priinimede e perekonnanimede panek. Millised uued kohustused tekkisid talupoegadel riigi ja mõisa ees? Kehtestati riiklikud maksud, mis said alguse pearahast. Mõisakoormised. Kogukondlikud koormised- teede korrashoid, koolide ehitamine Kirikumaksed Nekrutiandmise kohustus-sõjavägi
• Konservatism – alalhoidlikkus E.Burke (aadel, maaomanikud) • Liberalism – vabameelsus poliitikas: usu, sõna, trüki- koosolekute vabadus; võrdsus seaduse ees ( kodanlus)- • Liberalism majanduses –A.Smith vabaturumajandus • Rahvuslus, rahvusriikide teke, rahvuslik ärkamisaeg • Romantism • Sotsialistid-utopistid (utoopia- unistus ideaalsest riigist) R.Owen • K. Marx – kommunistliku õpetuse rajaja: töölisklassi, proletariaadi diktatuur; ettevõtted riigi omandusse „Kapital“ „Kommunistliku partei manifest“. • Sotsialism, sotsiaaldemokraadid- tööliste huvide kaitse seaduslikult. 1848.a. revolutsioonid Euroopas • Revolutsioonisündmuste mõjul olid Euroopa valitsejad sunnitud tegema poliitilisi ja majanduslikke järeleandmisi: • Kehtestati põhiseadus või hakati seda välja töötama • Valitsemisse kaasati liberaalse kodanluse esindajad • Kutsuti kokku rahva esinduskogu • Sätestati kodanike ülddemokraatlikud õigused ja
Piisoni lend. Autori(te) põhilised seisukohad ja õppetunnid on : 1. Viia töö tulemused nende omandusse, kes tööd teostavad. 2. Luua omanikutunde keskkond, milles iga inimene tahab olla vastutav oma töö tulemuste eest. 3. Juhendada inimeste individuaalsete võimete ja kompetentside arendamist. 4. Õppida kiiremini. On olemas kindlad tõdemused, milleni raamatu autor tihti jõudis: 1) Enamikel juhtidel "olen probleemiks mina". 2) Ülemuseks on klient, mitte juht organisatsioonis. 3) Mõelda tuleb strateegiliselt.
1820 siirdus mõis Friedrich August von Maydelli valdusse, kes ehitas sinna 1820tel aastatel varaklassitsistliku puidust peahoone. Kõrge poolkelpkatusega hoonet ilmestab kolme akna laiune kolmnurkfrontooniga keskrisaliit, frontooni kaunistab segmentkaarne aken. Hoone tagaküljel on paarisaknad, nurki kaunistavad puidust kvaaderimitatsioonid. Hiljem vahetas mõis taas mitmeid omanikke, kuni ta 1850tel aastatel läks hilisema Eestimaa kuberneri Wilhelm von Ullrichi omandusse. Tema tütar Marie von Ullrich andis mõisa Eestimaa Põllumajanduse Seltsile rendile, hiljem läks mõis päriselt seltsi omandusse. Kuna mõisa viimaseks omanikuks ei olnud mitte füüsiline isik, vaid selts, oli Kehra mõis Eesti üks viimaseid, mille maad asundustaludeks tükeldati. Mõisa hoonestus paiknes Anija-Alavere maantee ja Jägala jõe vahelisel kitsal maa-alal. Varaklassitsistlik peahoone on meieni säilinud 20. sajandil ümber ehitatud kujul. Hoone
Halbadel aegadel ei pruugi jätkuda finantsvahendeid. Samuti ei saa individuaalsed omanikud osaleda rahvusvahelistes reklaamikampaaniates ja reserveerimissüsteemides mis on suureks puuduseks võrreldes ketihotellidega. Ketihotellid ühes omandis olevad hotellid. Ketihotellid kannavad tihti sama nime ja juhtkond peab saatma aruanded peakontorisse. Ketihotellid võivad jaguneda kohaliku ettevõtte omandusse kuuluvateks hotellideks või siis rahvusvahelisse hotelliketti kuuluvateks hotellideks. Maailma 50 juhtivat hotelliketti omavad kokku ~5 miljonit tuba keskeltläbi 35 000 hotellis. Suurim on: Cendant Corporation USA-s, veel on Bass Hotels &Resorts London, Marriott International Washington, Accor Prantsusmaa jne. Hotellikettidesse tavaliselt kuuluvad hotellid, mis on kas omanikfirma omanduses või siis omanikelt renditavad hotellid
Vene-Türgi sõja (1768–1774) tulemusel sai Venemaa endale Aasovi ja osaliselt Musta mere põhjaranniku Lõuna-Ukrainas. RIIGIASJAD Riigiasjade ajamine oli ka Katariina valitsusajal tema favoriitide käes, kellest olulisemad olid vennad Orlovid, Pjotr Zubov ja Grigori Potjomkin. 1764. aastal viis ta läbi maade riigistamise, mille tulemusena seni kirikule kuulunud pärisorjad ja maavaldused läksid riigi omandusse. Riigistamise vastaseid vaimulikke karistas ta riigivastastena. ISIKLIK ELU Oma armukese Grigori Grigorjevitš Orloviga oli Katariinal poeg Aleksei (1752- 1813), pärastine krahv Bobrinski, ja tütar. Väidetavalt oli tal veel kaks vallastütart kahe armukesega. Katariinal oli mitmeid soosikuid. Saanud vannitoas rabanduse, suri Katariina teadvusele tulemata oma voodis. Võib-olla liialdatult mainiti, et rabandus oli teda tabanud potil. (suri 6 nov. 1796a. olles 68 aastane)
rahvuslik ärkamine, kolm isamaa kõnet 24.Johann Köler - rahvusliku maalikunsti rajaja, üks aleksandri kooli liikumise rajajaid Mõisted 1. Adrakohtunik, sillakohtunik - ajalooline maapolitseikohtunik Eestimaal 2. Reduktsioon mõisad võeti riigi omandusse tagasi 3. Teorent teotöö, mis jagunes korraliseks nädalateoks ning hooajatööde ajal ka abiteoks. Sellele lisandusid ka rahamaksud, nt vakuraha. 4. Loonusrent - ehk naturaalrent on talupoegade või teiste maakasutajate tasu feodaalühiskonnas kasutatava maa eest maaomanikule. Sisuliselt tähendas loonusrent kohustust anda maaomanikule osa oma talumajapidamise saagist, mis põhiliselt tasuti teraviljaga. 5
failid kuuluvad leiutajad grupile) Sudo chmod ug=rwsx,o=r,+t /var/www/leiutised === sudo chmod 3774 /var/www/leiutised o Faile, mis asuvad katalogis /var/www/leiutised peavad olema kustutatavad vaid vastava faili omaniku poolt. Sudo chmod +t leiutised (+t eelmises punktis) o Looge kataloogi mõned failid nii lotte kui oskarina. Kontrollige, et need failid sattusid grupi leiutajad omandusse. Sudo login lotte/oskar Nano lotte1/lotte2 Ls –l o Kontrollige, et lotte ei saa kustutada oskari poolt loodud faile, ja oskar ei saa kustutada lotte faile. o Proovige, milline on ligipääs neile failidele kasutajana oskar. o Proovige vaadata neid faile üle veebi (http://teie.virtuaalserveri.ip.aadress/leiutised/... või virtuaalmasinast ka http://localhost/leiutised/...). /etc/apache2/sites-enabled/000-default.conf Documentroot muuta
Ehitati rahvakoole. Samuti loodi gümnaasiume nii Tartusse kui ka Tallinna. Tartu gümnaasiumist sai Tartu Ülikool. Rahvani toodi Uus Testament. Pandi paika tugev haridusvõrgustik. 5) Rüütelkond - Eestimaa seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus. Rüütelkond moodustati 1584. Aastal. Püha Rooma riigi teatud territooriumi aadlike ehk vasallide koondist, kuhu tavaliselt kuulusid kõik selle ala aadlikud. Reduktsioon - mõisate riigi omandusse tagasivõtmisprotsess. 1680. aastal võttis Rootsi riigipäev vastu otsuse võõrandatud mõisate riigile tagasivõtmiseks kogu riigis. Mõisate reduktsiooni põhjuseks oli riigimaade kinkimine aadelkonnale, kes aga ei pidanud tasuma riigimakse, mistõttu olid vähenenud kuningriigi sissetulekud ning riigikassa oli pidevates finantsraskustes. Vakuraamat - talude ja nendel lasuvate koormiste nimekiri Eesti ja Läti aladel. Piiblikonverentsid -
püüdes takistada kirikulõhe teket. ▪ Hernhuutlus- pietistliku ideede vennastekogudus. ▪ Pietism- usuvool, mis oli Luteri kiriku vastu. ▪ Estofiil- Eest keelt ja kultuuri harrastav inimene. ▪ Magasiait- viljavaru, kust talupojad said hädaaegadel laenuvõtta. ▪ Nekrutikohustus- venemaa poolt kehtestatud kohustus, et iga sõjavägi pidi annetama teatud arv sõdureid vms. (ei ole väga kindel selle mõiste sõnastuses) ▪ Kroonumõis – e. riigimõis, oli riigi omandusse kuulunud mõis. Seda valitsesid riigi poolt määratud ametnikud.
pärinesid talupoegade või käsitööliste hulgast. Madalama päritolu tõttu oli ka nende poolehoid 3.seisusele suur ning pärast generaalstaatide lahkulöömist liitus suurem osa neis 3.seisuse poolt loodud Rahvuskoguga. (Peagi järgnesid neile ka madalamat päritolu või edumeelsemad aadlikud ja sündis Asutav Kogu.) Asutava Kogu esimeste otsuste seas olid muuhulgas kirikukümnise (maks kirikule) kaotamine ja kirikuvarade riigi omandusse võtmine. Kirikumaid hakati müüma (maksta tuli vaid sissemaks, muu 20aasta jooksul). Maad oli enim vaja talupoegadel, aga neil polnud isegi sissemaksu jaoks raha. Maid hakkasid kokku ostma kodanlus, kaupmehed, käsitöömeistrid, poodnikud, õpetajad, apteekrid jt. Just need olid ühiskonnakihid, kes said revolutsioonist enim kasu, mitte päris vaesed. Kirik kaotas lisaks maadele ka oma ülesandeid: 1
9.Teenuse turunduse eripära (võrreldes füüsilise tootega) · On esemeline · On immateriaalne · On ladustatav · Ei ole ladustatav · Läheb pärast ostu-müügi sooritamist üle müüja omandusest ostja omandusse · Ei saa minna otseselt üle kliendi omandusse · On enne müüki demonstreeritav · On enne müüki raskesti demonstreeritav · Valmistatakse ja seejärel turustatakse · Osutatakse ja turustatakse üheaegselt
kuulus Taanile. 2) Rootsi aeg! Vastus: Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu 100.aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. 1645.aastal liideti Saaremaa Rootsi kuningriigiga. 16.septembril 1629.aastal sai Rootsi terve mandriosa endale Altmargi vaherahuga. Baltierikord oli Liivimaa ja Eestimaa mõisnike eriõigused Põhjasõja järgses Vene võimu koosseisus. Reduktsioon ehk riigistamine oli mõisate riigi omandusse võtmine. 17301740.aastal koostati rüütelkonna liikmete erilisi nimekirju, mida nimetati aadlimatrikliks. Üksnes aadlinimekirja kantud aadllikud omasid Eesti ja Liivimaa poliitilise ja majanduslike eesõigusi. Aadlimatriklid pidid kaitsma siinsete aadli suguvõsade eesõigusi Venemaa ja Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. Talupoegade olukord siinsed talupojad olid pärisorjad, keda mõisnik võis pärandada, vahetada või müüa, nagu muud mõisa vara
d. unikaalset müügiargumenti Küsimus 5 McCarthy4PD-d on ... a. toode (product), hind (price), esitlus (presentation), turunduskommunikatsioon (promotion) b. toode (product), hind (price), positsioon (position), turunduskommunikatsioon (promotion) c. toode (product), hind (price), müügikanal (place), turunduskommunikatsioon (promotion) Küsimus 6 Üldjuhul teenus ... a. on materiaalne b. on ladustatav c. osutatakse ja turustatakse üheaegselt d. läheb kliendi omandusse Küsimus 7 Millise toote elutsükli etapiga on tegemist, kui on teada, et sel ajal saab oluliseks tarbimise kasvatamine läbi olemasoleva tarbija, andes neile järjest uusi põhjuseid lisatarbimiseks. a. toote küpsus b. toote langus c. toote kasv d. toote arendamine Küsimus 8 Millist liiki kaubamärk on Apple hammustatud õun? a. lõhnamärk b. sõnamärk c. ruumiline kaubamärk d. kujutusmärk Küsimus 9 Milline alljärgnevatest ei kuulu konkurentsistrateegiate hulka: a
Rootsi). Tervailjaeksport. Vähesel määral kasvatati ka kaera ja veel vähem nisu. Seda muidugi ainult siis, kui oli viljakas aasta. Halb oli see, et suure osa viljast pidid talupojad andma Rootsi riigile ja mõisnikele, isegi ikalduse aastal. Kõigepealt maksud ja kui alles jäi seeme ning natuke omatarbeks oli hästi 7) Reduktsioon, selle mõju mõisatele ja talupoegadele mõisate riigi omandusse tagasivõtmisprotsess. 1)Reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Koormised olid määratud vakuraamatuga. 2) Reduktsioon ei toimunud igal pool. Säilis talupoegade sunnismaisus, 1645. aastal fikseeriti pärisorjus Põhja-Eestis. Oli mõisnikke, kellelt mõisaid ei võetud - polnud piiranguid, mida ja kui palju võib talupoegadelt nõuda. Ei peetud kinni vakuraamatusse kirjutatud kohustustest, neid tõlgendati nii, kuidas mõisnikule kasulik oli.
4. Eesti alade valitsemine Rootsi ajal. Millised olid probleemid? Talurahvas pärisorjastati Naaberaladelt tulid sisserändajad Ajaloo suurim näljahäda Haigused- tüüfus ja düsenteeria Nõiapõletused Kõrged maksud Eesti langes Vene võimu alla 5. Reduktsioon miks olid paljud aadlikud vastu? Milliseid muutuseid tõi kaasa? Mõisate reduktsioon ehk riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmisprotsess. Rootsi riigi soov täita pidevatest sõdadest kurnatut riigikassat Soov muuta maa feodaalsest riigist kodanlikuks riigiks Aadlikud ei pidanud muidu tasuma riigimakse. Kadus vana läänikorraldus Riigi sissetulekud tõusid Paranesid haridusolud Kehtestati riiklik kontroll kõigi mõisavalduste üle Halvenesid kohaliku aadli ja Rootsi riigivõimu suhted
kasusid. 13. Teenuse turunduse eripära võrreldes füüsilise tootega Toote ja teenuse erinevused Üldjuhul toode Üldjuhul teenus · On esemeline · On immateriaalne · On ladustatav · Ei ole ladustatav · Läheb pärast ostu-müügi sooritamist · Ei saa minna otseselt üle kliendi üle müüja omandusest ostja omandusse omandusse · On enne müüki raskesti · On enne müüki demonstreeritav demonstreeritav · Valmistatakse ja seejärel · Osutatakse ja turustatakse turustatakse üheaegselt · Valmistatakse kliendi kohaloluta · Pole osutatav ilma kliendi ja · Kui tal ilmnevad vead, on need teenindaja kontaktita
kommunismipõhimõtetest ja majandusreformide algust: põllumajanduses likvideeriti 1981. aastal kollektiivmajandid. Talupojad võisid vabalt hakata nende valdusesse antud maad harima ja toodangut turustama; keskse juhtimise lõdvendamine. Suurendati ettevõtete vabadust ja töötajate õigusi; haridussüsteemist kadus senine ideoloogiline rõhuasetus; majandus- ja kultuurisidemete tihendamine välismaaga. Hiina jäi siiski sotsialistlikuks tööstusettevõtted jäid riigi omandusse, tootmist reguleerib riik plaanide kaudu. Ei muutunud ka poliitiline süsteem. ulemus: kui 1965 1980 oli HRV rahvuslik kogutoodang kasvanud aastas keskmiselt 6,4%, T siis 1980. aastatel kiirenes see kuni 11,4%-ni aastas. Elatustaseme kiire kasv. üstitati eesmärk, et peres ei tohi olla üle ühe lapse. Mõjutatakse premeerimise ja trahvide P süsteemiga. Kuna hiinlastele on väga tähtis, et peres oleks pärija, siis kiputakse tütarlapsi surmama
-Pakkumise aktiviseerimine (konkursid, mängud, loteriid). -Esitlus müügikohal, müügi kohtreklaam (riiulisildid, reklaamikirjed pakkimisvahenditel, väljapanekud vahekäikude otstes ja eraldi püstvitriinides, kuvarid, siseraadio, näitused jne.). 13. SWOT SWOT-analüüs, mis tähendab "tugevaid ja nõrku külgi, mis seonduvad meie ettevõtte ärivõimaluste ja ohtudega turul. 14.Jaotuskanal ja selle ülesanded Jaotuskanal - firmade või üksikisikute kooslus, kes võtavad kauba oma omandusse või aitavad kaasa omandiõiguse üle andmisel kellelegi teisele teel tootjalt tarbijale. 1) tehingulised funktsioonid: müümine;ostmine; riski võtmine, kandmine;läbirääkimiste pidamine. 2) logistilised funktsioonid: toodete ladustamine;komplekteerimine;edasitoimetamine toorainest lõpptarbijani. 3) abistavad funktsioonid: informatsiooni kogumine;müügi stimuleerimine; finantseerimine
kaardiväerügemendi ohvitserid, kus teenis tema soosik Grigori Orlov vennaga, panid toime Peeter III mõrva mõni päev hiljem ja teiste trooninõudlejate (vt. Ivan VI) vangistamise, mis märgistas kogu tema valitsusaega. Samuti takistas Katariina poeg Pauli valitsemast, väites ta memuaarides olevat koguni oma armukese Sergei Saltõkovi poja. Sisepoliitika 1764. aastal viis ta läbi kiriku maade riigistamise, mille tulemusena seni kirikule kuulunud pärisorjad ja maavaldused läksid riigi omandusse. Riigistamise vastaseid vaimulikke karistas ta riigivastastena. Teiste hulgas vangistati ka Rostovi metropoliit Arseni, keda hoiti Tallinna kindluse Harju väravatornis asuvas vanglas. 1775. aasta haldusreform Katariina viis läbi muudatusi riigihalduses (1775. aasta kubermanguseadus), püüdes vähendada liigset tsentraliseeritust. Provintse asusid valitsema asehaldurid ning ning linnadele anti piiratud omavalitsusõigus. Kubermanguseaduse alustel moodustati kubermangude ametiasutused 18
aastal Feodossia-Dzankoi raudtee. Oma raha eest ehitas ta Feodossia ajaloomuuseumi uue hoone Pjotr Kotljarevski mälestusmärgiga. Arheoloogia-alaste teenete eest valiti ta Odessa ajaloo- ja arheoloogiaühingu tegevliikmeks. Aastal 1880 avas ta oma galerii. Galerii hoone projekteeris ta 1845 ise. 1880 avas ta seal näitusesaali, kus tutvustas avalikkusele oma töid enne seda, kui need Feodossiast lahkusid. Tema testamendi kohaselt läks galerii pärast tema surma linna omandusse. Tänapäeval kannab see tema nime ja on täielikult pühendatud Aivazovski loomingu tutvustamisele. Aivazovski dokumentide arhiivi säilitatakse Venemaa riiklikus kirjanduse ja kunsti arhiivis, Peterburi riiklikus Saltõkov-Stsedrini-nimelises raamatukogus, Tretjakovi galeriis ning Bahrusini- nimelises riiklikus keskteatrimuuseumis. Surm Aivazovski suri 82-aastaselt 2. mail 1900. Veel enne surma lõpetas ta maali "Merelaht", aga oma
hankida üldse igasuguseid huvitavaid fakte ja muud infot nii palju kui vähegi võimalik. Alatskivi mõis (Allatzkiwwi) rüütlimõis Kofavere kihelkonnas Tartumaal Sissejuhatus Alatskivi loss on Alatskivi mõisa uusgooti stiilis peahoone. Alatskivi mõisat on esmamainitud 1601. aastal. 1628. aastal kinkis Rootsi kuningas Gustav II Adolf mõisa oma sekretärile Johan Adler Salviusele. Tema käest siirdus mõis 1642. aastal Hans Dettermann Cronmanni omandusse. 1753. aastal ostis mõisa Otto Heinrich von Stackelberg. 1870. aastal läks mõis kaasavarana von Nolckenite aadliperekonna omandusse, mil mõisasüdant hakati senisest esinduslikumas stiilis välja ehitama. Kuna Arved non Nolcken oli Shotimaa reisilt naasnuna vaimustunud sealsest arhitektuurist, eriti aga Balmorali kuningalossist, otsustas ta Alatskivil püstitada Balmorali koopia. Tulevase lossi projekti koostas Arved von Nolcken ise, kes juhtis muuhulgas ka ehitustöid. Tegelikult kopeerib
nobiliteet. Rooma võim vallutatud maades:Itaalias võesti ära osa maast , mitmele poole rajati kolooniaid. Osa võidetud linnu sai munitsiipiumi staatuse-neil säilis omavalitsus ja nende elanikele anti Rooma kodaniku õigused. Enamik Itaalia linnu olid Rooma liitlased. Liidulepingu kohaselt pidid nad andma oma sõjaväe Rooma käsutusse. Makse ega kohustusi peale ei pandud. Vallutatud alad väljaspool Itaaliat olid Rooma provintsid. Kogu sealne maa kuulus Rooma riigi omandusse ja oli maksustatud. Kohalikesse asjadesse ei sekkunud roomlased siingi. Provintsi valitses asehaldur, kes pidi kaitsma provintsi välisvaenlaste eest . Muutused Rooma ühiskonnas vabariigi ajal: Poliitiline tähtsus tõusis. Elanike arv suurenes, see edendas kaubandust. Vallutussõjad tõid kaasa talupoegade laostumise. Rängalt said kannatada II Puunia sõja tõttu. Talupojad olid sunnitud oma maatüki rikastele maha müüma. Orjanduse aeg.
1936. aastal korraldasid ameeriklased Floyd Smith ja William Harkness ekspeditsiooni Hiinasse. Retk katkes Harknessi ootamatu surma tõttu Shanghais. Leskproua Harkness otsustas oma mehe kavatsused teoks teha. Pärast pikaajalisi otsinguid sattus ta selle imepärase looma jälile. Esimesele vangistatud pandale pandi nimeks Su lin. 1938. aastal sõitis Hiinasse teinegi ekspeditsioonis osaleja, Floyd Smith, kes tõi sealt kaasa viis pandat. Kolm nendest läksid Londoni Regents Parki omandusse. Pandasid on kingitud Hiinat külastanud delegatsioonide liikmetele ja diplomaatidele. Kui loomad pika ja piinarikka teekonna üle elasid ning nad loomaaedadesse elama paigutati, veetsid nad oma ülejäänud elu täielikus erakluses. Arvatakse, et kuni tänaseni hoiti loomaaedades eraldatuna enam kui sadat isendit. Panda omamine tõstis loomaaia prestiizi. Kuna neid hoiti üksikult või paarikaupa, oli äärmiselt raske kokku saada paare, kes oleksid võimelised järglasi saama
(peamiselt Rootsi). Tervailjaeksport. Vähesel määral kasvatati ka kaera ja veel vähem nisu. Seda muidugi ainult siis, kui oli viljakas aasta. Halb oli see, et suure osa viljast pidid talupojad andma Rootsi riigile ja mõisnikele, isegi ikalduse aastal. Kõigepealt maksud ja kui alles jäi seeme ning natuke omatarbeks oli hästi 7) Reduktsioon, selle mõju mõisatele ja talupoegadele mõisate riigi omandusse tagasivõtmisprotsess. PÕHJUSED: · Lahendus riigikassa täitmiseks · Kolmekümneaastane sõda- kiratsev majandus · Rootsi suurriik; pidevad sõjad, kõrged sõjalised kulutused · Riigimaade kergekäeline loovutamine; maksutulud · Karl XI vajas riigi majanduslikku olukorra märgatavat tõstmist 1) Reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Koormised olid määratud vakuraamatuga. 2) Reduktsioon ei toimunud igal pool
13. SWOT SWOT-analüüs, mis tähendab “tugevaid ja nõrku külgi, mis seonduvad meie ettevõtte ärivõimaluste ja ohtudega turul. Ettevõtte välise keskkonna analüüsi eesmärgiks on välja tuua uued võimalused ja ohud. SWOT analüüsi võib koostada: 1. ettevõtte kohta tervikuna 2. valdkonna siseanalüüsil 3. ettevõttevälise keskkonna analüüsi eesmärgil 14.Jaotuskanal ja selle ülesanded Jaotuskanal - firmade või üksikisikute kooslus, kes võtavad kauba oma omandusse või aitavad kaasa omandiõiguse üle andmisel kellelegi teisele teel tootjalt tarbijale. 1) tehingulised funktsioonid: müümine;ostmine; riski võtmine, kandmine;läbirääkimiste pidamine. 2) logistilised funktsioonid: toodete ladustamine;komplekteerimine;edasitoimetamine toorainest lõpptarbijani. 3) abistavad funktsioonid: informatsiooni kogumine;müügi stimuleerimine; finantseerimine 15. Toote elutsükkel 1. Toote elutsükli kõver 2. Bostoni maatriks 16. Mis on hind?
ühiskondlikus elus, riigi halduskorralduses ja teistes valdkondades. Selleks, et seda teha kutsus ta kokku seisusi esindava Seadusandliku komitee, kuid see ei suutnud aadlike vastuseisu tõttu keisrinna poolt ettepandud reforme vastu võtta ning saadeti lõpuks tulemusi saavutamata laiali. Siiski üht-teist saavutati. 1763. a. asutati vaeslaste varjupaigad. 1764. aastal viis ta läbi kiriku maade riigistamise, mille tulemusena seni kirikule kuulunud pärisorjad ja maavaldused läksid riigi omandusse. Riigistamise vastaseid vaimulikke karistas ta riigivastastena. Teiste hulgas vangistati ka Rostovi metropoliit Arseni, keda hoiti Tallinna kindluse Harju väravatornis asuvas vanglas.1766. a. pandi Õilsate Aadlineiude Ühingu asutamisega alus naiste harimisele Venemaal. 1786. a. rahvakoolide seaduse alusel sai võimalikuks gümnaasiumide asutamine. 1775. a. Kubermanguseadusega korrastati riigi halduskorraldus, linnadele anti linnade armukirjaga piiratud omavalitsusõigus.
5. TEGEVUS 5.1. Tegevuse iseloomustus Põhitegevus on stuudio ja bändiruumi rent ning abi demo lindistamisel. Kõrvaltegevus on helitehnika ning valgustuse rent. Ettetellimisel renditakse klientidele ruumid koos vajamineva tehnika ning helimehega. Tehnika rentimine käib samuti ettetellimisel ning see tuuakse ettevõtte enda poolt kohale. 5.2. Kinnisvara ja seadmed Ettevõttele kuulub ühekorruseline helikindla keldriga hoone Tartu kesklinnas. OÜ Punn Põhja omandusse kuulub kaks elektrilist kitarri koos võimenditega, üks basskitarr koos võimendiga, üks trummikomplekt, neli mikrofoni, süntesaator, üks akustiline kitarr, helipult, metronoom, trompet ja triangel. Lisaks on ettevõttes kolm arvutit, lauatelefon ning ruumides levib wifi. Ettevõttele kuulub veel erineva võimsusega kõlareid, mikserpulte, mikrofone, prozektoreid, kõrvaklappe, monitore, pillivõimendeid ja muid tarvikuid. Ettevõttel on ka
Surres oli keisrinna 68-aastane. 5 Riigiasjad Riigiasjade ajamine oli ka Katariina valitsusajal tema favoriitide käes, kellest olulisemad olid vennad Orlovid, Pjotr Zubov ja Grigori Potjomkin. Neist viimane on läinud ajalukku "Potjomkini külade" asutajana. 1764. aastal viis ta läbi maade riigistamise, mille tulemusena seni kirikule kuulunud pärisorjad ja maavaldused läksid riigi omandusse. Riigistamise vastaseid vaimulikke karistas ta riigivastastena. Teiste hulgas vangistati ka Rostovi metropoliit Arseni, keda hoiti Tallinna kindluse Harju väravatornis asuvas vanglas. Isiklik elu Oma armukese Grigori Grigorjevits Orloviga oli Katariinal poeg Aleksei (1752-1813), pärastine krahv Bobrinski, ja tütar. Väidetavalt oli tal veel kaks vallastütart kahe armukesega. Katariinal oli mitmeid soosikuid: krahv
Scillingile erastas. 1699. Aastal mõis riigistati ning see püsis riigi omanduses kuni 1800. aastani sel aastal jagas keiser Paul I mõisa kaheks: väiksem osa(Väike-Kõpu) jättis ta riigimõisaks ning suurema osa (Suure-Kõpu) kinkis kapten Fjudor Usakovi lesele Katariina Usakovale. 1804. Aastal ostis mõisa 120000 rubla eest Paul Ludwig von Lövenstern. Samal aastal läks Suure-Kõpu edasi Franz George von Oettingeni omandusse. Ta pidi selle aga 1805. aastal võlade katteks õemehele Bernhard Heineich von Strykile loovutama. 1822. Aastal kirjutati Suure-Kõpu eelmise omaniku poja Aleander Georg Gottlib von Stryki nimele. Tema oli mõisa elu isa asemel juhtinud juba 1806. aastast, sest Strykidele kuulusid peale Suure-Kõpu veel Ridala, Tihemetsa, Kärsu ja Taagepera mõis. Kui Alexander Georg Gottlieb von Stryk 1836. aastal teist korda abiellus, asus ta ehitama uut peahoonet. Abikaasa Ameline Helena aga suri juba 1843
Hea klienditeenindus seisneb ootuste ületamises ja selle puhul on kõik kuni pisiasjadeni tehtud õigesti lähtudes kliendi soovidest ja vajadustest. Teeninduse headust saab hinnata ainult üks kohtunik ja selleks on klient. Toodete ja teenuste erinevused Toode on: 1) materiaalne ese-mida saab katsuda 2) enne müüki demonstreeritav-saab näidata ja tutvustada eset 3) ladustatav 4) äheb pärast ostu-või müügiprotsessi üle ostja omandusse- ostja saab enda kasutusse selle eseme mis ta parasjagu on ostnud 5) valmistatakse ja seejärel turustatakse-tehakse valmis ese ja alles siis läheb see igale poole poodidesse müüki 6) valmistatakse ilma kliendi kohaloluta-klient ei viibi parasjagu seal kui toode valmib 11 7) säilitab oma vormi pärast tootmisprotsessi-ta kuju ei muutu 8) on kergseti standardiseeritav ja rahas hinnatav
Maapiirkonades uued kinnistud: 1 ha suvila juures maad, 2 ha elamu juurde, 20 ha elamu 3 juurde, kui elamu omanik ja õigusjärgne subjekt taotlesid maad jne. Need 'mustrid' kajastuvad ka meie kinnistupiltides. Tänaseks päevaks on maareform peaaegu läbi. Suure osa moodustavad tagastatud maad, teise suure osa moodustavad riigi omandusse jäetud maad (RMK maad, metsamaad jne), vähem nt munitsipaalomand vms. Paistavad reformis ka veidi n-ö saba ja sarved. Kui osa kinnistutest on kantud kaardi põhiselt (et hoida aega kokku) ja osad on mõõdistatult, kaardi põhiselt ei lähe piirid alati hästi kokku. Maakorralduslik küsimus millal piirikorrektuurid ette tulevad. Planeerijatele mõned suhted: kui kinnistupildi järgi saab enam-vähem aimu, kuidas ala on kujunenud, on natuke lihtsam protsesse edasi kavandada.
asutused ja inimesed. Sellest ajast on meie teadus ka akadeemiakeskne ja äärmiselt rakendusuuringute vaenulik, nagu ka välismaa hindajad on teraselt tähele pannud. Mart Laari esimest valitsust polnud tollases erastamise ja turumajanduse eufoorias raske veenda: rakendusteadust rahastagu ennekõike ettevõtted, kes rakendusi vajavad. Meil oli aga oma ettevõtlus alles sündimas, suurem osa tootmisest läks välisinvestorite omandusse ja uus oskusteave toodi sisse emamaalt. Meie oma rakendusteadus suri välja. Nüüd siis oleme täiesti absurdses olukorras. Tallinna Tehnikaülikool, sügavalt rakendusteaduslik õppe ja uurimisasutus, mis on kutsutud ja seatud oma teadusega eesti majanduse arendamiseks inimesi koolitama, peab konkureerima teadusraha pärast akadeemilise ülikooliga, lugema samadel alustel avaldatud publikatsioone ja tsiteeritavust rahvusvahelistes teadusajakirjades
võimuahne Katariina ise, kuna kaardiväerügemendi ohvitserid, kus teenis tema soosik Grigori Orlov vennaga, panid toime Peeter III mõrva mõni päev hiljem ja teiste trooninõudlejate vangistamise, mis märgistas kogu tema valitsusaega. Samuti takistas Katariina poeg Pauli valitsemast, väites ta memuaarides olevat koguni oma armukese Sergei Saltõkovi poja. 1764. aastal viis ta läbi kiriku maade riigistamise, mille tulemusena seni kirikule kuulunud pärisorjad ja maavaldused läksid riigi omandusse. Riigistamise vastaseid vaimulikke karistas ta riigivastastena. Teiste hulgas vangistati ka Rostovi metropoliit Arseni, keda hoiti Tallinna kindluse Harju väravatornis asuvas vanglas. Katariina viis läbi muudatusi riigihalduses, püüdes vähendada liigset tsentraliseeritust. Provintse asusid valitsema asehaldurid ning ning linnadele anti piiratud omavalitsusõigus. Hooldeasutuste ja Venemaa esimeste linnarahvakoolide rajamise kõrval edendas Katariina meelsasti ka kauneid kunste
mõisahoonele. Ehitist rüüstati vene vägede poolt Põhjasõja ajal. 1730 aastaks taastati härrastemaja vanadel müüridel. 1782-85 ehitati maja ümber arh. J.C.Mohri jooniste järgi, millega sai hoone oma praeguse ilme. [8,10] Palmse mõisaansambel on Eesti üks väljapaistvamaid barokkstiilis tervikkomplekse. Üks väheseid täielikult säilinud ja restaureeritud mõisaansambleid. Ennistustöid alustati juba 1972. aastal, mil mõisakompleks siirdus Lahemaa Rahvuspargi omandusse. Mõisa peahoone on barokne, 2-korruseline kõrge sokli ja kelpkatusega, sümmeetrilise kompaktse põhiplaaniga balladionistliku lahendusega kiviehitis. 1. korrus on natukene kõrgem ja pidulikum, kus asusid pidulikud vastuvõturuumid. 2. korruselt võis leida magamistoad ja võlvitud keldrist köögi mantelkorstnaga, veinikambri ning majapidamisruumid. Vormiküllasem on lõunakülgne esifassaad, kus me näeme eenduvaid
sõlmitud laenulepinguga ning nimetatud lepinguid tuleb vaadelda nende koosmõjus kui tervikut. 16. jaanuari 1997. a aktsiate ostu-müügileping on jõustunud, sest pooled on täitnud hageja ja kostja vahel sõlmitud 13. jaanuari 1997. a AS Satwo aktsiate ostu-müügilepingu tingimused, mis olid 16. jaanuari 1997. a aktsiate ostu-müügilepingu p 5.2 järgi lepingu jõustumise eelduseks. 11. Tsiviilkoodeksi § 242 lg 1 järgi kohustub müüja ostu-müügilepingu järgi vara üle andma ostja omandusse, ostja aga kohustub vara vastu võtma ja maksma selle eest kindlaksmääratud rahasumma. Hageja on rajanud oma nõude sellele, et 16. jaanuari 1997. a aktsiate ostu-müügilepingu p-s 2.2 sätestatud kohustuse täitmise tingimus on hageja poolt 22. augustil 1997. a 100% AS Satwo aktsiate omandamisega saabunud ning kostjal tuleb oma lepingujärgne kohustus täita. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja pole tasunud lepingus kokkulepitud ostu-müügihinda
jaota ja valitse põhimõtte-see tähendas seda, et Rooma pidas oma vastastega läbirääkimisi alati ühekaupa ja sõlmis kokkuleppeid igaühega eraldi. Rooma poliitika. Rooma kodakondsuse jagamises ei kõheldud, neid jagati üksikutele inimestele väikse teene eest riigile kui ka terved linnad said, nii sai Rooma mõjuvõimsamaks. Provints- alistatud alad väljaspool Itaaliat. Provintside linnad säilitasid omavalitsused, neid valitses asehaldurid. Kogu sealne maa kuulus Rooma riigi omandusse ja oli maksustatud. Roomlastele piisas kui olukord oli rahulik ja maksud makstud. Asehaldur- provintsi valitseja, kes oli tavaliselt mõni endine magistraat, pidi kaitsma provintsi välisvaenlaste eest, hoidma ära kohalikud vastuhakud, täitma ülemkohtuniku ülesandeid ja koguma makse. Nad ei saanud riigilt palka. Nad pressisid kodanikelt raha välja. Plebeide õigused- neil oli lubatud osaleda rahvakoosolekutel, oli õigus valida enda seast
Joonis . Räpina Alamõisa maade plaan, 1903. EAA f.2469, 1, 2. 761.1.3 Ajalooline ülevaade Mõisakompleksi omanikest ja hoonetest 18-21 saj. Räpina mõis asutati 1582. aastal. 1728. aastal omandas mõisa Peeter I õukondlane K. G. von Löwenwolde, kes rajas 1734. aastal Räpinasse paberivabriku. Tema ehitas ka mõisasüdame esimest korda esinduslikumalt välja. (Abner et al. 2012) 1830-ndatel said mõisa omanikeks von Schultzid, kelle käest siirdus see üsna kiiresti von Richterite omandusse. Von Richterite ajal püstitati 1850ndatel aastatel mõisa hilisklassitsistlik peahoone, mis on kasutusel ka tänapäeval ning on tuntud ka kui Sillapää loss. Hoone oli külg ja keskrisaliitide suhtes kahekorruseline ja vaheosades ühekorruseline. Üks vahehoone oli kujundatud ka talveaiana (Eesti mõisaportaal). Nelja sambaga portikusega hoone esinduskülg on suunatud idas paikneva Võhandu jõe paisjärve suunas. Pargipoolsel fassaadil
rektor Anton Budilovitš. Muulased orgaaniliselt lähendada vene kultuurile. See on slaavlaste põline ala. Varjamatu ja sõjakas suurvene šovinism. Võitlus ääremaade eraldumise ja riigi tükeldamise vastu. Eestlased elavat venelaste kulul, kiusavat venelasi ja õigeusklikke, juhtpositsioonid riigis, vaenulik suhtumine Vene riiklusesse. Suurejooneline Baltikumi venestamisplaan 1908.a. kohalike venelaste esindajate poolt (Võssotski). Stolõpini agraarreform (venelastele maa omandusse). Maata kohalikele aga eraldada maad mujal riigis (Siber, põhjakubermangud, Poola ala). Reform piiratud ulatusega ja jäi kesiseks. Emakeelne õpetus ei vasta riiklikele huvidele. 1913.a. muulaste algkoolide põhimäärus – venekeelne õppetöö juba esimesest õppeaastast. See tühistati alles sõjaolukorras 1915.a.- õpetada kahel esimesel 2 õppeaastal kõiki aineid peale vene keele rahvuskeeles. Vene rahvuslased nõudsid, et Tartu
annaabi.ee 
