Omakapitali arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Omakapitali arvestuse korraldus 3 Dividendide arvestus 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead omakapitali struktuuri; ·tead Äriseadustikust tulenevaid nõudeid omakapitalile; ·oskad koostada omakapitali arvestamisega seotud lausendeid; ·tead dividendide arvestamise aluseid. 2 Omakapitali arvestuse korraldus Omakapital koosneb ettevõtte omanike poolt ettevõtte käsutusse antud vahenditest ning ettevõtte poolt tegevustulemusena loodud kapitalist. Omakapitali nimetus bilansis sõltub ettevõtluse vormist (täis-, usaldus-, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu) Bilansis esineb omakapital järgmistel kirjetel: ·aktsiakapital või osakapital - emiteeritud aktsia- või osakapitali nimiväärtus;
Aktsiakapitali muutus 6 000 Rahavood finantseerimisest kokku 8 010 Kokku ettevõtte rahavood 186 333 Rahajäägi muutus Kassa ja pangakonto jääk 01.01.2010 191 333 Kassa ja pangakonto jääk 31.12.2009 -5 000 Rahajäägi muutus kokku 186 333 Omakapitali muutuste aruanne Aktsiakapital Ülekurss Koh.Reservkapital Eel.per.jaot.kasum Saldo 01.01 400 000 80 000 40 000 40 000 Suurenemine/vähenemine 6 000 -900 0 -26 000 Saldo 31.12 406 000 79 100 40 000 14 000 Aruandeaasta kasum Kokku 4 000 564 000 196 766 175 866
LAENULEPING [Asukoht], 22. märts 2015. a. Käesoleva laenulepingu (edaspidi Leping) on sõlminud ühelt poolt [Ettevõtte Nimi], registrikoodiga [Registrikood], mille aadress on [Aadress] (edaspidi Laenuvõtja) ja teiselt poolt teda esindav juhatuse liige, osanik või eraisikust omanik [Omaniku Nimi], kelle isikukood on [Isikukood], ja elukoha aadress on [Aadress] (edaspidi Laenuandja), olles edaspidi nimetatud kui Pool ning ühiselt kui Pooled, alljärgnevatel tingimustel: 1. LEPINGU OBJEKT 1.1. Käesoleva Lepinguga Laenuandja annab üle ja Laenuvõtja võtab vastu laenusumma (edaspidi Laen) vastavalt vajadusele osade kaupa või korraga kuni [Summa Numbritega] ([Summa Sõnadega]) eurot; 1.2. Laenu arvestamine toimub laenu (osa)summade graafiku (edaspidi Laenugraafik) alusel; 1.3. Laenu üleandmine toimub Laenuvõtjale ...
Käiberentaablus näitab müügitulu iga euro tasuvust. puhaskasum käiberentaablus= müügitulu Varade rentaablus näitab varadesse tehtud investeeringute tasuvust EBIT varade rentaablus= keskmine koguvara Omakapitali rentaablus näitab aktsionäride investeerinute tasuvust ja aitab otsustada ettevõtte juhtimise efektiivsuse üle. puhaskasum−eelisaktsiate dividendid omakapitali rentaablus= keskmine omakapital Suhtarvuanalüüsi puudused: - Suhtarv iseenesest ei peegelda selle koostisosade kvaliteeti - Suhtarvud kajastavad möödunud tehinguid, tingimusi ja sündmuseid - Ettevõtete vahel võivad olla erinevused arvestusmeetodites - Suhtarvud ei kajasta turuväärtust ja tegelikke hindu - Suhtarvude analüüs eeldab võrdlust, kuid milega võrrelda?
riskivaba intressimääraga diskonteerimismäära järgi · Kasutame NPV otsustamise · Kasutame otsustamiseks tavalise kriteeriumit, kus tulunormi asemel on NPV kriteeriumi,kus tõkkenormiks on tõkkenormiks riskivaba intressimäär. riski arvestav diskonteerimismäär. 10. Bilansi skeem 11. Varade (aktiva) struktuur 12. Kohustustuste ja omakapitali (passiva) struktuur 13. Kasumiaruande skeemid 14. Kasumiaruande äritasand ja finantstasand 15. Ettevõtte tasuvusanalüüs Tasuvusanalüüsi kasutatakse äritegevuse tasememääramiseks, mis kataks kõik tegevuskulud, erinevate müügi tasemete kasumlikkuse leidmiseks. Ettevõtte kasumi-kahjumi punkt on müügitulu tase, mis on vajalik, katmaks kõiki tegevuskulusid. Kasumi-kahjumi punktis on ärikasumi (EBIT) väärtus võrdne nulliga.
........14 6.Materiaalsete põhivarade arvestus..........................................................................................................................16 7.Ettevõtte lühiajaliste kohustuste arvestus..............................................................................................................19 8.Tuha Talu OÜ palgaarvestus...................................................................................................................................21 9. Omakapitali arvestus...............................................................................................................................................23 10. Tulude ja kulude arvestus.....................................................................................................................................24 11. Raamatupidamise aastaaruanne.......................................................................................................................... 25 10.1 Bilanss....
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS nr 1 1. Finantsaruandluse analüüsi 7 etappi järjekorras. Suhtarvu definitsioon, valem, arvutused, arvu interpreneerimine (mida tähendab), võrdlus (võrdlus üldtunnustatud kriteeriumile, statistikaametiga võrldus), hinnasagedus, dünaamika ja selle põhjused, parendusettepanekud. 2. Selgitage, millised suhtarvude grupid pakuvad enim huvi omanikele, juhtkonnale ja pankadele. Miks? Omanikele rentaablus ja omakapitali kasutamise efektiivus. Juhtkond likviidsuse maksevõime, rentaablus, varade kasutamise efektiivsus ja omakapitali efektiivsus. Pankasid huvitav maksevõime. Panka huvitab kas tal on olemas maksevõime, juhtkonda peavad need huvitama, sest nemad juhivad ettevõttet ja omanikud huvituvad just nendest, sest neid huvitab kasum ja dividendid. 3. Selgitage, millised on erisused erinevate finantsaruannete analüüsile lähtudes ajalisest dimensioonist.
kulud: kulud asutamisdokumentide koostamisele, ettevõtte regristreermisele äriregistris ja muule sellisele.Lisaks siis toote materjalide ostmise, palga maksmise ja tööruumide rendi raha. Mida rohkem, seda parem. 3.Kust saada raha ettevõtte asutamiseks, kust laiendamiseks? Ettevõtte alustamisega seotud raha saab kas oma säästudest, äripartnerilt, pangalaenust või siis toetus mõnest riiklikust ettevõtluse toetusprogrammist. Kui omanik soovib ettevõtet laiendada, võib ta suurendada omakapitali olemasolevate omanike abil, laiendada omanike ringi, võtta pangast laenu, müüa võlakirju või saada raha riiklikest toetusprogrammidest. 4.Mis vahe on omakapitalil ja võõrkapitalil? Omakapital on omanike poolt ettevõttesse paigutatud raha.Omakapital on tähtajatu ja kindlalt paika pandud tootluseta. Võõrkapital on laenud ja võlakirjad. Võõrkapitalil on kindla tagasimaksmise tähtajaga ja hinnaga. Oma ja võõrkapitali õige vahekord sõltub konkreetsest ettevõttest ja ajast. 6
MIS ON RAAMATUPIDAMINE? RAAMATUPIDAMINE on käesoleval ajal ja ka tulevikus igasuguse ettevõtte majandustegevuse juhtimise lahutamatuks koostisosaks. Raamatupidamise areng on käinud kaasas kogu üldise majanduse arenguga. Ettevõtete raamatupidamisaruanded peavad kajastama õigesti raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali. MAJANDUSARVESTUS on majandusinfo identifitseerimise, hindamise, töötlemise ja edastamise protsess eesmärgiga vôimaldada info kasutajatel langetada juhtimisotsuseid. Majandusarvestuse süsteemid on: Finantsraamatupidamine Maksude arvestus Finantsanalüüs Finantside planeerimine Juhtimisarvestus Kulude arvestus Sisekontroll Audiitorkontroll
TEST nr 10.2: Pangandus 1) Kuidas mõista seda, et suurem osa panga varast on võõrvara? a) pangad kasutavad inimeste hoiuseid; b) osa panga rahast on reservis; c) panga omanikud peavad paigutama ettevõttesse oma raha; d) panga omanikud on aktsionärid - võõrad. 2) Mis asi on kapitali adekvaatsus? a) Koheselt väljamakstavate summade osakaal panga hoiustest; b) Kohustuslik osa hoiustest, mida ei tohi välja laenata; c) Panga omakapitali ja varade suhe; d) Pangaomanike investeeringud . 3) Kuidas suurendavad pangad rahapakkumist? a) trükivad raha juurde; b) lastes ringlusesse tsekke ja elektroonilist raha; c) alandades hoiuste intresse; d) vahetades tsekke sularahaks. 4) Millist laenu nimetatakse hüpoteegiks? a) tagatiseks on kinnisvara; b) garanteerijaks on teine inimene; c) pandiks on ostetud auto; d) tagatiseks on teise inimese hoius. 5) Kuidas nimetatakse teenust, kui kauba eest tasub pank ja inimene hakkab
Põhivarade käibekordaja 5 korda Tootmisvarude käibekordaja (realiseeritud toodete kulu alusel) 3 korda Lühiajalise võla kattekordaja (Käibevara / lühiajalised kohustused) 2 korda Müügitulu (kõik krediiti) 4 milj Realiseeritud toodete kulu netokäibes 75% Laenude ja omakapitali suhe (D/A) 1.0 AKTIVA. Leiame koguvarade käibekordaja valemi abil varad kokku. Koguvarade käibekordaja = Müügitulu / Varad kokku Varad kokku = Müügitulu / Koguvarade käibekordaja = 4 000 000€ / 2 korda = 2 000 000€ PASSIVA. Kuna eelnevalt saime, et kogu ettevõtte varad (AKTIVA) kokku on 2 000 000€, siis peab ka PASSIVA pool olema kõik kokku 2 000 000€. PASSIVA = AKTIVA.
ÜLESANNE 138A (FINANTSILISE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE). Ettevõtte finantsvõimenduseta tururiskipreemia 5%. Ettevõtte omakapitali bilansiline suurus aasta lõpus on 168 mln eurot, sh va Laenukapitali suurus on 280 mln eurot (laenukapitali suurus aasta jooksul ei muutunud) ja la finantstulud ja ainukeseks finantskuluks on intressikulud. Ettevõtte tulusid ei maksustata. Arvutage tulusus. Hinnake ettevõtte poolt möödunud aasta jooksul loodud majand finantsvõimenduseta beeta 0.8
Kapitali rentaablus % 2009 = 100 x (- 902 321 /6 666 290) = - 13,5% Käibe rentaablus % =100 x (ärikasum / müügikäive) Käibe rentaablus % 2008 = 100 x (1 037 083 / / 52 924 574) = 1,9 % Käibe rentaablus % 2009 = x (- 902 321 / 24 940 808) = - 3,6 % Omakapitali rentaablus % = 100 x (maksueelne kasum / omakapital) Omakapitali rentaablus % 2008 = 100 x (550 136 / 4 607 936) = 11,9 % Omakapitali rentaablus % 2009 = 100 x ( -1 149 689 / 3 458 247) = - 33 % Üldreeglina peab omakapitali rentaablus olema vähemalt 15%, et kindlustada aktsiaomanikele normaalne dividendide tase tulevikus. 2008 aastal jäi paar protsendipunkti puudu kuid 2009 aastal on olukord väga negatiivne. SUHTARVUD Maksevõime kordaja (Quick Ratio) = (Käibevara- Varud)/ Lühiajalised kohustused Maksvõime kordaja 2008 = (10 799 484 9 154 855) / 2 316 841= 0,70 Maksevõime kordaja 2009 = (5 406 775 4 971 386) / 1 738 597= 0,04
•ärikasumi marginaal (= ärikasum/käive %)•puhaskasumi marginaal (=puhaskasum/käive %) •käibe kasv Efektiivsussuhtarvud•Eesmärgiks hinnata, kui palju iga investeeritud krooni kohta suudab ettevõte aastas genereerida raha •ROA (return on assets) – varade tootlus (puhaskasum/koguvara) näitab, kui palju iga investeeritud kroon (omakapital+võõrkapital) genereerib kasumit •ROE (return on equity) – omakapitali tootlus (puhaskasum/omakapital) näitab, kui palju iga omakapitali investeeritud kroon genereerib raha. Normaalne tase oleks vähemalt 12%•RAROC (risk-adjusted return on capital) riskiga kaalutud kasum/omakapital – põhimõtteliselt sama, mis ROE, aga võtab kasumi määramisel arvesse eeldatavaid laenukahjumeid•NB! Kõrge omakapitali osakaaluga kaasneb tihti madal ROE, madala omakapitali osakaaluga kõrge ROE. Kuna madala omakapitali osakaaluga kaasneb kõrgem risk,
Majandus- ja sosiaalinstituut ISESEISEV TÖÖ ÕPPEAINES FINANTSJUHTIMINE Koostajad: xxxxx xxxx xxxxx xxxx Juhendaja: x xxxx Tartu 2010 3 KESKMISE ETTEVÕTE BILANSI STRUKTUURI ANALÜÜS KÄIBE- JA PÕHIVARADE NING KOHUSTUSTE JA OMAKAPITALI SEISUKOHAST AASTATEL 2000-2008 Käibe- ja põhivara koos annavad vara kokku (A), mis on 100%. Bilansi struktuur käibe- ja põhivarade seisukohalt aastatel 2000-2008 Jälgides vahemikku 2000-2008 võime täheldada käibevarade osakaalu langust koguvarade suhtes ja põhivarade osakaalu suurenemist samas mastaabis. Nende näitajate puhul võime järeldada, et varade likviidsus on vähenenud, kuna varad on muutunud spetsiifilisemaks ja kapitalimahukamaks
1.raamatupidamise aastaaruande koostamine 2.tegevusaruande koostamine 3.audiitorkontroll 4.majandusaasta kasumi jaotamise ettepaneku koostamine ja kasumi jaotamise või kahjumi katmise otsuse tegemine 5.majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks. Raamatupidamise aastaaruanne peab kajastama õigesti ja õiglaselt ettevõtte finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Aastaaruanne koosneb põhiaruannetest (bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitali muutuste aruandest) ning lisadest. Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse eesti keeles ja kasutatavaks vääringuks peab olema euro. Bilanss ja kasumiaruanne Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit).
ÜLESANNE 138A (FINANTSILISE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE). Ettevõtte finantsvõimenduseta tururiskipreemia 5%. Ettevõtte omakapitali bilansiline suurus aasta lõpus on 168 mln eurot, sh va Laenukapitali suurus on 280 mln eurot (laenukapitali suurus aasta jooksul ei muutunud) ja la finantstulud ja ainukeseks finantskuluks on intressikulud. Ettevõtte tulusid ei maksustata. Arvutage tulusus. Hinnake ettevõtte poolt möödunud aasta jooksul loodud majand Finantsvõimenduse beeta 0.80% Riskivaba tulumäär 5% Tururiskipreemia 5%
liikumist. Ühtlasi annab rahakäibe aruanne pildi ka ettevõtte raha kvaliteedist - kas raha on saadud äritegevusest või hoopis põhivarade müügist. Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahakäibe aruande vahel Bilanss Seos on rahakäibes Seos on Arvestatud Perioodi Kasumiaruandes arvestatud Lõpu Rahaline seis aruandeperioodi kasum Näidatakse bilansis näidatakse bilansi omakapitali Rahakäibe aruanne Kasumiaruanne all, jaotamata kasumi kooseisu. Omakapitali muutuste aruanne Omakapitali muutuste aruanne kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis. Omakapitali muutuste aruandes tuuakse eraldi välja omanike poolt kapitali tehtud sissemaksed ja omanikele tehtud väljamaksed,
nr 17 restorani Kaerajaan nime all. Restoran Kaerajaan pakub samuti Eesti toitu, kuid seda kaasaegsemas stiilis ja interjööriga. Ultex Halduse müügikäive oli 2010. aastal üle 5,1 miljoni krooni. Lisades on välja toodud mõlema ettevõtte bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, näitjate arvutused firmade lõikes, horisontaal ja vertikaalanalüüs. 1. Hälbeanalüüs 1.1 Horisontaalanalüüs 1.1.1 Bilanss Maharaja ASP-l on bilansiline juurdekasv toimunud vaid omakapitali näitajates. Kõigis ülejäänud näitajates on toimunud vähenemine. Enim on vähenenud raha (vähenemine -80654 eurot) ja võlgade näitajad (vähenemine 38,3%), neist viimase alanemine on väga positiivne. Juurdekasvutempo on kõige aeglasem raha (vähenemine -71,6%) ja kõige suurem aruandeaasta kasumi puhul (122,1%). Ligi 31% on vähenenud ka bilansimaht, mis on väga halb näitaja. Ultex Haldusel on bilansis kõige suurem absoluutne juurdekasv toimunud eelmiste perioodide
kohustuste summat. Käibekapital=käibevara-lühiajalised kohustused b) Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja kajastab ettevõtte võimet katta krediitorite lühiajalised nõuded käibevaraga. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja=käibevara/lühiajalised kohustused c) Antud ettevõtte võlakordaja on pikaajalise makse suhtarv. Antud ettevõtte võlakordaja=kogu võlgnevus/varad ehk kohustused kokku/varad (aktiva) d) Omakapitali võlasiduvus näitab, kui palju on võõrkapitali. Omakapitali võlasiduvus=kogu võlgnevus/omakapital ehk kohustused kokku/omakapital e) Soliidsusekordaja näitab, kui palju ettevõtte omanikud on panustanud ettevõttesse. Soliidsuskordaja=omakapital/varad ehk omakapital/(omakapital+kohustused) Arvutused: 2009.a. a) Käibekapital: 5 519 079 - 1 514 478 = 4 004 601 b) Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja: 5 519 079 / 1 514 478 = 3,64
Pikaajaliste investeeringute - projektid planeerimine ja juhtimine - seadmed,masinad, hooned (Capital Budgeting) 2) Kust leida raha finantseerimiseks? -Olemasolev raha (jaotamata kasum) -Välisfinantseering: emiteerida uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen 3) Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist? -Millal maksta tarnijatele? -Kuidas saada raha ostjatelt? -Mida teha üleliigse sularahaga? 4)Pikaajaliste investeeringute juhtimine ja planeerimine. 5) Finantsstruktuuri juhtimine -firma laenu ja omakapitali suhe 6)Käibekapitali juhtimine -firma käibevarade ja lühiajaliste kohustuste juhtimine 3. Kapitali tüübid Omakapital – omanike investeering ettevõttesse Võõrkapital – laenatud vahendid 4. Finantsjuhtimise protsessi olemus FINANTSJUHTIMINE – majandustegevus (tootmine, turustamine, finantseerimine) JUHTIMISPROTSESS Otsustusprotsess hõlmab: Eesmärkide määratlemine Probleemide identifitseerimine ja analüüsimine Otsuse vastuvõtmine Tegevus
8. Milline alljärgnevatest institutsioonitest ei kuulu riskikapitalifondi hulka: Riskikapitaalifond Kommetspank Äriingel 9. Finantsvarade hindamisemudelis tuleb kasutada Ajaloolist riskipreemiat Nõutavat riskipreemiat Oodatavat riskipreemiat Sisemist riskipreemiat 10. Omanike nõutav tulunorm 15%, emissioonikulud 100 000 €, emissioonimaht mln. €. Omakapitali määr ettevõtjal on : 15% Ca 16,67 % 2 11. Ettevõtte finantsanalüüsi kontekstis millistest firma näitajatest võiks kõige rohkem olla huvitatud pank kui kreeditor? Varade kasutamise efektiivsuse näitajatest Rentaabluse näitajatest Likviidsuse ja maksevõime näitajatest Omakapitali kasutamise efektiivsuse näitajatest
kokku. Bilansid ja kasumiaruanded on koostatud aastate 1996-2008 kohta. Bilansid ja kasumiaruanded ning muud näitajad on leitud ühe ettevõtte kohta, selleks on Statistikaameti andmed läbi jagatud ettevõtete arvuga antud aastal. 3 Bilansi analüüs Põllumajandus, metsandus ja jahindus Järgnevas tabelis on leitud käibevarade ja põhivarade osatähtsus koguvarast. Ning kohustuste ja omakapitali osatähtsus bilansi passivast. 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 Käibevara osatähtsus % 49,17 48,41 47,80 47,05 48,26 45,34 41,95 42,38 39,97 34,43 29,89 33,00 33,40 Põhivara osatähtsus % 50,83 51,59 52,20 52,95 51,74 54,66 58,05 57,62 60,03 65,57 70,11 67,00 66,60 Kohustuste osatähtsus % 46,64 53,81 56,92 60,65 50,37 45,61 46,75 47,34 46,34 46,23 47,74 46,98 49,35 Omakapitali osatähtsus
· Aktiva poole peal on vara. Vara on kõik see, mis omab materiaalset substantsi. · Passiva poolel on vahendite allikad, on ainult paberil, näitab, kust tuli vara. · Aktiva = Passiva · Bilansitulemused alluvad muutustele. · Kasumiaruande funktsiooniks on võrrelda ettevõtte tulusid ja kulusid. · Kasum on ettevõtte tulemusliku hindamise alus. · Tulu on aruandeperioodi majanduslikud sissetulekud varade suurenemise või laienemise või kohustuste vähenemisest tuleneva omakapitali vormis (kasumina) v.a. aktsionäride sissemaksed omakapitali. · Kahekordne kirjeldamine on kokkuleppeline arvestusmetoodiline võte, mille järgi raamatupidamisarvestuses mingi majandustehing üheaegselt näidatakse nii debiteerival (,,ta võlgneb") kui ka krediteerival (,,ta usaldab") kirjel. Bilansimuutused · üks varakirje suureneb, teine väheneb - näiteks ettevõte ostab sularaha eest kaupa, raha väheneb, varu suureneb.
Brutokasum 53 431 747 37 185 582 Tabel 1. Kasumiaruanne ja bilanss Näitajad 31.12.2006 31.12.2005 1 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 4.35 3.39 2 Maksevõime kordaja 2.7 1.2 3 Omakapitali osatähtsus 79% 75% 4 Ärikasumi tase 11% 10% 5 Maksevalmidus kordaja 1.5 1.1 6 Puhaskasumi tase 11% 9% 7 Müügikatte tase 0.26 0.25
aastal vaid 1 250 : 75 661 = 0,0165 = 1,65% ostjatelt laekumata arvete kogusummast. Seega 2009., 2010. ja 2012. aasta olid ICT Support OÜ jaoks kõige soodsamad, sest neil aastatel oli kõige vähem arvete mittelaekumisi. 6 KAPITALI STRUKTUURI ANALÜÜS Kapitali struktuuri ehk pikaajalise maksevime analüüs näitab ettevtte kapitali sisemist struktuuri ja vaatleb, kuidas nimetatud struktuuri muutused on kujundanud ettevtte majandustulemusi. 6.1 Omakapitali kordaja ehk finantsvõimenduse kordaja Omakapitali kordaja näitab finantsjuhtimise taset ehk kas ettevõtte juhid on oskuslikult osanud võõrkapitali hankimise võimalused ära kasutada. Selle näitaja puhul selgub, kui suure osa ettevõtte varade allikatest moodustab omakapital. Kui omakapitali kordaja puhul on märgata tõusutendentsi, siis võib järeldada, et pikas perspektiivis ettevõtte maksevõime halveneb. · 2009. aasta omakapitali kordaja: · 2010
Igal huvigrupil on anlüüsi tegemisel oma eesmärk. Finantsanalüüsi vajadus tekib kui ees on: - Laenutaotlus - Ettevõtte ost või müük - Seaduste täitmise kontroll - Hinnangu andmine juhtkonna tegevustele - Aktsiate emiteerimine - Lepingute sõlmimine (suuremate) Raamatupidamisaruandluse analüüs Vajalik on analüüsitava ettevõte raamatupidamisarvestuse võtete piisav tundmine. Analüüsitavad raamatupidamisaruanded: - Bilanss - Kasumiaruanne - Rahavoogude aruanne - Omakapitali muutuste aruanne Finantsaruanded on määratud eelkõige välistarbijale. Finantsanalüüs lähtub sellest, et analüüsi infoallikaks on aastaaruandes ja avalikes materjalides firma majandusharu kohta sisalduv. Raamatupidamisaruandluse analüüs Analüüsi võtted: Hälbeanalüüs: a) horisontaalanalüüs uurib erinevate aruannete dünaamikat perioodide lõikes b) vertikaalanalüüs uurib aruannete sisemise struktuuri muutuste dünaamikat Suhtarvude analüüs.
Põhivara- pikajaline kasutus, ei plaanita müüa. Kohustus- raamatupidamiskohustlasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Tekkinud minevikus toimunu tagajärjel, tulevikus toob kaasa rahast loobumise. Lühiajaline- tasuda järgneva 12 kuu jooksul, Pikaajaline- tasumistähtaeg rohkem kui 12 kuud. Omakapital- raamatupidamiskohustlase varade ja kohustuste vahe Tulu- aruandeperioodi sissetulekud millega kaasneb varade suureneminevõi kohustuste vähenemine ja mis suurendavad rpk omakapitali (v.a. omanike sissemaksed omakapitali). Tulu on see mis tegevuse käigus teenitakse. Kulu- aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad rpk omakapitali (v.a. omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist). Kasum/kahjum- rkp aruandeperioodi kulude ja tulude vahe Majandustehing- rpk tehtud tehing, kolmandate isikute vahel tehtud tehing või rpk puudutav sündmus mille tagajärjel muutub rpk vara, kohustuste või omakapitali koosseis
pangakontolt Bilansi mahtu (üldsummat) mõjutab järgmine tehing: LAENU VÕTMINE Deebet: On konto vasak pool Ettevõte peab avalikustama kõik tingimuslikud kohustised. See on: Olulisuse printsiip Ettevõtte juht ostis ettevõtte krediitkaardiga omale koju mööblit. Ta eksis: MAJANDUSÜKSUSE PRINTSIIBI VASTU Finantsaruanne, mis kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis, on: OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE Finantsaruanne, mis kajastab raha laekumist ja väljamakseid aruandeperioodil, on: RAHAKÄIBE ARUANNE Finantsaruanne, mis kajastab tulusid, kulusid ja majandustulemust aruandeperioodil on: Kasumiaruanne Finantsaruanne, mis kajastab vara, kohustusi ja omakapitali kindla kuupäeva seisuga on: RAAMATUPIDAMISBILANSS Kohustiste koosseisus kajastatakse: ETTEMAKSTUD RENDITULUD Konto kaup on: AKTIVAKONTO Konto nõuded ostjate vastu on AKTIVAKONTO Konto Palgavõlg on: PASSIVAKONTO
Mõisted: majandustehing, vara, kohustus, omakapital, tulu, kulu, kasum (kahjum) Majandustehing- Vara- raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; Kohustus- raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; Omakapital- (netovara) raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; Tulu- aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali; Kulu- aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist; Kasum(kahjum)- raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe; Algdokumendi kohustuslikud rekvisiidid 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu;
........................................25 3.2.3 Lühiajaline raharinglus päevades......................................26 3.3 Tasuvus, rentaablus ja jätkusuutlik kasv...................................28 3.3.1 Tegevuse marginaal..............................................................28 3.3.2 Vara tasuvus ja rentaablus..................................................29 3.3.3 Keskmine finantskulude määr............................................30 3.3.4 Omakapitali tasuvus ja rentaablus.....................................31 3.3.5 Jätkusuutlik kasv.................................................................32 KOKKUVÕTE......................................................................................37 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................40 Lisa 1 Tallinn Vesi AS bilansi horisontaalanalüüs.....................41 Lisa 2 Tallinna Vesi AS kasumiaruande horisontaalanalüüs....42
KOHUSTUS on raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, (a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. OMAKAPITAL (NETOVARA) raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; TULU aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali; KULU aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist; KASUM (KAHJUM) raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe; INFLATSIOON Hinnataseme tõus => raha väärtuse langus MAJANDUSTEHING
ressimääraga 7% aastas. su laenu sõlmimisel 1%. Laenu rtisatsioonigraafik ja arvutage äk ja kui suur on intressikulu ÜLESANNE 134A (Dividendipoliitika). Teile kuulub eraisikuna 10%-ne osalus ettevõttest. 45% aktsiatest kuulub aktsionärile A, kes sooviks käesoleval aastal dividende maksta: ülejäänud 45% kuulub aga aktsionärile B, kes teeks seda alles järgmine aasta. Seega sõltub see, kas dividende makstakse sel või järgmisel aastal, Teie otsusest. Ettevõtte vaba omakapitali suurus on miljon eurot. Ettevõte saaks selle raha investeerida üheks aastaks 10% tootlusega. Oletame, et Teil isiklikult oleks võimalik saadud dividendid üheks aastaks reinvesteerida 11% maksude-eelse tulususega. Kumba kaasaktsionäri te üldkoosolekul toetate ja miks? Firma A Minu minu osalus 10% Aksionär A 45% Soovib see aasta dividende Aksionär B 45% Soovib järgmine aasta
1. Mõistad Varad Põhi- ja käibevarad Kohustis Raamatupidamiskohustlase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmusest ja millest vabanemine eeldavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse. Omakapital varade ja kohustiste vahe Kasum(kahjum) Aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Tulu Majandusliku kasu suurenemine aruandeperioodil vara lisandumise või suurenemise või kohustiste vähenemisena, mille tulemusel omakapital suureneb, välja arvatud omanike sissemaksed omakapitali. Kulu Majandusliku kasu vähenemine aruandeperioodil vara vähenemise, ammendumise või amortisatsioonina või kohustiste tekkimisena, mille tulemusena omakapital väheneb, välja arvatud omakapitali arvel tehtud väljamaksed. Majandustehing tehing, muu toiming, seaduses sätestatud sündmus või õigusvastane tegu, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustlase vara, kohustiste või omakapitali koosseis.
Pikaajalised eraldised Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Vähemusosalus1 Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) Omakapital kokku Passiva (kohustused ja omakapital) kokku 11) Varade (aktiva) struktuur ??? 12) Kohustuste ja omakapitali (passiva) struktuur ??? 13) Kasumiaruande skeemid Skeem 1 Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjal ja teenused Muud tegevuskulud Tööjõu kulud 1) Palgakulu 2) Sotsiaalmaksud 3) Pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja kulud
......................................................................... 14 7.2 Tegevuskasumi tase.................................................................................................... 15 7.3 Ärikasumi tase............................................................................................................. 16 8.1 Üldine võlasuhe........................................................................................................... 20 8.2 Võõrkapitali ja omakapitali suhe................................................................................... 21 8.3 Omakapitali kordaja..................................................................................................... 22 8.4 Intressikulude kattekordaja.......................................................................................... 22 9 PANKTROTI ANALÜÜS..................................................................................................... 24 LISAD...................
1.2. Müügikäibe ärikasumi määr = ------------------------------ müügikäive puhaskasum 2. Koguvara puhasrentaablus =------------------------------------------ (ROA) keskmine koguvara (aktiva) puhaskasum 3. Omakapitali puhasrentaablus = ----------------------------------------- (ROE) keskmine omakapital Kapitali struktuuri suhtarvud Kohustised 1. Võlakordaja = ------------------------ (üldine võlasuhe) Kogupassiva lühiajalised + pikaajalised kohustused võõrkapital 1.1
TVn=PV*(1+i)^n 10000*(1+i)^10=28390 (1+i)^10=2,839 1+i=102,839 1+i=1,109 i=0,109=10,9% 4. Teada on järgmised andmed: Puhasrentaablus eelmisel aastal 5%. Netokäive eelmisel aastal 639 116 eurot. Varade keskmine maksumus eelmisel aastal 319 557 eurot. Käesoleva aasta puhasrentaabluseks on planeeritud 12%. Firma finantseerib käesoleval aastal 30 % varadest kohustuste arvel. Leida: Firma varade puhasrentaablus möödunud aastal? Läbimüügi summa? Omakapitali kasumitootlus eelmisel aastal? Omakapitali kasumitootlus järgmisel aastal? Müügikäibe puhasrentaablus=puhaskasum/ müügi netokäive Puhaskasum=0,05*639116=31955,8 eurot Varade puhasrentaablus= 31955,8/319557=0,1=10% Varade puhasrentaablus=puhaskasum/varade kesk. Maksumus Puhaskasum=0,12*319557=38346,84 eurot Uus müügikäibe=38346,84/0,05=766936,8 eur Et saavutada 12% varade puhasrentaablust peab firma suurenema läbimüüki 766936,8-639116=127820,8 euro võrra Varad=kohustused+omakapital Kohustused=0,3*319557=95876,1 eur
koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; · koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded raamatupidamise seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras; · säilitama raamatupidamise dokumente. Omakapital on ettevõtte õiguslike omanike poolt ettevõtte käsutusse antud ning ettevõtte oma äritegevusega loodud kapital. Seega baseerub omakapital eelkõige kahel allikal: sissemakstud kapitalil ja kasumil. Kõrgem omakapitali määr (omakapitali suhe kogukapitali) tagab ettevõttele majandusliku kindluse, tugevama vastupanuvõime kriisiperioodil või negatiivsetele turumõjudele, suurema usaldatavuse võlausaldajatele. Tulu aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb vara suurenemine või kohustiste vähenemine ja mis suurendavad raamatupida miskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali. Kulu aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb vara vähenemine
teravili. Kohustus rmpk lasuv rahaliselt hinnatav võlg: lühiajaline kohustus; pikaajaline kohtustus. Eristamise aluseks on maksetähtaeg. Kohustus mille tähtaeg on alla 1a. On lühiajaline kohustus. Laenasin 2013 a 70000, 2013 pean maksma 2000. Omakapital(netovara)- rmpkoh varade ja kohustuste vahe Tulu aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad rmpkoh omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud (sissemaksed).... Kulu aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähendemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohuslase omakapitali välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed. Kasum (kahjum) aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Majandustehingud - rmpkoh tehtud tehing, kolmandate isikute vahel tehtud tehing või rmpkoh puudutav südmus, mille tagajärjel muutub rmpkoh vara, kohustuste või omakapitali koosseis.
Analüüsi ettevõtte ajaloolist ja praegust finantsolukorda Omakapitali rahavoogusid analüüsides vaata puhaskasumit Firma rahavoogude puhul vaata tegevuskasumit peale makse Leia palju firma on tulevaste perioodide kasvu kindlustamiseks investeerinud Investeeringud peaks katma vähemalt amortisatsiooni Ka suurem käibekapital on investeering tulevasse kasvu Omakapitali rahavoogude puhul pööra tähelepanu ka netovõlgade liikumistele (uus võlg võla tagasimaksed) 2 EBIT (1t) (investeeringud amortisatsioon) mitterahalise käibekapitali muutus = FCFF Amortisatsioon peaks hõlmama kõiki mitterahalisi kulusid sh. goodwill'i ja immateriaalsete varade amortisatsioon Käibekapitali muutuse arvutamisel tuleb välja jätta üleliigne sularaha ja likviidsed väärtpaberid, sest
auditeerimine, finantsjuhtimine, eelarvestamine ehk finantsplaanimine, juhtimisarvestus. Nende valdkondade vahelised seosed. 5. Majandusinformatsiooni kasutajad ja nende erinevus infovajaduse poolest 6. Raamatupidamiskohustuslane 7. Majandustehingud 8. Algdokument ja sellele esitatavad nõuded 9. Varad 10. Kohustused 11. Omakapital 12. Tulu 13. Kulu 14. Kasum ja kahjum 15. Rekvisiidid 16. Raamatupidamisbilanss. Tuleb osata koostada 17. Varade, kohustuste ja omakapitali seos ning sõltumine, omakapitali osatähtsus varades 18. Kontod 19. Kahekordne kirjendamine 20. Töötasu ja maksuarvestus (KP, TK, TM, SM) 21. Raamatupidamise seadus 22. Raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid 1. Arvepidamise ajalugu, Lähis-Ida roll Arvepidamise algus 10 000 a tagasi. Arvepidamise ajalugu sai alguse Lähis-Idast, mil muistste templi preester loendas vara.Vajadus statistilise arvepidamise järele tekkis seoses linnastumise ja riikide tekkega
kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist Kasum(kahjum)-raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Majandustehing-raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vahel tehtud tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Varad-raamatupidamiskohustuslasele kuuluvad rahaliselt hinnatav asjad ja õigused. Algdokument - majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend Ettevõtte varad rahalistes väljenduses, omakapital-varade ja kohustuse vahe Skeemi 1-lähtudes kulude liigi järgi. Skeemi 2-lähtudes kulude funktsioonide järgi. Võttad selle, kumb skeem annab infotarbijale parema ülevaade. Raamatupidamisarvestus on ettevõtte tehingute kajastamine kindlate reeglite alusel.
suhtes. Bilansi puhul on kogu aktiva võrdsustatud 100%-ga ning kogu passiva võrdub 100%- ga. Igale aktiva- ja passivakirjele või igale bilansiosale aktivas ja passivas leitakse oma osakaal ehk protsent kogusummast. AS Dale LD vertikaalanalüüsi tulemusest on näha, et ettevõte on vähendanud käibevara osakaalu 1% võrra. On toimunud raha osakaalu vähenemine, kuid paari protsendi võrra on suurenenud varud ning nõuded ja ettemaksed. Passiva poolel on olukord paranenud. Kohustuste ja omakapitali suhe on liikunud positiivses suunas. Kohustuste hulgas on märkimisväärselt vähenenud pikaajalised võlakohustused 29% võrreldes 2010 aastaga. See näitab, et ettevõttel on piisavalt vabu vahendeid võlgade õigeaegseks tasumiseks. Ka vertikaalanalüüsi käibevara pool näitas, et ettevõtte seis on positiivne. Omakapitali positiivseks näitajaks on kasumi osakaal, ms on suurenenud 7% võrra. See näitab, et ettevõtte käsutuses on piisavalt omakapitali ning ettevõtte on olnud stabiilne
ETTEVÕTTE RAHANDUSE KORDAMINE I KT-ks Ettevõtte rahanduse 1. loengu teemadel koostatud valed väited (tavalises kirjas) ja neile antud õiged väited (kursiivis) 1. Rahandus ühendab endas raha, kohustuste ja aja kontseptsioone. Rahandus ühendab endas raha, riskide ja aja kontseptsioone. 2. Finantsjuhtimise eesmärgiks on kasumi maksimeerimine. Finantsjuhtimise eesmärgiks on olemasoleva omakapitali turuväärtuse viimine maksimumini. 3. Võlakordaja arvutamiseks jagatakse kohustused passivaga. Konspektis esitatud valemist lähtuvalt on korrektne väide Võlakordaja arvutamiseks jagatakse kohustused aktivaga, ehkki sama tulemus saadakse väites toodud tehet kasutades. 4. Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja pakutavatest finantsarvestustest. Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja pakutavatest finantsteenustest. 5
eesmärkide täitmisel). Ettevõtte varade struktuur sõltub ettevõtte tegevusalast näiteks raamatupidamisteenuse pakkujal ei pea olema masinaid ja seadmeid, teede ehitajal aga küll. Kohustus on ettevõttel lasuv võlg, (a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. Omakapital (netovara) ettevõtte varade ja kohustuste vahe; Ettevõtte käivitamiseks vajaliku omakapitali suurus sõltub samuti ettevõtte tegevusalast, näiteks raamatupidamisteenuse pakkuja saab tõenäoliselt hakkama 2 500 euroga, teede ehitaja ilmselt mitte. Tulu aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad ettevõtte omakapitali, välja arvatud omanike tehtud 1 sissemaksed omakapitali; Kulu aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste
Kapitali struktuuri e pikaajalise maksevime analüüs näitab ettevtte kapitali sisemist struktuuri ja vaatleb kuidas nimetatud struktuuri muutused on kujunda finantsvõimenduse analüüsiks. Kapitali struktuuri suhtarvud annavad ülevaate millises ulatuses ja kui kallilt on ettevõte saanud tegutsemiseks vajalikud sum Võlakordaja D/A Näitab kui suur osa ettevõtte varast on finantseeritud laenatud vahenditega Soliidsuskordaja E/A Näitab omakapitali osakaalu bilansis ehk kui suurel määral on firma vara finantseeritud omakapitaliga. Kapitali alluvus (Debt/Equity Ratio) D/E * Näitajat nimetatakse ka: kohustuste ja omakapitali suhe Võõrkapitali ja omakapitali suhe kajastab kohustuste suhet omakapitali. Omakapitali kordaja (Equity Multiplier) A/E * Näitajat nimetatakse ka: finantsvõimenduse kordaja
2. Puhaskasum = (Ärikasum – Intressid) * Maksud 3. ROA(%) = (Puhaskasum / Koguvarad) * 100 Vastus: Koguvarad = 8000 € / 1,6 = 5000 € Puhaskasum = (800 € - 250 €) * 0,8 = 440 € ROA = (440 € / 5000 €) * 100 = 8,8 % 6. Ülesanne Tulekahju hävitas suurema osa väikeettevõtte finantsaruannetest. Teie ülesandeks on taastada nii palju informatsiooni, kui võimalik. Te leidsite, et ettevõtte ROE oli 12% ning võla ja omakapitali suhe (D/E) oli 2,0. Leia: Missugune oli sellisel juhul ettevõtte ROA? 1. ROA = Puhaskasum / Koguvarad 2. ROE = Puhaskasum / Omakapital 3. Puhaskasum = ROE * omakapital c. ==> Omakapitali suhe = Võlakohustused / Omakapital 4. Võlakohustused = Omakapitali suhe *Omakapital 5. Koguvara = Võlakohustused + Omakapital d. ==> ROA = ROE / (Omakapitali suhe +1) Vastus: ROA = 12 % / (2 + 1) = 4 %
........................................................................................................12 5.KAPITALI STRUKTUURI ANALÜÜS.......................................14 5.1Võlakordaja......................................................................................................................14 5.2Kapitaliseerituskordaja.....................................................................................................15 5.3Soliidsuskordaja ehk omakapitali osatähtsus...................................................................15 5.4Võlasiduvus ehk kohustuste ja omakapitali suhe.............................................................16 6.ETTEVÕTTE RENTAABLUSE ANALÜÜS..............................17 6.1Müügikäibe ärirentaablus.................................................................................................17 6.2Müügikäibe puhasrentaablus................................................................
autoriõigused, firmaväärtus jne Kohustused - need on laenuks võetud vahendid. Need on kolmandate isikute nõuded firmale, mille täitmise eest vastutab firma oma varaga. Lühiajalised ja pikaajalised kohustused. Piir on ikka aasta. Kolmas kohustus: omakapital, mis näitab aktsionäride osaluse suurust ning koosneb esialgsetest investeeringutest ning jaotamata kasumist. Aktsiakapital on bilansis nimiväärtuses. Omakapitali koosseisus: aktsia ülekurss -ka aazio võib olla selle sama mõiste tähenduses. Reservid - kohustus võib tekkida seadusest või põhikirjast. Jaotamata kasum (kahjum) . Tagasiostetud oma aktsiad (tresooraktia). Omakapitali koosseisus kajastatakse neid miinusmärgiga, niiet nad vähendavad omakapitali. Need tuleb realiseerida aasta jooksul ja kui seda ei suudeta, siis tuleb kanda need kahjumisse. Aktsiakapitali peab olema väheamlt 25000.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
