ainevahetus aeglustunud. 7. Tooge näiteid abiootiliste ökoloogiliste tegurite toimest eri taimeliikidele. Valguskiirgust vajavad taimed erinevalt, sõltuvalt kas nad on valguslembesed(niidutaimed), varju taluvad(mustikad) või varjulembesed(sinilill, jänesekapsas). Samuti jagunevad taimed pikapäevataimedeks, kes vajavad õitsemiseks üle 12h valgust päevas(rukis, kaer, kartul), lühipäevataimed, kes vajavad alla 12h(sojauba, hirss, riis) või fotoperiodtismita taimed, kelle õitsemine ei sõltu päeva pikkusest(võilill, nelk, tomat, kurk).
Bioloogia KT õp.5-27 1. Mis on Ökoloogia ? Ökoloogia on teadus organismide ja nende elukeskkonna vahelistest suhetest. 2. Nimeta ökoloogilised tegurid . Elutalooduse tegurid :valugs,temperatuur,niiskus,tuul. Eluslooduse tegurid:teised organismid Inimtegur 3. Mille alusel rühmitatakse taimi lühi-ja pikapäevataimedeks ? Lühipäevataimed vajavad kasvuks ja arenguks12 h valgust:riis, sojauba. Pikapäevataimed vajavad kasvuks ja arenguks palju valgust :rukkis,kaer,kartul. 4. Mis on valugse tähtsus taimedel /loomadel? Taimedel:Aitab fotosünteesida,loomadel:aitab näha. 5. Kuidas mõjutab temperatuur taimi ja loomi ? Kõigusoojased organismid:kehatemperatuur sõltub välistemperatuurist:putukad,kalad. Püsisoojased organismid:suudavad säilitada temperatuuri sõltumata välistemperatuurist:imetajad ,linnud. 6
· Abiootilised ja biootilised tegurid ka soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. · Nad mõjutavad ka organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ja evolutsiooni. Valguse mõju organismidele · Nähtav valgus jääb vahemikku 380nm-760nm ning on vajalik roheliste taimede fotosünteesiks. · Fotoperiodism- organismide reageerimine ööpäevasele valgus-ja pimedusperioodi muutustele. Jagab taimed kolme rühma (pikapäevataimed, lühipäevataimed, päevaneutraalsed taimed) o Pikapäevataimed vajavad õitsemiseks ja viljade valmistamiseks valgust üle 12 h ööpäevas, nt kartul, hernes. o Lühipäevataimed vajavad õitsemiseks ja viljade valmistamiseks valgust alla 12 h ööpäevas, ntkanep ja riis. Õitsevad hilissuvel, sügisel või talvel. o Päevaneutraalsed taimed ei sõltu fotoperiodismist, mis tähendab et neil pole oluline päeva ja öö pikkuse suhe.
1. Valgustaimed vajavad täisvalgust nt. Kartul, rukis, peet jt. Metsas mänd ja kask. 2. Varjutaluvad taimed kasvavad teiste taimede all, kuid õitsevad ja viljuvad valguse käes nt. Kuusk, metsmaasikas. 3. Varjutaimed kasvavad teiste taimede varjus ja täisvalguses hukkuvad nt. Jänesekapsas, laanelill, lõhnav varjulill jt. Pikapäevataimed õitsevad ja viljuvad kui päeva pikkus on üle 12 tunni (nt. Kartul, rukis, kaer jt.) Lühipäevataimed õitsevad ja viljuvad , kui päeva pikkus on alla 12 tunni (nt. Krüsanteemid, astrid, sügislill, kanep jt.) Valgus vajalik ka loomadele : Päevaloomad tegutsevad valgel ajal parmud, inimene, hobused jt. Videvikuloomad sääsed, rebane, metskits, metssiga jt. Ööloomad suurte silmadega nt. Kassikakk, lendorav, nahkhiired jt. Öö ja päeva pikkuse muutus kutsub esile sesoonseid muutusi nt. Karvavahetus, kevad ja sügisränne, taimede puhkeseisund jt.
ümbritsevast eluta ja elusast loodusest. Abiootilised tegurid – on pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest.(nt: elukeskkonna ja kliimaga seotud tegurid) Biootilised tegurid – tulenevad organismide kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Antropogeenne tegur – inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. Fotoperiodism - organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusaja muutustele. • Lühipäevataimed – neil moodustuvad õied ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12 tundi.(nt riis, kanep, daalia) • Pikapäevataimed – vajavad õitsemaminekuks enam kui 12 tunnist päevapikkust.(nt: kartul, oder, nisu,hernes) Valguse ja temperatuuri mõju organismidele: • taimed vajavad valgust fotosünteesiks • hämaras tegutsevatel loomadel on arenenud suuremad silmad, kui nt mutil, kes elab maa all • kõigusoojased organismid saavad end valguse käes soojendada
3.õite arenemine pähikus pähiku alumised õied on enam arenenud / ülemised õied 4.soojusnõue väiksem / suur 5.niiskusnõue suurem / väiksem (v.a. riis) 6.tali- ja suvivormide esinemine esineb mõlemat / esineb ainult suvevorme 7.reageerimine päeva pikkusele pikapäevataimed / lühipäevataimed 8.algarenemine kiire / väga aeglane Õlikultuurid päevalill,unimagun,safloor,riitsinus,maapähkel,sojauba. Ristõieliste sugukonnast: raps,rüps,valgesinep,õlituder Kiukultuurid Põllul kasvatatavad kiukultuurid jaotatakse 2 suurte rühma: *Puuvilla liigid, mida kasvatatakse seemnete pinnal moodustavate elementaarkiudude tõttu. *Moodustavad niinekiukultuurid, mida kasvatatakse vartes leiduvate niinekiukimpude tõttu. (lina ja kanep) Kaunviljad
kütteks, mõnel maal tselluloositööstuse tooraineks ja muuks. Kohati, sealhulgas Eestis, kasvatatakse teravilja ka haljalt koristamiseks. Üldiseloomustus Eestis kasvatatakse peamiselt otra, rukist, kaera ja nisu, need on temperatuuri suhtes vähenõudlikud (Eestis kasvatatavate sortidesoodsaim temperatuur on 1315°C), kuid suhteliselt põuakartlikud pikapäevataimed. Hirss, mais, riis ja sorgo on soojanõudlikud lühipäevataimed, nad (v.a riis) taluvad hästi põuda. Teraviljad on enamasti üheaastased. Nisul, rukkil ja odral on ka talvituvaid vorme; neid taliteravilju külvatakse sügisel (Eestis augusti lõpus või septembri alguses). Taliteraviljad lepivadidanemis-ja tärkamisjärgus jaheda temperatuuriga (413°C); sügisel kasvu lõpetades ning kevadel kasvu alustades vajavad nad kokku 3070 päeva jooksul minimaalset elutegevust võimaldavat temperatuuri (05°C), muidu neil ei teki generatiivseid organeid
Õkoloogiline tegur- organismidele mõju avaldav keskkonnategur. Eluta looduse teurid e. Abiootilised- õhk, mukd, vesi, niiskus, valgus, temperatuur Eluslooduse tegurid ehk biootilised- toit, teiseliigi ja sama liigi isendid Antropogeensed tegurid- inimtegevusest tulenevad tgeurid keskkonnategurid: veereziim, rõhk, tuli, happesus, toitainete sisaldus, õhustatus kliimategurid: valguskiirgus, temoeratuur, sademed, tuul · Fotosüntees toimub nähtava valguse abil. Lühipäevataimed: riis, kanep, tubakas, päevalill, krüsanteem, sojauba Pikapäevataimed: hernes, kartul, teravili, lina Areng ei sõltu päeva pikkusest: nelk, tomat, tatar, võilill Kohastumine- organismirühmade omadus sobitada end uute elutingimustega Koloniaalsus- ühte liiki kuuluvate isendite kooseluvorm Pesaparasiit- kasutavad teist loma ja tema pesa oma järeltulijate kasvatamiseks. Transpordioparasiit- kasutavad teisi organisme selleks, et liikuda uude kohta.
440nm, 680nm Kohastumused valguse hulga suhtes: Valguslembesed (niidutaimed nurmenukk, aastimut) Lehed kitsamad, kaetud vahakihiga (aurumine väiksem) Varjulembesed (metsa alustaimestik jänesekapsas) Õitsevad enne või pärast teisi taimi ülane varjutaluvad liigid (sõnajalad) Fotoperiodism reageerimine öö ja päeva pikkusele Lühipäevataimed Pikapäevataimed Ööloomad (ja hämarikuloomad) Päevaloomad Ränded Pesitsusperioodid Ökoloogia Temperatuur: Püsivama temperatuuriga on veekogud, maismaal võib ulatuda tempteratuuri kõikumine üle 100°C Organismid jagunevad: 1. Kõigusoojased.Kehatemperatuur muutub vastavalt välistemperatuurile. Kuid miinuskraade ei talu! (selgrootud, kalad, kahepaiksed ja roomajad) 2. Püsisoojased. Kehatemperatuur
teisi loomi. Reguleerib isendite arvukust. N. ämblikud söövad kärbseid. 5. herbivooria e taimtoidulisus- see on taimtoidulise looma e herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe 3. Mis on fotoperiodism ning kuidas see organisme mõjutab? Organismide reaktsiooni ööpäevase valgus- ja pimedusaja muutustele nimetatakse fotoperiodismiks. Fotoperiodism avaldub eriti taimeriigis. N: paljude taimede õitsemine sõltub valguse-, pimedusperioodi pikkusest. Selle alusel jaotuvad taimed: 1) lühipäevataimed- neil moodustuvad õied ainult siis kui päeva pikkus ei ole üle 12 tunni. N:sojauba, hirss, riis. 2) pikapäevataimed- neil moodustuvad õied siis kui päeva valgust on üle 12 tunni. N: rukis, kaer, kartul, lina. 3) fotoperiodismita taimed- õitsemine ei sõltu päeva pikkusest. N: võilill, nelk, tomat, kurk. Valgus- ja pimedusaja pikusele reageerivad ka loomad. Rändeperiood, karvavahetus. 5. Oska selgitada ja arvutada populatsioonide arvu, arvukust ja tihedust.
Biootiline tegur-eluslooduse tegurid, organismide vahelised suhted. Sümbioos, kisklus, konkurents. Abiootiline tegur-eluta looduse tegurid, kliima ja elukeskkond. Päevavalgus, sademed, temp. Lühipäevataimed-õied moodustuvad ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12h. Kanep, riis. Pikapäevataimed-vajavad õitsema minekuks üle 12h päevavalgust. Kartul, hernes. Kõigusoojased loomad-sõltuvad otseselt väliskeskkonna temp. Kahepaiksed, roomajad. Püsisoojased loomad-elutegevust mõjutab temp, aga kehatemp ei muutu. Sümbioos-eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Sümbiondid: taimejuur ja seeneniidistik.
fütokroomi aktiivust. Kuuvalgusel on kaug-punase valguse protsentuaalne kogus suurem kui päikesevalgusel seega öösel muutub fütokroom järk-järgult inaktiivseks. Pikemate ööde käigus on taim võimeline, lähtudes fütokroomi inaktiivsuse hulgast, hindama öö pikkust. 3 Üldistatult saab õistaimi tüpiseerida järgmiselt: pikapäevataimed, lühipäevataimed ja päevaneutraalsed taimed. Pikapäevataimed vajavad edukaks õitsemiseks päevapikkust, mis ületab (kokkuleppeliselt) 12 tundi see tähendab, et valguseperiood on pikem kui ööperiood. Enamasti õitsevad need taimed (hilis)kevadel või (vara)suvel. Lühipäevataimed saavad edukalt õitseda, kui ööperiood on pikem valguseperioodist (ehk öö on pikem kui päev). Enamasti õitsevad need taimed hilissuvel, sügisel või talvel. Päevaneutraalsetele taimede
Maapinnale jõuab 44% silmaga nähtavat kiirgust. 2. Mitu FAR-I on taimele vajalik kiirgus? Taimele on vajalik kiirgus 400...720nm. 3. Mis mõjutab kiirguse hulka? Kiirguse hulka mõjutab eelkõige kasvukoht. 4. Nimetage pikapäevataimi! Nimetage lühipäevataimi! Mida põhjustab madal temperatuur taimede idanemisel? Nimetage külmakindlaid köögivilju! Pikapäevataimed on ristõielised, sarikalised, maltsalised, hernes, liilialised, põlduba. Lühipäevataimed on paprika, melon, aeduba, kurk, mais. Madal temperatuur idanemisperioodil aeglustab taimede tärkamist või lakkab see üldse. Külmakindlad köögiviljad on näiteks petersell, till, kaalikas, porgand, rõigas, kapsad, redis, porrulauk, mitmeaastased köögiviljad. 5. Nimetage soojanõudlikke köögivilju! Soojanõudlikud köögiviljad on näiteks kõrvitsad, kurk, melon, tomat. 6. Millised on temperatuuri reguleerimise võimalused?
linnud. Püsisoojased ei sõltu niipalju välis temperatuurist. Selle taga nende aine- ja energiavahetus. Nähtav valgus võimaldab orjenteerumise ruumis, selleks on kohanenud silm või valgustundlik repseptorid. UV-kiirgus mõjutab ainevahetust. Organismide reaktsiooni öö ja päeva pikkuse muutumisele nimetadakse fotoperiotismiks. Taimed jagunevad valgustundlikuse suhtes pikapäevataimed ja lühipäeva taimed. Pikapäeva taimed nõuavad õitsemiseks ja viljastumiseks pikkapäeva ( suvi) ja lühipäevataimed näuavad lühikest päeva ( talve). Samas on oluline kasvukoht mille järgi jaotadakse taimed varjutaluvad, varjulembelised ja valgus lembelised. Ökoloogiline amplituud Ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemiku, milles organismis saab areneda nimetadakse ökoloogiliseks amplituudiks. See on teguri taluvus vahemik. Uurimine taime elutegevuse intensiivsust sõltuvalt temperatuurist. Meie vööndis on see umbes 4-40C. Organismide vahelised suhted kui biootilised tegurid.
*niidul kasvavad valguselembelised taimsed,sest nad tahavad palju valgust *mullamutt,aga ei vaja valgust,sest tema silmad on taandarenguga. *hämaras ja videvikus tegutsevatel loomadel on arenenud väga suured silmad Päevase valgusperioodi pikkus mõjutab organismide elutegevust: Fotoperiodism-org. reaktsiooni ööpäevase valgus-ja pimedusperioodi muutus ( avaldus taimeriigis,ehituslikud ja talituslikud muutused,õite moodustamine) Vastavalt sellele eristatakse lühi-ja pikapäevataimed. Lühipäevataimed-riis,kanep,tubakas.Õied moodustuvad aint siis,kui päevavalguse periood ei üle 12h. Pikapäevataimed-vajavad õitsemiseks enam kui 12h.Sinna kuuluvad jänesekapsas,nisu-,odrasordid.Lisaks veel taimeliike,kuid mis ei sõltu päevapikkusest (võilill). Infra-ja ultravalguse toime: Soojuskiirgus- nim.osa maapinnale jõudnud valguskiirgusest needub objektides nind muundub pikalainelisemaks infravalguseks. *kõigusoojased loomad saavad end valguse käes soojendada-s.t tõsta temp.
periood ei ületa 12 tundi. Pikapäevataimed vajavad õitsema minekuks üle 12- tunnist päevavalgust. Valgusrütm reguleerib taimede puhkeaja algust ja lõppu. Päeva pikkus reguleerib ka loomade sigimist ja rändeaega. Lisaks sellele on paljud loomad aktiivsed kas öö-või päevaajal. Aktiivsustüüp võib muutuda aastaajati. 14. Fotoperiodism on organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutumisele. Nii on olemas lühipäevataimed kui ka pikapäevataimed. 15. 1) Populatsioon ühisel territooriumil elavad ja samal ajal elavad ühe liigi isendid 2) Kooslus ühel ajal elavad liigid 3) Ökosüsteem isereguleeriv tervik, milles biosönoos ja ökotoop on omavahahel seotud aineringi kaudu. 4) Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogu 5) Biosfäär maapinna kihtide ruumi osa, mis sisaldab elusorganisme 16. 1) Biosfäär: on maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. 2) Ökosüsteem: on
Nõrgema kiirguse korral on taimede lehed õhemad, taime vars venib, üldiselt on koed õrnemad. Enamuse liikide juures on see aga saaki vähendav tegur (kiirguse vähesus). Ka haigustesse nakatub kergemini. 2) päevapikkus pikapäevataimed: kõik ristõielised, sarikalised, maltsalised, liilialised, hernes, põlduba. Parasvöötmest pärinevad. Vajavad õitsemaminekuks päevapikkust > 12 h, alla 12 h kasvatavad ainult lehti. Lühipäevataimed: kurk, melon, aeduba, paprika, mais(troopiline piirkond). Fotoperioodilisusele neutraalsed (ei reageeri päeva pikkusele) on enamik tomatisorte, mõned kurgi, aedherne, aedoa ja aedsalati sordid. 3) temperatuur külmakindlad köögiviljad: pärinevad parasvöötme aladelt (porgand, petersell, till, kapsad, kaalikas, rõigas, redis,porrulauk, mitmeaastased köögiviljad) , seeme idaneb < 10 oC (redis, peakapsas 1...3 oC), optimaalne
Olulise tähtsusega on ka ümbritsevatelt objektidelt peegelduva valguskiirguse iseloom. Hämaras tegutsevatel videviku- ja ööloomadel on välja kujunenud eriti suured silmad, seevastu maa alla elaval mutil on nägemismeel tugevasti taandarenenud. 3. Taimi jagatakse vastavalt kohastumusel valgustingimustega: Valguslembelised - niidutaimed Varjutaluvad võivad kasvada ka varjulisemates kohtades Varjulembesed alusmetsataimed 4. Valguse vajaduse järgi jagunevad taimed: Lühipäevataimed neil moodustuvad õied vaid siis kui päevavalgus ei ületa 12 tundi. Nt riis, kanep, daalia... Pikapäevataimed nõuavad päevapikkust rohkem kui 12 tundi. Nt. Nisu, oder, hernes, kartul... Soojuskiirguse mõju: 5. Infrapunane kiirgus on soojuskiirgus (valguskiirgus muundub neeldudes soojuskiirguseks).On väga oluline kõigusoojaste loomadele (nt maod), et nad saaks tõsta oma kehatemperatuuri. 6
enam arenenud enam arenenud Soojusnõue väike suur Niiskusnõue suurem väiksem (v.a. riis) Tali- ja suvivormi tali- ja suvivormid suvivormid esinemine Reageerimine päeva pikapäevataimed lühipäevataimed pikkusele kiire (nt. nisu tärkab 7-10 väga aeglane (nt. mais tärkab Algarenemine päevaga) 20-25 päevaga) Teraviljad nisu, oder, rukis, kaer hirss, mais, sorgo, riis Terise anatoomiline ehitus Teris koosneb põhiliselt kolmest osast:
poolt fotosünteesiks ära neelatud. Taimedel on pigment fütokroom, mis eksisteerib kahes vormis: punases (Pr), mis soodustab taimede kasvu, ja kaugpunases (Pfr), mis pärsib taimede kasvu. Mida suurem on kaugpunase kiirguse osa valguses, seda väiksem on Pfr osa summaarses fütokroomi koguses (Pr+Pfr) -- > seeläbi on ka seda väiksem Pfr kasvu pärssiv toime ja taim saab kiiremini varjust välja kasvada Mille poolest erinevad kvalitatiivsed (absoluutsed) ja kvantitatiivsed (fakultatiivsed) lühipäevataimed Kvalitatiivsetel lühipäevataimedel on õitsemiseks absoluutselt vajalik lühike fotoperiood. Kvantitatiivsed lühipäevataimed õitsevad nii pikkade kui lühikeste fotoperioodide korral, kuid lühikese fotoperioodi korral on efekt (õitsemine) parem. Kriipsutage esitatud loetelust alla lühipäeva taimed: päevalill (Helianthus annuus), müürlook (Arabidopsis thaliana), nisu (Triticum aestivum), harilik peet (Beta vulgaris), soja (Glycine max)
Terade indanemisel idujuurte arv Idujuuri mitu Idujuur on 1 Soojusnõue Väike Suur Niiskusenõue Suur Väike Tali-ja suvivormide esinemine Esineb tali ja suvivorme Anult suvivormid Reageerimine päeva pikkusele Pikapäevataimed Lühipäevataimed Algareng Kiire Väga aeglane 1. Geentsentrid ja mis vili sealt pärit Austraalia:puuvili, tubakas, riis Aafrika: nisu, sorgo, kurk, lina, riistinus, hirss Hiina-Jaapani: riis, paljasteraline kaer, sojauba, tee, tsitrulised Indoneesia-Hiina: riis, aasia puuvill, mango, kookospalm Hindustani: riis, sorgo, puuvill, kurk Lõuna-Ameerika: ananass Kesk-Ameerika: mais, aeduba, kartul, kakao
abstsissiooni põhjustamine (lehtede ja viljade langemine), vananemise kiirendamine Etüleen Lehtede ja viljade langemise kiirendamine, viljade valmimise ja taime vananemise kiirendamine, venimiskasvu pidurdamine Fenoolsed ühendid taime kasvu regulatsioonm immuunsus (takistavad haigeks jäämist), ,,mullaväsimus" 5. Taime kasvu ja arengut môjutavad välistegurid Valgus valguse mõju õitsemise esile kutsumises (fotoperiodism?). Pika- ja lühipäevataimed. Temperatuur Vernaliseerumine õitsemise esile kutsumine madalate temperatuuridega 6. Fotoperiodism. Pika- ja lühipäevataimed, päeva pikkusest sõltumatud taimed. Pimeda perioodi keskne roll. Fotoperiodism reaktsioon päeva ja öö pikkusele Pikapäeva taimed vaja üle 14h päikesevalgust Lühipäevataimed alla 14 tunni. Päevaneutraalsed päeva pikkusest sõltumatud taimed Taimed ei mõõta päeva pikkust, vaid pimeda aja vältust. 7
süsivesikud e suhkrud ja eraldub hapnik. Suhkrutes on rohkelt keemilist energiat. · Kõik rohelised taimed, loomad, seened ja enamik baktereid sõltuvad täielikult taimede poolt fotosünteesil salvestatud keemilisest energiast. · Valguse hulk muutub aastaajati ja ööpäeva jooksul · Fotoperiodism organismide reaktsioon ööpäevase valgus ja pimedusperioodi muutumisele · Lühipäevataimed · Pikapäevataimed · Päevaneutraalsed taimed · Valgusrütm reguleerib taimede puhkeaja algust ja lõppu · Päeva pikkus reguleerib loomade sigimist ja rändeid · Loomadel on aktiivsemad kas öö või päevaajal Temperatuur · Enamiku organismide taluvusala on vahemikus 0 ... + 50 C · Mõned ainuraksed on võimelised taluma ka madalamaid ja kõrgemaid temperatuure
Optmimumala on teguri väärtus mis sobib organismile kõige paremini. Näiteks on kalaliike kes ei saa elada soolases vees ja vastupidi. 5.Valguse, temperatuuri mõju organismidele. Valguse mõjul toimub taimede fotosüntees. Selle intensiivsus sõltuv valguse intensiivsusest. Valgusnõudluse alusel jaotatakse taimed valgus- ja varjulembelisteks. Paljude taimede areng sõltub ööpäevase valgusaja pikkusest. On olemas lühipäevataimed ja pikapäevataimed (valguse vajadus ööpäeva jooksul). Valgus on tihedasti seotud loomade sigimis ja rändeperioodiga, karvavahetusega ja talveunega. Õhutemperatuuri suurte kõikumiste tõttu on lindude ja imetajate võime hoida kehatemperatuuri püsival tasemel väga oluliseks kohastumuseks. Kõigusoojastel vastab kehatemperatuur õhutemperatuurile. Nende ainevahetus on kiirem ja elutegevus aktiivsem. Kahepaiksed, roomajad ja osa imetajaid on
võivad toota kõik taime organid, aga vananevates kudedes ja mahlakates viljades on selle tootmine suurim. Etüleeni leidub mittetaimsetest allikatest ka põlemisgaasides (autode heitgaasis, ruumide kütmisel, sigaretisuitsus, gaasipliidi kasutamisel) ja seda toodavad osad hallitused. Taime kasvu ja arengut môjutavad välistegurid. Mulla omadustest on taime kasvu ja arengut kõige rohkem mõjutavad tegurid on mulla happelisus, viljakus ning õhustatus. Valgus (et saaks FS, pika ja lühipäevataimed, õitsemise esile kutse), vesi, temperatuur (+5 kraadi, õitsemise esile kutsumine madal temp.) Fotoperiodism. Pika- ja lühipäevataimed, päeva pikkusest sõltumatud taimed. Pimeda perioodi keskne roll. Õitsemise esile kutsumine. Vernaliseerimine. Fotoperiodism ehk fotoperioodiline reaktsioon on taime- ja loomorganismide füsioloogiline reaktsioon päeva ja öö pikkusele.Paljudel õistaimedel tagab fotoperiodismi pigment fütokroom, mis aitab taimel ajastada õitsemisaja
süsivesikud e suhkrud ja eraldub hapnik. Suhkrutes on rohkelt keemilist energiat. · Kõik rohelised taimed, loomad, seened ja enamik baktereid sõltuvad täielikult taimede poolt fotosünteesil salvestatud keemilisest energiast. · Valguse hulk muutub aastaajati ja ööpäeva jooksul · Fotoperiodism organismide reaktsioon ööpäevase valgus ja pimedusperioodi muutumisele · Lühipäevataimed · Pikapäevataimed · Päevaneutraalsed taimed · Valgusrütm reguleerib taimede puhkeaja algust ja lõppu · Päeva pikkus reguleerib loomade sigimist ja rändeid · Loomadel on aktiivsemad kas öö või päevaajal Temperatuur · Enamiku organismide taluvusala on vahemikus 0 ... + 50 C · Mõned ainuraksed on võimelised taluma ka madalamaid ja kõrgemaid temperatuure
süsivesikud e suhkrud ja eraldub hapnik. Suhkrutes on rohkelt keemilist energiat. • Kõik rohelised taimed, loomad, seened ja enamik baktereid sõltuvad täielikult taimede poolt fotosünteesil salvestatud keemilisest energiast. • Valguse hulk muutub aastaajati ja ööpäeva jooksul • Fotoperiodism – organismide reaktsioon ööpäevase valgus – ja pimedusperioodi muutumisele • Lühipäevataimed • Pikapäevataimed • Päevaneutraalsed taimed • Valgusrütm reguleerib taimede puhkeaja algust ja lõppu • Päeva pikkus reguleerib loomade sigimist ja rändeid • Loomadel on aktiivsemad kas öö – või päevaajal Temperatuur • Enamiku organismide taluvusala on vahemikus 0 … + 50 C • Mõned ainuraksed on võimelised taluma ka madalamaid ja kõrgemaid temperatuure
Evolutsiooniline roll: ekvatoriaalaladel elavad rohkem pigmenteerunud organismid. Inimesel on UV- kiirguse liig nahavähi riskifaktoriks ja silma sõrkkesta kahjustaja. Tagab inimsel D vitamiini teatud vormi sünteesi. · Nähtav valgus- taimdele tagab pigmentide sünteesi (kartuli idud keldris), tagab fotosünteesik vajaliku kiirgusvahemiku (klorofüllid, abipigmendid ksantofüllid), tagab fotoperioodilisuse (taimede füsioloogiline reaktsioon: lühipäevataimed jne). Loomadel tingib nähtav valgus teatud pigmentide sünteesi (silma vikerkesta värvuse kujunemine), kindlustab nägemisfunktsiooni. Mikroorganismidel tagab pigmentide sünteesu, fotosünteesivatele organismidele põhjustab positiivse fototaksise. · Soojuskiirgus- tagab toimetulekuks vajalikud kohastumused madalatele/kõrgetele temperatuuridele. Näiteks kaitse madalate temperatuuride eest: taimedel roomam
· Glükoosi lagundamise summaarne võrrand: C6H12O6 + 6 O2 6 CO2 + 6 H2O · toimub ühtmoodi nii taime kui loomarakus Fotosüntees · Kõige olulisem assimilatsiooniprotsess (= süntees) · 6CO2 + 12 H2O C6H12O6 + 6H2O + 6O2 · toimub ainult rohelistes taimerakkudes · Valgusenergia muudetakse keemiliseks energiaks · Anorgaanilistest ühenditest CO2 ja H2O sünteesitakse orgaanilisi ühendeid (glükoos) fotoperiodism lühipäevataimed pikapäevataimed päevaneutraalsed Ökotüüp = ökoloogiline rass: populatsiooni adapteerunud osa. Rühm kasvukoha (elupaiga) ökoloogiliste tingimustega muust populatsioonist erinevalt kohastunud isendeid, kel on pärilikke iseärasusi nii morfoloogilistes kui füsioloogilistes tunnustes Adaptatsioon organismide ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagab
Õite arenemine pähiks enam arenenud enam arenenud Soojusenõue Vähe Palju Niiskusenõue Suurem Väikesem (v.a. riis) Tali- ja suvivormide Esineb tali ja suvivorme Suvivorme esinemine Reageerimine päevalikkusele Pikapäevataimed Lühipäevataimed Algarenemine Kiire Aeglane Teravilja seemnete eristamistunnused a) kaer(paljasteraline) b) oder(paljasteraline) c) nisu(paljasteraline) d) rukis(paljasteraline) e) oder(sõkalteriseline) f) kaer(sõkalteriseline) g) nisu(sõkalteriseline) h) mais i) hirss(pisike) j) sorgo(4-6 mm diameeter)
..760 nm. o Sellest lühilainelisem on ultraviolettkiirgus ehk ultravalgus ja pikalainelisem on infrapunakiirgus ehk infravalgus. o Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. o Taimeliike eristatakse kolme moodi: valguslembesed, varjutaluvad ja varjulembesed. o Organismide reaktsiooni ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutustele nimetatakse fotoperiodismiks. o Lühipäevataimed: riis, kanep, tubakas ja daalia. (päevaperiood ei ületa 12 tundi) o Pikapäevataimed: jänesekapsas, nisu-, odra-, herne- ja kartulisordid. (päevapikkus enam kui 12 tundi) Infra- ja ultravalguse toime o Pikalaineline infravalgus soojuskiirgus. o Soojuskiirgus aitab kõigusoojastel organismidel tõsta oma kehatemperatuuri. o Taimed kaitsevad end valguse eest: *õistaimed pööravad oma lehti
· Valguse intensiivsuse suhtes on nõudlikumad viliköögiviljad · Vähenõudlikumad need mille saak moodustab vegetatiivorganist Normaalseks elutegevuseks vajavad kv 20 000-40 000 luksi. Seemnete idanemiseks faasis vajab taim kõige vähem valgust. · Tärkamisfaasis palju valgust .paljud ei vaja valgust ka saagi moodustamise ajal. Pikapäevataimed e. parasvöötmetaimed. Valguse kestvus suvel üle 12 tunni. Lühipäevataimed e. troopilised taimed. Õitsemise alustamiseks vajalik 10- 12 valgust. Fotoperioodiliselt neutraalsed ei reageeri valguspäeva pikkusele. ÕHK · Eelkõige vajalikud hapnik ja süsihappegaas · Hapnik vajalik hingamiseks · Süsihappegaas vajalik fotosünteesiks. maapinna pealsed taimed osad ei jää hapniku puudusesse · Maasisesed osad aga pidevalt · Mida teha? Äestada, juured õhutatakse.
kohtadesse talveunne, sest magavatena on nende energiavajadus minimaalne, sest ainevahetus on aeglustunud. 7. Tooge näiteid abiootiliste ökoloogiliste tegurite toimest eri taimeliikidele. Valguskiirgust vajavad taimed erinevalt, sõltuvalt kas nad on valguslembesed(niidutaimed), varju taluvad(mustikad) või varjulembesed(sinilill, jänesekapsas). Samuti jagunevad taimed pikapäevataimedeks, kes vajavad õitsemiseks üle 12h valgust päevas(rukis, kaer, kartul), lühipäevataimed, kes vajavad alla 12h(sojauba, hirss, riis) või fotoperiodtismita taimed, kelle õitsemine ei sõltu päeva pikkusest(võilill, nelk, tomat, kurk). Temperatuurile peavad taimed vastu erinevalt. Näiteks lehtpuud langetavad lehed külmade saabudes, sest nad ei saaks mullast piisavalt vett, et lehti ära toita. Okaspuudel aga seda muret pole, nendel jäävad okkad külge. Samuti ei talu lilled madalat temperatuuri ja neid võtabkülm ära. 8. Kirjeldage ökoloogilise teguri toime graafikut.
jt. Iseloomulikke pesitsejaid on umbes 30 liiki. Lisaks neile on luhtadel ka ohtralt konni, kiile ja putukaid. 2.Abiootiliste tegurite iseloomustus. Valgus Kuna luhaniidud on suhteliselt puudest lagedad, saavad taimed küllaltki palju valgust. Eestis vaheldub aastaaegadega päevase valgusperioodi pikkus, st. suvel on päevase valgusperioodi pikkus üle 12 tunni, ja talvel jällegi alla 12 tunni. Sellest on tulenevalt kasvavad luhal nii lühipäevataimed kui ka pikapäeva taimed. Päevane valgusperiood on taimedele väga tähtis, sest sellel ajal saavad taimed fotosünteesida. Valguslembelised taimed: enamus niidutaimed näiteks kassikäpp, keskmine teeleht, hanijalg, kullerkupp, sinine emajuur, värihein, mailane, kobrapea, siberi võhumõõk, niidu kuremõõk, paju ja paljud teised. Varjutaluvad on harilik sarapuu, hall lepp. Poolvarjuline on näiteks lamba- aruhein
15 Taimi liigitatakse ka vastavalt eluks kohastunud valgustingimustele: a) valguslembesed nt. niidutaimed b) varjutaluvad c) varjulembesed nt. alusmetsa taimestikus Organismi reaktsiooni ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutumisele nimetatakse fotoperiodismiks. Päeva pikkuse muutumine kutsub taimedes esile mitmesuguseid füsioloogilisi ja morfoloogilisi muutusi. Vastavalt sellele kaks rühma taimi: a) Lühipäevataimed nt. riis, kanep, daalia õied moodustuvad siis kui päevavalgus ei ületa 12 tundi b) Pikapäevataimed nt. oder, nisy, hernes, kartul vajavad õitsemaminemiseks rohkem kui 12 tunnist päevapikkust. On ka taimi, keda päevapikkus või valgus ei mõjuta palju. Infrapunakiirgus on soojuskiirgus. Võimaldab kõigusoojastel loomadel end soojendada. Ultraviolettkiirgus on suurtes kogustes kõikidele organismidele kahjulik. Kutsub ette rakkude
sibulad, mais, porgand, seller. · Peamiselt tuuakse sisse pipraid, kurke, kõrvitsalisi ja sparglit. Päeva pikkus on kiirgusega tihedalt seotud. Mõjutab eelkõige köögiviljade õitsemaminekut. Seda nähet nimetatakse fotoperiodismiks ja jaotatakse: pikapäevataimed: kõik ristõielised, sarikalised, maltsalised, liilialised, hernes, põlduba. Parasvöötmest pärinevad. Vajavad õitsemaminekuks päevapikkust > 12 h, alla 12 h kasvatavad ainult lehti. Lühipäevataimed): kurk, melon, aeduba, paprika, mais (troopiline piirkond).Päeva pikkusele ei reageeri enamik tomatisorte, mõned kurgi, aedherne, aedoa ja aedsalati sordid. Päeva pikkusele mittereageerimine on oluline ainult kuni õitsemise alguseni, peale õite moodustumist ei ole päeva pikkus enam oluline. Nii salat kui kurk annavad kevadel parema saagi. Taimede tundlikkus päeva pikkuse suhtes ja nn. "kriitiline päeva pikkus" ei ole kindlad suurused, vaid sõltuvad keskkonnatingimustest. Madal
valguse kestvusest (päeva pikkusest).Organismide reaktsiooni ööpäevase valgus-ja pimedusperioodi muutustele nimetatakse fotoperiodismiks, mis avaldub kõige selgemini taimeriigil.(Laas 1967) Päeva pikkuse muutumine kutsub taimedes esile mitmesuguseid ehituslikke ja talituslikke muutusi. Näiteks sõltub paljude taimede õite moodustumine ööpäevase valgus-ja pimedusperioodi pikkusest. Vastavalt sellele eristatakse kahte taimerühma: 1. Lühipäevataimed (nt kanep, tubakas, daalia), neil moodustuvad õied ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12 tundi. 2. Pikapäevataimed (nt kartul), vajavad õitsemaminekuks enam kui 12-tunnist päevapikkust. Lisaks nendele on ka taimeliike, mille elutegevus ei sõltu nii otseselt päeva pikkusest. Selline fotoperiodismita taim on nt. võilill. (Viikmaa, Hein 2006) Valguse hulk jaotub aga maakeral ebaühtlaselt, olenedes maakera asendist päikese
arenenud arenenud 4.Soojusnõue väike suur 5.Niiskusenõue suurem väiksem (va.riis) 6.Tali-ja suvivormide esinemine esineb tali ja suvivorme esineb ainult suvivorme 7.Reageerimine päeva pikkusele pikapäevataimed lühipäevataimed 8.Algarenemine kiire väga aeglane Eristatakse -paljasteravilju-terad sõkalde vahel vabalt, vilja peksmisel vabanevad terad kergesti -sõkalteravilju a)tera on õiesõklaga kas kaetud (kaer, hirss) või b)tera on õiesõklaga kokku kasvanud (oder, riis) I rühm: 1.Nisu Triticum Aestivum L -suvinisu-harilik e. pehme nisu (min.idanemistemp.1-2 C, optimaalne 10-15 C , tõusmed taluvad -7 kuni -11, terade mood
Negentroopia- 30)Seda spektri osa, mis peaaegu langeb kokku nähtava valgusega nim. Fotosünteetilselt aktiivseks radiatsiooniks või kiirguseks. Organismide reaksioone päeva ja öö pikkuse vahekorras nim. Fotoperiodismiks. Enamustel loomadel on päevatsükkel!!mõnedel lunaar ehk kuutsükkel ning paljudel aastatsükkel. Vastavalt valgustundlikkusele jaotatakse: 1. Pikapäevataimed-nisu, hernes, lina, rukis 2. Lühipäevataimed-mais, riis, sorgo.. 3. Päevaneutraalsedtaimed-kaer, vesihein 31)Bioloogilised rütmid:Tsirkaadrütm e. ööpäevane ja sesoonne rütm e. aastaajaline 32)Bioproduktsioon-mingi aja jooskul akumuleerunud aine hulk või selle kuivaine-, süsiniku-, või energiaekvivalent. Biomass-mingi organismiliigi,liikide rühma või biotsönoosi isendite elusaine hulk, väljendatuna toor või kuivmassiühikuis isendite elupaiga pinna või mahuühiku kohta.
Taimerakkude fotosüntees (orgaanilise aine moodustamine) võib toimuda vaid nähtava valguse puhul. Fotosünteesivõime on otseses seoses valguskiirgusega. Valgustingimuste halvenedes pidurdub fotosüntees ja koos sellega ka glükoosi moodustumine ning hapniku eraldumine. Taimi jagatakse vastavalt kohastumusel valgustingimustega: Valguslembelised niidutaimed Varjutaluvad võivad kasvada ka varjulisemates kohtades Varjulembesed alusmetsataimed Valguse vajaduse järgi jagunevad taimed: Lühipäevataimed neil moodustuvad õied vaid siis kui päevavalgus ei ületa 12 tundi (riis, kanep, daalia). Pikapäevataimed nõuavad päevapikkust rohkem kui 12 tundi (nisu, oder, hernes, kartul) Loomadel on valgus vajalik nägemiseks. Silmadesse jõudvad valguskiired ärritavad nägemisretseptoreid. Kujutise teravus ja värvide eristamine sõltub erinevate organismide nägemisretseptorite ehitusest. Olulise tähtsusega on ka ümbritsevatelt objektidelt peegelduva valguskiirguse iseloom
1. Valguskiirguse mõju (joonis) · nähtav valgus 380nm 750 nm · UV- ultraviolettkiirgus alla 380 nm (geenmutatsioonid) · Infrapunane kiirgus üle 750 nm (soojuskiirgus) · Fotosüntees kõige intensiivsem 440-680 nm Valgusnõudluse järgi jagunevad organismid: · valguslembesed · varjutaluvad · varjulembesed Fotoperiodism organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodile. Taimed jagunevad vastavalt sellele: · lühipäevataimed - vajavad valgust alla 12 tunni (kanep, daalia) · pikapäevataimed - valgust rohkem kui 12 tundi( nisu) · päevapikkusest sõltumatud taimed (tomat) 2. Temperatuuri mõju · kõigusoojased organismid sõltuvad välistemperatuurist · taimedel külmaga puhkeperiood, loomadel talveuni. Ökoloogiliste tegurite toimet organismidele iseloomustatakse: 1. minimaalne intensiivus alumine taluvuslävi 2. maksimaalne intensiivsus ülemine taluvuslävi 3
varjunult talveunne, sest magavatena on nende energiavajadus minimaalne, siis on ainevahetus aeglustunud. 7. Tooge näiteid abiootiliste ökoloogiliste tegurite toimest eri taimeliikidele. Valguskiirgust vajavad taimed erinevalt, sõltuvalt kas nad on valguslembesed(niidutaimed), varju taluvad(mustikad) või varjulembesed(sinilill, jänesekapsas). Samuti jagunevad taimed pikapäevataimedeks, kes vajavad õitsemiseks üle 12h valgust päevas(rukis, kaer, kartul), lühipäevataimed, kes vajavad alla 12h(sojauba, hirss, riis) või fotoperiodtismita taimed, kelle õitsemine ei sõltu päeva pikkusest(võilill, nelk, tomat, kurk). Temperatuurile peavad taimed vastu erinevalt. Näiteks lehtpuud langetavad lehed külmade saabudes, sest nad ei saaks mullast piisavalt vett, et lehti ära toita. Okaspuudel aga seda muret pole, nendel jäävad okkad külge. Samuti ei talu lilled madalat temperatuuri ja neid võtabkülm ära. 8
kaugpunases (Pfr), mis pärsib taimede kasvu, vormis. Esimene muutub punase valguse toimel teise vormi ning teine kaugpunase valguse toimel esimesse vormi. Seega kaugpunases valguses eksisteerib ta enamasti P r vormis, mis soodustab kasvu, ning taim kasvab kiiremini, et vältida varjus kasvamist. 41. Mille poolest erinevad kvalitatiivsed (absoluutsed) ja kvantitatiivsed (fakultatiivsed) lühipäevataimed Kvalitatiivsed taimed lähvad õitsma ainult teatud päevapikkusest alates. Nt kui kasvatada lühipäevataimi keskkonnas kus on päeva pikkus rohkem kui 12h siis lühipäevataimed ei õitse vaid on vegetatiivses seisundis. Kvantitatiivsed lühip täimed õitsevad pm ainult mingis kindla päevapikkuses.(kuni 8 h) 43. Kriipsutage esitatud loetelust alla lühipäeva taimed: päevalill (Helianthus annuus), müürlook (Arabidopsis thaliana),
muutuste jada, need muutused toimuvad taimorganismi elutsüklis viljastumisest kuni surmani. Taime kasvu ja arengut mõjutavad temperatuur, päikese valgus, õhuniiskus. Kõrgemate taimede optimaalne temp on en 25-30 kraadi. Min temp mil taimed veel fotosünteesivad on soojamaa taimedel 10 ja külmalemb taimedel 2-3 kraadi. Valgus mõjutab taimi eelkõige fotosünteesi kaudu. Valgus stimuleerib idanemist. 6. Fotoperiodism. Pika- ja lühipäevataimed, päeva pikkusest sõltumatud taimed. Pimeda perioodi keskne roll. Taimedele on väga oluline päeva ja öö suhe fotoperiodism. Kui päeva pikkus ei vasta evolutsioneerunud pikkusele, ei vliju taimed õigeaegselt või üldse mitte. Taimed jagunevad pika ja lühipäeva ning päevaneutraalseteks taimedeks. Taimed, mis õitsevad siis, kui päevapikkus on lühem kui mõni kriitiline maksimum, kuuluvad on lühi-päeva taimede hulka. Need taimed mis
6CO2 + 6H2O + päike = C6H12O6 + 6O2 Organismide reaktsiooni päeva ja öö pikkusevahekorrale nimetatakse fotoperiodismiks.Loomariigis on enamusel liikidel päevatsükkel, mõnedel lunaar- ehk kuutsükkel ning paljudel kaaastatsükkel.Päevase eluviisiga on sisalik, jänes, metskits jt.Öise eluviisiga on öökull, nahkhiir jt.Vastavalt valgustundlikkusele jagatakse taimed: 1. Pikapäevataimed nisu, rukis, hernes, lina. 2. Lühipäevataimed mais, päevalill, krüsanteem,hirss, sorgo, riis, tubakas, aeduba jt. 3. Päevaneutraalsed taimed-vesihein, kaer Temperatuur Enamiku organismide taluvusala: 0C ... +50C Katsetingimustes 200C ... üle +100C. Sinivetikad ja bakterid üle +60 C. Üle +50C vees ei ole hulkrakseid loomi ega taimileitud.Kõrgel t ensüümid ja valkained denatureeruvad.Üle +200 C lagunevad aminohapped ja nukleotiidid.Madalat t taluvad paremini puhkeseisundis eosed ja seened
seega nõuded väga suured. Kaunviljade nõuded ilmastiku suhtes on erinevad. Neil on erinevad kasvuajapikkused, neil on erin nõuded temp suhtes.Vähemnõudlikud on hernes, lääts, põldhernes, rohkem põldhernes, sojauba. Erinevused veevajaduses-avaldub põuakindluses, põuakindlamad on põishernes, aeduba ja sojauba.Nõudlikumad hernes ja aeduba. Nõuded on erinevad päevapikkuses.Pikapäevataimed-hernes, lääts,põldseahernes,lupiin,põlduba,lühipäevataimed-soja-,aeduba.Kaunviljade kasvuks sobivad mitmesugused mullad peale liigniiskete ja kuivade.Põhiväetiseks on fosfor ja kaaliumväetised. 41) Herne kasvatamine puhas- ja segukülvides. Puhaskülv: tuleb külvata varakult. Kaunad valmivad siis ühtlaselt ja varakult. Kevadised öökülmad ei ole hernetõusmetele ohtlikud.Tuleks külvata kõrrelistest suviteraviljadest varem. Külvatakse hõredamalt kui kõrrelised teraviljad 100-120 idanevat seemet. Külvatakse 4-5 cm sügavusele.
valmimine on seotud intensiivse kasvuajaga, seega nõuded väga suured. Kaunviljade nõuded ilmastiku suhtes on erinevad. Neil on erinevad kasvuajapikkused, neil on erin nõuded temp suhtes.Vähemnõudlikud on hernes, lääts, põldhernes, rohkem põldhernes, sojauba. Erinevused veevajaduses-avaldub põuakindluses, põuakindlamad on põishernes, aeduba ja sojauba.Nõudlikumad hernes ja aeduba. Nõuded on erinevad päevapikkuses.Pikapäevataimed-hernes, lääts,põldseahernes,lupiin,põlduba,lühipäevataimed-soja-,aeduba.Kaunviljade kasvuks sobivad mitmesugused mullad peale liigniiskete ja kuivade.Põhiväetiseks on fosfor ja kaaliumväetised. 41) Herne kasvatamine puhas- ja segukülvides. Puhaskülv: tuleb külvata varakult. Kaunad valmivad siis ühtlaselt ja varakult. Kevadised öökülmad ei ole hernetõusmetele ohtlikud.Tuleks külvata kõrrelistest suviteraviljadest varem. Külvatakse hõredamalt kui kõrrelised teraviljad 100-120 idanevat seemet. Külvatakse 4-5 cm sügavusele.
Milliseid strateegiaid kasutavad taimed? Euroopa hamstri uinakud Kohastumused temperatuurile Kasvu ja arengu perioodilisus taimedel Fotoperiodism: päeva pikkuse mõju kasvu ja arenguga seotud nähtustele ◦ Sõlmevahede kasvukiirus ja pikkus ◦ Säilituselundite moodustumine jne. Pikapäevataimed: hakkavad õitsema pärast pika päeva mõju, üle 12h päiksevalgust ◦ Õitsevad hiliskevadel või suvel ◦ Sojauba, puuvillapõõsas, hirss, riis, tubakas Lühipäevataimed: hakkavad õitsema pärast lühikese päeva mõju, päev lühem kui öö ◦ Õitsevad hilissuvel või sügisel ◦ Suviteraviljad, spinat, mais Kasvu ja arengu perioodilisus taimedel Aktiivsuse vaheldumine: esineb peaaegu kõigil taimedel, seotud klimaatiliste tingimuste vaheldumisega ◦ Üheaastastel langeb kokku organismi vananemisega, mitmeaastastel teatud osade vananemisega ◦ Puhkeseisundis meristeemid peidus seemnetes või pungades ◦ Puhkeseisund kas
Osa loomi on aktiivsed päeval, osa öösel. Loomariigis on enamikul liikidel päevatsükkel, mõnedel lunaar- ehk kuutsükkel ning paljudel on ka aastatsükkel. Päevase eluviisiga on näit. sisalik, jänes, metskits jt., öise eluviisiga on öökull, nahkhiir. Vastavalt valgustundlikkusele jagatakse taimed: 1. Pikapäevataimed vajavad normaalseks kasvuks pikka päeva ja lühikest ööd. Näit. nisu, rukis, hernes, lina. 2. Lühipäevataimed lõunapoolseilt aladelt pärinevad taimed, mis parasvöötmes, kus suvel päev on pikem ja öö lühem kui lühipäevataimede päritolumaadel, ei arene normaalselt, nende õitsemine ja viljumine hilineb või jääb ära, aga taime vegetatiivsete osade kasv intensiivistub. Seepärast saadaksegi Eestis maisist ja päevalillest rohkesti haljasmassi. Lühipäevataimed on veel krüsanteem, hirss, sorgo, riis, tubakas, aeduba jt. 3. Päevaneutraalsed taimed
Need, kellele on talvel elupaigas liiga külm ja pole toitu, alustavad rännet lõuna poole või jäävad taliuinakusse või talveunne. Erinevalt taimedest ei ole kõikidele loomadele valgus vajalik, on üksikuid loomi, kes saavad elada pimedas koopas (nt koopaolm) või maa all (nt mutt). Pilt ja alltekst: Pikapäevataimed (nt rukis, kartul, kaer) vajavad päevas üle 12 tunni valgust. Nad kasvavad seal, kus suvel, taimede kasvuperioodil, on päeva pikkus 16- 18 tundi. Pilt ja alltekst: Lühipäevataimed (nt krüsanteem, tubakas ja sojauba) kasvavad ekvaatori lähedal, kus valget aega ööpäevas on kogu aasta vältel 12 tundi. * Milliseid valgusega seotud kohastumusi on kujunenud loomadel? Kõik organismid vajavad normaalseks elutegevuseks vett Vesi on sama oluline kui valgus ja sobiv temperatuur. Kõigis organismides toimuvad protsessid, milleks on vaja vett, nt taimed vajavad vett fotosünteesiks ja toitainete kättesaamiseks mullast
annaabi.ee 
