KT teemad: I Mõisted: 1)Abiootilised, biootilised, antropogeensed tegurid + näited 2)Alumine taluvuslävi, ülemine taluvuslävi, ökoloogiline amplituud, ökoloogilise teguri optimum 3)Sümbioos, konkurents, parasitism, kisklus, kommensalism, herbivooria + näited 4)Toiduahel, toiduvõrgustik + arusaamine 5)Produtsent, konsument, destruent + arusaamine 6)Biotsönoos, ökotoop 7)Populatsioon, populatsiooni lained 8)Areaal, bioom, biosfäär, ökosüsteem II Arutlus: 1)Ökoloogilise püramiidi reegel + arvutamine 2)Populatsiooni arvukuse muutused 1) Tähtsamad ökoloogilised tegurid liigiti: · Abiootilised (füüsikalised) on päikesevalgus temperatuur, niiskus, tuul, vee ja mulla pH, rõhk. · Biootilised (organismide vahelised suhted) on sümbioos, konkurents, parasitism, taimtoidulisus, kisklus, amensalism, kommensalism, koloonialisus. · Antropogeensed (inimtegevuse mõju, inimmõju) on soode kuivendamine, võõ...
1.1. Ökoloogilised tegurid Ökoloogia - teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid ning organismide omavahelisi suhteid selles keskkonnas Ökoloogilised tegurid - keskkonnategurid, mis mõjutavad organismide elutegevust a) eluta abiootilised tegurid b) elus biootilised tegurid Ökoloogilised tegurid soodustavad või pidurdavad organismi elutegevust Keskkonnategurite graafiline kujutamine Alumine taluvuslävi ökoloogilise teguri MINIMAALNE intensiivsus, mille alanedes organism hukkub Ülemine taluvuslävi ökoloogilise teguri MAKSIMAALNE intensiivsus, mille tõustes organism hukkub Ökoloogiline amplituud ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele Ökoloogilise teguri optimum teguri intensiivsus, mille toime on organismile kõige soodsam
Abiootiliste tegurite mõju organismidele Abiootilised ehk füüsikalised tegurid ehk õhu, mulla ja vee näitajad: · Päikesevalgus · Temperatuur · Vessi ja niiskus · Vee ja mulla pH · Tuul · Rõhk TEMPERATUUR · Enamik maal elavatest loomadest on kõigusoojased/püsisoojased. · Temperatuur mõjutab: soo kujunemist roomajate munade arengul kaitsekohastumuste teket (puhkeperiood taimedel, talveuni, ränded, kaitsekohastumused seoses külma aja ja toidupuudusega) VESI ja NIISKUS · Vajalik rakkude elutegevuseks · On lähteaineks fotosünteesile · Taimedel on kohastumused aurumise takistamiseks (paks vahakiht, väike lehepind, paksenenud kattekude) ja vee hankimiseks ning säilitamiseks (sügav juurestik, veekude) Ökoloogiliste tegurite toime organismidele · Iseloomustatakse järgmiste mõistetega: ökoloogiline amplituud alumine taluvuslävi ülemine taluvuslävi ökoloogilise teguri optimum Valguse mõju organismidele Valguski...
Ökoloogia mõisted Ökoloogilised tegurid organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid Abiootilised tegurid pärinevad organisme ümbritsevast eluta loodusest (kliimategurid, elukeskkond) Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust Alumine taluvuslävi ökoloogilise teguri intensiivsuse tase, mille alanedes organismi areng seiskub Ülemine taluvuslävi ökoloogilise teguri intensiivsuse tase, mille tõustes organismi areng seiskub. Ökoloogiline amplituud ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda Ökoloogilise teguri optimum teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam Biootilised ökoloogilised tegurid organisme vastastikku mõjutavad tegurid Antropogeenne tegur inimtegevuse mõju Sümbioos eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm Eksosümbioos organismide vaba kooselu vorm Endosümbioos üks organism elab t...
Ökoloogia Koostanud: Ülle Irdt Ökoloogia Ernst Haeckel, 1866 bioloogia haru, mis uurib organismide ja organismide ning keskkonnavahelisi suhteid Ökoloogia ülesanded: Organismide kohastumuste uurimine Organismidevaheliste suhete uurimine Aine ja energiavahetuse uurimine Ökoloogia Ökoloogia uurimistasandid: Organism Populatsioon Biotsönoos e. kooslus Biogeotsönoos e. ökosüsteem: Planetaarne: Bioom Biosfäär Litosfäär e. Atmosfäär Hüdrosfäär maakoor 2535 km 11km 16 km kõrgusele sügavusele sügavusele Ökoloogia alajaotused Ökofüsioloogiaeluprotsesside olenevus keskkonnast Autökoloogiaisendi su...
Ökoloogilised tegurid Ökoloogilised tegurid-organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid. Jaotuvad kolmeks: 1)abiootilise teg.(eluta loodus) *kliimateg.-temp,sademed,niiskus,valgus,tuul *elukeskkond-õhk,vesi,muld 2)biootilised teg.(elus loodus-org.kooselu)-mõju võib olla kasulik,kahjulik või neutraalne.Kõik teised org., taimed,loomad. 3)antropogeensed teg.(inimtegevuse mõju). Valguse mõju organismidele: *rohelistele taimedele fotosünteesiks *niidul kasvavad valguselembelised taimsed,sest nad tahavad palju valgust *mullamutt,aga ei vaja valgust,sest tema silmad on taandarenguga. *hämaras ja videvikus tegutsevatel loomadel on arenenud väga suured silmad Päevase valgusperioodi pikkus mõjutab organismide elutegevust: Fotoperiodism-org. reaktsiooni ööpäevase valgus-ja pimedusperioodi muutus ( avaldus taimeriigis,ehituslikud ja talituslikud muutused,õite moodustamine) Vastavalt sellele eristatakse ...
Ökoloogilised tegurid kekkonnategurid, mis mõjutavad organismide elutegevust Abiootilised tegurid on pärist organisme ümbritsevast eluta loodusest: 1)kliimategurid: temp, sademed, tuul; 2)elukeskkond: õhk, vesi, muld Biootilised tegurid tegurid, mis tulenevad organismide kooselust; mõju võib olla kasulik, neutraalne või kahjulik Antropogeensed tegurid inimtekkelised tegurid, inimtegevuse mõjul võimendunud või tasandunud ökoloogilised tegurid Ökoloogiliste tegurite toime sõltub: 1)teguri intensiivsusest, 2)organismi omadustest Alumine taluvuslävi teguri intensiivsuse tase, mille alanedes organismi areng seiskub Ülemine taluvuslävi teguri intensiivsuse tase, mille tõustes organismi areng peatub Teguri optimum teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam Ökoloogiline amplituud ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda Infravalgus: võimaldab kõigusoojastel organismidel end ...
Ökoloogia. Ökoloogia- teadus organismide, ja nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. Ökoloogia jaguneb paljudeks harudeks nt keskonnaökoloogia ( uurib inimtegevuse otsest ja kaudset mõju organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotumisele ), Ökotoksikoloogia ( uurib kemikaalide mõju üksikisendist ökosüsteemini ), maastikuökoloogia ( uurib maastike struktuuri, arengut ja hooldust ), ökotalu ( talus erinevate toodete tootmine, kemikaale kasutamata ) Keskkonnategurid e. Ökoloogilised tegurid: 1. Abioitilised e. Eluta ·päikesevalgus ·temperatuur ·sademed ·tuul ·pH ·veereziim ·rõhk ·tuli ·toitainete sisaldus ·Õhustatus ·valguskiirgus 2. Biootilised e. Elus ·sümbioos ·komminsealism ·parsaitism ·kisklus ·konkurents ( viiruse, bakterid, taimed, loomad, seened ) 3. Antropogeensed e. Inimmõju ·keskkonna saastatus ·metsade hävimine ·soode kuiv...
Ökoloogilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid. Abiootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid. Elukeskkond ja kliima(muld, õhk, vesi, temperatuur, sademed, tuul, päikesekiirgus) Biootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. (kisklus, parasitism) Antropogeenne tegur- inimtegevuse mõju organismide elutegevusele KOKKU: soodustavad või pidurdavad organimside elutegevust. Mõjutavad organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ning evolutsiooni. Soojuskiirgus- pikalaineline infrapunavalgus, mis on neeldunud objektidesse. Suures koguses ultravalgust tungib rakkude sissemusse ja põhjustab DNA mutatsioone nind denatereerib valke. Alumine ja ülemine taluvuslävi Ökoloogiline amplituud- ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikk, milles organism saab areneda. Ökoloogilise teguri optimum- teguri intensiivsus, m...
Ökoloogiline tegur- Organismi elutegevust mõjutav keskkonnategur. Abiootiline tegur Eluta looduse keskkonnategur. ( nt : Päikesekiirgus , tuul ...) Biootiline tegur-Eluslooduse keskkonnategur . ( kaks lindu, sümbioos, herbivooria.... ) Fotoperiodism- Organismi reaktsioon valguse ja pimeduse muutustele. ( Lilleõied avanevad päeval ja öösiti kinni.) Ökoloogiline amplituud- Ökoloogilise teguri intentsiivsusevahemik , milles organism saab areneda, elada ja paljuneda. Alumine taluvuslävi- Ökoloogilise teguri intensiivsuse tase, mille alanedes organismi areng seiskub. Ülemine taluvuslävi- Ökoloogilise teguri intensiivsuse tase , mille tõustes organismi areng seiskub. Antropoloogne tegur - Inimmõju keskkonnale ( Keskkonna reostus , liigne küttimine ... ) Sümbioos- Eri liiki organismide vasastikku kasulik kooselu vorm. Kommensalism - Eri liiki organismide kooselu vorm mis on ühele kasulik teisele kahjutu. Konkurents - Sama või eri liiki orga...
Bioloogia kordamine kontrolltööks 18.10.11 ÖKOLOOGILISED TEGURID (LIIGITUS + NÄITED) KESKKONNATEGURID: 1) abiootilised - Kliima (temperatuur, niiskus, valgus, O2 sisaldus) - Elukeskkond (õhk, muld, vesi) 2) Bioloogilised- nt liigikaaslased, teised liigid - Antropogeensed (kuidas inimesed mõjutavad organismide elu) VALGUSE JA TEMPERATUURI MÕJU ORGANISMIDELE Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Infravalgus- pikalainelisem infrapunakiirgus ( 760 nm...1mm) Ultravalgus- lühilainelisem ultraviolettkiirgus (vahemikus 380 kuni 10 nm) Infra- ja ultravalguse toime: Infravalgus ehk soojuskiirus võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse käes soojendada (tõsta oma kehatemperatuuri). Valguse intensiivsuse suurenemisel organismi jaoks, võib tekkida ülekuumenemisoht ning siis püüab organism varjuda. Taimedel on selle jaoks aga kaitsekohastumised. Nt õistaimed pöörava...
Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia Organismide kooseksisteerimine Ökosüsteemile või üksikule organismile positiivset või negatiivset mõju avaldavaid keskkonnategureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. Jagunevad biootiliseks (organismide vastastikkused suhted; sümbioos, kommensalism, parasitism, kisklus, fütofaagia, konkurents), abiootiliseks ehk ökotoobiks (kõik eluta looduse komponendid (substaat; õhk, muld, vesi) + kliima (parameetrid; päikesevalgus, temperatuur, sademed, tuul, pH, aeratsioon, toitainete sisaldus, rõhk)) ning antropogeenseteks ehk inimmõjulisteks (inimtegevusest tulenevad). Ökoloogililise teguri optimum on teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam. Ökoloogiline amplituud on ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb ...
ÖKOLOOGIA 1. Abiootilised tegurid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast eluta loodusest. Need on näiteks õhk, muld ,vesi, päikesekiirgus, temperatuur, tuul, sademed jne. Biootilised tegurid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organismide kooselust, nende omavahelistest suhetest. See võib olla kasulik, neutraalne või kahjulik. Näiteks sümbioos, parasitism, kisklus, kommensalism, herbivooria. Antropogeensed tegurid on inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. Näiteks keskkonna saastatus, metsade hävimine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine. 2. Parasitism on eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik. Näiteks sääsk/paeluss (parasiit) ja inimene (peremees). Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Näiteks mükoriisa (taimejuurte ja seeneniidistiku sümbioos), samblik (vetika ja seeneniidistiku sümbioos...
1. Millised on abiootilised ja biootilised tegurid, mis erinevaid organisme mõjutavad? Abiootilised tegurid- mitte elus, nt: Biootilised tegurid- elusorganismid meie ümber. · Päike · Sümbioos- vastastikune suhe, mõlemale · Temperatuur poolele kasulik +/+ · Rõhk · Kommensalism- +/0, üks pool ei tee midagi, ei · Tuul head ega halba · Sademed · Parasitism- +/0, üks pool saab kasu · Õhuniiskus · Kisklus- +/-, (+/+ tasakaalustab saakloomade · Mulla niiskus arvu) · Herbivooria +/-(loom ja taim, taimele kahjulik, kuna ta hävineb), +/+ kui loomad aitavad ...
ÖKOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED EKSAMIKS 1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid - teadus interaktsioonid, mis määravad elusorganismide leviku ja arvukuse. 2. Ökoloogiliste tasemete hierarhia (alates kõrgemast tasemest) - Süsteemide ökoloogia (ecosystem), sünökoloogia (community), demökoloogia (population), autökoloogia (organism), ökofüsioloogia (organ system, organ, tissue, cell). 3. Populatsiooni mõiste - rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas.gh 4. Ökoloogilise teguri mõiste ja liigitus Selline aine-, energia-, ja infovoog keskkonnas, mis avaldab selles keskkonnas elavatele organismidele mõju. Liigitatakse abiootilisteks (ehk eluta loodus: muld, õhk, vesi, temp, niiskus, valgus, pH-tase jm) ja biootilisteks teguriteks (liigikaaslased ja teised liigid). 5. Mis on ökoloogiline amplituud ja mille abil seda kirjeldatakse. Ökol. amplituut on ökoloogilise teguri intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava lii...
Kordamisküsimused: Ökoloogia 1. Millised on peamised bioloogilise mitmekesisuse tasemed? 1. liikide mitmekesisus ehk liigirikkus 2. geneetiline mitmekesisus ehk liigisisene sama liigi isendid erinevad üksteisest, see suurendab liigi kohanemis- ja ellujäämisvõimet, tagab uute liikide tekke. 2. Selgita, kuidas ja miks muutub liikide arv, kui liikuda: a) rannajoonelt avamerele- Mida kaugemale avamerele, seda suurem on liikide arv, sest meres on palju erinevaid kalaliike, taimeliike, mikroobe, planktonid jt mereelukaid. Rannajoon võib olla tühi liivarand, kus peamiselt on vaid pisielukad. 3. Miks on liigiline mitmekesisus oluline? Liikide vähenemine avaldab negatiivset mõju keskkonna ja inimeste heaolule. Looduse ja keskkonna kaitsmine tagab selle, et maakera oleks elamiskõlbulik ka tulevastele sugupõlvedele. (Ökosüsteem on tasakaalus, kui kõik see, mida organismid valmistavad, samas ...
Hugo Treffneri Gümnaasium Norilski keskkonnasaaste Referaat bioloogias Koostaja: Juhendaja: Tartu 2012 Sissejuhatus Norilsk on maailma suurim niklitootja, kuid paraku ka maailma suurim happevihmatootja: linna ümbritseb kilomeetritelaiune surnud tsoon ja vähesed lapsed sünnivad ilma mõne terviseveata. Siberis asuv Norilski linn on tavaliselt välismaalastele suletud ja BBC ajakirjanikel kulus Vene valitsuselt sinnasõidu loa saamiseks kaks kuud, kirjutab BBC. Norilsk Nikkel on maailma suurim nikli ja pallaadiumitootja. Samal ajal on Norilsk paraku ka maailma suurim happevihma ,,tootja". Nõukogude ajal oli Norilsk suletud linn, kuna seal olid kontinentidevahelised ballistilised raketid ja nüüd püüab Venemaa seda linna maailma eest varjus hoida saastatuse tõttu. 1. Norilski Nikkel 1.1. Üldandmed ,,Norilski N...
ÖKOLOOGIA 1. Ökoloogia mõiste ja liigitamine. Ökoloogia on teadus organismide omavahelistest suhetest ning nende suhetest eluta keskkonnaga. Ökoloogiat tuleks eristada selle alaharudest, loodus- ja keskkonnakaitsest. LIIGITUS: Ökoloogia tegeleb kolme tasemega: 1) Üksikute indiviididega või organismidega autökoloogia; 2) Populatsioonidega (kogum ühe liigi isendeid) demökoloogia; 3) Kooslustega (kogum eri liikide populatsioone) sünökoloogia. 2. Ökoloogias kasutatavad uurimismeetodid · Eksperiment ehk katse - Eksperimendi kui praktilise tegevuse kavandamise aluseks on teoreetilised arusaamad; eksperimendi tulemused kas kinnitavad või kummutavad need. · Vaatlus jälgimine, on paljude uurimismeetodite aluseks. · Monitooring ehk seire plaanipärane ja pidev keskkonna seisundi uurimine ...
Ökoloogia Organismide elutegevust mõjutavaid keskkonnategureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. Need jagunevad abiootilisteks(kliima, elukeskkond) ja biootilisteks teguriteks. Organismid vajavad ultravalgust ning infrapunavalgust(soojuskiirgust). Nähtav valgus on nende vahel, mida vajavad taimed elukasvuks ja fotosünteesiks. Fotoperiodism on organismide reaktsioon ööpäevase valguse- ja pimedusperioodi muutustele. On olemas nii lühi- kui ka pikapäevataimed. Alumine ja ülemine taluvuslävi, ökoloogiline amplituud, ökoloogilise teguri optimumiks. Antropogeene tegur. Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Eks- ja endosümbioos. Kommensiaal - eri liiki organismide kooseluvormi, mis ühele poolele on kasulik ja teisele kahjutu.Konkurents on sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm.Parasitism on eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik,...
Bioloogia eksam 1. Prokarüoodid ja eukarüoodid (kuidas vahet teha, osata tuua näiteid) • Eeltuumsed ehk prokarüoodid – puudub tuum, pärilikkusaine asub tsütoplasmas, vähem rakuorganelle – bakterid • Päristuumsed ehk eukarüoodid – on rakutuum, rohkem rakuorganelle – taimed, loomad, protistid 2. Ainete transport rakus a) Ainete passiivne ja aktiivne transport rakus • Passiivne – ei vaja täiendavat energiat • Aktiivne – vajab lisaenergiat b) Osmoos ja difusioon. Nende tähtsus organismis (passiivne transport) • Osmoos – vedelikud läbivad rakumembraani osmoosi teel – madalama kontsentratsiooniga lahusest kõrgema kontsentratsiooniga lahusesse. • Difusioon – gaasid läbivad rakumembraani difusiooni teel – kõrgema kontsentratsiooniga keskkonnast madalama kontsentratsiooniga keskkonda c) Fagotsütoos, pinotsütoos (aktiivne transport) ...
Mõisted Pärandkooslus - pärandkooslused ehk poollooduslikud kooslused on loomapidamise tagajärjel pika aja jooksul ümber kujunenud looduslikud kooslused, mida pole küntud vähemalt 50 ja pealtparandatud (väetatud, täiendavalt heinaseemet külitud) vähemalt 20 aastat. Nende püsimiseks on tarvilik mõõdukas inimmõju (iga-aastane niitmine, karjatamine ja puude-põõsaste valikraie). Nimetatakse ka looduslikeks rohumaadeks. Kõikjal metsavööndis, kus on peetud loomi, on pärandkooslused tavalised. Looduslik kooslus - looduslik kooslus on niisugune biotsönoos, mille väljakujunemisel pole inimese kujundav mõju olnud märkimisväärne. Looduslikud kooslused koosnevad pärismaisest elustikust. Kui looduslikku kooslust majandatakse, võib sellest kujuneda pool-looduslik kooslus ehk pärandkooslus. Kui looduslik kooslus asendada, on tegu tehiskooslusega. Näiteks primaarsed niidud (meil väike osa rannaniite ja ilmselt ka lamminiite), mis on kujunenud ja püsi...
Organismi tunnuste kujunemine, pärilikkuse molekulaargeneetilised alused. Lk 130-136 Pärilikkus seaduspärasus, kus järglased sarnanevad vanematega. Geneetika teadus, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Kromosoomid pärilikkuse kandjad, asuvad tuumas (eukarüootidel) Geen pärilikkustegur - DNA lõik , mis määrab ära RNA molekuli sünteesi. Genotüüp ühe isendi kromosoomistikus paiknev geenide kogum. Fenotüüp ühe isendi tunnuste kogum. Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist, avaldumist. Molekulaargeneetika uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. 3 olulist protsessi: 1. DNA replikatsioon e DNA süntees eelneb raku jagunemisele 2. Transkriptsioon e RNA süntees DNA lõigu kopeerimine 3. Translatsioon e valgu süntees Pärilikud tunnused avalduvad erinevate valkude talitluse tulemusena! DNA ...
BIOLOOGIA ÖKOLOOGILISED TEGURID: · Abiootilised (Eluta looduse tegurid): Toitained. Tuul-torm. Kliima. pH. Niiskus. Valgus. Hapnik. Temperatuur. · Antropogeensed: Keskkonna saastamine: · Eutrofeerumine. · Happesademed. · osoonikihi hõrenemine. · Kasvuhooneefekt. Metsade raie: · Erosioon. · Biootilised: Konkurents. Kisklus. Sümbioos. Parasitism. Taimtoidulisus. Kommensalism. ÖKOSÜSTEEM: · Ökosüsteem- Isereguleeruv süsteem, milles aine- ja energiavahetuse kaudu on seostunud organismid ning eluta keskkond. · Elukooslus: Taimed. Loomad. Seened. Mikroorganismid. · Ökotoop: Veekeskkond. Muldkeskkond. Õhkkeskkond. so. eluta osa. ...
Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegev...
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...