Abiotilised tegurid jagunevad kolmeks 1) Nähtav valgus [Taimede fotosüntees]2)Infvrapuna valgus[sideseadmetes,looduse soojendusena] 3) UV- kiirgus(väikes koguses b-vitamiine).Fotoperiodism- organismide reaksioon ööpäevase valguse ja pimeduse perioodi muutumisel. Taimed:Lühipäevataimed (päevavalgus ei ületa 12h)Pikapäevataimed[hakkavad õitsema siis kui päeva valgust on rohkem kui ] 12h).Temperatuur: Loomad jag.kahte :Kõigusoojased(kalad,roomajad)/ Püsisoojased (Linnud,imetajad).PH jaotatud kolmeks:neutraalne(0- 7),happeline (7)aluseline(7- 12) Biootlised tegurid:Sümbioos:erinavate oranismide vastastiku kasulik kooselu Mükariisa-taime juurte ja seene niidistiku sümbioos Kommensalism-einevate liiki organismide kooselu varm mis ühele osapoolele on kasulik ja teise neutraalnne
organismid jaotatud:a)ainuraksed:bakterid b)hulkraksed:taimed pärmseened loomad protistid seened koppvetikas Aine ja energiavahetus-taimed ->päikesevalgus, vesi, süsihappegaas loomad-toit Stabiilne keskkond-LOOMAD:1)püsisoojalised(linnud, materjalid), 2)kõigusoojalised(kalad, kahepaiksed, roomajad). TAIMED:1)pikapäevataimed(valgust rohkem kui 8tundi), 2)valgust vähem (vähem kui 8 tundi). PALJUNEMINE:1)mittesuguline-pooldumine(ainuraksed), vagatatiivne(taimed), eostega(seened).2)suguline-uus organism saab alguse kahe raku ühinemisest. ARENG:-sugulisel paljunemisel-algab areng viljastumisega -mittesugulisel paljunemisel-eraldumine vanemorganismist -arengu käigus omandatakse kohanemist keskkonnaga -reageerimine ärritusele Elu organiseerituse tasandid:
*niidul kasvavad valguselembelised taimsed,sest nad tahavad palju valgust *mullamutt,aga ei vaja valgust,sest tema silmad on taandarenguga. *hämaras ja videvikus tegutsevatel loomadel on arenenud väga suured silmad Päevase valgusperioodi pikkus mõjutab organismide elutegevust: Fotoperiodism-org. reaktsiooni ööpäevase valgus-ja pimedusperioodi muutus ( avaldus taimeriigis,ehituslikud ja talituslikud muutused,õite moodustamine) Vastavalt sellele eristatakse lühi-ja pikapäevataimed. Lühipäevataimed-riis,kanep,tubakas.Õied moodustuvad aint siis,kui päevavalguse periood ei üle 12h. Pikapäevataimed-vajavad õitsemiseks enam kui 12h.Sinna kuuluvad jänesekapsas,nisu-,odrasordid.Lisaks veel taimeliike,kuid mis ei sõltu päevapikkusest (võilill). Infra-ja ultravalguse toime: Soojuskiirgus- nim.osa maapinnale jõudnud valguskiirgusest needub objektides nind muundub pikalainelisemaks infravalguseks. *kõigusoojased loomad saavad end valguse käes soojendada-s
tugevnevad hingamislihased ja kopsumaht suureneb 3) skeletilihased suurenevad( suureneb müofibrillide hulk ja sidekoe hulk) 4) suureneb oskus lihaste tööd koordineerida st. liigutused muutuvad täpsemaks 5) suureneb lihaste võime omastada hapnikku ja toota ATP. 13. Fotoperiodism on organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutumisele. Lühipäevataimedel moodustuvad õied ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12 tundi. Pikapäevataimed vajavad õitsema minekuks üle 12- tunnist päevavalgust. Valgusrütm reguleerib taimede puhkeaja algust ja lõppu. Päeva pikkus reguleerib ka loomade sigimist ja rändeaega. Lisaks sellele on paljud loomad aktiivsed kas öö-või päevaajal. Aktiivsustüüp võib muutuda aastaajati. 14. Fotoperiodism on organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutumisele. Nii on olemas lühipäevataimed kui ka pikapäevataimed. 15
Bioloogia KT õp.5-27 1. Mis on Ökoloogia ? Ökoloogia on teadus organismide ja nende elukeskkonna vahelistest suhetest. 2. Nimeta ökoloogilised tegurid . Elutalooduse tegurid :valugs,temperatuur,niiskus,tuul. Eluslooduse tegurid:teised organismid Inimtegur 3. Mille alusel rühmitatakse taimi lühi-ja pikapäevataimedeks ? Lühipäevataimed vajavad kasvuks ja arenguks12 h valgust:riis, sojauba. Pikapäevataimed vajavad kasvuks ja arenguks palju valgust :rukkis,kaer,kartul. 4. Mis on valugse tähtsus taimedel /loomadel? Taimedel:Aitab fotosünteesida,loomadel:aitab näha. 5. Kuidas mõjutab temperatuur taimi ja loomi ? Kõigusoojased organismid:kehatemperatuur sõltub välistemperatuurist:putukad,kalad. Püsisoojased organismid:suudavad säilitada temperatuuri sõltumata välistemperatuurist:imetajad ,linnud. 6. Selgita ,õhu liikumise mõju taimedele ja loomadele
· Abiootilised ja biootilised tegurid ka soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. · Nad mõjutavad ka organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ja evolutsiooni. Valguse mõju organismidele · Nähtav valgus jääb vahemikku 380nm-760nm ning on vajalik roheliste taimede fotosünteesiks. · Fotoperiodism- organismide reageerimine ööpäevasele valgus-ja pimedusperioodi muutustele. Jagab taimed kolme rühma (pikapäevataimed, lühipäevataimed, päevaneutraalsed taimed) o Pikapäevataimed vajavad õitsemiseks ja viljade valmistamiseks valgust üle 12 h ööpäevas, nt kartul, hernes. o Lühipäevataimed vajavad õitsemiseks ja viljade valmistamiseks valgust alla 12 h ööpäevas, ntkanep ja riis. Õitsevad hilissuvel, sügisel või talvel. o Päevaneutraalsed taimed ei sõltu fotoperiodismist, mis tähendab et neil pole oluline päeva ja öö pikkuse
2. Elusa looduse tegurid liigikaaslased, parasiidid, sümbiondid jt. Taimed jagunevad kolme rühma : 1. Valgustaimed vajavad täisvalgust nt. Kartul, rukis, peet jt. Metsas mänd ja kask. 2. Varjutaluvad taimed kasvavad teiste taimede all, kuid õitsevad ja viljuvad valguse käes nt. Kuusk, metsmaasikas. 3. Varjutaimed kasvavad teiste taimede varjus ja täisvalguses hukkuvad nt. Jänesekapsas, laanelill, lõhnav varjulill jt. Pikapäevataimed õitsevad ja viljuvad kui päeva pikkus on üle 12 tunni (nt. Kartul, rukis, kaer jt.) Lühipäevataimed õitsevad ja viljuvad , kui päeva pikkus on alla 12 tunni (nt. Krüsanteemid, astrid, sügislill, kanep jt.) Valgus vajalik ka loomadele : Päevaloomad tegutsevad valgel ajal parmud, inimene, hobused jt. Videvikuloomad sääsed, rebane, metskits, metssiga jt. Ööloomad suurte silmadega nt. Kassikakk, lendorav, nahkhiired jt.
(nt: elukeskkonna ja kliimaga seotud tegurid) Biootilised tegurid – tulenevad organismide kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Antropogeenne tegur – inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. Fotoperiodism - organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusaja muutustele. • Lühipäevataimed – neil moodustuvad õied ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12 tundi.(nt riis, kanep, daalia) • Pikapäevataimed – vajavad õitsemaminekuks enam kui 12 tunnist päevapikkust.(nt: kartul, oder, nisu,hernes) Valguse ja temperatuuri mõju organismidele: • taimed vajavad valgust fotosünteesiks • hämaras tegutsevatel loomadel on arenenud suuremad silmad, kui nt mutil, kes elab maa all • kõigusoojased organismid saavad end valguse käes soojendada • õistaimed pööravad oma lehti vastavalt valguse suunale ja intensiivsusele
3.õite arenemine pähikus pähiku alumised õied on enam arenenud / ülemised õied 4.soojusnõue väiksem / suur 5.niiskusnõue suurem / väiksem (v.a. riis) 6.tali- ja suvivormide esinemine esineb mõlemat / esineb ainult suvevorme 7.reageerimine päeva pikkusele pikapäevataimed / lühipäevataimed 8.algarenemine kiire / väga aeglane Õlikultuurid päevalill,unimagun,safloor,riitsinus,maapähkel,sojauba. Ristõieliste sugukonnast: raps,rüps,valgesinep,õlituder Kiukultuurid Põllul kasvatatavad kiukultuurid jaotatakse 2 suurte rühma: *Puuvilla liigid, mida kasvatatakse seemnete pinnal moodustavate elementaarkiudude tõttu. *Moodustavad niinekiukultuurid, mida kasvatatakse vartes leiduvate niinekiukimpude tõttu
aganaid tarvitatakse allapanuks,koresöödaks, katte- ja pakkematerjaliks, kütteks, mõnel maal tselluloositööstuse tooraineks ja muuks. Kohati, sealhulgas Eestis, kasvatatakse teravilja ka haljalt koristamiseks. Üldiseloomustus Eestis kasvatatakse peamiselt otra, rukist, kaera ja nisu, need on temperatuuri suhtes vähenõudlikud (Eestis kasvatatavate sortidesoodsaim temperatuur on 1315°C), kuid suhteliselt põuakartlikud pikapäevataimed. Hirss, mais, riis ja sorgo on soojanõudlikud lühipäevataimed, nad (v.a riis) taluvad hästi põuda. Teraviljad on enamasti üheaastased. Nisul, rukkil ja odral on ka talvituvaid vorme; neid taliteravilju külvatakse sügisel (Eestis augusti lõpus või septembri alguses). Taliteraviljad lepivadidanemis-ja tärkamisjärgus jaheda temperatuuriga (413°C); sügisel kasvu lõpetades ning kevadel kasvu alustades vajavad nad kokku 3070 päeva jooksul minimaalset elutegevust võimaldavat
Eluta looduse teurid e. Abiootilised- õhk, mukd, vesi, niiskus, valgus, temperatuur Eluslooduse tegurid ehk biootilised- toit, teiseliigi ja sama liigi isendid Antropogeensed tegurid- inimtegevusest tulenevad tgeurid keskkonnategurid: veereziim, rõhk, tuli, happesus, toitainete sisaldus, õhustatus kliimategurid: valguskiirgus, temoeratuur, sademed, tuul · Fotosüntees toimub nähtava valguse abil. Lühipäevataimed: riis, kanep, tubakas, päevalill, krüsanteem, sojauba Pikapäevataimed: hernes, kartul, teravili, lina Areng ei sõltu päeva pikkusest: nelk, tomat, tatar, võilill Kohastumine- organismirühmade omadus sobitada end uute elutingimustega Koloniaalsus- ühte liiki kuuluvate isendite kooseluvorm Pesaparasiit- kasutavad teist loma ja tema pesa oma järeltulijate kasvatamiseks. Transpordioparasiit- kasutavad teisi organisme selleks, et liikuda uude kohta. ÖTeguri optium- organismile kõige sobivam tegur Alumine taluvulävi- inimesel -25 kraadi
* Kliimategurid: temperatuur, sademed, päikesekiirgus, tuul. * Elukeskkond: õhk, vesi, muld. Fotoperiodism- Organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutustele. Nt; taimedes ehituslikud ja talituslikud muutused. Paljude taimede õite moodustumine sõltub ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi pikkusest. Lühipäevataimedel, nagu nt kanep, moodustuvad õied ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12 tundi. Pikapäevataimed, nagu nt jänesekapses, vajavad õitsemaminekuks enam kui 12 tunnist päevapikkust. 3. Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. * Sümbioos- Eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Jaguneb kaheks: Eksosümbioos on organismide vaba kooseluvorm. NT; Lehetäi ja sipelgas. Endosümbioosi puhul elab üks organism teise sisemuses. NT; Veise seedekulglas tselluloosi lagundavad bakterid.
Kohastumused valguse hulga suhtes: Valguslembesed (niidutaimed nurmenukk, aastimut) Lehed kitsamad, kaetud vahakihiga (aurumine väiksem) Varjulembesed (metsa alustaimestik jänesekapsas) Õitsevad enne või pärast teisi taimi ülane varjutaluvad liigid (sõnajalad) Fotoperiodism reageerimine öö ja päeva pikkusele Lühipäevataimed Pikapäevataimed Ööloomad (ja hämarikuloomad) Päevaloomad Ränded Pesitsusperioodid Ökoloogia Temperatuur: Püsivama temperatuuriga on veekogud, maismaal võib ulatuda tempteratuuri kõikumine üle 100°C Organismid jagunevad: 1. Kõigusoojased.Kehatemperatuur muutub vastavalt välistemperatuurile. Kuid miinuskraade ei talu! (selgrootud, kalad, kahepaiksed ja roomajad) 2. Püsisoojased. Kehatemperatuur suhteliselt püsiv
sisaldus, õhuniiskus, temperatuur) 2) Biootilised tegurid pärit elusloodusest (nt: liigikaaslased, teist liiki organismid) Valguse mõju organimsile: Nähtav valgus, mis jääb vahemikku 380-760mm on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks ning loomorganismile nägemiseks. Fotoperodism organismide reageerimine ööpäevasele valgus- ja pimedusperioodi muutustele. See jagab taimed 3 rühma: 1) pikapäevataimed vajavad valgust üle 12h (nt:kartul, hernes); 2) lähipäevataimed vajavad valgust alla 12h (nt: riis, kanep); 3) päevaneutraalsed taimed pole oluline päeva ja öö pikkuse suhe (nt:päevalill) Infrapunavalgus (soojuskiirgus) neeldub organismides ja mõjub soojusena. Eriti oluline kõigusoojastele organismidele. Ultraviolett kiirgus on eriti kahjulik suurtes kogustes (nahavähk, DNA
toitumissuhe 3. Mis on fotoperiodism ning kuidas see organisme mõjutab? Organismide reaktsiooni ööpäevase valgus- ja pimedusaja muutustele nimetatakse fotoperiodismiks. Fotoperiodism avaldub eriti taimeriigis. N: paljude taimede õitsemine sõltub valguse-, pimedusperioodi pikkusest. Selle alusel jaotuvad taimed: 1) lühipäevataimed- neil moodustuvad õied ainult siis kui päeva pikkus ei ole üle 12 tunni. N:sojauba, hirss, riis. 2) pikapäevataimed- neil moodustuvad õied siis kui päeva valgust on üle 12 tunni. N: rukis, kaer, kartul, lina. 3) fotoperiodismita taimed- õitsemine ei sõltu päeva pikkusest. N: võilill, nelk, tomat, kurk. Valgus- ja pimedusaja pikusele reageerivad ka loomad. Rändeperiood, karvavahetus. 5. Oska selgitada ja arvutada populatsioonide arvu, arvukust ja tihedust. Populatsioonide arv - Kui mitu erinevat populatsiooni antud ökosüsteemis leidub. Näiteks: Kui linnas elab 1000
Biootiline tegur-eluslooduse tegurid, organismide vahelised suhted. Sümbioos, kisklus, konkurents. Abiootiline tegur-eluta looduse tegurid, kliima ja elukeskkond. Päevavalgus, sademed, temp. Lühipäevataimed-õied moodustuvad ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12h. Kanep, riis. Pikapäevataimed-vajavad õitsema minekuks üle 12h päevavalgust. Kartul, hernes. Kõigusoojased loomad-sõltuvad otseselt väliskeskkonna temp. Kahepaiksed, roomajad. Püsisoojased loomad-elutegevust mõjutab temp, aga kehatemp ei muutu. Sümbioos-eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Sümbiondid: taimejuur ja seeneniidistik. Konkurents-kahe erineva liigi või liigisisene suhe ühise limiteeriva ressursi korral (võitlus emaste vahel isase pärast).
fütokroomi aktiivust. Kuuvalgusel on kaug-punase valguse protsentuaalne kogus suurem kui päikesevalgusel seega öösel muutub fütokroom järk-järgult inaktiivseks. Pikemate ööde käigus on taim võimeline, lähtudes fütokroomi inaktiivsuse hulgast, hindama öö pikkust. 3 Üldistatult saab õistaimi tüpiseerida järgmiselt: pikapäevataimed, lühipäevataimed ja päevaneutraalsed taimed. Pikapäevataimed vajavad edukaks õitsemiseks päevapikkust, mis ületab (kokkuleppeliselt) 12 tundi see tähendab, et valguseperiood on pikem kui ööperiood. Enamasti õitsevad need taimed (hilis)kevadel või (vara)suvel. Lühipäevataimed saavad edukalt õitseda, kui ööperiood on pikem valguseperioodist (ehk öö on pikem kui päev). Enamasti õitsevad need taimed hilissuvel, sügisel või talvel. Päevaneutraalsetele taimede
1. Mitu protsent jõuab maapinnale silmaga nähtavast kiirgusest? Maapinnale jõuab 44% silmaga nähtavat kiirgust. 2. Mitu FAR-I on taimele vajalik kiirgus? Taimele on vajalik kiirgus 400...720nm. 3. Mis mõjutab kiirguse hulka? Kiirguse hulka mõjutab eelkõige kasvukoht. 4. Nimetage pikapäevataimi! Nimetage lühipäevataimi! Mida põhjustab madal temperatuur taimede idanemisel? Nimetage külmakindlaid köögivilju! Pikapäevataimed on ristõielised, sarikalised, maltsalised, hernes, liilialised, põlduba. Lühipäevataimed on paprika, melon, aeduba, kurk, mais. Madal temperatuur idanemisperioodil aeglustab taimede tärkamist või lakkab see üldse. Külmakindlad köögiviljad on näiteks petersell, till, kaalikas, porgand, rõigas, kapsad, redis, porrulauk, mitmeaastased köögiviljad. 5. Nimetage soojanõudlikke köögivilju!
mõjutavad organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ning evolutsiooni. Organismide reaktsiooni ööpäevase välguse- ja pimedusperioodi muutustele nim. fotoperiodismiks. kõige selgemini avaldub see taimeriigis. päeva pikkuse muutumune kutsub taimedes esile mitmesuguseid ehituslikke ja talitluslikke muutusi. nt. sõltub paljude taimede õite moodustumin ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi pikkusest.eristatakse kaht taimerühma: lühi- ja pikapäevataimed. LÜHIP.-riis, kanep, tubakas.neil moodustuvad õied ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12 tundi. PIKAP.-jäneskapsas,nisu-,odra-,kartulisordid.-vajavad õitsemaminekuks enam kui 12-tunnist päevapikkust. fotoperiodismita taim - elutegevus ei sõltu nii otseselt päevapikkusest-võilill. Infravalgus-soojuskiirgus.see võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse käes soojendada.suures koguses on UV kahjulik kõigile organismidele - rakkude sisemusse tungides
Eriti oluline kõigu soojastele organismidele. Need on kõik organismid väljaarvatud inimene, imetajad, linnud. Püsisoojased ei sõltu niipalju välis temperatuurist. Selle taga nende aine- ja energiavahetus. Nähtav valgus võimaldab orjenteerumise ruumis, selleks on kohanenud silm või valgustundlik repseptorid. UV-kiirgus mõjutab ainevahetust. Organismide reaktsiooni öö ja päeva pikkuse muutumisele nimetadakse fotoperiotismiks. Taimed jagunevad valgustundlikuse suhtes pikapäevataimed ja lühipäeva taimed. Pikapäeva taimed nõuavad õitsemiseks ja viljastumiseks pikkapäeva ( suvi) ja lühipäevataimed näuavad lühikest päeva ( talve). Samas on oluline kasvukoht mille järgi jaotadakse taimed varjutaluvad, varjulembelised ja valgus lembelised. Ökoloogiline amplituud Ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemiku, milles organismis saab areneda nimetadakse ökoloogiliseks amplituudiks. See on teguri taluvus vahemik. Uurimine taime elutegevuse
..50% väiksem. Varjutamine on vajalik, et vältida liiga kõrget temp. Talvine kiirgus väiksem kuni polaarööni. Kiirgusele reageerimine on iga taime puhul erinev. Paremini kasutab valgust ära taim, kelle lehtedele langeb rohkem valgust. Nõrgema kiirguse korral on taimede lehed õhemad, taime vars venib, üldiselt on koed õrnemad. Enamuse liikide juures on see aga saaki vähendav tegur (kiirguse vähesus). Ka haigustesse nakatub kergemini. 2) päevapikkus pikapäevataimed: kõik ristõielised, sarikalised, maltsalised, liilialised, hernes, põlduba. Parasvöötmest pärinevad. Vajavad õitsemaminekuks päevapikkust > 12 h, alla 12 h kasvatavad ainult lehti. Lühipäevataimed: kurk, melon, aeduba, paprika, mais(troopiline piirkond). Fotoperioodilisusele neutraalsed (ei reageeri päeva pikkusele) on enamik tomatisorte, mõned kurgi, aedherne, aedoa ja aedsalati sordid. 3) temperatuur
silmad, seevastu maa alla elaval mutil on nägemismeel tugevasti taandarenenud. 3. Taimi jagatakse vastavalt kohastumusel valgustingimustega: Valguslembelised - niidutaimed Varjutaluvad võivad kasvada ka varjulisemates kohtades Varjulembesed alusmetsataimed 4. Valguse vajaduse järgi jagunevad taimed: Lühipäevataimed neil moodustuvad õied vaid siis kui päevavalgus ei ületa 12 tundi. Nt riis, kanep, daalia... Pikapäevataimed nõuavad päevapikkust rohkem kui 12 tundi. Nt. Nisu, oder, hernes, kartul... Soojuskiirguse mõju: 5. Infrapunane kiirgus on soojuskiirgus (valguskiirgus muundub neeldudes soojuskiirguseks).On väga oluline kõigusoojaste loomadele (nt maod), et nad saaks tõsta oma kehatemperatuuri. 6. Ultraviolettkiirgus on suures koguses kõigile organismidele kahjulik (muundab geene ja denatureerib valke). Väike kogus soodustab D vitamiini teket organismis. Temperatuuri mõju organismidele:
Õite arenemine pähikus enam arenenud enam arenenud Soojusnõue väike suur Niiskusnõue suurem väiksem (v.a. riis) Tali- ja suvivormi tali- ja suvivormid suvivormid esinemine Reageerimine päeva pikapäevataimed lühipäevataimed pikkusele kiire (nt. nisu tärkab 7-10 väga aeglane (nt. mais tärkab Algarenemine päevaga) 20-25 päevaga) Teraviljad nisu, oder, rukis, kaer hirss, mais, sorgo, riis Terise anatoomiline ehitus
Pikivao esinemine teral Pikivagu esineb Pikivagu ei esine Terade indanemisel idujuurte arv Idujuuri mitu Idujuur on 1 Soojusnõue Väike Suur Niiskusenõue Suur Väike Tali-ja suvivormide esinemine Esineb tali ja suvivorme Anult suvivormid Reageerimine päeva pikkusele Pikapäevataimed Lühipäevataimed Algareng Kiire Väga aeglane 1. Geentsentrid ja mis vili sealt pärit Austraalia:puuvili, tubakas, riis Aafrika: nisu, sorgo, kurk, lina, riistinus, hirss Hiina-Jaapani: riis, paljasteraline kaer, sojauba, tee, tsitrulised Indoneesia-Hiina: riis, aasia puuvill, mango, kookospalm Hindustani: riis, sorgo, puuvill, kurk Lõuna-Ameerika: ananass
süsivesikud e suhkrud ja eraldub hapnik. Suhkrutes on rohkelt keemilist energiat. · Kõik rohelised taimed, loomad, seened ja enamik baktereid sõltuvad täielikult taimede poolt fotosünteesil salvestatud keemilisest energiast. · Valguse hulk muutub aastaajati ja ööpäeva jooksul · Fotoperiodism organismide reaktsioon ööpäevase valgus ja pimedusperioodi muutumisele · Lühipäevataimed · Pikapäevataimed · Päevaneutraalsed taimed · Valgusrütm reguleerib taimede puhkeaja algust ja lõppu · Päeva pikkus reguleerib loomade sigimist ja rändeid · Loomadel on aktiivsemad kas öö või päevaajal Temperatuur · Enamiku organismide taluvusala on vahemikus 0 ... + 50 C · Mõned ainuraksed on võimelised taluma ka madalamaid ja kõrgemaid temperatuure · Kõrgetel temperatuuridel kaotavad ensüümid ja valgud oma struktuuri
Optmimumala on teguri väärtus mis sobib organismile kõige paremini. Näiteks on kalaliike kes ei saa elada soolases vees ja vastupidi. 5.Valguse, temperatuuri mõju organismidele. Valguse mõjul toimub taimede fotosüntees. Selle intensiivsus sõltuv valguse intensiivsusest. Valgusnõudluse alusel jaotatakse taimed valgus- ja varjulembelisteks. Paljude taimede areng sõltub ööpäevase valgusaja pikkusest. On olemas lühipäevataimed ja pikapäevataimed (valguse vajadus ööpäeva jooksul). Valgus on tihedasti seotud loomade sigimis ja rändeperioodiga, karvavahetusega ja talveunega. Õhutemperatuuri suurte kõikumiste tõttu on lindude ja imetajate võime hoida kehatemperatuuri püsival tasemel väga oluliseks kohastumuseks. Kõigusoojastel vastab kehatemperatuur õhutemperatuurile. Nende ainevahetus on kiirem ja elutegevus aktiivsem. Kahepaiksed, roomajad ja osa imetajaid on
süsivesikud e suhkrud ja eraldub hapnik. Suhkrutes on rohkelt keemilist energiat. · Kõik rohelised taimed, loomad, seened ja enamik baktereid sõltuvad täielikult taimede poolt fotosünteesil salvestatud keemilisest energiast. · Valguse hulk muutub aastaajati ja ööpäeva jooksul · Fotoperiodism organismide reaktsioon ööpäevase valgus ja pimedusperioodi muutumisele · Lühipäevataimed · Pikapäevataimed · Päevaneutraalsed taimed · Valgusrütm reguleerib taimede puhkeaja algust ja lõppu · Päeva pikkus reguleerib loomade sigimist ja rändeid · Loomadel on aktiivsemad kas öö või päevaajal Temperatuur · Enamiku organismide taluvusala on vahemikus 0 ... + 50 C · Mõned ainuraksed on võimelised taluma ka madalamaid ja kõrgemaid temperatuure · Kõrgetel temperatuuridel kaotavad ensüümid ja valgud oma struktuuri
süsivesikud e suhkrud ja eraldub hapnik. Suhkrutes on rohkelt keemilist energiat. • Kõik rohelised taimed, loomad, seened ja enamik baktereid sõltuvad täielikult taimede poolt fotosünteesil salvestatud keemilisest energiast. • Valguse hulk muutub aastaajati ja ööpäeva jooksul • Fotoperiodism – organismide reaktsioon ööpäevase valgus – ja pimedusperioodi muutumisele • Lühipäevataimed • Pikapäevataimed • Päevaneutraalsed taimed • Valgusrütm reguleerib taimede puhkeaja algust ja lõppu • Päeva pikkus reguleerib loomade sigimist ja rändeid • Loomadel on aktiivsemad kas öö – või päevaajal Temperatuur • Enamiku organismide taluvusala on vahemikus 0 … + 50 C • Mõned ainuraksed on võimelised taluma ka madalamaid ja kõrgemaid temperatuure • Kõrgetel temperatuuridel kaotavad ensüümid ja valgud oma struktuuri
C6H12O6 + 6 O2 6 CO2 + 6 H2O · toimub ühtmoodi nii taime kui loomarakus Fotosüntees · Kõige olulisem assimilatsiooniprotsess (= süntees) · 6CO2 + 12 H2O C6H12O6 + 6H2O + 6O2 · toimub ainult rohelistes taimerakkudes · Valgusenergia muudetakse keemiliseks energiaks · Anorgaanilistest ühenditest CO2 ja H2O sünteesitakse orgaanilisi ühendeid (glükoos) fotoperiodism lühipäevataimed pikapäevataimed päevaneutraalsed Ökotüüp = ökoloogiline rass: populatsiooni adapteerunud osa. Rühm kasvukoha (elupaiga) ökoloogiliste tingimustega muust populatsioonist erinevalt kohastunud isendeid, kel on pärilikke iseärasusi nii morfoloogilistes kui füsioloogilistes tunnustes Adaptatsioon organismide ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise
Õite arenemine pähiks enam arenenud enam arenenud Soojusenõue Vähe Palju Niiskusenõue Suurem Väikesem (v.a. riis) Tali- ja suvivormide Esineb tali ja suvivorme Suvivorme esinemine Reageerimine päevalikkusele Pikapäevataimed Lühipäevataimed Algarenemine Kiire Aeglane Teravilja seemnete eristamistunnused a) kaer(paljasteraline) b) oder(paljasteraline) c) nisu(paljasteraline) d) rukis(paljasteraline) e) oder(sõkalteriseline) f) kaer(sõkalteriseline) g) nisu(sõkalteriseline) h) mais i) hirss(pisike)
pikalainelisem on infrapunakiirgus ehk infravalgus. o Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. o Taimeliike eristatakse kolme moodi: valguslembesed, varjutaluvad ja varjulembesed. o Organismide reaktsiooni ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutustele nimetatakse fotoperiodismiks. o Lühipäevataimed: riis, kanep, tubakas ja daalia. (päevaperiood ei ületa 12 tundi) o Pikapäevataimed: jänesekapsas, nisu-, odra-, herne- ja kartulisordid. (päevapikkus enam kui 12 tundi) Infra- ja ultravalguse toime o Pikalaineline infravalgus soojuskiirgus. o Soojuskiirgus aitab kõigusoojastel organismidel tõsta oma kehatemperatuuri. o Taimed kaitsevad end valguse eest: *õistaimed pööravad oma lehti vastavalt valguse intensiivsusele *osad taimede lehed on kaetud hajuvate heledate karvadega.
· Fotosüntees saab toimuda ainult valguse abil kasvu mõjutavad valguse intensiivsus ja valguse kestvuse ööpäeva jooksul. · Valguse intensiivsuse suhtes on nõudlikumad viliköögiviljad · Vähenõudlikumad need mille saak moodustab vegetatiivorganist Normaalseks elutegevuseks vajavad kv 20 000-40 000 luksi. Seemnete idanemiseks faasis vajab taim kõige vähem valgust. · Tärkamisfaasis palju valgust .paljud ei vaja valgust ka saagi moodustamise ajal. Pikapäevataimed e. parasvöötmetaimed. Valguse kestvus suvel üle 12 tunni. Lühipäevataimed e. troopilised taimed. Õitsemise alustamiseks vajalik 10- 12 valgust. Fotoperioodiliselt neutraalsed ei reageeri valguspäeva pikkusele. ÕHK · Eelkõige vajalikud hapnik ja süsihappegaas · Hapnik vajalik hingamiseks · Süsihappegaas vajalik fotosünteesiks. maapinna pealsed taimed osad ei jää hapniku puudusesse
Ökoloogia Organismide elutegevust mõjutavaid keskkonnategureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. Need jagunevad abiootilisteks(kliima, elukeskkond) ja biootilisteks teguriteks. Organismid vajavad ultravalgust ning infrapunavalgust(soojuskiirgust). Nähtav valgus on nende vahel, mida vajavad taimed elukasvuks ja fotosünteesiks. Fotoperiodism on organismide reaktsioon ööpäevase valguse- ja pimedusperioodi muutustele. On olemas nii lühi- kui ka pikapäevataimed. Alumine ja ülemine taluvuslävi, ökoloogiline amplituud, ökoloogilise teguri optimumiks. Antropogeene tegur. Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Eks- ja endosümbioos. Kommensiaal - eri liiki organismide kooseluvormi, mis ühele poolele on kasulik ja teisele kahjutu.Konkurents on sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm.Parasitism on eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik
a) valguslembesed nt. niidutaimed b) varjutaluvad c) varjulembesed nt. alusmetsa taimestikus Organismi reaktsiooni ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutumisele nimetatakse fotoperiodismiks. Päeva pikkuse muutumine kutsub taimedes esile mitmesuguseid füsioloogilisi ja morfoloogilisi muutusi. Vastavalt sellele kaks rühma taimi: a) Lühipäevataimed nt. riis, kanep, daalia õied moodustuvad siis kui päevavalgus ei ületa 12 tundi b) Pikapäevataimed nt. oder, nisy, hernes, kartul vajavad õitsemaminemiseks rohkem kui 12 tunnist päevapikkust. On ka taimi, keda päevapikkus või valgus ei mõjuta palju. Infrapunakiirgus on soojuskiirgus. Võimaldab kõigusoojastel loomadel end soojendada. Ultraviolettkiirgus on suurtes kogustes kõikidele organismidele kahjulik. Kutsub ette rakkude sisemuses geenmutatsioone ja denatureerib valke. Desinfitseerivat mõju kasutatakse ka operatsioonisaalide steriliseerimiseks. Väiksemates
9 miljonit tonni kasvupinnaga 4,5 milj. hektarit. · Peamised kultuurid on peakapsas ja lillkapsas, olulised on veel tomatid, piprad ja okra. USA · Köögiviljadest on olulisemad sissetulekuallikad järgmised: kartul, tomat, salat, seened, sibulad, mais, porgand, seller. · Peamiselt tuuakse sisse pipraid, kurke, kõrvitsalisi ja sparglit. Päeva pikkus on kiirgusega tihedalt seotud. Mõjutab eelkõige köögiviljade õitsemaminekut. Seda nähet nimetatakse fotoperiodismiks ja jaotatakse: pikapäevataimed: kõik ristõielised, sarikalised, maltsalised, liilialised, hernes, põlduba. Parasvöötmest pärinevad. Vajavad õitsemaminekuks päevapikkust > 12 h, alla 12 h kasvatavad ainult lehti. Lühipäevataimed): kurk, melon, aeduba, paprika, mais (troopiline piirkond).Päeva pikkusele ei reageeri enamik tomatisorte, mõned kurgi, aedherne, aedoa ja aedsalati sordid. Päeva pikkusele mittereageerimine on oluline ainult kuni õitsemise alguseni, peale õite moodustumist ei
taimeriigil.(Laas 1967) Päeva pikkuse muutumine kutsub taimedes esile mitmesuguseid ehituslikke ja talituslikke muutusi. Näiteks sõltub paljude taimede õite moodustumine ööpäevase valgus-ja pimedusperioodi pikkusest. Vastavalt sellele eristatakse kahte taimerühma: 1. Lühipäevataimed (nt kanep, tubakas, daalia), neil moodustuvad õied ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12 tundi. 2. Pikapäevataimed (nt kartul), vajavad õitsemaminekuks enam kui 12-tunnist päevapikkust. Lisaks nendele on ka taimeliike, mille elutegevus ei sõltu nii otseselt päeva pikkusest. Selline fotoperiodismita taim on nt. võilill. (Viikmaa, Hein 2006) Valguse hulk jaotub aga maakeral ebaühtlaselt, olenedes maakera asendist päikese suhtes, atmosfääri paksusest ja koosseisust, pilvitusest jne. Maakera valgustatus suureneb, liikudes pooluselt ekvaatorile
arenenud arenenud 4.Soojusnõue väike suur 5.Niiskusenõue suurem väiksem (va.riis) 6.Tali-ja suvivormide esinemine esineb tali ja suvivorme esineb ainult suvivorme 7.Reageerimine päeva pikkusele pikapäevataimed lühipäevataimed 8.Algarenemine kiire väga aeglane Eristatakse -paljasteravilju-terad sõkalde vahel vabalt, vilja peksmisel vabanevad terad kergesti -sõkalteravilju a)tera on õiesõklaga kas kaetud (kaer, hirss) või b)tera on õiesõklaga kokku kasvanud (oder, riis) I rühm: 1.Nisu Triticum Aestivum L -suvinisu-harilik e. pehme nisu (min.idanemistemp
Entroopia-on kasutamiseks kättesaamatu energiahulgamäär ehk süsteemi korrastamatu määr. Negentroopia- 30)Seda spektri osa, mis peaaegu langeb kokku nähtava valgusega nim. Fotosünteetilselt aktiivseks radiatsiooniks või kiirguseks. Organismide reaksioone päeva ja öö pikkuse vahekorras nim. Fotoperiodismiks. Enamustel loomadel on päevatsükkel!!mõnedel lunaar ehk kuutsükkel ning paljudel aastatsükkel. Vastavalt valgustundlikkusele jaotatakse: 1. Pikapäevataimed-nisu, hernes, lina, rukis 2. Lühipäevataimed-mais, riis, sorgo.. 3. Päevaneutraalsedtaimed-kaer, vesihein 31)Bioloogilised rütmid:Tsirkaadrütm e. ööpäevane ja sesoonne rütm e. aastaajaline 32)Bioproduktsioon-mingi aja jooskul akumuleerunud aine hulk või selle kuivaine-, süsiniku-, või energiaekvivalent. Biomass-mingi organismiliigi,liikide rühma või biotsönoosi isendite elusaine hulk, väljendatuna toor või kuivmassiühikuis isendite elupaiga pinna või mahuühiku kohta.
tunnused I rühm II rühm 1.Pikivao esinemine Jah ei tera kõhtmisel poolel Idujuuri idanemisel Mitu üks Soojusnõue Väike suur Tali ja suvivormide Mõlemad Aint suvivormid esinemine Algarend Kiire aeglane niiskusnõue Suurem väiksem Päevapikkusele reag. Pikapäevataimed lühpäevataimed 10. Pehme ja kõvanisu Pehme nisu- tera ümaram väiksem . jahune tera,. Kõva nisu- kitsam piklikum, läikiv tera 11. Nisu terise anatoomiline ehitus Vt konsp. pilte Vili on üheseemneline sulgvili, mis on tihedalt kaetud seemnekestaga ja viljakestaga · Vilja nimetus on botaaniliselt teris tavaliselt nimetatakse terist teraks 12. Kahe ja kuuerealine oder 6 realine Igal peateljelüli astmel 3 normaalselt arenenud pähikut
Valgustingimuste halvenedes pidurdub fotosüntees ja koos sellega ka glükoosi moodustumine ning hapniku eraldumine. Taimi jagatakse vastavalt kohastumusel valgustingimustega: Valguslembelised niidutaimed Varjutaluvad võivad kasvada ka varjulisemates kohtades Varjulembesed alusmetsataimed Valguse vajaduse järgi jagunevad taimed: Lühipäevataimed neil moodustuvad õied vaid siis kui päevavalgus ei ületa 12 tundi (riis, kanep, daalia). Pikapäevataimed nõuavad päevapikkust rohkem kui 12 tundi (nisu, oder, hernes, kartul) Loomadel on valgus vajalik nägemiseks. Silmadesse jõudvad valguskiired ärritavad nägemisretseptoreid. Kujutise teravus ja värvide eristamine sõltub erinevate organismide nägemisretseptorite ehitusest. Olulise tähtsusega on ka ümbritsevatelt objektidelt peegelduva valguskiirguse iseloom. Hämaras tegutsevatel videviku- ja ööloomadel on välja kujunenud eriti suured
· UV- ultraviolettkiirgus alla 380 nm (geenmutatsioonid) · Infrapunane kiirgus üle 750 nm (soojuskiirgus) · Fotosüntees kõige intensiivsem 440-680 nm Valgusnõudluse järgi jagunevad organismid: · valguslembesed · varjutaluvad · varjulembesed Fotoperiodism organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodile. Taimed jagunevad vastavalt sellele: · lühipäevataimed - vajavad valgust alla 12 tunni (kanep, daalia) · pikapäevataimed - valgust rohkem kui 12 tundi( nisu) · päevapikkusest sõltumatud taimed (tomat) 2. Temperatuuri mõju · kõigusoojased organismid sõltuvad välistemperatuurist · taimedel külmaga puhkeperiood, loomadel talveuni. Ökoloogiliste tegurite toimet organismidele iseloomustatakse: 1. minimaalne intensiivus alumine taluvuslävi 2. maksimaalne intensiivsus ülemine taluvuslävi 3. vahemik min ja max vahel ökoloogiline amplituud
kraadi, õitsemise esile kutsumine madal temp.) Fotoperiodism. Pika- ja lühipäevataimed, päeva pikkusest sõltumatud taimed. Pimeda perioodi keskne roll. Õitsemise esile kutsumine. Vernaliseerimine. Fotoperiodism ehk fotoperioodiline reaktsioon on taime- ja loomorganismide füsioloogiline reaktsioon päeva ja öö pikkusele.Paljudel õistaimedel tagab fotoperiodismi pigment fütokroom, mis aitab taimel ajastada õitsemisaja. Pikapäevataimed vajavad edukaks õitsemiseks päevapikkust, mis ületab (kokkuleppeliselt) 12 tundi – see tähendab, et valguseperiood on pikem kui ööperiood. Enamasti õitsevad need taimed (hilis)kevadel või (vara)suvel. Lühipäevataimed saavad edukalt õitseda, kui ööperiood on pikem valguseperioodist (ehk öö on pikem kui päev). Enamasti õitsevad need taimed hilissuvel, sügisel või talvel. Vernaliseerimine – õitsemine esile kutsumine madalate temperatuuridega. Idanemine
Valgus Valgus on ökosüsteemis vajalik kiirgusenergiana läbifotosünteesi. 6CO2 + 6H2O + päike = C6H12O6 + 6O2 Organismide reaktsiooni päeva ja öö pikkusevahekorrale nimetatakse fotoperiodismiks.Loomariigis on enamusel liikidel päevatsükkel, mõnedel lunaar- ehk kuutsükkel ning paljudel kaaastatsükkel.Päevase eluviisiga on sisalik, jänes, metskits jt.Öise eluviisiga on öökull, nahkhiir jt.Vastavalt valgustundlikkusele jagatakse taimed: 1. Pikapäevataimed nisu, rukis, hernes, lina. 2. Lühipäevataimed mais, päevalill, krüsanteem,hirss, sorgo, riis, tubakas, aeduba jt. 3. Päevaneutraalsed taimed-vesihein, kaer Temperatuur Enamiku organismide taluvusala: 0C ... +50C Katsetingimustes 200C ... üle +100C. Sinivetikad ja bakterid üle +60 C. Üle +50C vees ei ole hulkrakseid loomi ega taimileitud.Kõrgel t ensüümid ja valkained denatureeruvad.Üle +200 C lagunevad aminohapped ja nukleotiidid.Madalat t taluvad
· Mullastiku suhtes vähenõudlik · Hea eelvili enamikele kultuuridele · Seemnepõld lamandub alati · Puhaskülvis külv 2-4 cm sügavusele 100-150 idanevat tera m² · Keemilist umbrohutõrjet saab kasutada vaid puhaskülvides · Seemned hakkavad valmima, kui varred ja lehed on veel rohelised · Õitsemisest seemne valmimiseni kulub 7-8 nädalat Lupiinidel on suur valgusnõudlikkus. Valge lupiin on ainukesena lühipäevataim, teised pikapäevataimed. Lupiinidel on suur lehepind- 1 ha kohta 100 ha. Neil esineb heliotropism- suudavad oma lehelabasid päikesekiirgusega risti keerata, seega päikeseenergia kasutus suureneb. Üheaastased lupiinid on väga soojanõudlikud, suure veevajadusega. Lupiinidel on seemnekest praktiliselt vett läbilaskmatu Lupiinide kasvatamine · Vähenõudlikud mullastiku suhtes · Omastavad hästi toitaineid, muudavad raskestiomastatavad fosforühendid teistele taimedele kättesaadavaks
langeb ◦ Pulss aeglustub ◦ Ainevahetus aeglustub ◦ „Igiliikur“ – rasvavarude kasutamine Püsisoojased vs kõigusoojased Talveuni vs talveuinak Milliseid ebasoodsaid tingimusi on vaja üle elada? Milliseid strateegiaid kasutavad taimed? Euroopa hamstri uinakud Kohastumused temperatuurile Kasvu ja arengu perioodilisus taimedel Fotoperiodism: päeva pikkuse mõju kasvu ja arenguga seotud nähtustele ◦ Sõlmevahede kasvukiirus ja pikkus ◦ Säilituselundite moodustumine jne. Pikapäevataimed: hakkavad õitsema pärast pika päeva mõju, üle 12h päiksevalgust ◦ Õitsevad hiliskevadel või suvel ◦ Sojauba, puuvillapõõsas, hirss, riis, tubakas Lühipäevataimed: hakkavad õitsema pärast lühikese päeva mõju, päev lühem kui öö ◦ Õitsevad hilissuvel või sügisel ◦ Suviteraviljad, spinat, mais Kasvu ja arengu perioodilisus taimedel Aktiivsuse vaheldumine: esineb peaaegu kõigil taimedel, seotud klimaatiliste tingimuste
laululinnud). Loomadele mõjub kaudselt ka päeva pikkus. Päeva lühenemine on neile signaaliks, et ilmad hakkavad jahenema ja saabuvad sügis ning talv. Need, kellele on talvel elupaigas liiga külm ja pole toitu, alustavad rännet lõuna poole või jäävad taliuinakusse või talveunne. Erinevalt taimedest ei ole kõikidele loomadele valgus vajalik, on üksikuid loomi, kes saavad elada pimedas koopas (nt koopaolm) või maa all (nt mutt). Pilt ja alltekst: Pikapäevataimed (nt rukis, kartul, kaer) vajavad päevas üle 12 tunni valgust. Nad kasvavad seal, kus suvel, taimede kasvuperioodil, on päeva pikkus 16- 18 tundi. Pilt ja alltekst: Lühipäevataimed (nt krüsanteem, tubakas ja sojauba) kasvavad ekvaatori lähedal, kus valget aega ööpäevas on kogu aasta vältel 12 tundi. * Milliseid valgusega seotud kohastumusi on kujunenud loomadel? Kõik organismid vajavad normaalseks elutegevuseks vett Vesi on sama oluline kui valgus ja sobiv temperatuur
suhteliselt kitsast vahemikku, pole viga sest abipigemendid neelavad valgust ülejäänud nähtava spektri osas. Tugev ülevalgustamine põhjustab pigementide fotolagunemist. Fotoperiodism- valgussignaalide kestvus käivitab või lõpetab oluliste funktsioone. Nt: õitsemine, päeva pikkus määrab ära õitsemise alguse, jagatakse taimed 3 rühma, (lühipäeva taimed kuni 12 tundi valgust- krüsanteemid, kanep, hirss; pikapäevataimed ca 18 tundi- oder, rukis, päevapikkuse suhtes ükskõiksed- võilill, tomat). Nt: õite avanemine hommikul ja sulgumine õhtul (nurmnelk, õhulõhed). Nähtav valgus loomadel- nähtav valgus tagab loomadel nägemisaistingu, kusjuures nii must-valgelt kui värviliselt nägevaid loomaliike. Silmade puudumisel on valgusele raktsioonid olemas- positiivne või negatiivne fototaksis. Fotoperiodism loomadel- päevapikkus on signaaliks siireteks ja ränneteks, määrab ettevalmistuse taliuinakuks jms
rütmi nii taimede kui ka loomade elutegevuses. Valgusrütm reguleerib taimede puhkeaja algust ja lõppu, ka loomade sigimist ja rändeaega. Osa loomi on aktiivsed päeval, osa öösel. Loomariigis on enamikul liikidel päevatsükkel, mõnedel lunaar- ehk kuutsükkel ning paljudel on ka aastatsükkel. Päevase eluviisiga on näit. sisalik, jänes, metskits jt., öise eluviisiga on öökull, nahkhiir. Vastavalt valgustundlikkusele jagatakse taimed: 1. Pikapäevataimed vajavad normaalseks kasvuks pikka päeva ja lühikest ööd. Näit. nisu, rukis, hernes, lina. 2. Lühipäevataimed lõunapoolseilt aladelt pärinevad taimed, mis parasvöötmes, kus suvel päev on pikem ja öö lühem kui lühipäevataimede päritolumaadel, ei arene normaalselt, nende õitsemine ja viljumine hilineb või jääb ära, aga taime vegetatiivsete osade kasv intensiivistub. Seepärast saadaksegi Eestis maisist ja päevalillest rohkesti haljasmassi
süsivesikud e suhkrud ja eraldub hapnik. Suhkrutes on rohkelt keemilist energiat. • Kõik rohelised taimed, loomad, seened ja enamik baktereid sõltuvad täielikult taimede poolt fotosünteesil salvestatud keemilisest energiast. • Valguse hulk muutub aastaajati ja ööpäeva jooksul • Fotoperiodism – organismide reaktsioon ööpäevase valgus – ja pimedusperioodi muutumisele • Lühipäevataimed • Pikapäevataimed • Päevaneutraalsed taimed • Valgusrütm reguleerib taimede puhkeaja algust ja lõppu • Päeva pikkus reguleerib loomade sigimist ja rändeid • Loomadel on aktiivsemad kas öö – või päevaajal Temperatuur • Enamiku organismide taluvusala on vahemikus 0 … + 50 C • Mõned ainuraksed on võimelised taluma ka madalamaid ja kõrgemaid temperatuure • Kõrgetel temperatuuridel kaotavad ensüümid ja valgud oma struktuuri
annaabi.ee 
