Jrk.nr. Perenimi TöötunnidTunnitasu Kuupalk Tulumaks Kanda panka Valemid: C*D (E-2250)*22% E-F 1. AADLA 167 21,56 3600,52 297,1144 3303,4056 2. KIVISIKK 123 21,55 2650,65 88,143 2562,507 3. JÄNES 182 23,52 4280,64 446,7408 3833,8992 4. OINAS 167 20,31 3391,77 251,1894 3140,5806 5. SOO 153 25,05 3832,65 348,183 3484,467 6. JÄRVI 165 28,35 4677,75 534,105 4143,645 7. AATOS 181 18,9 3420,9 257,598 3163,302 8. PADAR 134 25,2 3376,8 247,896 3128,904 9
Viga saanud mees viidi autosse ja teda jäi nutma vaene Vilma, kes ei saa aru, miks kõikide meestega, kellega tema hästi läbi saab ja ehk rohkematki loodab, midagi koledat juhtuma pidi. Viienda tantsu tegevus toimub 1954. aastal, mil kolhoosi alguspäevade pinge on taandumas ja elu oli hakanud rööbastesse jooksma. Taavet Aniluik naaseb Siberist tagasi kodutalusse. Pärast mõningast ringivaatamist nii õue peal kui majas, ründas peremeest oinas. Oina rünne vihastas Taavetit sedavõrd, et ta andis järgmine päev Miilile valida, kas läheb oinas või lahkub ta ise. Enne kui oinaga midagi ette võeti, sai oinas taas võimaluse Taavetit rünnata. Viimasel hetkel päästis noor karjakoer Tuks peremehe. Saaremäe Augusti poeg tuli akut küsima, et kombainiga tööd teha. Kombaini juurde tuli ka kutsumata külaline Eesner, kes oli nüüd kindlustusagent. Oinas ründas tedagi. Romaani oli huvitav lugeda, kuna see andis
minema.Vilma on meeleheitel, et meestega, kes talle meeldivad alati midagi juhtub. Arvo jääb ellu. V tants- Taavet sõidab kodutalu poole(ta viidi kodust siberisse). Mälestused tulvavad mõtetes. Kui koju jõudis, nägi, et uks tabalukuga kinni. Läks katlamasina peale tukastama. Virtna Miili tuleb, teeb ukse lahti, pakub peremehele süüa. Taavet pani voodi juurde seinale viljakoristuse aukirja üles. Miili hakkas lambakarja minema ja Taavet õunu korjama. Oinas puskis Taavetit puusa, mees kukkus maha. Naine õigustas oinast. Taavet tahab, et Miili oinast vabaneks. Miili läheb selleks kolhoosi(kolhoosi lambad). Taavet pidi samal ajal lambaid valvama. Oinas tahtis uuesti rünnata, koer päästis Taaveti. Arvo tuli akule järgi, et kombainiga tööd teha. Tuli ka Eesner, kes oli nüüd kindlustusagent. Oinas hakkas teda puskima. Nõnda aurukatel seisis ja kombain alustas tööd, vili peab pekstud saama ja leib lauale.
ta oma naise surma järel risti lõiganud, kuigi see komme polnud selles piirkonnas levinud. Koju jõudes jalutas ta ringi ja meenutas vanu aegu (katkend raamatust, lk 137) Koju saabus ka Miili. Peale mehe ära viimist müüs valla täitevkomitee majas leiduvad asjad maha. Hiljem ostis Miili enamus asju tagasi. Viies tants Taavet oli saanud aukirja viljakoristuse eest ning riputas selle nüüd seinale. Oinas ründas Taavetit. Miili õigustas oina tegu. Järgmisel hommikul andis Taavet naisele valiku: kas oinas kaob või lahkub ta ise. Naine arvas, et ta tegi nalja, kuid kui ta avastas Taaveti kohvrit pakkimas mõistis ta olukorra tõsidust. Ta jättis karja välja laskmise mehe hoolde ja läks kolhoosi, et oinast lahti saada. Lambaid välja lastes oli oinas taas rünnakuvalmis. Viimasel hetkel päästis noor karjakoer Tuks peremehe. Minu arvamus raamatust
Kui ta koju jõudis avastas ta, et tare uks on lukus(varem oli see alati lahti olnud). Ta jalutas talus ringi ning meenutas seal veedetud aegu. Lähenevad virtna Miili sammud. Ta laseb Taaveti sisse ja pakub talle kartuliputru. Peale mehe ära viimist müüs valla täitevkomitee majas leiduvad asjad maha. Hiljem ostis Miili enamus asju tagasi. Taavet oli saanud aukirja viljakoristuse eest ning riputas selle nüüd seinale. Miili läks lambakarja tagasi ja mees õunu korjama. Oinas ründas Taavetit. Miili õigustas oina tegu. Järgmisel hommikul andis Taavet naisele valiku: kas oinas kaob või lahkub ta ise. Naine arvas, et ta tegi nalja, kuid kui ta avastas Taaveti kohvrit pakkimas mõistis ta olukorra tõsidust. Ta jättis karja välja laskmise mehe hoolde ja läks kolhoosi, et oinast lahti saada (loomad olid kolhoosi omad). Lambaid välja lastes oli oinas taas rünnakuvalmis. Viimasel hetkel päästis noor karjakoer Tuks peremehe. Saaremäe Augusti poeg tuli akut
Kui ta koju jõudis avastas ta, et tare uks on lukus(varem oli see alati lahti olnud). Ta jalutas talus ringi ning meenutas seal veedetud aegu. Lähenevad virtna Miili sammud. Ta laseb Taaveti sisse ja pakub talle kartuliputru. Peale mehe ära viimist müüs valla täitevkomitee majas leiduvad asjad maha. Hiljem ostis Miili enamus asju tagasi. Taavet oli saanud aukirja viljakoristuse eest ning riputas selle nüüd seinale. Miili läks lambakarja tagasi ja mees õunu korjama. Oinas ründas Taavetit. Miili õigustas oina tegu. Järgmisel hommikul andis Taavet naisele valiku: kas oinas kaob või lahkub ta ise. Naine arvas, et ta tegi nalja, kuid kui ta avastas Taaveti kohvrit pakkimas mõistis ta olukorra tõsidust. Ta jättis karja välja laskmise mehe hoolde ja läks kolhoosi, et oinast lahti saada (loomad olid kolhoosi omad). Lambaid välja lastes oli oinas taas rünnakuvalmis. Viimasel hetkel päästis noor karjakoer Tuks peremehe
puudu. Saabub Milli kes on Taavetit nähes imestunud ja laseb ta tuppa. Milli on aastaid maja eest hoolitsenud ja majakraami säilitanud. Peremees asub oma kohvreid lahti pakkima, Milli otsib talle süüa, nad ajavad pisut juttu ning siis ruttab Miili taas lambaid karjatama. See töö on kolhoosis talle veel kontimööda. Taavet aga ruttab õunu korjama. Tegutsedes ei märka Taavet ohtu oina poolt kes tuleb kõrvalolevast karjast peremeest kaema. Oinas puksab kõigepealt õunakorvi seejärel agataganeb hoovõtuks ja virutab Taavetile tugeva mütsu mispeale peremees rohule kõhuli kukub. Miilile pakub juhtum nalja aga Taavet on väga pahane . Ta käsib Miilil minna esimehe jutule. Oinas olgu tema kodust kadunud. Tõestuseks hakkab ta järgmisel hommikul omi asju taas kokku pakkima lubades kolida velletõtre juurde. Miili kohkub ja lähebki esimehe jutule. Taavet jääb lambaid laudast välja laskma ja taas tahab oinas teda rünnata. Koer Tuks
ajahammasratta vahele jäänud, isegi aurukatel seisab kurvalt põllul. · Taavet naljatab virtin Miilile, et tuleb nüüd tallu sulaseks, Miili on hoidnud maja just niisuguses korras nagu see ennem Taaveti lahkumist oli olnud. Roosi suri mitu aastat tagasi. · Taavet mõtiskleb oma lapsepõlve ja läbielatud elu üle. Tal on kahju, et poeg Edgar ei jätka Aniluikede sugu, et tal pole ühtegi järglast. · Kolhoosi oinas ründab Taavetit ning mees vihastub niivõrd, et käsib Miilil valida, kas tallu jääb alles tema või oinas. · Eesneri Eedi on vahetanud ametit, temast on saanud elukindlustaja, Arvo Saaremäe on kombainer. · Vana aurukatla ümber lõpeb viimane tants, mil oinas ründab äkitselt Eesneri Eedit. Alati on Aiastel juhtunud midagi aurukatla lähedal, nii juhtub ka see kord.....
Referaat Eesti muinaslinnus Varbola Koostaja : Artur Lipartov TP08 Juhendaja : Piie Kessel Sisukord: 1. Lühiajalugu 2. Varbola Vahvad Vennad 3. Kiviheitemasin 4. Piiramistorn 5. Kass ja oinas 6. Katapult 7. Ilmavõistlused kiviheitmises 8. Kasutatud kirjandus Lühiajalugu Varbola maalinn oli Baltimaade võimsaim muinaslinnus, mis kandis 13. sajandi vanavene kroonikais ka nime "Varblase nokk". Linnus rajati juba 11.-12. sajandil ja tema kohta öeldakse uhkusega, et keegi pole suutnud seda linnust vallutada. Kui sõjakad vene vürstid Izjaslav 1060. aastal ja Mstislav 1212. aastal suurte vägedega Varbola
Vabadussõjas langes 3588 Eesti sõdurit. Esimese ettepaneku Eesti ja Nõukogude Venemaa vahelise vaherahu sõlmimiseks esitas Nõukogude Venemaa 25. juulil 1919. Rahulepingule allakirjutamiseks peeti Eesti-Vene rahukonverents, mis kestis kaks kuud. Rahulepingu läbirääkimistel olid Eesti esindajad Jaan Poska ja Jaan Soots. Rahulepingule kirjutasid alla Adolf Joffe, Issidor Gukovski ja Jaan Poska. Eesti esindajate juures olid eksperdid Victor Mutt, Aleksander Oinas ja Karl Ast. Delegatsiooni asjadevalitseja oli vandeadvokaat Rein Eliaser ning Vene saatkonna juures välisministri erasekretär William Tomingas. Venemaa esindajad olid Adolf Joffe, Leonid Krassin, Maksim Litvinov, Karl Radek ja Issidor Gukovski. Venemaa delegatsiooni sekretär oli Nikolai Klõsko, Fjodor Kostjajev ja Mihailov, Konstantin Benckendorff, V. Rasolts. Lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust, loobudes "igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis
18 sajandi Eesti köök Merilin Jürine Pavel Kornev 011K Igapäevane toidulaud pole kunagi olnud liiga rikkalik, mistõttu sooviti pigem ,,jätku leiba" kui ,,head isu" Kui mõned rasked näljaperioodid välja arvata, on eestlaste laual ikka jätkunud tumedat hapendatud rukkileiba Ranna- ja saarerahvas sõi leiva kõrvale peamiselt soolasilku, vinnutatud või suitsutatud kala Jõukamates sisemaa taludes kasvatati leivavilja kõrval ka karja, millest üle talve peeti vaid piimalehmad ja tõuloomad Näiteks oinas(mihklipäev), hani(mardipäev), kana(kadripäev). Enne jõulu veristati nuumsiga, millest valmistati soola-ja pekiliha Sajandi algul kasutati palju naerist ja kaalikat, mis oli algul põhitoiduks, hiljem tuli juurde kartul Kasutati rukkileiba(sageli koos aganatega). Jämeda rukkileiva asemele on asunud tänapäeval peenleib Saja...
SELJAS? VASTUS VASTUS 2- 2 VARES ALGUS MÕISTATUS 2- 5 KUKUB, AGA MAHA EI KUKU? VASTUS VASTUS 2- 5 KÄGU ALGUS MÕISTATUS 2- 10 MUST MEES, KALASABA TAGA? VASTUS VASTUS 2- 10 PÄÄSUKE ALGUS MÕISTATUS 3- 1 KULDKERA KESET KOPLIT? VASTUS VASTUS 3- 1 PÄIKE ALGUS KÜSIMUS 3- 2 LAUT LAMBAID TÄIS, KERAPEAGA OINAS KESKEL? VASTUS VASTUS 3- 2 TÄHED JA KUU ALGUS MÕISTATUS 3- 5 PÕDER JOOKSEB ÜLE PÕLLU, JALAD MAHA EI PUUTU? VASTUS VASTUS 3- 5 TUUL ALGUS KÜSIMUS 3- 10 KAKS PENI VILJAPÕLLUL, TEINETEIST KÄTTE EI SAA? VASTUS VASTUS 3- 10 KUU JA PÄIKE ALGUS MÕISTATUS 4- 1 HÄÄLETU TUMM, AGA RÄÄGIB PALJU? VASTUS VASTUS 4- 1 RAAMAT ALGUS
Agu Sihvka annab aru- Kuidas ma ajasin nurja aastapäeva kontserdi Kuuenda klassi eesti keele õpetaja andis kõigepealt teha kodukirjandi vabal teema.Nad polnud varem veel vabal teemal kirjutand ja nii hakkasidki kõik vinguma ningõppetaja otsstas teha kirjandi Minu koolitee.Kui tunnid läbi said läksid Kiilike ja Agu Sihvka koos koju ja arutasid kuidas kirjandit teha.Kiilike tahtis kirjtada kuidas ta kell seitse hommikl tulema hakkab ja siis 900 korda kirjtada astun,astun,astun jne.Agu otsustas kirjutada kes talle teepeal vast tlevad aga arvasid siiski et see pole hea mõte sest talle oli vastu tuld rätsep oinas kes oli õpetaja sugulane.Kiilike soovitas Agul kirjutada mida ta teepeal mõtleb kuid Aglei tulnud midagi pähe ja kirjutas hoopis sellest mis koolitee ääres on. Kui õppetaja kirjandeid tagasi jagas ei leidnud Sihvka ja Kiilike enda töödelt hinnet.Õpetaja ütles et nad peavad teepeal silmi llahti hoidma ja laskma fan...
ürgmetsadest. See kujutas boamadu, kes parajasti mingit metslooma alla neelas. Siin ongi selle joonistuse koopia. Minu joonistus nr.1 ja nr.2, sest täiskasvanud ei saanud aru esimesest pildist, mis pole kaabu, vaid nagu teisel pildil näha elavandi allaneelanud boamadu.. "Ole nii hea... joonista mulle lammas!" "Mõh!" "Joonista mulle lammas..." ..ja nii ma kohtusingi Väikese Printsiga. Ma joonistasin talle lamba kes oli liiga haige, teise kes oli sarvedega ja ilmselgelt oinas, kolmas lammas kelle ma joonistasin oli aga liiga vana.. ..niisiis joonistasin kasti ja ütlesin et lammas on seal sees, ta nägu lõi särama, seda ta oligi tahtnud. Mul on tõsine põhjus arvata et Prints on pärit asteroidilt B 612, mille avastas keegi türgi
nööp, müts, seep, paber, pood, suhkur . Kui Eesti läks 16. sajandi lõpul Rootsi riigi koosseisu, hakkas eesti keelde tulema rootsi laensõnu .Näiteks :plika, särk, tasku, laut, plaat, kelk, ämber, säng. Esimesest vene ajast (18.-19. sajand) on eesti keelde jäänud sellised laensõnad nagu kopikas, pintsak, pliit, puravik, polk, rood, suli, jaam . Üks vanemaid laene on arvsõna sada . Hästi vanad laenud on ka ratas, kirves, oinas, hammas, hernes. Kogu meie sõnavarast on umbes 85% laensõnad. Selles pole midagi imelikku ega ootamatut, sest nagu kõik teisedki keeled, on eesti keel arenenud pidevalt teiste rahvaste ja keeltega kokku puutudes. Kerli Kõiv .
*Suhtles Koidulaga ja julgustas teda kirjutama ning oli ise suur kirjanik. Käisime veel Estonia pardal hukkud Võru linnavalitsuse liikmete mälestus sammast vaatamas. Vaatasime ka ranna promenaadi, mis oli küll ehitusjärgus aga see eest väga ilus. Muidugi vaatasime ka ausammast mis on püstitatud Kreutzwaldi mälestamiseks. Järgmine peatus oli meil Rõuges Käisime kaemas kõrge torni otsast ilusat vaadet. Torni otsas oli tuule energia tootja. Samas läheduse oli ka vesi oinas. Vesioinas on pump, mis töötab hüdraulilise löögi jõul, mis asub Ööbikuorus. Vaade tornist järvedele. Seal saime natukene lõunastada ja hiljem jätkasime oma teekonda. Järgmiseks peatuspaigaks oli Pokumaa. Kuna ma polnud sel varem käinud pakkus see mulle huvi. Saime teada kuidas ja milliste mõtetega seda ehitati ja palju see maksma läks. See oli ikka 15 miljoni krooni lähedale. Hiljem rändasime mööda metsa radasid tagasi bussi poole.
Eedi roll tundub ellujääja prototüübina. Eedi on inimene, kes aegade muutudes ellu jääb ning olukorraga kohaneb. Ta tuleb omadega toime, kuid mitte kuigi hästi, sest ta on invaliid ning tema karjääri tegemine ei lähe kuigi ladusalt. ,,Eesner näeb, et täna ei tule elukindlustamisest midagi välja, paneb portfelli klõpsatades kinni ja mõtleb ära minna. Aga ootamatult ründab teda külje pealt oinas." Selle näite ning ka eelvenate kordade põhjal, mil teda oinas puksis, jätab Eedi tegelaskuju õnnetu möku mulje. Aurukatel on kui ajastu märk, mis terve teose vältel ei kao. Samas on ka temal vanus. Kui teose algul tullakse aurukatla kui millegi uhkega, siis viiendas tantsus, mil teos lõpeb on ka aurukatla elu läbi. See sama aurukatel sümboliseerib ühte teatud ajajärku Eesti ajaloos, mis algas kuid ka lõppes. Kui tantsud läbi saavad, on aurukatla väärtus ajaga kadunud, ning elu
Artur Rinne laulja Raimond Valgre laulja August Rei Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei paremp. Karl Ast Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei paremp. TEATER Aleksander Oinas Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei paremp. Karl Jungholz "Estonia" eesotsas Mihkel Martna Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei vasakp. Hanno Kompus "Estonia" eesotsas Aleksander Jõeäär Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei vasakp.
Peter Paul Rubens (1577- 1640) Flaami maalikunstnik ja graafik, baroki rajaja Madalmaades, Antwerpeni tähtsaim kunstnik Eelkõige vormikate daamide maalijana maailmakuulsaks saanud Peter Paul Rubens (1577-1640) oli loomult kõike muud kui boheemlaslik. Ta oli äri asjades täpne ja kaalultlev, eraelus eeskujulik pereisa ning kodumaal hinnatud diplomaat. Jõuka kinnisvaraomaniku ja Antwerpeni ühe austusväärsema kodanikuna juhatas ta oma ateljees suurt õpilaste ja abiliste väge ning polnud harvad juhused, kus tema poolt olid ainult maali idee ja algkiri. Rubensi kuulsus ulatus kaugele üle Flandria piiride, tellimusi tuli ohtralt nii Prantsusmaalt, Inglismaalt kui ka Hispaania õukondadest. The Four Continent (Neli kontingentsi) c 1615 Tehniline analüüs. Kompositsioon: mitmeplaaniline kompositsioon. Horisontaalne Esipl...
Esimeses tantsus Mats sõimab Jürit, et ta ei hoolitsenud piisavalt hästi hobuste eest vaid lasi hobustel kaela ära hõõruda. 9.Romaan algab aurukatla toomisega Aiaste tallu. Terve romaani käib aurukatla ümber. Rehepeks sümboliseerib 1 aasta lõppu ja teise algust. 11.Romaan lõppeb sellega, et Eesneri Eedi tuleb tallu tagasi, kui seekord kindlustusagendina. Ta tahab Taavetile pähe määrida kindlustust, kuid viimane ei ole sellest huvitatud. Eesdit ära minnes oinas. Keegi ei pööragi sellele tähelepanu. Tähtsam on viljapeksu lüpetus. 12.Põhiteema: iga aastane viljapeks, mis on maainimestel põlvestpõlve ül olnud. Käsitletakse ka erinevaid sündmusi ajaloost, kuid viljapeks toimub ikkagi, olenemata kõigest muust. 13.Konflikte esineb Jüri ja ta isa vahel. Jüri tahab kodust ära joosta, kuna ta tunneb end seal orjana. Kuid isa ei taha teda lasta, ta kirj talu Jüri nimele. Jüri tahtis Roosi endale naiseks võtta, kui isa ei olnud sellega nõus
Loodus: allikas, lätte, laid, laine, säär e saar, mägi, neem, kuld, haug, rääbis, sisask e ööbik, maasikas, kanarbik, pärn, kirp, sipelgas, kilk. Tegevused: aevastama, köhima, haigutama, higistama, naerma, aitama. Riided: kinnas, king, rätt, põll. Veel: helmes, nuga, naaskel, nisu, hing, kõva, paljas, habras, hele. Laensõnad - tulnud keelde enne 20. sajandit (hilisemad on võõrsõnad, pole kohanenud, nt šaht). Balti laenud (200) Loodus: taim, hernes, uba, oinas, jäär, härg, angerjas, mänd. Talu: mõrsja, talgud, häärber, korsten, kuur, küün, uks, link, pott, kastrul, pann, taldrik, vaarid - sarikad, lengid - ukse- või aknapiidad. 3 Inimene: karv, naba, pürst e hari, seep; vokk, lõng, ketrama. Toit: kartul, kurk, spinat, sibul, kits, kalkun, jääger, jaht, karpkala, tint. Merendus: ankur e lass, kiiker, hottermann, mast, raa e viikingi puri. Raha: münt, taaler, veering, tukat.
Loodus: allikas, lätte, laid, laine, säär e saar, mägi, neem, kuld, haug, rääbis, sisask e ööbik, maasikas, kanarbik, pärn, kirp, sipelgas, kilk. Tegevused: aevastama, köhima, haigutama, higistama, naerma, aitama. Riided: kinnas, king, rätt, põll. Veel: helmes, nuga, naaskel, nisu, hing, kõva, paljas, habras, hele. Laensõnad tulnud keelde enne 20. sajandit (hilisemad on võõrsõnad, pole kohanenud, nt saht). Balti laenud (200) Loodus: taim, hernes, uba, oinas, jäär, härg, angerjas, mänd. Talu: mõrsja, talgud, häärber, korsten, kuur, küün, uks, link, pott, kastrul, pann, taldrik, vaarid sarikad, lengid ukse või aknapiidad. !3 Inimene: karv, naba, pürst e hari, seep; vokk, lõng, ketrama. Toit: kartul, kurk, spinat, sibul, kits, kalkun, jääger, jaht, karpkala, tint. Merendus: ankur e lass, kiiker, hottermann, mast, raa e viikingi puri. Raha: münt, taaler, veering, tukat.
Kirjandus keskaegses linnas Feodaalühiskonna jõudsa arenemise tulemusena kasvasid ja tugevnesid varakeskajal kiratsenud linnad. Linnad muutusid peamisteks kultuuri- ja hariduskeskusteks. Juhtivaks kujunesid Põhja-Prantsusmaa ja Flandria linnad, eriti Pariis oma paljude koolide ja aastal 1200 õigustekirja saanud ülikooliga, mis Euroopas oli teine ülikool. Esimene Euroopa ülikool asutati 1088. aastal Itaalias Bolognas. Haridus muutus ajapikku aina ilmalikumaks ning vabanes kiriku eeskoste alt. Koolidega seotud isikud, skolaarid ja kleerikud, nagu haritlasi kesajal nimetati, olidki esimesed linnakirjanikud. Nad rändasid ringi ning lõid ladinakeelseid laule, parodeerides piiblit, jumalateenistust ja ülistades maiseid rõõme ning heites nalja igavese elu üle. Kirjanduslukku on nad läinud vagantide ehk goljaaride nime all. Linnalüürika Vagantide luule on keskaegse linnalüürika esimene kuulutaja. Loobuti kurtuaassest ilutsemisest. Esimene tun...
LV-laadivaheldus sõna ühes küljes esineb kas siis kpt gpt s. Teises tüves puudub v on muud häälikud. Nt:: rada raja rada mägi mäe mäge riidlema riidle riielda GV- geninaadivaheldus ükes küljes gbd v s . teises kpt v ss. Nt: marsi marssi sõbra sõpra VV puhul tugev tüvi on 3. välde ja nõrk 2. GV puhul tugev esineb kpt v ss ja nõrk- gbds LV-tugev tüvi gbdkpts ja nõrgas- ei ole v mingi muu häälik. Harjutus : kauss, haigus AV-ta, lapp vv, oinas vv! Kosk lv , suu av-ta, looma av-ta, kaevama, kirjutama av-ta , konn vv, sai vv, valge av-ta, vorst , virutama, telegramm, lumi! Luud, kärkima, kruus, vähk. Kauss kausi kaussi- LV kõrged ü u keskkõrged e ö õ o madal ä a eesvokaalid tagavokaalid
Keskaegne linnakirjandus Linnakirjandusele iseloomulik: ARGIELU KUJUTAMINE (eriti labase ja inetu esile toomine. MÕISTUSE (nutikuse) VÄÄRTUSTAMINE SATIIR (terav pilge), eriti pilgati truudusetuid naisi ja liiderlikke kirikutegelasi. MORAAL - tekstid sisaldasid õpetussõnu LEVISID LÜHIKESED ANEKDOOTLIKUD VÄRSSJUTUSTUSED Väärustati lõbusust, teravmeelsust, leidlikkust, taibukust. Piitsutati aplust, ahnust, kirgi. VAGANDID rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga sattunud pahuksisse ning seepärast pilkasid oma luules kirikut ja kirikuteenrite silmakirjatsemist. Kutsusid üles nautima maiseid rôôme ja mônusid. Vagandi patutunnistus (katkend) Sammun mööda laia teed nagu ikka noorus, pahedesse mässin end, môttest kaob mul voorus. Rohkem lôbuahnust mus on kui hüveiha, hinges olen surnud ning - teenin enda liha. Minu kindel otsus on surra kôrtsilauda, nii et o...
Põllumeeste kogu (maarahvad) Päts, Laidoner, Teemant, Hünderson Eesti rahvaerakond (talurahvas) Tõnisson, Poska, Jaakson, Vestholm Kristlik rahvaerakond (kristlased) Kõpp, Rahamägi, Lattik Eesti tööerakond (õpetajad, poodnikud, riigiametnikud, kästitöölised, väikemajade omanikud) Strandman, Anderkopp, Kukk, Piip Asunike koondis (väikemaapidajad) Köster, Penno, Tief Eesti Sotsialistlik Töölispartei (tööstustöölised ja alamkiht) Rei, Ast, Oinas, Martna, Jõeäär, Joonas Eestimaa Kommunistlik Partei 14. Kirjelda 1920. aasta põhiseadust. Võim oli rahval. Seaduslik võim oli parlamendil, täidesaatev võim valitsusel. Valitsuses olid ministrid ja riigivanem. 15. Mis uue põhiseaduse juures hakkas tekitama probleeme? 16. Mis tähendus Eesti jaoks on kuupäeval 1. detsember 1924? Tallinnas toimus esimene riigipöördekatse, mis suruti koheselt maha. 17. Millised olid 1929-1933 aastate majanduskriisi tagajärjed Eesti jaoks
Alfred Adler Otepää 2009 1 Sisukord: Elulugu......................................................................3 Millega Alfred Adler ajalukku läks?......................4 Kasutatud allikad.....................................................6 2 Elulugu Alfred Adler (7. veebruar1870 28. mai 1937 Sotimaa) oli austria meditsiinidoktor ja psühholoog, individuaalpsühholoogilise koolkonna rajaja. Teda nimetatakse sageliSigmund Freudi mantlipärijaks. Õpetaja ja õpilase erinevus: Adler ei tunnistanud kunagi, et vaimuhäirete põhjus on ainuüksi seksuaalprobleemides, vaid interpreteeris unenägusid - millele Freudki toetus - laiemalt, kogu alateadvust haaravatena. Sündis Viinis. Isa oli keskklassist juudist arst, Adler õppis ise ka arstiks, sai kraadi1895. aastal. Oli psühhoanalüütilise seltsi president Viinis, läks 1911 Freudist lahku, kuna te...
· Homaar Shiitake- · Täistera- · Maks · · Jõevähk seened nisujahu · Metskits · Kaaviar · Sampin- · Täistera- · Oinas · Kaheksajalg jonid nisuleib · Part · Kalmaar · Peekon · Tomat · Karbid · Tsillikaun · Siga · Krabid · Sink · Valge · Krevetid peakapsas
Betti Alveri luule tõlked · Estonian poetry. I, London 1950 (eesti luuletajate tõlkeid E. Howard Harrise tõlkes) · Acht estnische Dichter, Stockholm 1964 (kaheksa eesti luuletaja luuletused Ants Orase tõlkes) · Betti Alverová. Hrom je mj bratr, Praha 1980, tõlkinud Vladimír Macura ja Jií Zácek · Betti Alver. Selected poems, Toronto 1989, tõlkinud Taimi Ene Moks, Willis Barnstone, Felix Oinas, Billy Collins, Mardi Valgemäe, Elmar Maripuu, Talvi Laev, Ivar Ivask, Bernard Lionel Einbond · Das Leben ist noch neu: zehn estnische Autoren: eine Anthologie, Karlsruhe 1992 (kümne eesti luuletaja antoloogia Gisbert Jänicke tõlkes) · Kuus eesti luuletajat: Ants Orase tõlkes = Six Estonian poets in translations of Ants Oras: Gustav Suits, Marie Under, Heiti Talvik, Betti Alver, Uku Masing, Aleksis Rannit, Tallinn 2002 Proosa
PÄRNU KUTSEKOOL Ene Reinsalu RAHVUSEEPOS KALEVIPOEG LUGEMINE Uurimustöö PÄRNU 2010 SISUKORD SISUKORD............................................................................Error: Reference source not found SISSEJUHATUS....................................................................Error: Reference source not found 1 MEETOD JA KÜSITLUSVORM...........................................................................................4 2 TULEMUSED.........................................................................................................................5 3 DISKUSSIOON.......................................................................................................................6 KOKKUVÕTE...........................................................................................................................7 KASUTATUD ALLIKAD.........................................
Linnakirjandus 1.Kuidas tekkis linnakirjandus? Kelle maailmavaadet linnakirjandus esindab? Vastus:(13.saj.) Tugevnenud linnades arenesid kauplemine ja käsitöö, linnakodanikud rikastusid nign asusid endale vabadusi ja õigusi taotlema. Uued ühiskondlikud suhted tõid muutusi ka kultuuri: elust irduva rüütliluule asemele astus linnakirjandus, mis väljendas kaupmeeste, käsitööliste jt linnakodanike huve- Linnakirjandus esindabki nende ehk siis nn. "kolmanda seisuse" maailmavaadet. 2.Fablioo mõiste ja iseloomulikud jooned. Vastus:Prantsusmaal oli väga populaarne fablioo (ld fabula-jutt), rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsiaalse suunitlusega lühike värss-jutustus või naljand argielu sündmustest.Häälestus on elurõõmus,stiil jõuline,keel mahlakas,värvikustlisavad vanasõnad ja kõnekäänud,kirjutatud on fablioo 8-silbilistes paarikaupa riimuvates värssides.Fablioo lõpus esitatakse loo moraal. 3."Eesli te...
oma käe kaotas. Ta pidas maha koosoleku, kus ta kiitis Nõukogude võimu. Viiendas tantsus tuli Taavet peale kaheksat aastat võõrsil olekut viimaks oma kodutallu tagasi. Kõik oli vananenud ning aurumasin oli lõpuks lagunema ja roostetama jäetud, tema abi enam töödel ei vajatud. Taaveti eemalolekus oli süüdi Eesner, kes tahtis, et Taavet kindlapeale ärasaadetavate nimekirja lisataks. Talu eest hoolitses endiselt Miili. Taavetil tekkis tüli oinaga ja ta tahtis, et oinas ära viidaks. Selles tantsus tuleb ka välja, et Saaremägi jäi siiski sõjas ellu ning ta sai Vilma endale naiseks võtta. Eesnerist oli saanud kindlustusagent. Tegelased Teoses tuleb juttu väga paljudest tegelastest. Iga peatükk toob kaasa uue generatsiooni ja sellega ka uued inimesed. Seetõttu otsustasin kirjeldada vaid minu jaoks tähtsamaid isikuid. Mats Aniluik oli väga töökas talu peremees. Tema ehitatud olid
oma käe kaotas. Ta pidas maha koosoleku, kus ta kiitis Nõukogude võimu. Viiendas tantsus tuli Taavet peale kaheksat aastat võõrsil olekut viimaks oma kodutallu tagasi. Kõik oli vananenud ning aurumasin oli lõpuks lagunema ja roostetama jäetud, tema abi enam töödel ei vajatud. Taaveti eemalolekus oli süüdi Eesner, kes tahtis, et Taavet kindlapeale ärasaadetavate nimekirja lisataks. Talu eest hoolitses endiselt Miili. Taavetil tekkis tüli oinaga ja ta tahtis, et oinas ära viidaks. Selles tantsus tuleb ka välja, et Saaremägi jäi siiski sõjas ellu ning ta sai Vilma endale naiseks võtta. Eesnerist oli saanud kindlustusagent. Tegelased Teoses tuleb juttu väga paljudest tegelastest. Iga peatükk toob kaasa uue generatsiooni ja sellega ka uued inimesed. Seetõttu otsustasin kirjeldada vaid minu jaoks tähtsamaid isikuid. Mats Aniluik oli väga töökas talu peremees. Tema ehitatud olid
Päikse poole pööran pale. Kullakarva krooni kannan, söögiks õli sulle annan. ***** Ma ei puudu kuskil majas, igaüks mind väga vajab. Mõnikord toon silma vee, aga näo sul puhtaks teen. /Õiged vastused: kell, kärbseseen, päevalill, seep/ - Neiu ehib Hiiumaal, ehted paistavad meie maal? (Päike) - Kuldkera keset koplit? (Päike) Kaks peni viljapõllul, teineteist kätte ei saa? (Kuu ja päike) Kasvab ja kahaneb, otsa ei saa kunagi? (Kuu) - Laut lambaid täis, kerapeaga oinas keskel? (Tähed ja kuu) - Tuhat lippu toa peal, sada lippu sauna peal, hõbelipp õue peal? (Tähed ja kuu) - Ilma jaluta käib, ilma tiivuta lendab? (Pilv) - Noorik nutab nurga taga? (Tuul) - Hobu hirnub Hiiumaal, hääl kuulda meie maal? (Äike) - Mees ehitab kirveta silla? (Pakane) - Kõrvuta kuulen, keeleta kostan? (Kaja) - Liivatera ei kanna, maja kannab? (Vesi) - Vana vakk, uus kaas? (Vesi ja jää) - Pikem kui kirikutorn, peenem kui karjavits? (Vihm)
vagiinasse (vaakiht munale) kloaaki · Peale munemist uus ovulatsioon; · Mune tuleb hoida tömp ots allpool (1 kuu säilivad); · Vuti muna ei lähe halvaks (kuivab ära); · Isaslindudel munandid neerude peal seljal; · Paaritumisel nö. Kloaagisuudlus; · Kana vajab 4g Ca päevas; · Kui kana on kaua munenud, siis muutub koor õhemaks; Kastraat Pull Härg Täkk Ruun Jäär Oinas Kult Orikas Kukk Kabun (capunization) Linnumunade morfoloogiline koostis (%) Munakoor Munavalge Munarebu Liik (kiudkestadega) Kana 9,0 63,8 27,2 Vutt 14,72 55,81 29,37 Kalkun 11,97 58,63 29,40
lahti oli lasknud. Ta oli hästi kerglane, mille tõttu ta ka oma venna Karli kahele koolivennale, kes rahahädas olid, purjus peaga kirjutas vekslile alla, mida ta pärast kahetses, sest Aiastel tuli enampakkumine lammaste ja hobureha peale. Samuti arvas ka külarahvas, et ta oli kerglane, sest ta võttis Soola Leenu tütre Käo saunast perenaiseks. Taavet oli ka kangekaelne ning jonnakas, mis näiteks väljendus viimases peatükis kui talle üks oinas ei meeldinud ning ähvardas lahkuda, kui Miili midagi ei tee. (,,Ma näe, et sa oiat oina poole ja annat tälle õiguse päälekauba." ,,Mia vai tuu saadana oinass.") Samuti oli Taavet ka tore, elurõõmus, naljahimuline mees niipalju kui võimalik. 3.Teose probleemid: Inimjaht (mustlastele), sundmobilatsioon, küüditamine ning kolhooside teke Ideestik: Romaani idee on maainimese armastus oma maa ja töö vastu, suuremat hoolimata
rohelised aisad; (4) veskiga: Neli hobust, ühed ohjad; (5) vokiga: Hobu jookseb, liha väheneb. Veel võib mõistatustes kõnelda omalaadsest "kauge hobuse" kujundist, mille kaudu antakse edasi muljeid mitmesuguste ilmastiku- ja taevanähtuste kohta: nt. Hobu hirnub Hiiumaal... tähendab müristamist, mujal maal rakendatav hobu aga vikerkaart. Lambad, oinad, talled seonduvad samuti mõnede kujundistereotüüpidega. Oinas või lammas tatsutab ~ tantsib külatänaval mitmetes mõistatustes, mis meenutavad paari värsi pikkust regilaulujuppi ja on tähenduselt väga mitmekesised: Kena oinas, keigud sarved, tantsib külatänaval tähendab näiteks saani, Keräpää oinas, ketsu sarve, tatsuteb külätanumit müüdä, otsib villatsit rõõvit tähendab rätsepat või lambaraudu, Vee voonake, järve lambake, kükitas külä tanumin aga konna. Teine stereotüüp on tekstialgus Laut lambaid täis..
30. märtsil 1920 ja sellest päevast hakkas leping kehtima. Leping koosneb 20 artiklist ja sisaldab peale sõjaseisukorra lõpetamise ka Eesti riigi tunnustamise artikleid, mis käsitlevad piiri-, julgeoleku-, majandus-, sotsiaal- ja liikluspoliitikat. Läbirääkimiste osapooled Eesti esindajad läbirääkimistel olid Jaan Poska ja kindral Jaan Soots. Eesti esindajate juures olid eksperdid kindralstaabi polkovnik Victor Mutt,majandusteadlane Aleksander Oinas ja insener Karl Ast. Delegatsiooni asjadevalitseja oli vandeadvokaat Rein Eliaser ning sideametnik Vene saatkonna juures välisministri erasekretär leitnant William Tomingas. Venemaa esindajad olid Kesktäidesaatva komitee liige Adolf Joffe, Vene SFNV posti- ja telegraafi rahvakomissar Leonid Krassin, Vene SFNV Välisasjade rahvakomissariaadi kolleegiumi liige Maksim Litvinov, VK(b)P KK liige Karl Radek ja Vene SFNV Riigikontrolli Rahvakomissariaadi kolleegiumi liige Issidor Gukovski.
sajandi alguses määmise päev, sest sel päeval käidi teises peres määgimas. Määgijatele anti süüa tanguputru, kaasa tooreid herneid, ka ube, kaalikaid, kanepiseemneid, hilisemal ajal õunu ja kompvekke. Teistesse oma küla peredesse mindi hommikul või päeval, ukse taga või tuppa astumisel tehti lamba häält. Enamasti käisid naised ja lapsed, täiskasvanud üksi või paaristikku, lapsed grupina. Määgijate soo, arvu ja rõivavärvi järgi ennustati järgmiseks aastaks oinas või utetallesid, kaksikuid, musti, kirjusid,. Valgeid.Perenaine kutsus määgijad enamasti lauta, harvemini aita. Kadrimaskid Siia tuleb valik erinevatest aegadest pärit kadriperede maske jms. Ajaloolises lõikes, et saaks võrrelda 19 ja 20 sajandi eri perioodide kadrisid. Kadrirituaal Kärarikkus, laulu ja pillimäng kuulub lahutamatult mardi ja kadripäevade juurde. Kadrisantide muusika, laulud ja vigurid pole olnud nii kärarikkad kui mardipäeva puhul
Venekirveste kultuur Umbes 2500 aasta paiku e.Kr. jõudsid Eestisse lõuna poolt uued hõimud. Nad kasutasid venepaadi kujulisi sõjakirveid, need olid lihvitud ja keskele oli puuritud auk. Nende savinõud olid kaunistatud nööri kujulise mustriga. Surnuid matsid nad külili ehk magava lapse asendis, asulast väljaspoole, veekogude äärde. Hauda kaasa pandud esemed olid valmistatud koduloomade luudest. Nende sõnavarasse kuulusid sõnad nagu härg, oinas, hein, hernes, seeme ja vagu. Pronksiaeg / Metalliaeg. Umbes 3,5 tuhat aastat tagasi jõudsid Eestisse esimesed import pronks esemed (odaots,sirp). Pronks esemed olid kallid ja muretseti eelkõige kirveid. Paralleelselt kasutati endiselt kivist ja luust esemeid. Pronksiajal hakati oma asulaid kindlustama, kas paekivimüüriga või palkseinaga. Kõige tuntum on Asva asula saarel. Asulates kaitsti peamiselt pronksesemeidja loomakarja. Pronksiajal tegeleti põlluharimisega ja
RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVAD MIHKLIPÄEV, 29. SEPTEMBER Suvehooaja lõpp ning talviste tegevuste algus. Töölepingute lõppemise aeg, mistõttu peeti pidusid. ,,Igal oinal oma ,,mihklipäev"- kombeks oli tappa lammas või oinas, et mihklipäeva tähistada maitsva praega. Veel pruuliti õlut, küpsetati uudseleiba, mõnel pool tehti karjamaale lõket. Väga vana tähtpäev, millest ristiusust võeti üle vaid peaingel Miikaeli nimi (Mihkel). HINGEDEPÄEV, 2. NOVEMBER Päris talv pole veel alanud, ollakse parema meelega kodus. Valmistutakse pikaks talveks. Muinasjuttude, muistendite jutustamise aeg. Rohkem kui muidu peeti meeles lahkunud esivanemaid, usuti, et hing tuleb koju vaatama, kuidas nende töid jätkatakse.
VANAAEG: Idamaade muistsed tsivilisatsioonid Tsivilisatsioon- selline ühiskond, kus on heal järjel põlluharimine, käsitöö, välja on kujunenud ühiskonnaklassid ning tuntakse kirja. Kultuur- harimine, hoolitsemine. 4 suurt kultuur: soojad maad, jõgede ääres, viljakad maad. Mesopotaamia (Tigris, Eufrat 3000 eKr) kiilkiri, kuningas. Egiptus(Niilus, vaarao,piltkiri), India (Indus, Ganges,märgikiri),Hiina (Huanghe,Jangtse, hieroglüüfid) Tsivilisatsioonide tunnused ja tekke põhjused Tunnused - väga arenenud kirjaoskus, põlluharimine, kunstiteosed, käsitöö, kirjandus. Tekkinud on ühiskonnaklassid. Tekke põhjused - Niisutussüsteemide rajamine ja korras hoidmine vajab palju tööjõudu. Esile kerkib ülemkiht, kes koordineerivad ülesandeid. (Kuningad ja preestrid- valitsev klass) Riik kui vahend ühiskonna paremaks toimimiseks. Asjade ülesmärkimiseks leiutati kiri( piltkiri- mõistekiri-silpkiri) Inimesed asusid elama suurtesse asulastesse-linnad. Ju...
Tallinna 21. Kool Mats Traat Koostaja: Martin Laid; 9d Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Mats Traadi looming 4 3. Kokkuvõte 11 4. Kasutatud kirjandus 12 Tallinn 2009 Sissejuhatus Mats Traat sündis 23. novembril 1936. aastal Kuutse talus Meema külas Palupera vallas Tartumaal. 1945-1946.aastatel õppis Arula koolis, 1946-1947.aastatel Vana- Otepää koolis, 1947-1949. aastatel Nõuni koolis, 1949-1951. aastatel Rannu koolis, 1952-1953. aastatel Tartu tehnikumis, 1957. aastal lõpetas ta Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, 1964. aastal Gorki Kirjandusinstituudi ning 1969. aastal sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Ta...
ajaloomuuseumis). Kasutatud allikad Eesti Entsüklopeedia. 2006. Meegomäe küla. Kättesaadav: http://entsyklopeedia.ee/artikkel/meegom%C3%A4e2 (viimati külastatud: 11.05.2014) Eesti Kirjandusmuuseumi materjalid Google maps. Kättesaadav: https://maps.google.ee/maps?ct=reset&tab=ll (viimati külastatud 12.05.2014) Ilmar Talve. Eesti kultuurilugu. 2005 J. Libe, A. Oinas, H. Sepp, J. Vasar. Eesti rahva ajalugu. 1996 Kupits Halduspiiride kaardiserver. Kättesaadav: http://www.eha.ee/kupits/ (viimati külastatud 11.05.2014) Liivimaa 1638. Aasta maarevisjon. 1941 Maa-ameti geoportaal. Kättesaadav: http://geoportaal.maaamet.ee/est/Teenused/Kaardirakendused/Maainfo-teenus- p106.html (viimati külastatud 10.05.2014) Meegomäe küla koduleht
sügavseisus, 1932. Aastal vaid 79,5 miljoni kroonini. Niisiis oli käive kolm korda väiksem kui 1928. Aastal. 3 MINISTRID, KES JUHTISID EESTI KAUBANDUST 1918-1940 J. Raamot 1918 A. Kerem 1924 A .Jaanson 1918 E. Veberman 1925 E. Aule 1918 K. Kormel 1926 N. Köstner 1919 J. Holberg 1927 Th. Pool 1919 A. Oinas 1928 J. Kriisa 1919 J. Zimmermann 1929 J. Kukk 1919 M. Pung 1931 V. Pihlak 1920 A. Juurman 1931 O. Virkhaus 1920 O. Suursööt 1932 P. Johanson 1920 P. Kurvits 1933 G. Vestel 1922 K. Selter 1933 K. Upsberg 1923 I. Sepp 1938-1940 B. Roosifeld 1923
Linnavalitsus lubas eelarve koostamisel palvet arvesse võtta (Kirmus.ee PM 28.12.1934) 1935 märts PM kirjutab, et E. Eugeenika ja Genealoogia Seltsi osatähtsuses ühiskondlikus elus. PM märgib, et selts pidas 21. märtsil aastapeakoosolekut, kus esitati möödunud tegevusaasta aruanne. Seltsi juhatusse kuuluvad PM andmetel sel hetkel prof. A. Lüüs (esimees), dr.Med H. Madisson (sekretär), dr med R. Sinka (abisekretär), mag J. Aul (laekur) ja pr Poska-Grünthal ning A. Oinas (liikmed). (Kirmus.ee PM 22.03.1935) 1935 okt PM annab teada, et peeti seltsi korraldusel 2. rahvusliku kasvatuse korraldusel 2. rahvusliku kasvatuse kongressi referentide ja asjast huvitatud isikute vaheline nõupidamine. PM annab ülevaate ka kongressi kavast. (Kirmus.ee PM 05.10.1935) 1935 nov Juhan Vilms annab PM ajakirjanikele Eesti Eugeenika ja Genealoogia Seltsi Tallinna osakonna nimel seletusi ja selgitas abielunõuandlate tegevuse laiemale ja tõhusamale
Oi, kui raske! See on küll ülim teoreetilise füüsika probleem. Isegi Stephen Hawking ragistaks vist täiega ajusid selle kallal! E p =m g h=109,88,0=0,78 kJ Mainin veel, et parandasin ülesande püstituses 8 m 8,0 m - ks. Kui kõrgus oleks antud ühe numbri täpsusega, siis peaks ka vastus 1 numbri täpsusega olema ehk vastus oleks 0,8 kJ . Kui mõni ahv Teile 800 J kirjutab, siis kukutage see daun läbi! See tähendaks, et too oinas on kuskilt kaks tüvenumbrit täpsust juurde võlunud - valetaja! 4. Miks tuleb absoluutselt elastsel põrkel arvestada nii impulsi jäävuse kui energia jäävuse seadusi, absoluutselt mitteelastse põrke puhul aga ainult impulsi jäävuse seadust? Kõigepealt tahaksin mainida, et absoluutselt elastsel põrkel ei tule tingimata energia jäävuse seadust arvestada oletame et meil on kaks keha, mille massid ja kiirused on teada
Nii pole eesti repertuaaris üheski loomamuinsjutus saakalit (samades süzeedes tegutseb meil rebane või hunt). Erandiks on aga lõvi, ent need jutud pole jõudnud meil kohaneda. Tegemist on nähtusega, mida L. Honko nimetab pärimuse miljöömorfoloogiliseks ehk ''väliseks'' kohanemiseks. Meil on tavapärasteks tegelasteks koduloomad, metsloomad, linnud, kalad ja muud loomad. Metsloomadest on tegelasteks rebane, hunt, karu, jänes, harvem juba siil. Koduloomadest koer, kass, hobune, oinas, kits, härg ja siga. Linnuriiki esindavad harakas, vares, varblane ning vahel täpselt määratlemata lind. Kodulindudest on kõige populaarsem kukk, teised on kalkun, hani, part. Loomajuttude hulka on paigutatud ka loomade ja lindude häälitsusi, nende seas imiteerivad lühikesed dialoogid, milles peale häälitsuste jäljendamise leidub ka mingi teema (kalkun , hani ja vahel veel mõni muu loom kõrtsis; kukkede dialoog jm.).
Hobustega tegeevaid organisatsioone 9. *Karva värvuse faktid: kolmevärvilised kassid on reeglina emased (x kromosoomi mosaiiksus). Valged kassid siniste silmadega on kurdid. Suur kollane kass on reeglina isane. Karusloomade kasvatuses on karva värvus oluline. Kass- kõuts (m) Veis- lehm mullikas (lehmik), pull mullikas (pullik), lehm, pull, härg Hobune- mära, täkk, ruun Kodukits- sikk (m), sokk (kast.) Siga- emis, kult, orikas Lammas- utt, jäär, oinas Veterinaargeneetika- teadus, mis hõlmab loomade haigusi, toodangut ja eluvõimet. VG uurimisobjektideks on koduloomad, ulukid ning nende haigusi tekitavad mikroorganismid, loomade haigusresistentsus ja immuunsuse geneetika, veterinaarne selektsioon, mikroobigeneetika, farmageneetika. Geneetilise koodi põhiomadused: Tripletsus- näit. Aminohappele fenülaaniin (Phe) vastavad nukleotiidide tripletid: UUU ja UUC. Leutsiinile (Leu) aga CUC, CUU, CUA, CUG jne
Kõige populaarsem tegelane kogu keskaja jooksul oli Reinuvader Rebane, keda Eestis tuntakse Kreutzwaldi samalaade jutustuse põhjal. See põhineb Goethe ja teiste kirjanike teostel. Prantsuse linnakirjanduse üks menukamaid teoseid oli loomaeepos"Rebaseromaan". Tegelasteks on loomad, kes esindavad allegooriliselt inimlikke iseloomujooni (näit lõvi on kuningavõimu sümbol, kanad aga esindavad lihtrahvast, eesel ja oinas on vaimulikud jne. Kõiki tegelasi seob vembumehest Rebane. Tegemist on prantsuse linnakirjanduse suurteosega. Loomaeepos jutustab allegoorilises vormis kavalast rebasest Renart'ist , kelle läbi saavad kannatada kõik teised loomad. Rebane tüssab, röövib, petab, irvitab, vägistab. Loomades (eesel,oinas,hunt,kass,koer,kana,jänes,siga jt) ning nende seiklustes võis lugeja ära tunda feodaalühiskonna seisused ja seisustevahelised suhted. Keskaegses ühiskonnas oli väga kindel hierarhia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
